{"id":55,"date":"2024-04-04T00:12:04","date_gmt":"2024-04-03T21:12:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/vestlusanalyys\/"},"modified":"2024-04-04T00:16:15","modified_gmt":"2024-04-03T21:16:15","slug":"vestlusanalyys","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/vestlusanalyys\/","title":{"rendered":"Vestlusanal\u00fc\u00fcs"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right\"><span style=\"font-size: medium\"><strong>Eva Ingerpuu-R\u00fcmmel<\/strong><\/span><br><span style=\"font-size: medium\"><strong>2014<\/strong><\/span><\/p>\n<p>Vestlusanal\u00fc\u00fcs (<em>conversation analysis<\/em>) sai alguse 1960. aastatel Harvey Sacksi, Emanuel A. Schegloffi ja Gail Jeffersoni t\u00f6\u00f6dest. Uurijaid huvitab, milline on inimeste vestluse struktuur ja kuidas seda sotsiaalselt luuakse (Ten Have, 1986). Tegemist on keelekasutuse mikroanal\u00fc\u00fcsiga, milleks kasutatakse audio- ja videosalvestisi ning salvestiste transkriptsioone.<\/p>\n<p class=\"Reference\">Vestlusanal\u00fc\u00fcsi kasutatakse antropoloogias, sotsioloogias, suhtlusuuringutes, ps\u00fchholoogias ja keeleteaduses. Meetod v\u00f5imaldab uurida inimese suulist suhtlustegevust (peamiselt h\u00e4\u00e4leliste vahendite kasutamist) mitmesugustes sotsiaalsetes olukordades. Uurijate eesm\u00e4rgiks on suhtlusn\u00e4idete mikroanal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal teha kindlaks mustrid ja normid, mida suhtluses osalejad sotsiaalsete tegevuste sooritamisel j\u00e4rgivad.<\/p>\n<p class=\"Reference\">M\u00f5ned teaduslikud l\u00e4henemised (nt <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/multimodaalse-diskursuse-analyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">multimodaalse diskursuse anal\u00fc\u00fcs<\/a>)\u00a0 kasutavad vestlusanal\u00fc\u00fcsi transkribeerimismeetodit kui \u00fcht meetodit suhtlustegevuste kirja panemiseks ning kombineerivad seda teiste meetoditega.<\/p>\n<p>\u00d5ppematerjal annab \u00fclevaate vestlusanal\u00fc\u00fcsi meetodist ning tutvustab Eesti ja v\u00e4lismaa autorite toel audio- ja audiovisuaalse materjali transkribeerimise, anal\u00fc\u00fcsimise ning tulemuste esitamise v\u00f5imalusi.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf1d3bc8-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf1d3bc8-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf1d3bc8-collapse\">Uurimismaterjal<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf1d3bc8-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf1d3bc8-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Vestlusanal\u00fc\u00fcsi uurimismaterjaliks on audio- v\u00f5i audiovisuaalsed salvestised. Vestlusanal\u00fc\u00fctikud r\u00f5hutavad n-\u00f6 loomulikult toimuvate suhtlusepisoodide salvestiste kasutamist nt eksperimendip\u00f5histe salvestiste ja uurijate intervjuude asemel, et teadlaste m\u00f5ju uurimismaterjalile oleks v\u00f5imalikult v\u00e4ike (Ten Have, 1986). Nii v\u00f5ib uurija materjaliks olla nt kahe s\u00f5bra vestlus, inimese k\u00f5ne infotelefonile, vanema p\u00f6\u00f6rdumine \u00f5petaja poole, ajakirjanduslik intervjuu.