{"id":54,"date":"2024-04-04T00:12:04","date_gmt":"2024-04-03T21:12:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/narratiivianalyys\/"},"modified":"2025-09-01T16:38:37","modified_gmt":"2025-09-01T13:38:37","slug":"narratiivianalyys","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/narratiivianalyys\/","title":{"rendered":"Narratiivianal\u00fc\u00fcs"},"content":{"rendered":"<p><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><strong>Judit Str\u00f6mpl<br>2025<\/strong><\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p class=\"has-text-align-right\"><em>Uurijal puudub juurdep\u00e4\u00e4s inimeste kogemustele, aga ta v\u00f5ib anal\u00fc\u00fcsida inimeste lugusid, mida nad oma kogemustest jutustavad. <\/em><br>(Catherine Kohler Riessman, 2008)<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>20. sajandi sotsiaalteadusi m\u00f5jutasid kolm olulist arengulist p\u00f6\u00f6ret humanitaarteadustes, mis muutsid arusaamu sotsiaalse tegelikkuse m\u00f5istmisest ja uurimisest. Esimene p\u00f6\u00f6re (20. sajandi alguses) on seotud Ferdinand de Saussure\u2019i, Ludwig Wittgensteini ja Mihhail Bahtini t\u00f6\u00f6dega keeleteaduses ja filosoofias, mis t\u00f5id esile keele performatiivse rolli. Kui seni oli \u00fcldlevinud arusaam keelest kui teatud valmis s\u00fcsteemist, mida inimesed kasutavad instrumendina, kui nad soovivad oma m\u00f5tteid v\u00f5i informatsiooni edastada, siis n\u00fc\u00fcd saadi aru, et s\u00fcsteem on teisene v\u00f5rreldes k\u00f5nelemise praktikaga. K\u00f5neledes loovad inimesed t\u00e4hendusi vastavalt konkreetsele situatsioonile, teisis\u00f5nu interaktsioonides nii kujunevad keel ja t\u00e4hendused kui ka areneb inimese m\u00f5tlemine. K\u00f5ige aluseks on inimeste vajadus omavahel suhelda. Keeleline p\u00f6\u00f6re t\u00e4hendab uut arusaamist keelest ja k\u00f5nelemise praktikast.<\/p>\n\n\n\n<p>Sellest j\u00e4rgmine samm oli arusaamine, et sotsiaalne tegelikkus esineb keelelistes representatsioonides (Denzin ja Lincoln, 2005; 2018) ja et sotsiaalne tegelikkus on tegelikkuse t\u00e4henduslik osa (Blumer, 1986). Sotsiaalsed t\u00e4hendused ja representatsioonid esinevad kollektiivselt loodud enam-v\u00e4hem p\u00fcsivate keeleliste konstruktsioonide \u2013 diskursuste vormis. Diskursused kujunevad siis, kui inimesed \u00fcksteisega \u00a0suheldes t\u00f5lgendavad objekte, millest nad r\u00e4\u00e4givad. F\u00fc\u00fcsilise tegelikkuse objektid muutuvad keelelisteks representatsioonideks, mida m\u00f5jutavad konkreetsed olukorrad, inimeste positsioonid ja kultuurinormid, mis v\u00f5imaldavad teatud inimestel teatud olukordades teatud objektidest teatud viisil r\u00e4\u00e4kida. Diskursused on omamoodi t\u00f5lgendamisrepertuaarid (Potter ja Wetherell, 1987: 146), mida inimesed kasutavad, korrates, muutes v\u00f5i vaidlustades neid. (Vaata ka <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/diskursusanalyys\/\">diskursusanal\u00fc\u00fcsi<\/a> k\u00e4sitlevat peat\u00fckki.)<\/p>\n\n\n\n<p>Kolmas p\u00f6\u00f6re oli narratiivne p\u00f6\u00f6re ja see t\u00e4histab arusaamist, et sotsiaalne tegelikkus eksisteerib narratiivide \u2013 lugude ja jutustamise praktikana (Riessman, 1993, 2008). (P\u00f6\u00f6rdelistest aegadest vt p\u00f5hjalikumalt Str\u00f6mpl, 2012; Tamm, 2011.)<\/p>\n\n\n\n<p>Selle peat\u00fcki eesm\u00e4rk on avada narratiivi m\u00f5istet, k\u00e4sitleda narratiiviuuringu m\u00f5ningaid ise\u00e4rasusi ning narratiivianal\u00fc\u00fcsi erinevaid versioone.<\/p>\n\n\n\n<p>Peat\u00fckis p\u00fc\u00fcan vastata j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Mis on narratiiv ja miks seda uurida?<\/li>\n\n\n\n<li>Mis on narratiiviuuring?<\/li>\n\n\n\n<li>Kuidas narratiiviuuringus andmeid kogutakse?<\/li>\n\n\n\n<li>Missugused on narratiivianal\u00fc\u00fcsis kasutatavad p\u00f5hilised meetodid?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c08a7f-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c08a7f-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c08a7f-collapse\">Mis on narratiiv ja miks seda uurida?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c08a7f-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c08a7f-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>S\u00f5na \u201enarratiiv\u201c p\u00e4rineb ladina keelest, kus nimis\u00f5na <em>narratio<\/em> t\u00e4hendab jutustust v\u00f5i lugu; <em>narrare<\/em> on jutustama ning <em>narrator<\/em> jutustaja. K\u00f5ik need s\u00f5nad on narratiivi m\u00e4\u00e4ratlemisel t\u00e4htsad. Lugu, mida tavainimesed ja ka m\u00f5ned autorid samastavad narratiiviga (nt Coffey ja Atkinson, 1996), on siiski vaid osa narratiivist. Narratiiv sisaldab ka jutustamise protsessi kui interaktiivset tegevust. Iga lugu on jutustatud konkreetsele v\u00f5i kujuteldavale kuulajale v\u00f5i kuulajaskonnale ning see m\u00f5jutab otseselt narratiivi sisu. Narratiivi kolmas osapool on jutustaja ise, kes esitab oma lugu, v\u00e4ljendades selles ka oma suhet loos jutustatud s\u00fcndmuste v\u00f5i kogemuste kohta. Narratiiv on samuti sotsiaalne sooritus v\u00f5i toiming, mille k\u00e4igus jutustaja koos kuulaja(te)ga loob uusi v\u00f5i kinnitab vanu t\u00e4hendusi, hindab ja arendab oma ja teiste osapoolte identiteeti, seab kahtluse alla v\u00f5i kinnitab v\u00e4\u00e4rtusi ja norme, arendab neid, vaidleb nendega jne. Seega ei saa n\u00f5ustuda nendega, kes lihtsustavad narratiivi m\u00f5istet ja samastavad seda ainult loo m\u00f5istega.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><strong>Narratiiv<\/strong> = <strong>lugu<\/strong> + <strong>jutustaja<\/strong> + <strong>interaktsioon<\/strong> kuulajaskonnaga + <strong>sooritus<\/strong>\/toiming (ingl <em>performance<\/em>) + protsessi <strong>tulemus<\/strong> (nt identiteet, uus t\u00e4hendus, uus norm, v\u00e4\u00e4rtus) \u00a0<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Niisiis on lugu \u00fcks osa narratiivist, samas on see v\u00e4ga oluline osa. Lugu iseloomustab k\u00f5ige rohkem asjaolu, et see k\u00f5neleb mingist jutustaja jaoks olulisest, erakordsest s\u00fcndmusest, mis vajab l\u00e4bi m\u00f5tlemist ja m\u00f5testamist. Inimese elus toimub hulganisti asju, mida ta ei m\u00e4rka, millest ta ei tee v\u00e4lja ega jutusta kellelegi. Need on harjumusp\u00e4rased toimingud, mis kulgevad reeglip\u00e4raselt ega \u00e4rata t\u00e4helepanu. T\u00e4helepanu \u00e4ratavad erakordsed juhtumid\/toimingud, mis mingil m\u00e4\u00e4ral rikuvad reegleid v\u00f5i v\u00e4hemalt on v\u00e4ljaspool asjade harjumusp\u00e4rast kulgu. Nende puhul tunneme vajadust aru saada, mis toimub, ja selle rahuldamiseks peame juhtunust kellelegi r\u00e4\u00e4kima. Erakordsetest s\u00fcndmustest r\u00e4\u00e4kides m\u00f5testame neid ehk tegeleme t\u00e4hendusloomega. Lugu r\u00e4\u00e4gib alati millestki, mis on jutustaja jaoks t\u00e4htis ja seega jutustamist v\u00e4\u00e4rt. Jutustaja annab edasi oma vaatenurga, seletab ja hindab s\u00fcndmusi, millest jutustab, ning toob v\u00e4lja p\u00f5hjused, miks on lugu jutustamist v\u00e4\u00e4rt. Lisaks sellele, et kirjeldatakse seda, mis juhtus, v\u00e4ljendab jutustaja ka emotsioone, m\u00f5tteid, t\u00f5lgendusi ja suhtumisi. Narratiiv on verbaalne tegevus v\u00f5i sooritus, mille k\u00e4igus jutustaja informeerib, kaitseb, r\u00fcndab, s\u00fc\u00fcdistab, lahutab meelt, kinnitab <em>status quo<\/em>\u2019d v\u00f5i seab selle kahtluse alla<em>.<\/em> Narratiivse tegevuse \u00fcks tulemusi s\u00fcndmuste m\u00f5testamise ja t\u00e4hendusloome k\u00f5rval on jutustaja enda identiteedi muutus (Bamberg, 2011; Bruner, 1991).<\/p>\n\n\n\n<p>Donald Polkinghorn (1988) nimetab narratiivi inimkogemuse esmaseks t\u00e4henduslikuks vormiks. Narratiivne t\u00e4hendus on kognitiivne protsess, mis organiseerib inimese kogemused ajaliselt m\u00f5testatud episoodideks (Polkinghorn, 1988). Sarnaselt m\u00e4\u00e4ratleb narratiivi ka SAGE kvalitatiivse uurimuse k\u00e4siraamat (Chase, 2005), kus narratiiv on m\u00e4\u00e4ratletud kui retrospektiivne t\u00e4hendusloomeprotsess, mille k\u00e4igus minevikus\u00fcndmused ja kogemused j\u00e4rjestatakse loogilisse ja ajalisse j\u00e4rjekorda.