{"id":53,"date":"2024-04-04T00:12:04","date_gmt":"2024-04-03T21:12:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/diskursusanalyys\/"},"modified":"2025-09-18T16:34:53","modified_gmt":"2025-09-18T13:34:53","slug":"diskursusanalyys","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/diskursusanalyys\/","title":{"rendered":"Diskursusanal\u00fc\u00fcs"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\"><span style=\"font-size: medium;\"><strong>Veronika Kalmus<\/strong><\/span><br>\n<span style=\"font-size: medium;\"><strong>2015<\/strong><\/span><\/p>\n<p>Diskursusanal\u00fc\u00fcs on tekstianal\u00fc\u00fcsi erijuht. Diskursusanal\u00fc\u00fcs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad anal\u00fc\u00fcsistiilid, -t\u00fc\u00fcbid ja \u2011koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanal\u00fc\u00fcsi ja ka diskursuse m\u00f5istet v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4ratleda mitmeti. Selles k\u00e4sitluses l\u00e4htume kriitilise diskursusanal\u00fc\u00fcsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) m\u00e4\u00e4ratlustest. T. A. van Dijki l\u00fchikese, ent t\u00e4pse definitsiooni kohaselt on diskursus \u201etekst kontekstis\u201c. Analoogiline on N. Faircloughi m\u00e4\u00e4ratlus: diskursus on \u201ekeel sotsiaalse tegevusena, mille m\u00e4\u00e4ravad sotsiaalsed struktuurid\u201c. Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanal\u00fc\u00fcs <em>teksti ja k\u00f5ne uurimine kontekstis<\/em> \u2013 see on \u201eteksti ja k\u00f5ne tegelike struktuuride s\u00fcstemaatiline, \u00fcksikasjalik ja teoorial p\u00f5hinev anal\u00fc\u00fcsimine\u201c (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas t\u00e4henduses keskendub diskursuseuurimine teksti ja k\u00f5ne laiadele sotsiaalsetele ja kultuurilistele funktsioonidele, tingimustele ja tagaj\u00e4rgedele, k.a diskursuse rollile ideoloogias (samas).<\/p>\n<p>Diskursusanal\u00fc\u00fcs aitab vastata k\u00fcsimusele, <em>kuidas <\/em>kasutavad inimesed keelt, kujutamaks reaalsust ja konstrueerimaks arusaamu sotsiaalsest maailmast. Diskursusanal\u00fc\u00fcsi tegemisel huvitab uurijaid nii <em>tekst <\/em>kui ka <em>sellest v\u00e4ljaspool olev<\/em> \u2013 anal\u00fc\u00fcsitakse k\u00f5ikv\u00f5imalikes kirjalikes, suulistes v\u00f5i multimodaalsetes tekstides \u00f6eldut, kuid konstrueeritakse anal\u00fc\u00fctiliselt ka mitte\u00f6eldut (nt implitsiitseid, vaikimisi eeldusi). Anal\u00fc\u00fcsis on kesksel kohal teksti lingvistiliste omaduste <em>sotsiaalsed funktsioonid<\/em>, st vastatakse k\u00fcsimusele, missugust semantilist ja ideoloogilist rolli teksti detailid ja omadused kommunikatsioonis t\u00e4idavad.<\/p>\n<p>Diskursusanal\u00fc\u00fcsi pole v\u00f5imalik n-\u00f6 valmismeetodina kasutada \u2013 seda tuleb <em>teha<\/em> s\u00f5ltuvalt anal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rkidest ja andmetest, valides ja\/v\u00f5i kohandades konkreetsele uurimusele sobivad anal\u00fc\u00fctilised l\u00e4henemised ja t\u00f6\u00f6riistad.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf3f0fda-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf3f0fda-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf3f0fda-collapse\">\u00dclevaade diskursusanal\u00fc\u00fcsi kujunemisloost ja koolkondadest<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf3f0fda-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf3f0fda-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Diskursusanal\u00fc\u00fcsi filosoofilised juured ulatuvad retoorika uurimise kaudu juba antiikautorite, eesk\u00e4tt Aristotelese t\u00f6\u00f6desse. L\u00e4henemise epistemoloogiat on m\u00f5jutanud Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire ja Jean-Jacques Rousseau) ning Saksa filosoofia suurkujud Immanuel Kant, Georg W. F. Hegel, Karl Marx, Ludwig Wittgenstein ja Martin Heidegger. Veelgi otsesemad l\u00e4tted paiknevad 20. sajandi sotsiaalfilosoofias \u2013 Louis Althusseri ja Antonio Gramsci ideoloogiak\u00e4sitlustes, Mihhail Bahtini \u017eanriteoorias ning Frankfurti koolkonna, eelk\u00f5ige J\u00fcrgen Habermasi t\u00f6\u00f6des. Olulisi diskursusanal\u00fc\u00fcsis rakendatavaid teoreetilis-metodoloogilisi kontseptsioone pakuvad Michel Foucault\u2019 ja Julia Kristeva teosed.