<\/p>\n<p>Esimesed vestlusanal\u00fc\u00fcsiga tegelejad kasutasid uurimismaterjalina peamiselt audiosalvestisi, kuid t\u00e4nu videosalvestustehnika arengule ja odavnemisele hakkasid teadlased 20. sajandi l\u00f5pus \u00fcha rohkem kasutama videokaameraid. Uurijad teevad \u00fclit\u00e4psed transkriptsioonid inimeste s\u00f5nalisest, prosoodilisest ja paralingvistilisest v\u00e4ljendusest vestluses (vt nt Jefferson, 1972; Sacks, 1992; Sacks, Schegloff ja Jefferson, 1974). Range vestlusanal\u00fc\u00fcsi m\u00f5istes on t\u00e4helepanu keskmes verbaalne v\u00e4ljendus, teisi inimese v\u00e4ljendusv\u00f5imalusi, nt kehaliigutusi ja asendeid, ei kirjeldata transkriptsioonis s\u00fcsteemselt ja detailselt isegi siis, kui tegemist on audiovisuaalse materjaliga.<\/p>\n<p>\u00dclikoolide uurimisr\u00fchmad koguvad salvestatud materjalid korpustesse. Tartu \u00dclikooli \u00fcldkeeleteaduse \u00f5ppetooli juures tegutseb <a href=\"http:\/\/www.cl.ut.ee\/suuline\/index.php?lang=et\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">suulise k\u00f5ne uurimisr\u00fchm<\/a>, mis tegeleb suulise k\u00f5ne salvestamise, transkribeerimise ja uurimisega. V\u00e4lismaistest n\u00e4idetest v\u00f5ib tuua Max Plancki Ps\u00fchholingvistika Instituudi (<em>Max Planck Institute for Psycholinguistics<\/em>) <a href=\"https:\/\/tla.mpi.nl\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">keelearhiivi<\/a>, mille andmebaasis hoitakse audio- ja videosalvestisi \u00fcle maailma eri keeltes toimunud vestlustest.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf1d3bd5-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf1d3bd5-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf1d3bd5-collapse\">Transkribeerimise p\u00f5him\u00f5tted<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf1d3bd5-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf1d3bd5-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Vestluses osalejate suhtlustegevuse \u00fclesm\u00e4rkimine toimub k\u00f5rvaga kuulamise (ja silmaga vaatamise) abil. Siinjuures l\u00e4htuvad uurijad p\u00f5him\u00f5ttest, et transkribeerimine on t\u00f5lgendamise tulemus ega ole kunagi l\u00f5plik (Hennoste, 2013: 20).<\/p>\n<p>Eestis on uurimismaterjalina kasutatud nt telefonivestluste salvestisi (Hennoste, R\u00e4\u00e4bis ja Laanesoo, 2013: 13). Telefonivestluste puhul inimesed tavaliselt \u00fcksteist ei n\u00e4e ja nii transkribeeritakse \u00fcksnes s\u00f5nad, muud h\u00e4\u00e4lega tekitatud helid (nt ohkamine, k\u00f6himine, vilistamine) ning prosoodilised ja paralingvistilised v\u00e4ljendused. Transkriptsioonides n\u00e4idatakse ka k\u00f5nepause, mida m\u00f5\u00f5detakse millisekundites, ning vestluses osalejate \u00fcksteisele pealer\u00e4\u00e4kimisi. Transkribeerimisel ei kasutata foneetilist m\u00e4rkimisviisi, vaid konkreetses kultuuris kasutusel olevat t\u00e4hestikku ning transkriptsioonim\u00e4rke, nt eriti pikalt \u00f6eldud h\u00e4\u00e4liku v\u00f5i sosinal \u00f6eldud s\u00f5na t\u00e4histamiseks (vt allpool peat\u00fckki Transkriptsioonim\u00e4rgid). Laialdaselt on levinud <a href=\"http:\/\/www.liso.ucsb.edu\/liso_archives\/Jefferson\/Transcript.