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5ned autorid (<a>Andrews, Squire ja Tamboukou<\/a>, 2008) jagavad narratiive s\u00fcndmustekeskseteks ja kogemustekeskseteks. S\u00fcndmustekesksed narratiivid erinevad \u00fcksteisest vastavalt s\u00fcndmuste t\u00e4htsusele meie elus. On lood s\u00fcndmusest, millel ei ole meie elus erilist t\u00e4htsust, ja on sellised, millest jutustamine vajab julgust ja t\u00e4helepanelikku ettevalmistust. Kui esimest t\u00fc\u00fcpi s\u00fcndmustest v\u00f5ib jutustada \u00fcksk\u00f5ik kellele, siis teist t\u00fc\u00fcpi s\u00fcndmuste jutustamine eeldab kuulaja valikut, \u00f5iget aega ja jutustamise viisi. Niisiis v\u00f5ib \u00f6elda, et m\u00f5ned t\u00e4htsad s\u00fcndmused muudavad meie eluk\u00e4iku ja loovad kogemusi. Need narratiivid ei erine nn kogemustep\u00f5histest narratiividest. Sellep\u00e4rast ma ei r\u00f5hutaks seda erisust liialt, kuna nii s\u00fcndmused kui ka kogemused on t\u00e4htsad ning anal\u00fc\u00fcsi seisukohast ei ole vahet, kas k\u00f5neleja jutustab mingist s\u00fcndmusest v\u00f5i s\u00fcndmuste seeriast v\u00f5i oma pikemast elukogemusest. Samas v\u00f5ib teatud olukordades siiski r\u00e4\u00e4kida s\u00fcndmustekesksest l\u00e4henemisest, kasv\u00f5i siis, kui jutustaja r\u00e4\u00e4gib mingist s\u00fcndmusest selleks, et kuulajaskonna meelt lahutada, v\u00f5i sellep\u00e4rast, et kuulaja k\u00fcsib selle s\u00fcndmuse kohta.<\/p>\n\n\n\n<p>Eespool toodud definitsioonidest on n\u00e4ha, et narratiiv on \u00fchelt poolt t\u00e4hendusloomeprotsess ja teisalt selle protsessi tulemus \u2013 m\u00f5testatud s\u00fcndmuse ja\/v\u00f5i kogemuse representatsioon keeles. K\u00f5ige \u00fcldisemalt on narratiiv m\u00e4\u00e4ratletud kui diskursuse spetsiifiline vorm (Chase, 2005; 2018), millel on oma kindlad jooned, nende hulgas olulisim ise\u00e4rasus on faabula \u2013 erakordse\/te s\u00fcndmus\/te ajaline ja p\u00f5hjuslik j\u00e4rjestus (\u00d5S 2018) ning selle konkreetne ja omap\u00e4rane organiseeritus konkreetses ja ainulaadses personaalses loos ehk s\u00fc\u017eees. S\u00fc\u017eee kujundab loo keset ja organiseerivat telge. M\u00f5ned autorid (nt Squire, 2008) m\u00e4\u00e4ratlevad suhet loo ja narratiivi vahel, v\u00f5rreldes seda suhtega faabula ja s\u00fc\u017eee vahel, kus lugu v\u00f5rdub faabulaga ja narratiiv s\u00fc\u017eeega. See omakorda t\u00e4hendab, et lugu on \u00fcldine ajaliselt ja p\u00f5hjuslikult j\u00e4rjestatud s\u00fcndmustik, narratiivis aga v\u00e4ljendub jutustaja unikaalne subjektiivne v\u00e4ljendusviis. Selline vahetegemine v\u00f5ib olla eriti t\u00e4htis, kui tegemist on kogemuskeskse narratiivi uurimisega.<\/p>\n\n\n\n<p>Kokkuv\u00f5tvalt v\u00f5ib \u00f6elda, et kui narratiiv on diskursuse spetsiifiline vorm, siis narratiivi spetsiifikat kujundab selle s\u00fc\u017eee. Seega v\u00f5iks narratiivi nimetada s\u00fc\u017eeega varustatud diskursuseks.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c08a92-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c08a92-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c08a92-collapse\">Narratiivi dialoogilisus, personaalne ja kollektiivne olemus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c08a92-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c08a92-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Narratiivi ise\u00e4rasuste puhul tuleb r\u00e4\u00e4kida ka selle dialoogilisest olemusest. Narratiivi kui interaktiivset protsessi ja selle tulemust iseloomustab k\u00f5ige rohkem selle dialoogilisus. Dialoog ei t\u00e4henda aga sellisel juhul lihtsalt interaktiivsust, kui kaks v\u00f5i rohkem inimest omavahel suhtlevad, vaid dialoogilisus t\u00e4hendab ka seda, et inimese monoloog sisaldab ka teiste inimeste varem v\u00e4lja \u00f6eldud m\u00f5tteid, mis on s\u00e4ilinud dialoogilises ahelas. Mihhail Bahtin (1977) nimetab neid heteroglossiaks ja pol\u00fcfooniaks ehk \u201eh\u00e4\u00e4lteks\u201c, mida on kosta igas narratiivis (t\u00e4psemalt vt allpool). Arendades Bahtini m\u00f5tet, eristab Arthur Frank (2012) dialoogilisust, mis keskendub k\u00fcsimusele, kuidas lugu vestluses k\u00f5nevooruvahetuse kaudu kujuneb, kui iga k\u00f5neleja panustab sellesse lisades oma h\u00e4\u00e4le. Mitmed narratiivianal\u00fc\u00fctikud (Gubrium ja Holstein, 2009; Holstein ja Gubrium, 2012) viitavad narratiivi dialoogilisusest ja mitmeh\u00e4\u00e4lsusest r\u00e4\u00e4kides (tegelike v\u00f5i kujuteldavate) osalejate vahelisele dialoogile jutustamise k\u00e4igus \u2013 narratiivi interaktiivsele praktikale. Erinevad h\u00e4\u00e4led kuuluvad siinkohal loo jutustajale ja\/v\u00f5i kaasjutustajatele. Kui Frank tutvustab dialoogilist narratiivianal\u00fc\u00fcsi (DNA), v\u00e4idab ta, et \u201elood on kokku pandud eelmiste lugude fragmentidest, mis on kunstiliselt \u00fcmber paigutatud, kuid mitte kunagi originaalsed\u201c. Minu jaoks on need kaks l\u00e4henemist \u2013 dialoogiline ja interaktsionistlik \u2013 omavahel seotud (vt ka Str\u00f6mpl, 2015). M\u00f5lemad p\u00e4rinevad Mihhail Bahtini (1979) v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud dialoogilisuse, pol\u00fcfoonia ja heteroglossia kontseptsioonidest. Jutustaja poolt interaktsiooni kontekstis kasutatavad \u201eh\u00e4\u00e4led\u201c s\u00f5ltuvad v\u00e4ga palju teistest interaktsioonis osalejatest. Bahtini s\u00f5nul t\u00e4hendab jutustajaks (aktiivseks k\u00f5nelejaks) olemine osalemist l\u00f5putus dialoogis \u2013 dialoogilises ahelas. Kui keegi hakkab r\u00e4\u00e4kima, siis on alati midagi, mis on varem juba \u00f6eldud, ja sellest l\u00e4htub iga k\u00f5neleja. Dialoogilisus on olemas igas personaalses loos ja lood sisaldavad erinevaid h\u00e4\u00e4li juba varem jutustatud lugudest. Iga\u00fcks, kes tahab jutustada oma kogemusest v\u00f5i kirjeldada temaga juhtunud s\u00fcndmusi, kasutab tegelikult olemasolevat raamistikku (juba olemasolevaid, varem k\u00f5lanud h\u00e4\u00e4li), et v\u00e4ljendada oma isiklikku s\u00f5numit. Bahtin kasutab selle h\u00e4\u00e4lte paljususe selgitamiseks m\u00f5istet \u201epol\u00fcfoonia\u201c. Oma h\u00e4\u00e4l resoneerib konkreetsete teiste h\u00e4\u00e4ltega, mida k\u00f5neleja kuulab ja millele ta vastust ootab. Pol\u00fcfoonia t\u00e4hendab, et iga jutustus sisaldab mitmeid h\u00e4\u00e4li ja jutustaja \u2013 v\u00f5i autori \u2013 ainulaadne h\u00e4\u00e4l on nende h\u00e4\u00e4lte originaalne kombinatsioon. Kuigi eesm\u00e4rk on v\u00e4ljendada subjektiivseid m\u00f5tteid, uskumusi, emotsioone v\u00f5i seisukohti v\u00f5i jutustajaga juhtunud s\u00fcndmusi ja oma kogemusi, laenab ta mitmeid (<em>multiple)<\/em> h\u00e4\u00e4li teistelt keelekasutajatelt ja dialoogilises ahelas osalejatelt.<\/p>\n\n\n\n<p>Teine oluline Bahtini poolt arendatud m\u00f5iste, mis on samuti seotud k\u00f5ne dialoogilisusega, on \u201eheteroglossia\u201c. Heteroglossia t\u00e4hendab, et iga lugu\/tekst koosneb mitmest keelekasutuse koodist ja \u017eanrist. N\u00e4iteks kui inimene l\u00e4heb arsti vastuv\u00f5tule, siis kasutab ta selleks kultuuris olemasolevaid k\u00f5ne\u017eanre ja k\u00e4itumisreegleid. Patsiendi interaktsioon arstiga eeldab teatud keelelist jm k\u00e4itumisviisi m\u00f5lemalt osapoolelt. Nad kasutavad s\u00f5nu (koodid), mis on selleks olukorraks sobivad. Need k\u00e4itumisnormid ja k\u00f5ne\u017eanrid on arenenud eelnevate dialoogiahelate k\u00e4igus. Kui kujutada ette olukorda, kus arst on samal ajal ka patsiendi hea s\u00f5ber, siis see eriline olukord v\u00f5ib arsti rolli oluliselt m\u00f5jutada. Sellep\u00e4rast ei soovitata arstidel l\u00e4hedasi s\u00f5pru ise ravida, sest erinevad rollid koos k\u00f5ne\u017eanride ja dialoogiliste ahelatega v\u00f5ivad segi minna ja kahjustada nii arsti-patsiendi kui ka s\u00f5prussuhteid.