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4evane diskursuseuurimine interdistsiplinaarse uurimisv\u00e4ljana hakkas arenema 1960ndatel erinevates humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondades, nagu strukturalism ja semiootika, lingvistika, sotsiolingvistika ja pragmaatika, etnometodoloogia ja etnograafia, kirjandusteadus ja antropoloogia, ning levis peatselt kognitiivsesse ja sotsiaalps\u00fchholoogiasse, kommunikatsiooni- ja meediateadusse, sotsioloogiasse, politoloogiasse, ajalooteadusse ja teoloogiasse. N\u00fc\u00fcdseks on diskursuseuurimine kujunenud \u00fchelt poolt t\u00f5eliselt multidistsiplinaarseks uurimisvaldkonnaks ja teiselt poolt iseseisvaks distsipliiniks (vrd van Dijk, 2005).<\/p>\n<p>Tulenevalt \u00e4\u00e4rmiselt kirevast kujunemisloost leidub arvukalt diskursusanal\u00fc\u00fcsi vorme ja koolkondi ning nende liigitusi ehk t\u00fcpoloogiaid. Esitame siinkohal eri allikate (sh Laherand, 2008, Phillips ja J\u00f8rgensen, 2002, Volt, 1997) s\u00fcnteesi p\u00f5hjal koostatud loetelu t\u00e4nap\u00e4evase diskursusanal\u00fc\u00fcsi peamistest t\u00fc\u00fcpidest ja koolkondadest (sulgudes on toodud l\u00e4henemisviise t\u00e4histavad levinud l\u00fchendid ja\/v\u00f5i p\u00f5hiautorite nimed; vt ka soovitatava kirjanduse nimekirja m\u00f5ne koolkonnaga l\u00e4hemaks tutvumiseks).<\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/vestlusanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Vestlus- ehk konversatsioonianal\u00fc\u00fcs (CA)<\/a><\/li>\n<li>Ajalooline ehk foucault\u2019lik diskursusanal\u00fc\u00fcs (FDA)<\/li>\n<li>Retoorika anal\u00fc\u00fcs (Michael Billig)<\/li>\n<li>Argumentatsiooni anal\u00fc\u00fcs (Frans H. van Eemeren, Rob Grootendorst)<\/li>\n<li>Laclau ja Mouffe\u2019i diskursuseteooria (Ernesto Laclau, Chantal Mouffe)<\/li>\n<li>Diskursiivne ps\u00fchholoogia v\u00f5i diskursusanal\u00fc\u00fcs sotsiaalps\u00fchholoogias, m\u00f5nedes k\u00e4sitlustes ka diskursusanal\u00fc\u00fcsi briti suund (DASP; Jonathan Potter, Margaret Wetherell, Derek Edwards), sh\n<ul style=\"list-style-type: circle;\">\n<li>Kriitiline diskursiivps\u00fchholoogia (Nigel Edley, Margaret Wetherell)<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>Kriitiline diskursusanal\u00fc\u00fcs (CDA), sh\n<ul style=\"list-style-type: circle;\">\n<li>Prantsuse diskursusanal\u00fc\u00fcs (Michel Pecheux)<\/li>\n<li>Kriitiline lingvistika (Michael A. K. Halliday)<\/li>\n<li>Sotsiaalsemiootika, sh <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kujutiste-lugemine\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kujutiste lugemine<\/a> (Robert Hodge, G\u00fcnther Kress, Theo van Leeuwen)<\/li>\n<li>Sotsiokultuuriliste muutuste ja diskursiivsete muutuste suhte anal\u00fc\u00fcs (Norman Fairclough)<\/li>\n<li>Sotsiokognitiivne meetod (Teun A. van Dijk)<\/li>\n<li>Lugemisanal\u00fc\u00fcs (Utz Maas)<\/li>\n<li>Duisburgi koolkond (Siegfried J\u00e4ger)<\/li>\n<li>Diskursiajalooline meetod ehk Viini koolkond (Ruth Wodak)<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf3f0fe7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf3f0fe7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf3f0fe7-collapse\">Diskursusanal\u00fc\u00fcsi \u00fcldp\u00f5him\u00f5tted ja l\u00e4biviimine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf3f0fe7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf3f0fe7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Diskursusanal\u00fc\u00fcsi tegemiseks ei ole n-\u00f6 valmisretsepte \u2013 enamasti tuleb uurijal v\u00e4lja arendada oma meetod ja anal\u00fc\u00fcsitehnikad, l\u00e4htudes konkreetse uurimuse eesm\u00e4rkidest, k\u00fcsimustest ja andmetest. Ehkki sageli on otstarbekas kombineerida \u00fches uurimuses erinevate koolkondade ja anal\u00fc\u00fcsit\u00fc\u00fcpide pakutavaid anal\u00fc\u00fctilisi t\u00f6\u00f6riistu, tuleb arvestada eklektilisuse ohuga \u2013 selle v\u00e4ltimiseks peavad kasutatavate l\u00e4henemiste filosoofilised eeldused, teooriad, m\u00f5isted ning anal\u00fc\u00fcsistrateegiad, \u2011v\u00f5tted ja \u2011tehnikad omavahel sobima.