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Jeffersoni (2004)<\/a> transkriptsioonim\u00e4rkide kasutamine. Eestis kasutatavate transkriptsioonim\u00e4rkide mittet\u00e4ielik loetelu on peat\u00fckis Transkriptsioonim\u00e4rgid ja see p\u00f5hineb Hennoste jt (2013) artiklil.<\/p>\n<p>Hennoste jt (2013: 13) artiklis esitatud n\u00e4ites v\u00f5ib n\u00e4ha, kuidas r\u00f5hutatud s\u00f5nu t\u00e4histatakse graavisega (nt \u201e\u02cbpalju\u201c) ja aeglustatud k\u00f5net m\u00e4rkide \u02c2 ja \u02c3 vahel (nt \u201e\u02c2 ee selline variant on \u02c3\u201c). T\u00e4psem loetelu transkriptsioonim\u00e4rkidest on Transkriptsioonim\u00e4rgid peat\u00fcki all.<\/p>\n<p>H: [.hh ja:] \u02cbpalju n\u00fcd=see see \u02cbteine variant ehk siis<br>Helsingi=ja=ja=ja Stokholmi reis v\u00f5iks \u02cbmaksta. <br>V: \u2013 \u02c3 \u02c2 ee selline variant on \u02c3 (.) <strong>mitu inimest muidu sooviks <\/strong><br><strong>\u02cbminna.<\/strong> <br>H: ee \u02cbkaks t\u00e4iskasvanut.<\/p>\n<p>(Hennoste jt, 2013: 12)<\/p>\n<p>Transkribeerimise t\u00f5hustamiseks kasutatakse m\u00f5nikord ka tehnilisi vahendeid (vt \u201eTehnilised abivahendid transkribeerimiseks\u201c peat\u00fckki). Kuulamisel ebaselgeks j\u00e4\u00e4nud \u00fcksuste esiletoomiseks kasutatakse spetsiaalseid m\u00e4rke (vt allpool peat\u00fckki Transkriptsioonim\u00e4rgid).<\/p>\n<p>Vestlusanal\u00fc\u00fctikud liigendavad suhtleja k\u00f5ne \u00fcksusteks, mille piire m\u00e4rgivad intonatsioonimuutused. Selliseid \u00fcksusi t\u00e4histatakse inglise keeles sageli s\u00f5naga <em>turn-constructional unit<\/em> (Hepburn ja Bolden, 2013: 61\u201362) ja eesti keeles s\u00f5naga <em>lausung<\/em> (Hennoste, 2013: 19).<\/p>\n<p>Videomaterjali anal\u00fc\u00fcsil lisatakse audioreale veel \u00fcks rida, millel kirjeldatakse muid uurimist\u00f6\u00f6 aspektist olulisi v\u00e4ljendusi (nt h\u00e4\u00e4lega tekitatud helisid v\u00f5i kehaliigutusi) ning muid t\u00e4psustavaid kommentaare osalejate tegevuse kohta. Hennoste (2008: 76) artiklis toodud n\u00e4ites on topeltsulgudes kirjeldatud, kuidas vestluses osaleja Ai kasutab pilku, t\u00e4psemaks tegevuseks on valgehallitusega juustu vaatamine:<\/p>\n<p>(1) M: mhmh (0.5) {-} `loositakse ja siis veel `loositakse, ja kui `l\u00f5puks <br>veel loositakse (.) `siis. <br>Ai: kas `see <strong>`pole<\/strong> siis `paber =v\u00f5i. ((Ai vaatab valgehallitusega <br>juustu)) <br>Ar: <strong>ei ole<\/strong> (.) ming=hallitus on.<\/p>\n<p>Hennoste (2008: 76)<\/p>\n<p>Samas artiklis (Hennoste 2008: 76) on n\u00e4ide, kus topeltsulgudesse on m\u00e4rgitud naermistegevus:<\/p>\n<p>(3) M: aa, kes teie olete. <br>J: [((naerab))] <br>M: [((naerab))] <br>T: [`produtsent] issand <strong>pole `n\u00e4ind<\/strong>=v\u00f5i. <br>J: [((naerab))] <br>T: iga `p\u00e4ev istun siin.=<\/p>\n<p>(Hennoste 2008: 76)<\/p>\n<p>Kui uurimist\u00f6\u00f6 tulemused avaldatakse, siis esitatakse transkriptsioon m\u00f5nikord koos jooniste v\u00f5i fotodega suhtlusolukorrast (vt nt Goodwin, 1995). Fotod esitavad staatiliselt neid inimese v\u00e4ljendusv\u00f5imalusi, mis on n\u00e4gemismeelega tajutavad (nt kehaliigutused ja asendid, riietus).