<\/p>\n\n\n\n<p>Iga tekst osaleb dialoogiahelas ja diskursiivses v\u00f5itluses. \u201eTeised\u201c, kes on heteroglossilises dialoogis esindatud, on k\u00f5nekogukonna <em>\u00fcldistatud teised<\/em>, mitte konkreetsed indiviidid. Iga inimese k\u00f5nes ristuvad mitu kogukonda. Pol\u00fcfoonia ja heteroglossia r\u00f5hutavad narratiivsuse kollektiivset olemust ja seavad kahtluse alla selliste m\u00f5istete nagu isiklik <em>vs.<\/em> \u00fcldine ja sisemine <em>vs.<\/em> v\u00e4line vaheliste vastandamise p\u00f5hjendatust. <\/p>\n\n\n\n<p>Kokkuv\u00f5tvalt v\u00f5ib \u00f6elda, et iga narratiiv on \u00fchelt poolt indiviidi\/jutustaja unikaalne t\u00e4hendusloome praktika ja selle protsessi tulemus, mis omakorda on m\u00f5jutatud kuulajaskonnast; selles v\u00e4ljenduvad jutustaja ainulaadne personaalne kogemus ja s\u00fcndmused, mis toimusid just temaga, kuid samal ajal sisaldab loo \u00fclesehitus mitmeid \u201eh\u00e4\u00e4li\u201c, mis on varem dialoogilises ahelas osalenud. Narratiiv on seega samal ajal ka kollektiivse t\u00e4hendusloome praktika, mis ei s\u00f5ltu ainult konkreetsest interaktsioonist. Personaalne narratiiv on samuti piiritletud kultuuriliste ja \u017eanriliste reeglitega, milles samuti v\u00e4ljendub iga narratiivi kollektiivne olemus. Personaalne narratiiv on nagu mosaiik, mis koosneb eelnevalt k\u00f5lanud narratiivide t\u00fckikestest, mida iga inimene kasutab oma unikaalse loo jutustamisel.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c08aa0-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c08aa0-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c08aa0-collapse\">V\u00e4ike, suur ja juhtiv (domineeriv) narratiiv<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c08aa0-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c08aa0-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Eespool oli juttu sellest, et personaalsed narratiivid sisaldavad teatud kollektiivset dimensiooni, mis on seotud t\u00e4hendusloome kollektiivse olemusega, kuid samas v\u00e4ljendab\/m\u00f5testab selles inimene oma isiklikke kogemusi ja\/v\u00f5i suhtumisi. Narratiivi dialoogilisus viitab sellele, et personaalsed lood esindavad samal ajal nii inimese individuaalse elu s\u00fcndmusi kui ka kogemusi teatud \u00fchiskondlikus kontekstis. Igas v\u00e4ikeses (personaalses) narratiivis kajastub suur ja juhtiv (domineeriv) narratiiv. Narratiiviuurijad (Atkinson, 2002; Bamberg, 2005; Bruner, 2004; Georgakopoulou, 2008; Labov 1997; Patterson, 2008; Riessman, 1997, 2000, 2008a; Squire jt, 2008; White, 2004) keskenduvadki erinevate narratiivit\u00fc\u00fcpide uurimisele. Lingviste (Georgakopoulou, 2008; Labov 1972, 1997) huvitab eelk\u00f5ige v\u00e4ike narratiiv, milles v\u00e4ljendub inimeste argielu k\u00f5ne kujunemine. Sotsiaalteadlasi (eelk\u00f5ige ps\u00fchholooge) huvitab see, kuidas inimese elu kogemused v\u00e4ljenduvad narratiivides. Nad aktsepteerivad narratiivina eelk\u00f5ige pikki eluloolisi jutustusi ning eespool mainitud v\u00e4ikesi lugusid narratiivideks ei pea. Osa uurijaid eristab veelgi suuremaid narratiive, mis sisaldavad \u00fcldisi \u00fchiskondlikke ja kultuurilisi v\u00e4\u00e4rtusi ja norme ja mis on inimestele peale surutud, st millest nad peavad l\u00e4htuma, kui oma elu lugusid v\u00f5i argielu narratiive esitavad. Suur narratiiv on see, mida \u00fcldiselt k\u00f5ik selle kultuuri esindajad jagavad. Need on rahvuse ja rahvuskultuuriga seotud narratiivid. N\u00e4iteks iga eestlase jaoks on eesti keel ja kultuur kui ainulaadne eestlasi \u00fchendav v\u00e4\u00e4rtus suur narratiiv. Suure narratiivi k\u00f5rval eristuvad nn juhtivad narratiivid, milles v\u00e4ljenduvad \u00fcldised v\u00e4\u00e4rtused ja normid. N\u00e4iteks t\u00e4nap\u00e4eva l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnas on levinud sellised narratiivid, mis k\u00f5nelevad v\u00f5rdsetest \u00f5igustest, \u00f5iglusest, aususest, demokraatiast jne. Juhtivad v\u00f5i dominantsed narratiivid v\u00f5ivad aga olla vaidlustatud. N\u00e4iteks konservatiivne maailmavaade pigem vaidlustab v\u00f5rdseid \u00f5igusi k\u00f5ikide inimeste puhul ja toob esile kahtlusi selles, et teatud riigis on k\u00f5igil elanikel v\u00f5rdsed \u00f5igused seal elada v\u00f5i et naistel ja meestel peavad olema v\u00f5rdsed \u00f5igused. Selliseid juhtivaid narratiive on v\u00e4ga palju ja nende k\u00f5rval on reeglina ka vaidlustavad narratiivid. N\u00e4iteks Tiia-Triin Truusa kolleegidega (2021) arutleb oma artiklis s\u00f5jav\u00e4elaste abikaasade intervjuudes esile kerkinud juhtivate ja vaidlustavate narratiivide \u00fcle, mis k\u00e4sitlevad patriotismi, j\u00e4tkusuutlikkust, valikuvabadust ja identiteeti s\u00f5jav\u00e4elase abikaasana. Juhtivad narratiivid n\u00f5uavad tugevat kinnipidamist s\u00f5jav\u00e4elaste v\u00e4\u00e4rtustest, patriotismi, uhkust ja eraelu teatud ohverdamisest k\u00f5rgemate eesm\u00e4rkide saavutamise nimel. Samas identifitseerisid s\u00f5jav\u00e4elaste naised end avalikult rohkem tsiviilmaailmaga. Vaidlevad narratiivid viitavad juhtiva narratiivi negatiivsetele m\u00f5judele perekonna heaolule.<\/p>\n\n\n\n<p>Juhtivate narratiivide leidmine inimeste personaalsetes lugudes on erilise t\u00e4htsusega, eriti kui tegemist on n\u00e4iteks ps\u00fchholoogi v\u00f5i sotsiaalt\u00f6\u00f6taja klientidega, kes v\u00f5ivad juhtivate narratiivide t\u00f5ttu kannatada. Uurijad (nt White, 2004) keskenduvad sellele, et aidata inimestel aru saada, kuidas vabaneda juhtivate narratiivide negatiivsetest m\u00f5judest ning taasluua oma personaalseid narratiive positiivses v\u00f5tmes. N\u00e4iteks asendushooldusel \u00fcles kasvanud v\u00f5i lapsendatud inimestele v\u00f5ib kannatusi p\u00f5hjustada \u00fcldine juhtiv narratiiv, mille j\u00e4rgi on igal inimesel ainult \u00fcks \u201e\u00f5ige\u201c ema \u2013 see, kes on ta s\u00fcnnitanud. Bioloogilise ema lapsest loobumist on \u00fcldiselt hinnatud lapsele v\u00e4ga kahjulikuks s\u00fcndmuseks. \u201e\u00d5ige ema\u201c narratiiv juhtiva narratiivina r\u00f5hutab naise vastutust oma laste ees. \u00dchiskonna toimimise seisukohalt on \u00f5ige r\u00f5hutada ema rolli ja kohustusi laste eest hoolitsemisel. Samas kannatavad inimesed, kelle ema ei v\u00f5tnud oma ema \u00fclesandeid piisavalt t\u00f5siselt v\u00f5i ei saanud mingil muul p\u00f5hjusel oma last kasvatada, \u201e\u00f5ige ema\u201c narratiivi t\u00f5ttu isegi siis, kui neid kasvatanud ema ja\/v\u00f5i isa t\u00e4itsid seda rolli suurep\u00e4raselt, andes lapsele rohkemgi hoolt ja armastust kui nii m\u00f5nigi bioloogiline vanem. Sellise inimese heaolu seisukohast v\u00f5ib olla kasulik \u201e\u00f5ige ema\u201c narratiiv dekonstrueerida \u2013 lammutada juhtiv narratiiv ja luua alternatiivne narratiiv, kus inimesel v\u00f5ib olla kaks v\u00f5rdselt olulist ema: \u00fcks, kes ta s\u00fcnnitas, ja teine, kes teda kasvatas.<\/p>\n\n\n\n<p>Eelnevat kokku v\u00f5ttes v\u00f5ib narratiivide uurimise olulisust p\u00f5hjendada Robert Atkinsoni s\u00f5nadega: \u201eValitsevad\/traditsioonilised sotsiaalteadused jagavad inimese paljudeks fragmentideks ja m\u00f5\u00f5davad neid eraldi kategooriatena. Seevastu elulugude [ja kogemuste] narratiivne anal\u00fc\u00fcs viitab inimesele kui tervikule. \/\u2026\/ Nad [narratiivid] v\u00f5ivad anda uurijale olulist teavet v\u00e4ljaspool lugu eksisteeriva sotsiaalse reaalsuse kohta, mida lugu kirjeldab.\u201c (Atkinson, 2002: 129) (nurksulgudes on minu poolt lisatud t\u00e4psustused \u2013 J.S.).<\/p>\n\n\n\n<p>Narratiiv on vaieldamatult rikkalik materjal sotsiaalteadlaste jaoks, keda huvitab, kuidas t\u00e4hendused tekivad; kuidas esitavad inimesed oma kogemusi; kuidas nad t\u00f5lgendavad s\u00fcndmusi, milles nad kas otse v\u00f5i kaudselt osalevad; kuidas arenevad inimeste identiteedid; kuidas v\u00e4ljenduvad inimeste lugudes suhted ning mis on lugude jutustamise kui t\u00e4hendusloome toimingu tulemus. <\/p>\n\n\n\n<p>Eelnevatest m\u00e4\u00e4ratlustest v\u00f5ib n\u00e4ha, et narratiiv on keeruline ja mitmetahuline n\u00e4htus, mist\u00f5ttu \u00a0on mitmekesised ka uuringud ja anal\u00fc\u00fcsimeetodid, mida narratiiviuurijad kasutavad.