<\/p>\n<p>Konstruktsionistlikule uurimisparadigmale omaselt ei eeldata diskursusanal\u00fc\u00fcsi tehes, et on v\u00f5imalik teada midagi maailma kohta, vaadates maailma eraldi selle diskursiivsest konstruktsioonist, ning et \u00fcks ja \u00f5ige diskursuse t\u00f5lgendus oleks v\u00f5imalik. Sestap pole anal\u00fc\u00fcsi korratavuse ja t\u00e4psuse kriteeriumid diskursusanal\u00fc\u00fcsis otseselt rakendatavad. Veelgi enam: vastavalt diskursusanal\u00fc\u00fcsi ontoloogilistele ja epistemoloogilistele eeldustele ei eksisteeri anal\u00fc\u00fcsitavad diskursused reaalsuses, vaid uurija konstrueerib need anal\u00fc\u00fctiliselt (Phillips ja J\u00f8rgensen, 2002), seet\u00f5ttu tuleb anal\u00fc\u00fcsi tulemitena v\u00e4ljajoonistatavate diskursuste nimetamist ja piiritlemist anal\u00fc\u00fcsitulemuste esitamise osas alati p\u00f5hjendada \u2013 neid ei saa esitada enesestm\u00f5istetavalt, antutena.<\/p>\n<p>Diskursusanal\u00fc\u00fcsi \u00fchikud v\u00f5ivad \u00fches uurimuses varieeruda \u2013 nendeks v\u00f5ivad olla s\u00f5nad, fraasid, laused, l\u00f5igud, ka suuremad teksti\u00fcksused. Anal\u00fc\u00fcsi tehes pole eesm\u00e4rgiks niiv\u00f5rd rakendada kategooriaid, vaid teha kindlaks viisid, kuidas diskursuses osalejad ise konstrueerivad ja kasutavad kategooriaid k\u00f5nes v\u00f5i kirjas. Erinevalt <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kontentanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kontentanal\u00fc\u00fcsist<\/a> ei toimu diskursusanal\u00fc\u00fcsis ranget (\u00fcksteist v\u00e4listavatesse) kategooriatesse kodeerimist, kuna anal\u00fc\u00fcsitaval \u00fcksusel v\u00f5ib olla mitu funktsiooni v\u00f5i t\u00e4hendust.<\/p>\n<p>Diskursusanal\u00fc\u00fcsi uurimisk\u00fcsimused operatsionaliseeritakse lingvistiliste (sh semantiliste, grammatiliste, retooriliste) anal\u00fc\u00fcsikategooriatena vastavalt sellele, millised diskursuse struktuurid (st teksti omadused, aspektid, detailid) v\u00e4ljendavad eeldatavasti k\u00f5ige selgemini erinevusi v\u00f5i muutusi sotsiaalsetes struktuurides. V\u00f5ib ka \u00f6elda, et anal\u00fc\u00fcsitavad diskursuse struktuurid peavad aitama k\u00f5ige otsesemalt vastata uurimisk\u00fcsimustele. Operatsionaliseerimisel ehk anal\u00fc\u00fcsikategooriate paikapanekul tasub v\u00f5imalusel toetuda teoreetilistele k\u00e4sitlustele ja varasematele analoogilistele uurimustele, aga ka anal\u00fc\u00fcsitavate tekstide esialgsele l\u00e4hi- ehk anal\u00fc\u00fctiliselt t\u00e4helepanelikule lugemisele.<\/p>\n<p>Tavaliselt j\u00e4rgib diskursusanal\u00fc\u00fcs hermeneutilisele l\u00e4henemisele omast tsirkulaarset protsessi: esmane l\u00e4hilugemine annab uurijale \u00fcldise arusaamise uuritavast materjalist, j\u00e4rgneb anal\u00fc\u00fcsiks valitud tekstiliste aspektide (diskursuse struktuuride) l\u00e4hivaatlus ja uurimisk\u00fcsimuste t\u00e4psem fookustamine, mis v\u00f5ib viia muutusteni \u00fcldises arusaamises anal\u00fc\u00fcsitavatest tekstidest. Uurija peab lubama anal\u00fc\u00fcsitaval materjalil oma esialgsetele \u201eh\u00fcpoteesidele\u201c \u2013 oletustele ja eeldustele v\u00f5imalike tulemuste kohta \u2013 vastu vaielda. Selleks peavad uurimisk\u00fcsimused olema piisavalt t\u00e4psed, et esialgset interpretatsiooni oleks v\u00f5imalik vajadusel \u00fcmber l\u00fckata v\u00f5i t\u00e4psustada. \u00dchtlasi aitab see v\u00e4ltida sedav\u00f5rd \u00fcldisi t\u00f5lgendusi, mis v\u00f5iks olla teada juba enne anal\u00fc\u00fcsi alustamist.<\/p>\n<p>Diskursusanal\u00fc\u00fcsis on lubatud tulemuste mitteformaalne ehk pseudo- v\u00f5i etnokvantifitseerimine (s\u00f5naliste hinnangute <em>valdavalt, tavaliselt, aeg-ajalt <\/em>jne abil). Uuritavate n\u00e4htuste olulisust ei hinnata statistiliselt, vaid n-\u00f6 t\u00e4htsuse m\u00f5ttes \u2013 mis \u201ej\u00e4\u00e4b silma\u201c.<\/p>\n<p>Diskursusanal\u00fc\u00fcsi tehniliseks h\u00f5lbustamiseks v\u00f5ib kasutada <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvalitatiivse-analyysi-tarkvara\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kvalitatiivse andmeanal\u00fc\u00fcsi tarkvara<\/a>, samas on oluline v\u00e4ltida programmidesse \u201esisseehitatud\u201c teoreetilisi eeldusi, mis sobivad paremini <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/pohistatud-teooria\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">p\u00f5histatud teooria<\/a> loomiseks.