<\/p>\n<p>Transkriptsioon esitatakse koos taustinfoga, mis aitab m\u00f5ista, millised aspektid v\u00f5ivad m\u00f5jutada vestluses osaleja suhtlustegevusi. Sellised aspektid v\u00f5ivad olla nt vestluses osalejate arv, sooline ja vanuseline kuuluvus, toimumiskoht. Taustakirjelduse n\u00e4idet v\u00f5ib n\u00e4ha Tartu \u00dclikooli <a href=\"http:\/\/www.cl.ut.ee\/suuline\/Taust.php\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">suulise k\u00f5ne uurimisr\u00fchma kodulehel<\/a>. <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf1d3bdc-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf1d3bdc-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf1d3bdc-collapse\">Transkriptsioonim\u00e4rgid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf1d3bdc-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf1d3bdc-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Siin on esitatud Tiit Hennoste, Andriela R\u00e4\u00e4bise ja Kirsi Laanesoo artiklis (2013: 28) toodud transkriptsioonim\u00e4rkide nimekiri:<\/p>\n<p>. langev intonatsioon, lausungi l\u00f5pp <br>? t\u00f5usev intonatsioon <br>, poollangev intonatsioon <br>(.) mikropaus: 0.2 sekundit v\u00f5i l\u00fchem <br>(0.8) m\u00f5\u00f5detud paus sekundites <br>` graavis, r\u00f5hutatud s\u00f5na <br>\u2013 s\u00f5na poolelij\u00e4\u00e4mine <br>: h\u00e4\u00e4liku venitamine <br>.hh h\u00e4\u00e4lekas sissehingamine <br>.abak sissehingatult h\u00e4\u00e4ldatud s\u00f5na <br>= otsar\u00e4\u00e4kimine <br>&gt;\u2026&lt; kiirendatud l\u00f5ik <br>&lt;\u2026&gt; aeglustatud l\u00f5ik <br>[ pealer\u00e4\u00e4kimise algus <br>] pealer\u00e4\u00e4kimise l\u00f5pp <br>{v\u00f5i} halvasti kuuldav l\u00f5ik <br>{\u2014} transkribeerimatu l\u00f5ik <br>(( )) transkribeerija kommentaar <br>\/\/ vooruvahetus \u00fches reas esitatud n\u00e4idetes <br>-&gt; anal\u00fc\u00fcsitav \u00fcksus n\u00e4ites<\/p>\n<p>Rahvusvaheliselt on tuntud ka Gail Jeffersoni (2004) p\u00f5hjalik nimekiri transkriptsioonim\u00e4rkidest, millega saab tutvuda aadressil http:\/\/www.liso.ucsb.edu\/liso_archives\/Jefferson\/Transcript.pdf. Uurijad modifitseerivad m\u00f5nikord Jeffersoni m\u00e4rgis\u00fcsteemi ja v\u00f5tavad kasutusele teisi m\u00e4rke, kui selleks on vajadus. <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf1d3be0-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf1d3be0-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf1d3be0-collapse\">Tehnilised abivahendid transkribeerimiseks<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf1d3be0-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf1d3be0-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Audio- ja audiovisuaalset materjali on transkribeeritud pikka aega kuulamise abil. 21. sajandil on kasutusele v\u00f5etud ka tehnilisi abivahendeid. Hennoste (2013: 20) v\u00e4idab, et \u201etavalisim on foneetikaprogrammi Praat kasutamine eelk\u00f5ige pauside pikkuste m\u00f5\u00f5tmisel, aga ka nt h\u00e4\u00e4likute venituste pikkuse ning pealer\u00e4\u00e4kimiste ulatuse m\u00e4\u00e4ramisel\u201c.<\/p>\n<p>Alleri jt (2014) artikkel tutvustab Tartu \u00dclikoolis arendatavat dialoogide pragmaatilise anal\u00fc\u00fcsi tarkvara, mis v\u00f5imaldab tuvastada ja m\u00e4rgendada dialoogiakte, suhtlusstrateegiaid ja dialoogide struktuuri (Aller jt, 2014: 32); artiklist leiab ka teisi viiteid tehniliste lahenduste kohta, mis v\u00f5imaldavad transkribeerimist t\u00f5husamaks muuta.