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c08ab0-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c08ab0-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c08ab0-collapse\">Mis on narratiiviuuring?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c08ab0-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c08ab0-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Narratiiviuuring p\u00f5hineb kindlal teoreetilis-metodoloogilisel raamistikul, mis keskendub inimeste kogemuste ja sotsiaalse praktika uurimisele. Kui oleme n\u00f5us, et narratiivse protsessi k\u00e4igus loovad inimesed t\u00e4hendusi ning t\u00e4hendusloome aluseks on s\u00fcndmused, milles nad osalevad (kas otse v\u00f5i teiste inimeste lugude kaudu), ning et need s\u00fcndmused muutuvad m\u00f5testamise k\u00e4igus nende kogemusteks, siis see on narratiiviuuringu teoreetilise raamistiku \u00fcks osa. Sellisel juhul arendame fenomenoloogilist teooriat. Kui v\u00f5tame seejuures arvesse, et t\u00e4hendusloome on suhetep\u00f5hine kollektiivne sotsiaalne praktika, mida v\u00e4idab sotsiaalkonstruktsionism, siis see on teoreetilise raamistiku teine osa. Ehk siis v\u00f5ib \u00f6elda, et kui fenomenoloog keskendub sotsiaalse fenomeni uurimisele erinevate inimeste kogemuste kaudu ja eesm\u00e4rk on selgusele j\u00f5uda, mis fenomeniga on tegemist, siis sotsiaalkonstruktsionisti huvitab eelk\u00f5ige inimese kogemus iseeneses ehk see, kuidas erinevad s\u00fcndmused ja suhted kujundavad inimest ja tema identiteeti. Identiteeti m\u00f5istetakse siin suhete protsessina \u2013 kuidas indiviid suhetes teiste inimestega iseennast ja teisi m\u00e4\u00e4ratleb.<\/p>\n\n\n\n<p>Eespool oli juba juttu narratiivi personaalsest ja kollektiivsest dimensioonist. Sellest l\u00e4htuvalt on narratiiviuuringuis v\u00f5imalikud erinevad r\u00f5huasetused ja huvid. Kuna narratiivi kui fenomeni puhul on tegemist keerulise ja mitmekesise uurimisobjektiga, siis uurija v\u00f5ib piiritleda oma konkreetsed huvid ja keskenduda esiteks sellele, kuidas on narratiiv loodud, st interaktsioonidele, v\u00f5ttes arvesse ka uurija ja uuritava vahelist interaktsiooni. Teiseks v\u00f5ib ta keskenduda narratiivi struktuurile ehk sellele, kuidas on narratiiv ise \u00fcles ehitatud. Kolmandaks v\u00f5ib ta keskenduda narratiivi sisu s\u00fcgavuti anal\u00fc\u00fcsimisele konkreetses kontekstis. Seega on erinevus traditsioonilise kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi ehk temaatilise anal\u00fc\u00fcsi ja narratiivi sisuanal\u00fc\u00fcsi vahel see, et viimane v\u00f5tab alati arvesse konteksti, osalevate inimeste (tegelaste) rolle ja funktsioone esitatud loos. V\u00f5ib uurida inimese elulugu ja identiteedi kujunemist ja loomulikult jutustaja kogemusi. V\u00f5ib uurida narratiivis esitatud pol\u00fcfooniat ja ilmselt ka palju muudki, milleni ma ise pole seni veel j\u00f5udnud.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c08abc-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c08abc-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c08abc-collapse\">Kuidas andmed kogutakse?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c08abc-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c08abc-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Elame nn narratiivses maailmas, kus sotsiaalne elu on l\u00e4bi p\u00f5imunud lugude ja narratiivse protsessiga. Narratiive leidub igal pool. Siiski on teatud andmekogumise viisid, mille k\u00e4igus on mugav narratiive koguda v\u00f5i luua. Narratiivset materjali v\u00f5ib koguda erinevate intervjuudega, valmistekstidena, mis sisaldavad inimeste lugusid mingil meid huvitaval teemal, v\u00f5ib luua v\u00f5i valida fotosid, videoid jm visuaalseid materjale, millel on s\u00fc\u017eee. M\u00f5ned autorid juhivad t\u00e4helepanu sellele, et k\u00f5ik tekstid siiski ei ole narratiivid. K\u00f5ik tekstid, mis ei ole s\u00fc\u017eeega organiseeritud, ei ole narratiivid, nt statistika, loetelud, telefoniraamat, s\u00f5nastikud jms.<\/p>\n\n\n\n<p>Andmekogumismeetodi valikul tuleb l\u00e4htuda uuringu eesm\u00e4rgist ja metodoloogilisest raamistikust. K\u00f5ige sagedasem meetod on intervjuu ja eelistatud on mittestruktureeritud s\u00fcvaintervjuu, kus uurija palub uurimuses osaleja(te)l jutustada oma kogemustest uurijat huvitaval teemal. Ka poolstruktureeritud intervjuu ajal v\u00f5ib osaleja luua hulganisti personaalseid narratiive. Intervjuu vormi valik s\u00f5ltub uurimisk\u00fcsimustest ja uurimuse eesm\u00e4rgist.<\/p>\n\n\n\n<p>Kirjanduses v\u00f5ib kohata ka rangemaid n\u00f5udmisi narratiivsele intervjuule. Jovchelovitch ja Bauer (2000) n\u00e4iteks tutvustavad spetsiifilist narratiiviintervjuud, mida omal ajal arendas Franz Sch\u00fctze, kes m\u00f5istis narratiivi kui monoloogi, mis meenutab teadvuse voolu ega pea kuidagi olema kuulajast m\u00f5jutatud (<a>Jovchelovitch ja Bauer<\/a>, 2000). Selline l\u00e4henemine narratiivile ignoreerib arusaama narratiivist kui interaktiivsest protsessist ja p\u00fc\u00fcab minimeerida intervjueerija (kuulaja) m\u00f5ju jutustajale. Sellises intervjuus palub intervjueerija intervjueeritaval vabas vormis jutustada k\u00f5ike, mis talle intervjuu ajal tema elatud kogemuse kohta meelde tuleb. Intervjueerija peab jutustust passiivselt kuulama, tal on keelatud kuidagi endast m\u00e4rku anda seni, kuni intervjueeritav ei \u00fctle: \u201eSee on k\u00f5ik, mis mul selle kohta \u00f6elda on.\u201c See lause t\u00e4hendab narratiivi l\u00f5ppu. Seej\u00e4rel v\u00f5ib uurija esitada t\u00e4psustavaid k\u00fcsimusi. Seega koosneb see intervjuutehnika kolmest osast: esimeses osas selgitab intervjueerija, mis on uurimuse eesm\u00e4rk ja et ta intervjuu teise osa ajal, kui osaleja esitab monoloogina oma narratiivi, ei sekku, vaid teeb m\u00e4rkmeid. Intervjuu kolmandas osas esitab intervjueerija t\u00e4psustavaid k\u00fcsimusi. Selline intervjuutehnika loob \u00fcpris kunstliku ja pingestatud olukorra nii jutustaja kui ka kuulaja jaoks. Sotsiaalkonstruktsionistliku paradigma esindajad eelistavad loomulikumaid intervjuuvorme, struktureerimata v\u00f5i poolstruktureeritud s\u00fcvaintervjuud.<\/p>\n\n\n\n<p>Eespool kirjeldatud narratiivse intervjuu tehnika vastandiks v\u00f5ib pidada <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/fookusgrupi-intervjuu\/\">grupiintervjuud<\/a>, kus osalejad v\u00f5ivad demonstreerida narratiivide koosloomet ja uurija v\u00f5ib keskenduda t\u00e4hendusloome interaktiivsele poolele. Grupiintervjuu olukorras v\u00f5ivad osalejad tunda, et neil on vaja oma lugusid n\u00e4idetega illustreerida ja need n\u00e4ited on suurep\u00e4rased v\u00e4ikesed personaalsed narratiivid.<\/p>\n\n\n\n<p>Oma kogemusi ja t\u00f5lgendusi endaga juhtunud s\u00fcndmuste kohta v\u00f5ib inimene esitada v\u00e4ga erineval viisil. See v\u00f5ib olla suuline verbaalne jutustus, mida uuringus osaleja esitab otse uurijale, see v\u00f5ib olla kiri, kirjalikud vastused uurija intervjuuk\u00fcsimustele, aga see v\u00f5ib olla ka uuringust s\u00f5ltumatult koostatud p\u00e4evik v\u00f5i elulugu, pilt, foto, video, graafiline kujutis vms.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c08ad1-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c08ad1-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c08ad1-collapse\">Kuidas narratiive anal\u00fc\u00fcsida?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c08ad1-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c08ad1-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Sellele k\u00fcsimusele vastamist sobib alustada Catherine Kohler Riessmani tsitaadiga: \u201eNarratiivianal\u00fc\u00fcs on uurimismeetod, mida kasutatakse jutustatud (ing <em>storied<\/em>) tekstide t\u00f5lgendamise eesm\u00e4rgil.