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf3f0fed-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf3f0fed-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf3f0fed-collapse\">Diskursusanal\u00fc\u00fcsi strateegiad<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf3f0fed-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf3f0fed-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Louise Phillips ja Marianne J\u00f8rgensen (2002) on v\u00e4lja pakkunud rea anal\u00fc\u00fcsistrateegiaid ja p\u00f5him\u00f5tteid, mis on rakendatavad erinevate diskursusanal\u00fc\u00fctiliste l\u00e4henemiste puhul.<\/p>\n<ul style=\"list-style-type: circle;\">\n<li>\u0097<em>V\u00f5rdlemine <\/em>\u2013 vaatluse alla v\u00f5etakse v\u00e4hemalt kaks teksti. Strateegia aitab uurijal materjalist distantseeruda, n\u00e4gemaks enesestm\u00f5istetavaid eeldusi.<\/li>\n<li>\u0097<em>Asendamine<\/em> \u2013 v\u00f5rdluse vorm; v\u00f5rreldava teksti loob uurija (nt asendab s\u00f5na m\u00f5ne teisega, mida teksti autor ei kasutanud), n\u00e4gemaks, kuidas valitud s\u00f5nad v\u00f5i muud diskursuse struktuurid loovad teatud t\u00e4hendusi.<\/li>\n<li>\u0097<em>Detaili <\/em><em>esilet\u00f5stmine<\/em> \u2013 olulise v\u00f5i kummalisena tunduva tekstilise detaili vaatlemine kogu tekstikorpuses, vastamaks k\u00fcsimusele, millised on selle detaili kasutamise alternatiivid.<\/li>\n<li>\u0097<em>Multivokaalsuse anal\u00fc\u00fcs<\/em> \u2013 erinevate <em>h\u00e4\u00e4lte<\/em> (teatud tegelasi v\u00f5i sotsiaalseid r\u00fchmi v\u00f5i identiteete esindavate k\u00f5nelejate ja nende keelekasutusviiside) v\u00e4ljatoomine, selgitamaks \u00fchtlasi v\u00e4lja intertekstuaalsust. Multivokaalsuse anal\u00fc\u00fcsimisel tasub vastata j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele.\n<ul>\n<li>Mis eri h\u00e4\u00e4li iseloomustab?<\/li>\n<li>Millal h\u00e4\u00e4led r\u00e4\u00e4givad?<\/li>\n<li>Mis t\u00e4hendusi eri h\u00e4\u00e4led kannavad?<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n<ul style=\"list-style-type: circle;\">\n<li>\u0097<em>Subjektipositsioonide anal\u00fc\u00fcs:<\/em> missugustes subjektipositsioonides on erinevad osalejad? N\u00e4iteks oli v\u00f5imalik eristada eesti- ja venekeelse kooli 9. klassi \u00f5pilaste esseedes kaht vastastikuste subjektipositsioonide paari \u2013 ohustatud enamus <em>versus<\/em> \u00fcleolev v\u00e4hemus ning kehtestunud enamus <em>versus<\/em> leppinud v\u00e4hemus (Kalmus, 2003).<\/li>\n<li>\u0097<em>Diskursuste eristamine:<\/em> kas saame visandada teatud diskursuste piirjooni, mis konstrueerivad teadmisi, identiteete ja sotsiaalseid suhteid teatud viisidel?<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf3f0ff3-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf3f0ff3-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf3f0ff3-collapse\">Diskursusanal\u00fc\u00fcsi valimid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf3f0ff3-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf3f0ff3-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Diskursusanal\u00fc\u00fcsi valimi koostamisel ei eeldata selle \u00fcldistatavust. Anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal tehtavad j\u00e4reldused kehtivad \u00fcksnes valimi kohta, kusjuures arvesse v\u00f5etakse igat olulist \u00fcksikjuhtu ning erandeid.<\/p>\n<p>Anal\u00fc\u00fcsiks valitakse huvipakkuva n\u00e4htuse seisukohast olulised v\u00f5i esinduslikud objektid. \u00dcldjuhul on diskursusanal\u00fc\u00fcsi huvifookus keelekasutusel, mitte keele kasutajatel, mist\u00f5ttu tekste valitakse pigem nende t\u00fc\u00fcbi ja erip\u00e4ra, mitte niiv\u00f5rd autorite j\u00e4rgi.<\/p>\n<p>Kehtib reegel: suurem valim pole tingimata parem. Valimi suurus s\u00f5ltub uurimisk\u00fcsimustest ja anal\u00fc\u00fcsit\u00fc\u00fcbist (kas see on j\u00e4meda- v\u00f5i peenekoelisem). Kui teatud tekst on uurimuse huvifookuses, oluline ja t\u00f5en\u00e4oliselt sotsiaalse praktika jaoks tagaj\u00e4rjekas, piisab isegi \u00fchest tekstist. Sellegipoolest r\u00f5hutab Teun A. van Dijk <a href=\"http:\/\/www.discourses.org\/journals\/das\/criteria\/\">avaldamisv\u00e4\u00e4rsete diskursusanal\u00fc\u00fcside<\/a> \u00fche tingimusena piisavalt suurte tekstikorpuste olulisust.<\/p>\n<p>Diskursusanal\u00fc\u00fcsi valimi suurus v\u00f5ib uurimuse k\u00e4igus muutuda. Kui ilmneb suur variatiivsus diskursuses osalejate hulgas, tuleb valimisse v\u00f5tta rohkem tekste (v\u00f5i kitsendada anal\u00fc\u00fcsi fookust), ja vastupidi \u2013 suure \u00a0tekstisisese variatiivsuse ilmnedes on otstarbekas j\u00e4tta valimisse v\u00e4hem tekste.