<\/p>\n<p>Max Plancki Ps\u00fchholingvistika Instituudi (<em>Max Planck Institute for Psycholinguistics<\/em>) keelearhiiv (<em>The Language Archive<\/em>) pakub vabavarana programmi ELAN, mis v\u00f5imaldab <a href=\"https:\/\/tla.mpi.nl\/tools\/tla-tools\/elan\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">salvestatud suhtlustegevusi m\u00e4rgendada<\/a>. Teadlased ja infotehnoloogia valdkonna esindajad tegelevad \u00fcha uute tehniliste vahendite arendamisega<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/multimodaalse-diskursuse-anal%C3%BC%C3%BCs\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"> <\/a>audiovisuaalsete materjalide m\u00e4rgendamiseks. <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf1d3be7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf1d3be7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf1d3be7-collapse\">Salvestiste ja transkriptsioonide anal\u00fc\u00fcs ning tulemuste esitamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf1d3be7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf1d3be7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Vestlusanal\u00fc\u00fcs on induktiivne uurimismeetod \u2013 enne uurimist\u00f6\u00f6d h\u00fcpoteesi ei p\u00fcstitata. Uurija eesm\u00e4rgiks on suhtlusn\u00e4idete mikroanal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal teha kindlaks mustrid ja normid, mida suhtluses osalejad sotsiaalsete tegevuste sooritamisel j\u00e4rgivad.<\/p>\n<p>Vestlusanal\u00fc\u00fcsiga tegelejad leiavad, et suhtlus koosneb \u00fcksustest. Vestluse p\u00f5hi\u00fcksust nimetatakse k\u00f5nevooruks (<em>turn-taking<\/em>), mis on \u00fche k\u00f5neleja pidev h\u00e4\u00e4lesolek (nt Hennoste, 2000). L\u00e4htutakse p\u00f5him\u00f5ttest, et vestlus on \u00fcles ehitatud sekventsidena (<em>sequences<\/em>): k\u00f5neleja arvestab vooru loomisel eelneva vooruga, annab tagasisidet vestluskaaslasele eelneva vooru m\u00f5istmise kohta ning kavandab oma vooru nii, et vestluskaaslane teeks teatud suhtlustegevusi, nt vastaks k\u00fcsimusele (R\u00e4\u00e4bis, 2009: 11\u201312). Kui voorudevaheline seos on v\u00e4ga tugev, siis nimetatakse neid naaberpaarideks ehk naabruspaarideks (Schegloff ja Sacks, 1973: 295\u2013296) (nt vastastikune h\u00fcvastij\u00e4tt). Kui vestluskaaslase m\u00f5istmisel v\u00f5i enesev\u00e4ljenduses tekib raskusi, siis algatatakse parandus (<em>repair<\/em>) \u2013 vestluskaaslase v\u00f5i eneseparandus (nt Hennoste, 2008; Jefferson, 1974; Schegloff, Jefferson ja Sacks, 1977; Strandson, 2007).<\/p>\n<p>Vestlusanal\u00fc\u00fcsiga tegelejad kasutavad konteksti m\u00f5istet. Konteksti moodustavad tingimused, mis m\u00f5jutavad keelekasutust kommunikatiivses olukorras. Emanuel A. Schegloff (1992) leiab, et olemas on kahte t\u00fc\u00fcpi kontekste: v\u00e4line kontekst (<em>external context<\/em>) on suhtluses osalejate sotsiaalsed suhted, suhtlusolukordade t\u00fc\u00fcp jms ning sisemise konteksti (<em>internal context<\/em>) loovad inimesed oma k\u00f5nega konkreetses suhtlusolukorras. M\u00f5lemad kontekstid on pidevas muutumises inimeste suhtlustegevuse t\u00f5ttu. R\u00e4\u00e4bis (2009: 12) leiab, et \u201e(r)ange vestlusanal\u00fc\u00fctilise l\u00e4henemise j\u00e4rgi loovad vestluse konteksti (\u2026) eelnevad voorud, muid tegureid (nt osalejate staatus, sugu, rollid) ei arvestata\u201c.