\u201c (Riessman, 2008b). Olulised on selles tsitaadis s\u00f5nad \u201etekst\u201c ja \u201et\u00f5lgendamine\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>Uurijatele v\u00f5ivad huvi pakkuda loo struktuur (Labov ja Waletsky, 1967), loo sisu (Riessman, 2008), loo dialoogilisus (Frank, 2012) v\u00f5i interaktiivsus ja toiming (Gubrium ja Holstein, 2009). Vaatame p\u00f5gusalt neid k\u00f5iki.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Narratiivi struktuuri anal\u00fc\u00fcs<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Huvi narratiivi struktuuri anal\u00fc\u00fcsimise vastu tekkis strukturalistliku sotsiolingvistika kontekstis. Mitmed autorid (Labov, 1979; Labov ja Waletsky, 1967) leidsid, et oluline on kvalitatiivses andmestikus t\u00e4pselt teada, mida saab narratiiviks pidada ja mida mitte. Labov ja Waletsky (1967) t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja skeemi, mille alusel saab narratiivi eristada rikkalike materjalide hulgast, mis otseselt ja rangelt ei kuulu narratiivi juurde.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5igepealt piiritlevad autorid selgelt narratiivi alguse, keskpaiga ja l\u00f5pu. Alguseks on narratiivi sissejuhatav sisu kokkuv\u00f5te (<em>abstract <\/em>\u2013<em> A<\/em>) ning l\u00f5puosa j\u00e4reldus ja loo aktuaalsus jutustamise hetkel (<em>coda <\/em>\u2013<em> C<\/em>). Narratiivi keskpunkt on erakordne\/erakorraline s\u00fcndmus \u2013 toiming v\u00f5i tegu (<em>complicating action <\/em>\u2013<em> CA<\/em>), mis on ootamatu, tekitab segadust ja vajab lahendamist. Enne erakordse s\u00fcndmuse juurde asumist selgitab jutustaja, mis olukorraga on tegemist, et kuulaja saaks orienteeruda, kus ja millal s\u00fcndmus toimus. Seda osa narratiivi struktuuris nimetatakse olukorra selgituseks (<em>orientation <\/em>\u2013<em> O<\/em>). Orientatsiooni osa narratiivist v\u00f5ib sisaldada ka tavalist, harjumusp\u00e4raste asjade seisu tutvustust. Iga narratiiv sisaldab jutustaja hinnangut olukorrale v\u00f5i s\u00fcndmusele, st hinnangut (<em>evaluation <\/em>\u2013<em> E<\/em>), mis on narratiivi t\u00e4htis osa ja enamasti j\u00e4rgneb erakorralise s\u00fcndmuse v\u00f5i toimingu tutvustamisele. Kuulajat huvitab samuti see, millega s\u00fcndmus l\u00f5ppes ehk kuidas erakorraline olukord lahenes, mida narratiivi struktuuris t\u00e4histataksegi lahendusena (<em>resolution <\/em>\u2013<em> R<\/em>). Kui lugu on l\u00f5puni jutustatud, siis on l\u00f5pus enamasti veel \u00fcks osa, mis selgitab selle loo aktuaalsust jutustamise hetkel. Kuna \u00fchtki narratiivi ei jutustata niisama, vaid selleks on alati mingisugune ajend, mis peitub jutustamise hetke olukorras, siis jutustaja selle tavaliselt ka lisab.<\/p>\n\n\n\n<p>Et eespool kirjutatu oleks lugejale selgem, toon n\u00e4ite \u00fchest hiljutisest uuringust, mille raames viisime l\u00e4bi grupiintervjuud hooldusvanemate ja asenduskodut\u00f6\u00f6tajatega, eesm\u00e4rgiga j\u00f5uda selgusele, missugused on nende kogemused ja kuidas nad m\u00f5istavad traumakogemusega laste hooldamist. Kogutud materjali alusel kirjutasime artikli, milles kasutasime narratiivianal\u00fc\u00fcsi meetodit ja selleks eraldasime esimese sammuna transkriptsioonides personaalsed narratiivid, mida hiljem ka temaatiliselt anal\u00fc\u00fcsisime (Str\u00f6mpl jt, 2024).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><a><strong>N\u00e4ide narratiivi struktuuri anal\u00fc\u00fcsist<\/strong><\/a> <br>\u201eTa [kasut\u00fctar, 8a] on v\u00e4ga tundlik ja kohati reageerib \u00fcle. (<em>A \u2013 k\u00f5neleja annab m\u00e4rku, et tahab r\u00e4\u00e4kida midagi olulist oma kasulapse tundlikkusest<\/em>) <br>Ma k\u00e4in iga p\u00e4ev tal koolis vastas. K\u00e4ime koju bussiga. (<em>O \u2013 k\u00f5neleja selgitab, kuidas olukord tavaliselt v\u00e4lja n\u00e4eb<\/em>) <br>Aga \u00fcks p\u00e4ev tulen ma kooli ja n\u00e4en, et ta seisab kooli ees ja nutab. (<em>CA \u2013 juhtus midagi erakorralist<\/em>) <br>Kui ta mind n\u00e4gi, siis sattus kohe h\u00fcsteeriasse. (<em>CA \u2013 erakorraline olukord s\u00fcveneb<\/em>) <br>\u201eMis juhtus?\u201c k\u00fcsin, aga tema ei suuda midagi \u00f6elda, ainult nutab. Tegime paar sammu bussipeatuse suunas, aga ta \u201eEi-ei\u201c ja l\u00f5puks istus maha lausa porilompi. Ma siis t\u00f5stsin ta ja kallistasin, et \u201eK\u00f5ik on korras, ma olen siin, keegi ei saa sulle haiget teha.\u201c (<em>E \u2013 olukorra hindamine ja emapoolne olukorra lahendamine<\/em>) <br>Ma ei kujutanud ette, mis v\u00f5is koolis juhtuda. (<em>E \u2013 k\u00f5neleja \u00fcritab aru saada, mis toimus koolis<\/em>) <br>K\u00fcsisin: \u201eKas keegi tegi sulle haiget? Kas keegi solvas sind?\u201c Ta ei vastanud, ainult nuttis. Noh, niimoodi istusime seal p\u00e4ris t\u00fckk aega. (<em>O \u2013 olukorra selgitamine kuulajatele<\/em>) <br>Siis selgus, et neil oli kekatund ja nad m\u00e4ngisid palli ning pall t\u00e4iesti juhuslikult puudutas tema pead. (<em>O \u2013 lapse nutu p\u00f5hjuse selgitus<\/em>) <br>Tal ei valutanud midagi, see ei olnud mingi tugev l\u00f6\u00f6k, aga N ehmatas. (<em>E \u2013 hinnang juhtunule<\/em>) <br>Et v\u00f5ttis ikka aega, kuni ta l\u00f5puks rahunes. (<em>R \u2013 tulemus<\/em>) <br>N\u00f5nda me siis elame.\u201c\u00a0 (<em>Coda \u2013 loo aktuaalsus arutletud teema puhul<\/em>).<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Labov ja Waletsky arvavad, et narratiiviks tuleb arvata ainult need lood, kus k\u00f5ik narratiivi struktuurielemendid on olemas. Kui m\u00f5ni neist puudub, siis ei ole tegemist narratiiviga. Kuid sellega ei saa p\u00e4riselt n\u00f5ustuda, sest narratiivid, eriti need, mis kujunevad loomuliku suhtluse k\u00e4igus, v\u00f5ivad olla katkendlikud, m\u00f5ned narratiivi osad v\u00f5ivad korraks k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da ja jutustaja v\u00f5ib nende juurde mingi aja p\u00e4rast tagasi p\u00f6\u00f6rduda v\u00f5i narratiivi m\u00f5ne struktuuriosa (nt <em>Coda<\/em>) hoopis \u00e4ra j\u00e4tta. N\u00e4iteks kui jutustaja m\u00e4rkab, et kuulaja sai aru, mida ta \u00f6elda tahtis, ja lisaselgitus on ebavajalik. Seega on narratiivi struktuuri anal\u00fc\u00fcsi meetodi kasutamine kasulik, kui m\u00f5ni lugu kipub intervjuu rikkaliku materjali hulgas \u00e4ra kaduma. Samuti on loo \u00fcles leidmine kasulik, kui see on vestluse k\u00e4igus osadeks l\u00f5igatud ning on vaja loo erinevad osad \u00fcles leida ja uuesti \u00fcheks tervikuks koondada, v\u00f5i kui lugu on erinevate osalejate poolt koos loodud. Samas on narratiivide sisuanal\u00fc\u00fcs kahtlemata formaalsete struktuuriosade \u00fcles otsimisest olulisem.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Narratiivi sisu anal\u00fc\u00fcs<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Enamik narratiiviuurijaid keskendub narratiivide sisu anal\u00fc\u00fcsimisele. See v\u00f5ib toimuda tavalise sisu- v\u00f5i temaatilise anal\u00fc\u00fcsina selle erinevusega, et k\u00f5igepealt eraldatakse narratiivid muust tekstist. Sisuanal\u00fc\u00fcsis v\u00f5ib erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata narratiivis osalenud tegelaste funktsioonidele ja rollile jutustaja seisukohast.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td>N\u00e4iteks selleks, et t\u00e4psemalt aru saada, miks jutustas kasuema eespool toodud narratiivi oma kasut\u00fctre tundlikkusest, tuleb arvesse v\u00f5tta loo jutustamise konteksti. Kontekstiks oli grupiintervjuu, kus osalesid kolm kasuvanemat, kellel on erineva pikkusega hooldusvanema kogemus. Enne grupiintervjuud need inimesed \u00fcksteist isiklikult ei tundnud ja nad olid n\u00f5us osalema muuhulgas seet\u00f5ttu, et nad tahtsid \u00fcksteisega tuttavaks saada. See oli ka meie eesm\u00e4rk, kui otsustasime andmekogumiseks valida grupi-, mitte individuaalintervjuu. <br><br>Jutustaja soovis kindlasti n\u00e4idata, et ta on hoolas ema, kes p\u00fchendab lapsele palju aega ja energiat. Seda n\u00e4itavad igap\u00e4evased koolisaatmised ja koolist toomised. Ta p\u00fc\u00fcdis n\u00e4idata, et kasuvanem peab olema v\u00e4ga kannatlik ja rahulik, sest traumakogemusega lapsed v\u00f5ivad reageerida tavalistele v\u00e4ikestele juhtumitele ootamatult: \u201eTa reageerib \u00fcle.