<\/p>\n<p>Sarnaselt <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/pohistatud-teooria\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">p\u00f5histatud teooriat<\/a> loovatele uurimustele kehtib ka diskursusanal\u00fc\u00fcsis k\u00fcllastatuse p\u00f5him\u00f5te \u2013 kui anal\u00fc\u00fcs on p\u00f5hjalik ning leidub piisavalt andmeid (sh erandeid) piisava arvu j\u00e4relduste kinnitamiseks, puudub vajadus valimit veel suurendada.<\/p>\n<p>Suuremahulisemates, tekstianal\u00fc\u00fcsi meetodeid kombineerivates uurimustes v\u00f5ib olla otstarbekas viia\u00a0 enne diskursusanal\u00fc\u00fcsi valimi koostamist l\u00e4bi <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kontentanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kvantitatiivne kontentanal\u00fc\u00fcs<\/a>, mille tulemustest l\u00e4htuvalt v\u00f5ib v\u00f5tta diskursusanal\u00fc\u00fcsis l\u00e4hivaatluse alla k\u00f5ige sagedamini esinevad v\u00f5i hoopis harvad, ent t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsed teksti omadused v\u00f5i koosesinemismustrid.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf3f0ffb-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf3f0ffb-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf3f0ffb-collapse\">N\u00f5uded diskursusanal\u00fc\u00fcsile ja t\u00fc\u00fcpvead<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf3f0ffb-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf3f0ffb-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Louise Phillipsi ja Marianne J\u00f8rgenseni (2002) j\u00e4rgi peab k\u00f5rgetasemelisel diskursusanal\u00fc\u00fcsil olema kolm p\u00f5hiomadust, see peab olema<\/p>\n<ul>\n<li>kindel, usaldatav (ingl <em>solid<\/em>) \u2013 t\u00f5lgendused p\u00f5hinegu erinevatel, mitte \u00fcksnes \u00fcht liiki tekstilistel tunnustel ehk diskursuse struktuuridel;<\/li>\n<li>ulatuslik (ingl <em>comprehensive<\/em>) \u2013 uurimisk\u00fcsimused olgu t\u00e4ielikult vastatud, erandid anal\u00fc\u00fcsis v\u00e4lja toodud;<\/li>\n<li>l\u00e4bipaistev \u2013 t\u00f5lgendused olgu p\u00f5hjendatud, empiiriline materjal lisatud v\u00f5i pikemate tsitaatidena esitatud.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kriitilise diskursusanal\u00fc\u00fcsi \u00fcks s\u00e4ravamaid esindajaid, ajakirjade Discourse &amp; Society, Discourse Studies ja Discourse &amp; Communication kauaaegne toimetaja Teun A. van Dijk on s\u00f5nastanud publitseerimisv\u00e4\u00e4rsele diskursusanal\u00fc\u00fcsile esitatavad n\u00f5uded oma kodulehe rubriikides \u201e<a href=\"http:\/\/www.discourses.org\/journals\/das\/whatisdiscourseanalysis\/index.html\">What do we mean by \u2019discourse analysis\u2019?<\/a>\u201c ja \u201e<a href=\"http:\/\/www.discourses.org\/journals\/pre-review.pdf\">Instructions to authors: Pre-review your own paper first!<\/a>\u201c L\u00fchidalt kokku v\u00f5ttes peab diskursusanal\u00fc\u00fcs olema detailne, s\u00fcstemaatiline ja teoorial p\u00f5hinev. <em>Detailsus <\/em>t\u00e4hendab anal\u00fc\u00fcsi teksti s\u00fcvastruktuuride ja nn tavalugejale m\u00e4rkamatute \u00fcksikasjade (nt s\u00f5navara aspektide) tasemel, tuues eksplitsiitselt v\u00e4lja, missugust ideoloogilist, poliitilist v\u00f5i kultuurilist funktsiooni detail diskursuses t\u00e4idab. <em>S\u00fcstemaatilisus<\/em> viitab sellele, et valitud diskursuse aspekte tuleb uuritavates tekstides anal\u00fc\u00fcsida j\u00e4rjekindlalt, selge metodoloogilise skeemi alusel. <em>Teoorial p\u00f5hinemise<\/em> all peab van Dijk silmas, et anal\u00fc\u00fcsi teoreetilis-metodoloogilises sissejuhatuses tuleb selgelt v\u00e4lja tuua, milliseid diskursuse struktuure, protsesse v\u00f5i strateegiaid kavatsetakse uurida \u2013 seda tulenevalt varasematest analoogilistest k\u00e4sitlustest (s\u00e4ilitamaks teoreetilist koherentsust), uurimis\u00fclesannetest ja anal\u00fc\u00fcsitavate tekstide iseloomust. Lisaks peab diskursusanal\u00fc\u00fcs olema v\u00e4ga h\u00e4sti esitatud ja kirjutatud \u2013 see peab olema arusaadav v\u00f5imalikult laiale lugejaskonnale, v\u00e4ltima \u00fclem\u00e4\u00e4ra keerukat stiili ja k\u00f5nepruuki, selgitama uusi m\u00f5isteid, olema selgelt struktureeritud ning sisaldama piisavalt n\u00e4itetsitaate anal\u00fc\u00fcsitud tekstidest.