<\/p>\n<p>Vestlusanal\u00fc\u00fcsiga tegelejad hoiduvad statistikast enne mikroanal\u00fc\u00fcsi tegemist. Statistilisi andmeid esitab uurija tavaliselt pigem oma j\u00e4reldustele kaalu lisamiseks v\u00f5i uuritava materjali mahu esitamiseks (Schegloff, 1993). Tulemused esitatakse mitme sarnase suhtlusepisoodi v\u00f5rdlusena v\u00f5i juhtumiuuringuna. R\u00e4\u00e4bis leiab, et vestlusanal\u00fc\u00fcs on aja jooksul muutunud j\u00e4rjest kvantitatiivsemaks, sest ilmunud on hulk uurimusi, mis \u00fchendavad kvalitatiivse ja kvantitatiivse poole (R\u00e4\u00e4bis, 2009: 11). <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf1d3bf0-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf1d3bf0-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf1d3bf0-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf1d3bf0-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf1d3bf0-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Aller, S., Gerassimenko, O., Hennoste, T., Kasterpalu, R., Koit, M., Mihkels, K., Laanesoo, K. ja R\u00e4\u00e4bis, A. (2014). Dialoogide pragmaatilise anal\u00fc\u00fcsi tarkvara. H. Metslang, M. Langemets ja M.-M. Sepper (toim), <em>Eesti Rakenduslingvistika \u00dchingu Aastaraamat<\/em> (lk 23-36), Eesti Rakenduslingvistika \u00dching.<\/p>\n<p>Goodwin, C. (1995). Co-Constructing Meaning in Conversations with an Aphasic Man. <em>Research on Language and Social Interaction, 28<\/em>(3), 233\u2013260.\u00a0 <a href=\"http:\/\/www.sscnet.ucla.edu\/clic\/cgoodwin\/95co_aphasic.pdf\" target=\"_parent\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.sscnet.ucla.edu\/clic\/cgoodwin\/95co_aphasic.pdf<\/a>\u00a0 (kasutatud augustis 2014).<\/p>\n<p>Ten Have, P. (1986). Methodological issues in conversation analysis. K\u00e4ttesaadav internetist <a href=\"http:\/\/www.paultenhave.nl\/mica.htm\">http:\/\/www.paultenhave.nl\/mica.htm<\/a> (kasutatud novembris 2014)<\/p>\n<p>Hennoste, T. (2000). Sissejuhatus suulisesse eesti keelde VI. Lausung suulises k\u00f5nes 1. <em>Akadeemia, 10<\/em>, 2223\u20132254.<\/p>\n<p>Hennoste, T. (2008). S\u00f5nakatkestusega algavate lausesisese reformuleerimise t\u00fc\u00fcbid eestikeelses vestluses. H. Metslang, R. Gr\u00fcnthal (toim), <em>L\u00e4hivertailuja <\/em>(lk 31-53), Helsinki: Suomalais-Ugrilaisen Seura, 18, 31\u201353.<\/p>\n<p>Hennoste, T. (2013). <em>Grammatiliste vormide seoseid suhtlustegevustega eestikeelses suulises vestluses<\/em>. Doktorit\u00f6\u00f6. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n<p>Hennoste, T., R\u00e4\u00e4bis, A. ja Laanesoo, K. (2013). K\u00fcsimused eestikeelses infodialoogis II: k\u00fcsimused ja tegevused. <em>Keel ja Kirjandus, 1<\/em>, 7\u201328.<\/p>\n<p>Hepburn, A. ja Bolden, B. G. (2013). The conversation analytic approach to transcription. J. Sidnell and T. Stivers (toim), <em>The Handbook of Conversation Analysis <\/em>(lk 57-76), Oxford: Wiley and Blackwell.