\u201c Juba selle v\u00e4ikese vihjega annab ta kuulajatele teada, et tunneb trauma m\u00e4rke ja k\u00e4itub \u2013 reageerib lapse h\u00fcsteeriale \u2013 traumateadlikult. Ta n\u00e4itab, et soovib lapsele pakkuda turvalisust: ta rahustab last, kallistab (f\u00fc\u00fcsiline kontakt on \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htis traumateadliku hoolduse osa), \u00fctleb, et k\u00f5ik on korras ja et laps pole \u00fcksi. S\u00f5num \u201ema olen siin\u201c t\u00e4hendab kaitset, mis omakorda s\u00fcvendab lapsele turvatunnet. Kokkuv\u00f5tvalt osaleja n\u00e4itab, et ta on kompetentne, usaldusv\u00e4\u00e4rne ja traumateadlik vanem. Sellega loob ta oma identiteeti ning ilmselt on loo jutustamise \u00fcheks ajendiks saada kuulajatelt tagasisidet. Tagasisidena jutustasid teised osalejad oma kogemustest sarnastes situatsioonides. Sellega kinnitasid nad, et jutustaja on t\u00f5esti kompetentne ja v\u00e4ga hea ema.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>See v\u00e4ike n\u00e4ide sisuanal\u00fc\u00fcsist l\u00e4htub Riessmani (2008) narratiivi sisuanal\u00fc\u00fcsi definitsioonist ehk ma p\u00fc\u00fcdsin siin n\u00e4idata narratiivi sisu t\u00f5lgendamist. See peegeldab minu arusaamist osaleja narratiivist ja keegi teine v\u00f5ib selles n\u00e4ha veel mingeid n\u00fcansse, mis k\u00f5ik on seletatav sellega, et narratiive t\u00f5lgendades oleme ise interaktsioonis nii jutustaja kui hiljem ka transkribeeritud tekstiga. Meie enda huvid muudavad t\u00e4helepanu teravaks just seal, kus on juttu sellest, mis meid k\u00f5ige rohkem k\u00f5netab. See ei t\u00e4henda, et uurijal oleks \u00f5igus k\u00f5lanud s\u00f5nadele midagi lisada v\u00f5i \u00e4ra v\u00f5tta, seda ei tohi mingil juhul teha. Samas peame olema teadlikud, et osaleme narratiivide koosloomises ka siis, kui andmeid anal\u00fc\u00fcsime. <\/p>\n\n\n\n<p>Soovitan lugeda ka Soo ja Kutsari (2022) suurep\u00e4rast narratiivi sisuanal\u00fc\u00fcsil p\u00f5hinevat <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.7592\/MT2019.74.soo_kutsar\">artiklit<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Narratiivi dialoogilisuse ja koosloome anal\u00fc\u00fcs<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Niisiis on narratiivid interaktiivse tegevuse tulemus. Jutustaja jaoks m\u00e4ngivad kuulajad olulist rolli ja seega anal\u00fc\u00fcsib osa narratiiviuurijaid p\u00f5hjalikult seda, mis toimub narratiivi jutustamise ehk loomise ajal. Need uurijad r\u00f5hutavad \u00fchelt poolt koosloome protsessi anal\u00fc\u00fcsi ja samas keskenduvad ka narratiivide sisemise dialoogilisuse avastamisele ja\/v\u00f5i selgitamisele. <\/p>\n\n\n\n<p>Anal\u00fc\u00fcsi teoreetilise raamistiku moodustab sotsiaalkonstruktsionistlik ja suhetel p\u00f5hinev (<em>relational<\/em>) kontseptsioon, mis t\u00e4hendab, et kui narratiiv on t\u00e4henduste loomise protsess, siis selle protsessi anal\u00fc\u00fcs on omaette anal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rk. Sel juhul anal\u00fc\u00fcsitakse seda, kuidas on t\u00e4hendus narratiivis loodud ning missugused m\u00e4rgid k\u00f5nelevad narratiivi dialoogilisusest.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c08ae8-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c08ae8-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c08ae8-collapse\">Narratiiv kui koosloome ja toiming<em> (performance)<\/em><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c08ae8-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c08ae8-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Et selgust saada, mis toimub, kui inimesed \u00fcksteisele lugusid jutustavad (nt grupiintervjuu ajal), toon n\u00e4ite \u00fchest varasemast uuringust, kus kasutasin narratiivianal\u00fc\u00fcsi meetodit. Tegemist on rahvusvahelise uuringuga, mis toimus 2011. aastal ja k\u00e4sitles tol ajal veel uut,\u00a0 teismeliste veebiriskide teemat. Uuringu pealkiri inglise keeles oli \u201eRisk-taking Online Behaviour \u2013 Empowerment through Research and Training (ROBERT)\u201c. <\/p>\n\n\n\n<p>Selle uuringu raames viisime kolleeg Kadri Sooga l\u00e4bi fookusgrupi intervjuud. Kuna Eesti valim ei koosnenud spetsiaalselt ohvritest, eeldati, et fookusgrupp oleks t\u00f5hus meetod, et julgustada alaealisi omavahel sellel v\u00e4ga olulisel, kuid mitte liiga isiklikul teemal arutama.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><strong>N\u00e4ide narratiivianal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igust<\/strong> <strong>\u00a0<\/strong> <br><br>Transkriptsioonide korduva ja t\u00e4helepaneliku lugemise ja lindistuste kuulamise ajal keskendusin k\u00f5igepealt k\u00fcsimusele: kuidas konstrueerivad lapsed fookusgrupisuhtluses veebiriskide t\u00e4hendusi? Eraldasin transkriptsioonide segmendid osalejate k\u00f5nevoorude alusel. Seej\u00e4rel r\u00fchmitasin need segmendid sarnasuste ja erinevuste alusel ning leidsin kolme t\u00fc\u00fcpi suhteid. Esimene kaaskonstrueerimise t\u00fc\u00fcp p\u00f5hines osalejate t\u00e4ielikul koost\u00f6\u00f6l. Teist t\u00fc\u00fcpi v\u00f5iks kirjeldada kui jutu omamoodi neutraalset korrigeerimist konkreetsete, m\u00f5nikord vastandlike detailide lisamise kaudu. T\u00e4iendusi pakuti siiski mitte selleks, et vastanduda v\u00f5i vaidlustada vestluskaaslase s\u00f5nu, vaid selleks, et teda \u00f5rnalt parandada ja lugu edasi arendada. Kolmas t\u00fc\u00fcp oli vestluspartnerite vaheline avatud vastasseis ja vaidlus t\u00e4henduse koosloome k\u00e4igus. Need kolme t\u00fc\u00fcpi koosloome praktikad n\u00e4itavad, kuidas noored osalejad taasloovad oma suhteid ja oma positsiooni (<em>status quo<\/em>) suhetes teiste osalejatega. Selline anal\u00fc\u00fcs v\u00f5imaldab n\u00e4ha, mida osalejad tegelikult teevad, kui nad veebiriskidest r\u00e4\u00e4givad. \u00a0 <br><br>J\u00e4rgmisena vaatasin, millist sisu kasutasid teismelised, et v\u00e4ljendada oma t\u00f5lgendusi veebiriskide kohta. Siinkohal tegin vahet \u00fchelt poolt lugudel riskidest \u00fcldiselt (mis ei ole seotud isikliku kogemuse v\u00f5i otsese ohuga) ja teiselt poolt lugudel tuttavate v\u00f5i l\u00e4hedaste s\u00f5prade kogemustest ja s\u00fcndmustest, mis sisaldasid otseseid ohte lastele. Selle liigituse keskmes oli lugude peategelane. Esimest t\u00fc\u00fcpi lugude puhul, mis r\u00e4\u00e4kisid veebiriskidest \u00fcldiselt, vastandasid osalejad k\u00f5igepealt kahte t\u00fc\u00fcpi tegelasi, mis on v\u00f5rreldav klassikalise musta\/valge binaarse vastandamisega: \u00fchelt poolt \u201eoma\u201c (st tuttavad, usaldusv\u00e4\u00e4rsed, turvalised) inimesed, teisalt \u201ev\u00f5\u00f5rad\u201c (st tundmatud, ohtlikud, ebaturvalised) inimesed. Mida l\u00e4hemale tulid lood teismeliste isiklikele elukogemustele, seda enam omandas see binaarne vastandus v\u00e4rvi ja kaotas kontrasti. Siin leidsin vastused oma teisele ja kolmandale uurimisk\u00fcsimusele: milliseid h\u00e4\u00e4li jutustajad kasutavad ja milliseid juhtivaid narratiivide mustreid nad \u00fcldiste ja isiklike lugude jutustamisel taastoodavad? \u00a0 <br><br>Kuna intervjueerijaid vaadatakse kui intervjuu t\u00e4ie\u00f5iguslikke osalejaid, anal\u00fc\u00fcsisin ka intervjueerijate kui veebiriskide t\u00e4henduse kaasloojate teksti. Sellel arutelul on teatav metodoloogiline m\u00f5ju uurija rollile kvalitatiivses uurimuses \u00fcldiselt. See on omamoodi minu kui kvalitatiivse uurija identiteedit\u00f6\u00f6.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><strong>Teise n\u00e4itega<\/strong> soovin illustreerida, kuidas \u00fches poistegrupis toimus s\u00f5bra <em>vs.