<\/p>\n<p>Loughborough\u2019 \u00fclikooli diskursuse- ja retoorika anal\u00fc\u00fcsi uurimisr\u00fchm (<a href=\"http:\/\/www.shu.ac.uk\/daol\/articles\/v1\/n1\/a1\/antaki2002002-paper.html\">Antaki, Billig, Edwards ja Potter, 2003<\/a>) on v\u00e4ga h\u00e4sti s\u00f5nastanud v\u00e4hekogenud diskursuseuurijate t\u00fc\u00fcpilised eksimused, mis l\u00fchidalt esitatuna on j\u00e4rgmised.<\/p>\n<ul>\n<li>\u0097Anal\u00fc\u00fcs on puudulik, piirdudes \u00fcksnes:<\/li>\n<\/ul>\n<blockquote>\n<ul>\n<li>andmete v\u00f5i teemade kokkuv\u00f5tte v\u00f5i referaadiga;<\/li>\n<li>isikliku, moraalse v\u00f5i poliitilise seisukohav\u00f5tuga tekstil\u00f5ikude v\u00f5i autori suhtes;<\/li>\n<li>teksti(de) \u00fclem\u00e4\u00e4rase v\u00f5i isoleeritud (kommenteerimata) tsiteerimisega;<\/li>\n<li>diskursuse elementide, pahatihti \u00fcldtuntud detailide m\u00e4rkamise ja m\u00e4\u00e4ratlemisega.<\/li>\n<\/ul>\n<\/blockquote>\n<ul>\n<li>Tehakse \u00f5igustamatuid \u00fcldistusi k\u00f5igile uuritavatega \u00fchte kategooriasse kuuluvatele inimestele ehk \u201elibak\u00fcsitlust\u201c.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>Toimub diskursuste v\u00f5i muude konstruktide tsirkulaarne \u201eavastamine\u201c \u2013 nt diskursuste m\u00e4\u00e4ratlemine nende endi kaudu, v\u00e4iteid ja nimetusi p\u00f5hjendamata. Vaja oleks n\u00e4idata kirjeldatava diskursuse \u00fchisosa varasemate analoogsete diskursustega ja\/v\u00f5i diskursuse detailidest johtuvat sisemist koherentsust.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Erica Burman (<a href=\"http:\/\/www.shu.ac.uk\/daol\/articles\/open\/2003\/003\/burman2003003-paper.html\">2004<\/a>) lisab veel kolm algajate diskursuseuurijate t\u00f6\u00f6des esinevat t\u00fc\u00fcpilist probleemi, milleks on l\u00fchidalt kokkuv\u00f5etuna<\/p>\n<ul>\n<li>\u0097 vastur\u00e4\u00e4kimatu, monovokaalne t\u00f5lgendus \u2013 tuleks v\u00e4lja tuua erinevad diskursiivsed representatsioonid, nende interaktsioon ja v\u00f5itlus;<\/li>\n<li>\u0097 dekontekstualiseeritus \u2013 tekst ja anal\u00fc\u00fcs olgu asetatud sotsiaalselt, ajalooliselt, kultuuriliselt ja poliitiliselt; oluline on uuritava objekti valiku p\u00f5hjendus ja uurija seisukoha v\u00e4ljatoomine;<\/li>\n<li>\u0097 probleemi (sisuka, sotsiaalselt olulise uurimisk\u00fcsimuse), seega uurija kriitilise selektiivsuse puudumine.<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf3f102f-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf3f102f-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf3f102f-collapse\">Diskursusanal\u00fc\u00fcsi n\u00e4idist\u00f6\u00f6riist: N. Faircloughi anal\u00fc\u00fcsiskeem<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf3f102f-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf3f102f-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Diskursusanal\u00fc\u00fcsi kui tugevalt teoorial p\u00f5hineva anal\u00fc\u00fctilise l\u00e4henemise kasutamine akadeemilistel eesm\u00e4rkidel n\u00f5uab p\u00f5hjalikku tutvumist sellekohase kirjandusega. \u00d5ppematerjal ei v\u00f5imalda pakkuda ammendavat \u00fclevaadet k\u00f5ikidest diskursusanal\u00fc\u00fcsi koolkondadest ja t\u00fc\u00fcpidest. Esitame siinkohal n\u00e4itena Norman Faircloughi (1989, 1992) v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud anal\u00fc\u00fcsiskeemi, mis koosneb k\u00fcllaltki selgepiirilistest etappidest ja anal\u00fc\u00fctilistest k\u00fcsimustest, mille hulgast tuleb operatsionaliseerimise k\u00e4igus valida konkreetsetele uurimisk\u00fcsimustele ja uuritavatele tekstidele sobivad.<\/p>\n<p>N. Faircloughi l\u00e4henemist kriitilisele diskursusanal\u00fc\u00fcsile nimetatakse ka <em>sotsiokultuuriliste muutuste ja diskursiivsete muutuste suhte anal\u00fc\u00fcsiks<\/em>. Fairclough defineerib diskursuse j\u00e4rgmiselt: <em>keel sotsiaalse tegevusena, mille m\u00e4\u00e4ravad sotsiaalsed struktuurid<\/em>. Selle m\u00e4\u00e4ratluse j\u00e4rgi on diskursus ja sotsiaalsed struktuurid (v\u00f5i \u00fchiskondlik-poliitiline kord) vastastikm\u00f5ju seoses: olemasolevad sotsiaalsed struktuurid seavad raamid keelekasutusele ja vastupidi: keelekasutus aitab taastoota v\u00f5i muuta sotsiaalseid struktuure. Sellest johtuvalt v\u00e4ljenduvad \u00fchiskonnas ja kultuuris asetleidvad muutused keelekasutuses ja vastupidi. Diskursuseuurijate \u00fclesandeks on neid muutusi registreerida ja kriitiliselt t\u00f5lgendada \u2013 seda eesm\u00e4rgiga aidata kaasa positiivsetele sotsiaalsetele muutustele inimeste kriitilise keeleteadlikkuse ja meediap\u00e4devuste kasvu abil.