<\/p>\n<p>Jefferson, G. (1972). Side sequences. D. Sudnow (toim), <em>Studies in social interaction <\/em>(lk 294-338), New York: Free Press.<\/p>\n<p>Jefferson, G. (1974). Error correction as an interactional resource. <em>Language in Society, 3<\/em>, 181\u2013199.<\/p>\n<p>Jefferson, G. (2004). <a href=\"http:\/\/www.liso.ucsb.edu\/Jefferson\/Transcript.pdf\">Glossary of transcript symbols with an Introduction<\/a>. G. H. Lerner (toim), <em>Conversation Analysis: Studies from the first generation<\/em> (lk 13-23), Philadelphia: John<\/p>\n<p>Benjamins. <a href=\"http:\/\/www.liso.ucsb.edu\/liso_archives\/Jefferson\/Transcript.pdf\">http:\/\/www.liso.ucsb.edu\/liso_archives\/Jefferson\/Transcript.pdf<\/a> (kasutatud oktoobris 2014)<\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4bis, A. (2009). <em>Eesti telefonivestluste sissejuhatus: struktuur ja suhtlusfunktsioonid.<\/em> Doktorit\u00f6\u00f6. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n<p>Sacks, H. (1992 {1964\u20131972}). Lectures on Conversation. G. Jefferson (toim), \u00a0Cambridge\/Oxford: Blackwell.<\/p>\n<p>Sacks, H., Schegloff, E. A. ja Jefferson, G. (1974). A simplest systematics for the organization of turn-taking for conversation. <em>Language, 50<\/em>, 696\u2013735.<\/p>\n<p>Schegloff, E. A. (1992). In Another Context. A. Duranti ja C. Goodwin (toim), <em>Rethinking Context: Language as Interactive Phenomen<\/em> (lk 191-228), Cambridge: Cambridge University Press.<\/p>\n<p>Schegloff, E. A. (1993). <em>Reflections on quantification in the study of conversation<\/em>.<\/p>\n<p>Schegloff, E. A., Jefferson, G. ja Sacks, H. (1977). The preference for selfcorrection in the organization of repair in conversation. <em>Language, 53,<\/em> 361\u2013382.<\/p>\n<p>Schegloff, E. A. ja Sacks, H. (1973). Opening up closings. <em>Semiotica, 8<\/em>, 289\u2013327.<\/p>\n<p>Strandson, K. (2007). Kuidas ja millal \u00f5petaja ja \u00f5pilane teineteist parandavad? <em>Keel ja Kirjandus, 9<\/em>, 714\u2013730.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf1d3bfa-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf1d3bfa-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf1d3bfa-collapse\">Soovitatav kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf1d3bfa-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf1d3bfa-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Clayman, S. (2007). <em>Questions in Broadcast Journalism.<\/em> http:\/\/www.sscnet.ucla.edu\/soc\/faculty\/clayman\/Site\/Publications_files\/JOURNALISTIC%20QUESTIONING.pdf \u00a0\u00a0(kasutatud augustis 2014)<\/p>\n<p>Goodwin, C. (1995). Co-Constructing Meaning in Conversations with an Aphasic Man. <em>Research on Language and Social Interaction, 28<\/em> (3), 233\u2013260.\u00a0 <a href=\"http:\/\/www.sscnet.ucla.edu\/clic\/cgoodwin\/95co_aphasic.pdf\" target=\"_parent\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.sscnet.ucla.edu\/clic\/cgoodwin\/95co_aphasic.pdf<\/a>\u00a0 (kasutatud augustis 2014)<\/p>\n<p>Hennoste, T., Gerassimenko, O., Kasterpalu, R., Koit, M., R\u00e4\u00e4bis, A. ja Strandson, K. (2009). K\u00fcsimused eestikeelses infodialoogis I. K\u00fcsimuste vorm. <em>Keel ja Kirjandus, 5<\/em>, 341\u2013359.