<\/em> vaenlase t\u00e4henduse koosloome. \u00a0 <br><br>K\u00f5ik meie fookusgrupi osalejad alustasid oma juttu internetitegevusest sellega, et nad tunnistasid, et internet moodustab olulise osa nende elust. Teatud m\u00e4\u00e4ral on see neile peale surutud kohustusliku e-kooli kasutamisega, kus suhtlus \u00f5pilaste, vanemate ja \u00f5petajate vahel toimub internetis. E-kooli funktsioonide selgitamine noorte osalejate poolt oli hea \u201esoojendus\u201c m\u00f5lemale osapoolele \u2013 nii intervjueerijatele kui ka teismelistele. E-kooli t\u00e4henduse koosloome toimus t\u00e4ielikult kas koost\u00f6\u00f6l p\u00f5hineva v\u00f5i neutraalse suhtlusviisina. Ennek\u00f5ike aga esitlesid teismelised veebitegevust kui olulist vahendit eakaaslastega suhtlemiseks. Nii t\u00fcdrukud kui ka poisid alustasid veebisuhtlust kui suhtlemist s\u00f5prade ja tuttavatega, keda nad tunnevad ka v\u00e4ljastpoolt veebikeskkondi. \u00a0 <br><br>J\u00e4rgnev v\u00e4ljav\u00f5te n\u00e4itab nii nende veebip\u00f5histe s\u00f5prussuhete elavat selgitamist, osalejate omavahelist s\u00f5prust kui ka r\u00fchma \u00fcksmeelt k\u00fcsimusele vastamisel. K\u00f5ik nimed j\u00e4rgmistes v\u00e4ljav\u00f5tetes on muudetud. <br>1. Intervjueerija 1: Eelnevalt r\u00e4\u00e4kisime s\u00f5pradest, seega r\u00e4\u00e4gime n\u00fc\u00fcd internetis\u00f5pradest. Kes on teie s\u00f5brad internetis? <br>2. (k\u00f5ik vastavad korraga)<br>3. Ahti: Linna, linna s\u00f5brad, muidugi. <br>4. Rivo:\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \/Koolikaaslased.<br>5. Sander:\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \/Kellega sa v\u00e4lja l\u00e4hed.<br>6. Imre: Need, kellega sulle meeldib koos olla ja kellega sa v\u00e4lja l\u00e4hed. <br>7. Rivo: Lihtsalt k\u00f5ik, keda sa p\u00e4riselus \u2026<br>8. Sander: Lihtsalt m\u00f5nikord, lihtsalt m\u00f5ned inimesed [paus] keegi\/<br>9. Imre: \u00a0\u2026 \/v\u00f5\u00f5ras, m\u00f5ni t\u00fcrklane kirjutab <br>10. Sander: Kellega sa ei taha r\u00e4\u00e4kida \u2026<br>11. Ahti: Rate\u2019is on [paus] \u2026 kogu aeg mingid t\u00fcrklased saadavad kirju <br>12. Imre: \/ja mingid perverdid. \u00a0 <br><br>Poisid r\u00e4\u00e4givad samaaegselt. Iga j\u00e4rgmine k\u00f5neleja j\u00e4tkab eelmise alustatud lauset, lisades s\u00fcnon\u00fc\u00fcme ja t\u00e4psustades eelmise vestluspartneri kommentaari. K\u00fcsimusele vastates n\u00e4itavad poisid suurt \u00fcksmeelt \u00fcksteise toetamisel. Eelmise k\u00f5neleja alustatud loetelu j\u00e4tkamine, s\u00fcnon\u00fc\u00fcmide kasutamine, \u00fcksteise lausete l\u00f5petamine \u2013 k\u00f5ik see n\u00e4itab \u00fchtsust ja s\u00f5prust. V\u00e4hemalt soovivad nad seda n\u00e4idata. Muidugi tuleb arvestada, et k\u00fcsimus oli lihtne. Noortel ei ole probleeme oma s\u00f5prade tuvastamisega ja see ilmnes selles, kui kiiresti nad vastavad: (vt kommentaar 2. real). M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on, et nende loetelu veebis olevate s\u00f5prade kohta algab seostest veebiv\u00e4liste s\u00f5pradega. Selliselt vastates m\u00e4ngivad poisid kaasa t\u00e4iskasvanute ootustele seoses juhtiva narratiiviga. Juhtivast narratiivist teame, et t\u00e4iskasvanud (vanemad, \u00f5petajad, kasvatajad jne) muretsevad k\u00f5ige rohkem v\u00f5\u00f5raste \u2013 t\u00e4iskasvanud inimeste \u2013 p\u00e4rast, kes p\u00fc\u00fcavad interneti kaudu lastega kahjulike kavatsuste eesm\u00e4rgil \u00fchendust v\u00f5tta. V\u00f5ib t\u00f5lgendada, et kui teismelised loetlevad oma s\u00f5pru kui neid, keda nad tunnevad oma veebiv\u00e4lises elus, siis nad reageerivad murelikule t\u00e4iskasvanu h\u00e4\u00e4lele, lootes neid rahustada, ja siin v\u00f5ime ehk n\u00e4ha intervjueerijate (t\u00e4iskasvanud inimeste) v\u00f5imalikku m\u00f5ju. Veebisiseste ja veebiv\u00e4liste s\u00f5prade kokkulangevusest seega j\u00e4reldus, et poisid p\u00fc\u00fcavad eitada igasugust riski. Imre ja Sander (8. ja 9. rida) tutvustavad mureliku t\u00e4iskasvanu h\u00e4\u00e4lt ohtlike v\u00f5\u00f5raste kohta (\u201elihtsalt keegi\u201c) ja pakuvad seej\u00e4rel kinnitust, et need inimesed ei kuulu nende suhtluspartnerite hulka. Selline riskide eitamine oli t\u00fc\u00fcpiline iga intervjuu alguses. \u00a0 <br><br>Kuid v\u00e4ga varsti tutvustab \u00fcks osalejatest \u2013 Ahti (alates 11. reast) \u2013 kedagi, kes esindab ohtlikku tegelast, seksuaalkurjategijat internetis. See tegelane kerkis esile igas intervjuus \u00fcsna varsti p\u00e4rast k\u00fcsimust veebis\u00f5prade kohta. Noored osalejad konstrueerisid erinevates fookusgruppides seda tegelast suhteliselt sarnaselt. Ta on t\u00e4iskasvanud mees, talle antakse alati \u00fchte rahvust halvustav h\u00fc\u00fcdnimi (\u201et\u00fcrklane\u201c) ja intervjueeritavad nimetavad teda \u201eperverdiks\u201c, kes saadab \u201evastikuid\u201c kirju, olgu need siis inglise keeles v\u00f5i Google\u2019i abil eesti keelde t\u00f5lgitud. Poisid kirjeldasid teda kui v\u00e4lismaalast, kes elab kauges riigis ja keda huvitavad rohkem t\u00fcdrukud kui poisid. \u00a0 <br><br>Ohtliku \u201eteise\u201c \u00fchisloomega reprodutseerivad osalejad traditsioonilise stereot\u00fc\u00fcbi, mis p\u00f5hineb mitmel vastandamisel: oma kultuur <em>vs.<\/em> v\u00f5\u00f5ras\/kauge kultuur (kus oma kujutatakse turvalise ruumina ja v\u00f5\u00f5rast ohtlikuna); L\u00f5una <em>vs.<\/em> P\u00f5hi; laps <em>vs.<\/em> t\u00e4iskasvanu (kus lapsi ei peeta \u00fcksteisele ohtlikuks, samas kui t\u00e4iskasvanud v\u00f5ivad seda olla); naine <em>vs.<\/em> mees (kus esitatakse soolise stereot\u00fc\u00fcbi elemente \u2013 s\u00fc\u00fctu naine kui r\u00fcnnakuobjekt ja aktiivne r\u00fcndav mees). \u00a0 <br><br>Anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5ib pikalt j\u00e4tkata, kuid minu eesm\u00e4rk siin on vaid anda aimu sellest, mida t\u00e4hendab narratiivi kui koosloome protsessi t\u00f5lgendamine. Kel tekkis huvi anal\u00fc\u00fcsiga p\u00f5hjalikumalt tutvuda, siis see on avaldatud (Str\u00f6mpl, 2015).<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c08b1e-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c08b1e-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c08b1e-collapse\">Kokkuv\u00f5te<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c08b1e-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c08b1e-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Narratiiviuuringu kohta on ilmunud palju teaduskirjandust ning see nimekiri aina pikeneb. Selle peat\u00fcki eesm\u00e4rk oli anda p\u00f5gus \u00fclevaade v\u00f5imalikest uuringu- ja anal\u00fc\u00fcsiviisidest. Ma keskendusin eelk\u00f5ige oma kogemustele, mis v\u00f5ivad sarnaneda kellegi teise kogemustega, kuid v\u00f5ivad ka neist erineda. Loodan siiski, et lugeja saab inspiratsiooni minu narratiivist!<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c08b21-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c08b21-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c08b21-collapse\">Soovitatavad \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6d<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c08b21-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c08b21-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Krumm, M. (2025). <em>\u00dcleminekueas Eesti naise lugu: narratiivne uuring.<\/em> Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, \u00fchiskonna ja infoprotsesside anal\u00fc\u00fcsi \u00f5ppekava.<\/p>\n\n\n\n<p>Leosk, N. (2021). <em>Eestkoste laste eestkostjate narratiivides.<\/em> Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, sotsiaalt\u00f6\u00f6 ja sotsiaalpoliitika \u00f5ppekava.<\/p>\n\n\n\n<p>Paal, K. (2013). <em>Elu jooksul l\u00e4bi elatud v\u00e4\u00e4rkohtlemise t\u00f5lgendamine eaka eluloonarratiivi p\u00f5hjal.<\/em> Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, sotsiaalt\u00f6\u00f6 ja sotsiaalpoliitika \u00f5ppekava.