<\/p>\n<p>Fairclough on oma anal\u00fc\u00fcsiskeemi arendamisel paljuski toetunud Michael A. K. Halliday s\u00fcsteemsele keeleteooriale ja sellest v\u00f5rsunud kriitilisele lingvistikale, aga ka n\u00e4iteks Mihhail Bahtini \u017eanriteooriale ja Michel Foucault\u2019 diskursuse- ja v\u00f5imuk\u00e4sitlusele.<\/p>\n<p>Fairclough peab vajalikuks viia diskursusanal\u00fc\u00fcsi l\u00e4bi kolmes omavahel h\u00e4sti integreeritud etapis (vt joonis 1).<\/p>\n<figure id=\"attachment_516\" aria-describedby=\"caption-attachment-516\" style=\"width: 708px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-516\" title=\"Joonis 1. Diskursusanal\u00fc\u00fcsi dimensioonid ja etapid N. Faircloughi j\u00e4rgi. Allikas: Titscher, Meyer, Wodak ja Vetter 2000: 152.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/diskursus_1.png\" alt=\"Joonis 1. Diskursusanal\u00fc\u00fcsi dimensioonid ja etapid N. Faircloughi j\u00e4rgi. Allikas: Titscher, Meyer, Wodak ja Vetter 2000: 152.\" width=\"708\" height=\"483\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/diskursus_1.png 708w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/diskursus_1-300x205.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 708px) 100vw, 708px\"><figcaption id=\"caption-attachment-516\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 1. Diskursusanal\u00fc\u00fcsi dimensioonid ja etapid N. Faircloughi j\u00e4rgi. Allikas: Titscher, Meyer, Wodak ja Vetter 2000: 152.<\/figcaption><\/figure>\n<p>1. etapp on teksti vormiliste omaduste detailne <em>kirjeldamine<\/em>, mida vaatleme \u00fcksikasjalikult allpool.<\/p>\n<p>2. etapp on teksti ja diskursiivse praktika \u2013 tekstiloome- ja t\u00f5lgendusprotsesside \u2013 vaheliste seoste <em>t\u00f5lgendamine <\/em>ehk anal\u00fc\u00fcs, mille k\u00e4igus vaadeldakse seoseid teksti ja sotsiaalse interaktsiooni (inimeste suhestumise ja suhtlemise) vahel, st vaadeldakse teksti kui sotsiaalset tegevust. Teksti n\u00e4hakse sotsiaalse tekstiloomeprotsessi produktina, aga ka ressursina t\u00f5lgendamisel. Sealjuures tuleb arvesse v\u00f5tta teksti v\u00f5imalike t\u00f5lgendajate taustteadmisi ja tavaarusaamu, sest ainult need muudavad teksti reaalseks, sotsiaalselt toimivaks. Sel etapil t\u00f5lgendatakse diskursuses avalduvaid keelelisi valikuid teksti loomise v\u00f5i tootmise ning teksti tarbimise ehk vastuv\u00f5tu kontekstis, p\u00fc\u00fcdes vastata k\u00fcsimustele, miks on tekst just niisugune ja kuidas vastuv\u00f5tjad seda tulenevalt situatsioonilisest ja intertekstuaalsest kontekstist t\u00f5en\u00e4oliselt t\u00f5lgendavad.<\/p>\n<p>3. etapp on <em>seletamine <\/em>ehk sotsiaalne anal\u00fc\u00fcs, mille k\u00e4igus vaadeldakse seoseid diskursiivse praktika ja sotsiokultuurilise praktika, st interaktsiooni (teksti kui sotsiaalse tegevuse) ja sotsiaalse konteksti vahel \u2013 vaadeldakse teksti loomise ja t\u00f5lgendamise sotsiaalset m\u00e4\u00e4ratust ja nende sotsiaalseid m\u00f5jusid. Uuritavat diskursust n\u00e4hakse \u00fchiskonna v\u00f5imusuhete valguses, paigutatuna sotsiaalsesse, institutsioonilisse ja \u00fchiskondlikku konteksti. Anal\u00fc\u00fcsitakse ka v\u00f5imalikke diskursiivseid v\u00f5itlusi, mis leiavad aset teksti loojate ja t\u00f5lgendajate ning \u00fchiskondlik-poliitilise korra vahel.<\/p>\n<p align=\"left\"><strong>Nii 2. kui 3. etapi \u2013 t\u00f5lgendamise ja seletamise \u2013 anal\u00fc\u00fctilised j\u00e4reldused pannakse kirja aruandesse (l\u00f5put\u00f6\u00f6sse, v\u00e4itekirja, artiklisse). Enamasti p\u00f5imitakse neid esimese, kirjeldava anal\u00fc\u00fcsietapi k\u00e4igus saadud ning t\u00f6\u00f6s s\u00fcstemaatiliselt ja p\u00f5hjalikult, ent samas \u00fcldistavalt esitatavate tulemustega.<\/strong><\/p>\n<p align=\"left\">ETAPP 1: TEKSTI KIRJELDAMINE<\/p>\n<p>Teksti kirjeldamise k\u00e4igus on otstarbekas kasutada ka <em>asendamist<\/em> v\u00f5rdluse vormina [viide alapeat\u00fckile Diskursusanal\u00fc\u00fcsi strateegiad], m\u00f5eldes anal\u00fc\u00fctiliselt: millised oleksid olnud teised v\u00f5imalused ehk keelelised valikud \u2013 kuidas oleks saanud sama m\u00f5tet teisiti v\u00e4ljendada ja kas sel juhul oleks teksti ideoloogiline s\u00f5num olnud teistsugune?