<\/p>\n<p>Hennoste, T., R\u00e4\u00e4bis, A. ja Laanesoo, K. (2013). K\u00fcsimused eestikeelses infodialoogis II: k\u00fcsimused ja tegevused. <em>Keel ja Kirjandus, 1<\/em>, 7\u201328.<\/p>\n<p>Jefferson, G. (2004). <a href=\"http:\/\/www.liso.ucsb.edu\/Jefferson\/Transcript.pdf\">Glossary of transcript symbols with an Introduction<\/a>. G. H. Lerner (toim), <em>Conversation Analysis: Studies from the first generation<\/em> (lk 13-23), Philadelphia: John Benjamins. <a href=\"http:\/\/www.liso.ucsb.edu\/liso_archives\/Jefferson\/Transcript.pdf\">http:\/\/www.liso.ucsb.edu\/liso_archives\/Jefferson\/Transcript.pdf<\/a> (kasutatud oktoobris 2014)<\/p>\n<p>Kasterpalu, R. ja Gerassimenko, O. (2006). Vestlusanal\u00fc\u00fcs. I. Tragel ja H. \u00d5im (toim.). <em>Teoreetiline keeleteadus Eestis II <\/em>(lk 112-126), Tartu: Tartu \u00dclikool.<\/p>\n<p>Laanesoo, K. (2012). P\u00f6\u00f6ratud polaarsusega retoorilised k\u00fcsimused argivestluses. <em>Keel ja Kirjandus, 7<\/em>, 499\u2013517.<\/p>\n<p>Laherand, M-L. (2008). <em>Kvalitatiivne uurimisviis<\/em>. Tallinn: Infotr\u00fckk.<\/p>\n<p>Lerner, G. H. (1995). Turn design and the organization of participation in instructional activities. <em>Discourse Processes, 19<\/em>, 111\u2013131.<\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4bis, A. (2009). <em>Eesti telefonivestluste sissejuhatus: struktuur ja suhtlusfunktsioonid<\/em>. Doktorit\u00f6\u00f6. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><!--break--><\/p>\n<p><strong>M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong><\/p>\n<p><strong>foneetiline<\/strong> \u2013 foneetikasse kuuluv v puutuv; h\u00e4\u00e4lduslik; h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rane<\/p>\n<p><strong>induktsioon<\/strong> \u2013 \u00fcksiku v\u00f5i erilise p\u00f5hjal \u00fcldise j\u00e4reldamine<\/p>\n<p><strong>paralingvistika<\/strong> \u2013 k\u00f5ne vokaalkomponendid s\u00f5nadest eraldiv\u00f5etuna; h\u00e4\u00e4lel on k\u00f5rgus, k\u00f5la, artikulatsioon, tempo, tugevus, r\u00fctm<\/p>\n<p><strong>prokseemika<\/strong> \u2013 teadusharu, mis uurib inimk\u00e4itumise ruumilist tingitust<\/p>\n<p><strong>prosoodia<\/strong> \u2013 k\u00f5nel\u00f5ikude kestuse ning h\u00e4\u00e4le valjuse ja k\u00f5rgusega seoses olevaid n\u00e4htusi h\u00f5lmav koondm\u00f5iste; prosoodilised n\u00e4htused on kvantiteet, r\u00f5hk, k\u00f5nemeloodia (lause- ja s\u00f5nameloodia)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eva Ingerpuu-R\u00fcmmel2014 Vestlusanal\u00fc\u00fcs (conversation analysis) sai alguse 1960. aastatel Harvey Sacksi, Emanuel A. Schegloffi ja Gail Jeffersoni t\u00f6\u00f6dest. Uurijaid huvitab, milline on inimeste vestluse struktuur ja kuidas seda sotsiaalselt luuakse (Ten Have, 1986). Tegemist on keelekasutuse mikroanal\u00fc\u00fcsiga, milleks kasutatakse audio- &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-55","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/55","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/55\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":881,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/55\/revisions\/881"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}