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c08b2c-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c08b2c-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c08b2c-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c08b2c-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c08b2c-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p><a>Atkinson, R. (2002). The life story interview. J. Gubrium ja J. Holstein (toim), <em>Handbook of Interview Research. Context and Methods<\/em> (lk 121\u2013140). Thousand Oaks, London, New Delhi: SAGE.<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Bahtin, M. (1979). <em>\u042d\u0441\u0442\u0435\u0442\u0438\u043a\u0430<\/em><em> <\/em><em>\u0441\u043b\u043e\u0432\u0435\u0441\u043d\u043e\u0433\u043e<\/em><em> <\/em><em>\u0442\u0432\u043e\u0440\u0447\u0435\u0441\u0442\u0432\u0430<\/em>. <em>[<\/em><em>Verbaalse loomingu esteetika].<\/em> \u041c\u043e\u0441\u043a\u0432\u0430: \u0418\u0441\u043a\u0443\u0441\u0441\u0442\u0432\u043e.<\/p>\n\n\n\n<p>Bamberg, M. (2011).<em> Who am I? <\/em>Narration and its contribution to self and identity. <em>Theory and Psychology,<\/em> <em>21<\/em>(3), 3\u201324.<\/p>\n\n\n\n<p>Bamberg, M. (toim) (2008). <em>Narrative State of the Art<\/em>. Amsterdam\/Philadelphia: John Benjamins Publishing Company.<\/p>\n\n\n\n<p>Bruner, J. (1991). Self-making and World-making. <em>Journal of Aesthetic Education<\/em>, <em>25<\/em>(1), 67\u201378.<\/p>\n\n\n\n<p>Bruner, J. (2004). Life as narrative. <em>Social Research<\/em>, 71(3), 691\u2013710.<\/p>\n\n\n\n<p>Coffey, A. ja Atkinson, P. (1996). <em>Making Sense of Qualitative Data. Complementary Research Strategies. <\/em>Thousand Oaks, London, New Delhi: SAGE.<\/p>\n\n\n\n<p>Frank, A. W. (2012). Practicing dialogical narrative analysis. J. Holstein ja J. Gubrium (toim),<em> Varieties of Narrative Analysis<\/em> (lk 33\u201352). Los Angeles, London, New Delhi, Singapore: SAGE.<\/p>\n\n\n\n<p>Georgakopoulou, A. (2008). Thinking big with small stories in narrative and identity analysis. M. Bamberg (toim), <em>Narrative \u2013 State of the Art<\/em> (lk 145\u2013154). Amsterdam\/Philadelphia: John Benjamins Publishing Company.<\/p>\n\n\n\n<p>Gubrium, J. ja Holstein, J. (2009). <em>Analyzing Narrative Reality.<\/em> Thousand Oaks, etc.: SAGE.<\/p>\n\n\n\n<p>Jovchelovitch, S. ja Bauer M. W. (2000). Narrative interview. M. W. Bauer ja G. Gaskell (toim),<em> Qualitative Researching with Text, Image and Sound. A Practical Handbook<\/em> (lk 57\u201374). Los Angeles, London, New Delhi, Singapore: SAGE.<em><\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Labov, W. ja Waletzky J. (1967). Narrative analysis: Oral versions of personal experience. J. Helm (toim), <em>Essays on the verbal and visual arts<\/em> (lk 12-47). Seattle: American Ethnological Society \/ University of Washington Press.<\/p>\n\n\n\n<p>Labov, W. (1972). <em>Language in the Inner City: Studies in the Black English Vernacular<\/em>. Philadelphia: University of Pennsylvania Press.<\/p>\n\n\n\n<p>Labov, W. (1997). Some further steps in narrative analysis. <em>Journal of Narrative and Life History, 7<\/em>(1\u20134). <a href=\"http:\/\/www.ling.upenn.edu\/~wlabov\/sfs.html\">http:\/\/www.ling.upenn.edu\/~wlabov\/sfs.html<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Linno, M. ja Str\u00f6mpl, J. (2012). Narratiivse maailma uurimine. J. Str\u00f6mpl, M. Selg ja M. Linno (toim), <em>Narratiivne l\u00e4henemine sotsiaalt\u00f6\u00f6uurimuses<\/em> (lk 48\u201361)<em>. Laste v\u00e4\u00e4rkohtlemise lood.<\/em> Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p>Patterson, W. (2008). Narratives of events: Labovian narrative analysis and its limitations. M. Andrews, C. Squire ja M. Tamboukou (toim),<em> Doing Narrative Research <\/em>(lk 22\u201340). Los Angeles, London, New Delhi, Singapore, Washington DC: SAGE.<\/p>\n\n\n\n<p>Polkinghorn, D. (1988). <em>Narrative Knowing and the Human Science<\/em><em>. <\/em>New York: State University of New York Press.<\/p>\n\n\n\n<p>Riessman, C. K. (1993). <em>Narrative Analysis.<\/em> London, Thousand Oaks, New Delhi: SAGE.<\/p>\n\n\n\n<p>Riessman, C. K. (1997). A short story about long stories. <em>Journal of Narrative and Life History, 7<\/em>(1-4), 155\u2013158.<\/p>\n\n\n\n<p>Riessman, C. K. (2000). Analysis of Personal Narratives. Kasutatud 06.02.2021, <a href=\"http:\/\/alumni.media.mit.edu\/~brooks\/storybiz\/riessman.pdf\">http:\/\/alumni.media.mit.edu\/~brooks\/storybiz\/riessman.pdf<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Riessman, C. K. (2008a). <em>Narrative Methods for the Human Sciences<\/em>. Los Angeles, London, New Dehli, Singapore: SAGE.<\/p>\n\n\n\n<p>Riessman, C. K. (2008b). Narrative analysis. <em>The Sage Encyclopedia of Qualitative Research Methods.<\/em> SAGE.<\/p>\n\n\n\n<p>Soo, K. ja Kutsar, D. (2019). Minu lapsep\u00f5lve \u201e\u00f5nn\u2019 ja \u201e\u00f5nnetus\u201c seoses hariduse ja \u00f5ppimisega: \u00fcli\u00f5pilaste m\u00e4lestusi kooliajast. <em>M\u00e4etagused. <\/em><a href=\"https:\/\/doi.org\/10.7592\/MT2019.74.soo_kutsar\">https:\/\/doi.org\/10.7592\/MT2019.74.soo_kutsar<\/a> <\/p>\n\n\n\n<p>Squire, C., Andrews, M. ja Tamboukou, M. (2008). Introduction. What is narrative research? M. Andrews, C. Squire ja M. Tamboukou (toim),<em> Doing Narrative Research<\/em> (lk 1\u201321). Los Angeles, London, New Delhi, Singapore, Washington DC: SAGE.<\/p>\n\n\n\n<p>Str\u00f6mpl, J. (2015). Online risks: Adapting an interactive dialogical narrative method for studying the process of meaning making by teenagers in the focus group interview context. A.-A. Allaste ja K. Tiidenberg (toim),<em> \u201eIn Search of \u2026\u201c New Methodological Approaches to Youth Research<\/em> (lk 194\u2212215). Cambridge: Cambridge Scholars Publishing.<\/p>\n\n\n\n<p>Str\u00f6mpl, J. (2012). Sotsiaalse tegelikkuse konstrueeritud iseloom ja interpreteeriv sotsiaalteadus. J. Str\u00f6mpl, M. Selg ja M. Linno (toim), <em>Narratiivne l\u00e4henemine sotsiaalt\u00f6\u00f6uurimuses. Laste v\u00e4\u00e4rkohtlemise lood <\/em>(lk 15\u201327)<em>.<\/em> Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p>Str\u00f6mpl, J. Sindi, I. ja Lust, M. (2024). <em>Is trauma-informed care possible without information?<\/em> \u2013 Experience of trauma awareness among Estonian foster parents and residential caregivers. <em>Journal of Child &amp; Adolescent Trauma<\/em>. doi:10.1007\/s40653-024-00620-x <\/p>\n\n\n\n<p>Tamm, M. (toim) (2011). <em>Humanitaarteaduste metodoloogia. Uusi v\u00e4ljavaateid<\/em>. Tallinn: Tallinna \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p>Truusa, T.-T., Kasearu, K. ja Str\u00f6mpl, J. (2021). Military spouses in contemporary Estonia: Meaning making in the stories of the wives and partners of active servicemen. <em>Journal of Baltic Studies.<\/em> doi:10.1080\/01629778.2021.1915830<\/p>\n\n\n\n<p>White, M. (2004). Folk psychology and narrative practices. L. E. Angus ja J. McLeod (toim), <em>The Handbook of Narrative and Psychotherapy. Practice, Theory, and Research<\/em> (lk 15\u201352)<em>.<\/em> Thousand Oaks, London, New Delhi: SAGE.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Judit Str\u00f6mpl2025 Uurijal puudub juurdep\u00e4\u00e4s inimeste kogemustele, aga ta v\u00f5ib anal\u00fc\u00fcsida inimeste lugusid, mida nad oma kogemustest jutustavad. (Catherine Kohler Riessman, 2008) 20. sajandi sotsiaalteadusi m\u00f5jutasid kolm olulist arengulist p\u00f6\u00f6ret humanitaarteadustes, mis muutsid arusaamu sotsiaalse tegelikkuse m\u00f5istmisest ja uurimisest. Esimene &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-54","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54"}],"version-history":[{"count":28,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1868,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54\/revisions\/1868"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}