<\/p>\n<p>Teksti kirjeldamisel p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu <em>s\u00f5navarale<\/em><em>, grammatikale<\/em> ja <em>teksti struktuuridele<\/em>, anal\u00fc\u00fcsides teksti vormiliste ja sisuliste omaduste kantavaid t\u00e4henduslikke v\u00e4\u00e4rtusi ja nende v\u00f5imalikke m\u00f5jusid (vt tabel 1). Teksti <em>k<\/em><em>ogemuslik v\u00e4\u00e4rtus<\/em> viitab autori kogemusele looduslikust ja sotsiaalsest maailmast, seondub teksti sisu ning autori edastatavate teadmiste ja uskumustega<em>.<\/em> Teksti <em>suhtev\u00e4\u00e4rtus<\/em> n\u00e4itab ja j\u00f5ustab sotsiaalseid suhteid diskursuses osalejate vahel. Teksti <em>v\u00e4ljenduslik v\u00e4\u00e4rtus<\/em> viitab autori hinnangutele tekstis k\u00e4sitletavate tegelaste ja n\u00e4htuste kohta. Lisaks v\u00f5ib teksti vormiline omadus kanda <em>\u00fchendavat<\/em>, teksti osi sidustavat v\u00e4\u00e4rtust. <strong>Nimetatud v\u00e4\u00e4rtuste esiletoomine uurimuse aruandes v\u00f5ib moodustada osa teisest, t\u00f5lgendavast anal\u00fc\u00fcsietapist.<\/strong><\/p>\n<p><strong>Tabel 1. <\/strong>Teksti vormilised omadused, nende v\u00e4\u00e4rtused ja m\u00f5jud. <em>Allikas: Fairclough 1989: 112.<\/em><\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><strong>T\u00e4hendusdimensioonid<\/strong><\/td>\n<td><strong>Teksti omaduste v\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/td>\n<td><strong>Struktuursed m\u00f5jud<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Sisu<\/td>\n<td>Kogemuslik v\u00e4\u00e4rtus<\/td>\n<td>Teadmine\/uskumused<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Suhted<\/td>\n<td>Suhtev\u00e4\u00e4rtus<\/td>\n<td>Sotsiaalsed suhted<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Subjektid<\/td>\n<td>V\u00e4ljenduslik v\u00e4\u00e4rtus<\/td>\n<td>Sotsiaalsed identiteedid (hinnangud)<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>J\u00e4rgnevalt esitame k\u00fcmme Faircloughi (1989) v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud anal\u00fc\u00fctilist k\u00fcsimust koos alak\u00fcsimustega teksti kirjeldamiseks, seej\u00e4rel ka k\u00fcsimused diskursiivse praktika t\u00f5lgendamiseks ja seletamiseks. Tasub silmas pidada, et <strong>k\u00f5ik k\u00fcsimused pole iga uurimisprobleemi ega anal\u00fc\u00fcsitava diskursuse puhul relevantsed<\/strong>. Seet\u00f5ttu tuleb oma anal\u00fc\u00fcsi kavandades ja tehes valida p\u00f5hjendatult anal\u00fc\u00fcsimiseks need k\u00fcsimused (ja vastavad diskursuse struktuurid), mis aitavad vastata uurimisk\u00fcsimustele \u2013 milles avalduvad \u00fchtlasi k\u00f5ige selgemini variatiivsus ja muutused sotsiaalsetes struktuurides (nt v\u00f5imusuhetes). K\u00fcsimuste ja diskursuse struktuuride valikul tasub toetuda varasematele teoreetilistele k\u00e4sitlustele ja samateemalistele uurimustele ning anal\u00fc\u00fcsitavate tekstide esialgsele l\u00e4hivaatlusele.<\/p>\n<p><strong>A. S\u00f5navara<\/strong><\/p>\n<p>1.<em> Missugune kogemuslik v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5nadel on? <\/em><\/p>\n<ul>\n<li><em>Millistele klassifikatsiooniskeemidele tuginetakse? <\/em>Klassifikatsiooniskeemid n\u00e4itavad, kelle vaatenurgast v\u00f5i sotsiaalselt positsioonilt millelegi vaadatakse. \u00a0Klassifikatsiooniskeemid s\u00fcstematiseerivad reaalsust teatud kindlal viisil, mis p\u00f5hineb ideoloogilisel vaatel sellele reaalsusele. Sellele alak\u00fcsimusele vastamine aitab v\u00e4lja tuua ka diskursuses k\u00f5nelevaid \u201eh\u00e4\u00e4li\u201c. <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Eesti elanike klassifitseerimine eestlasteks ja mitte-eestlasteks iseloomustab teatud m\u00e4\u00e4ral enamusrahvuse domineerivat positsiooni \u00fchiskonnas. See tuleb selgemini ilmsiks v\u00f5rdluses varasema aja diskursustega, mil Eesti elanikke liigitati sakslasteks ja mittesakslasteks.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/li>\n<li><em>Kas esineb s\u00f5nu, mille eest v\u00f5i vastu ideoloogiliselt v\u00f5ideldakse \u2013 mis on ideoloogilise v\u00f5itluse fookuses?\u00a0<\/em> <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"1940ndatel aastatel ilmunud Johannes K\u00e4isi aabitsas \u201eEsimesed vaod\u201c kasutati kuni aastani 1944 m\u00f5isteid \u201eisamaa\u201c ja \u201ekodumaa\u201c paralleelselt, s\u00fcnon\u00fc\u00fcmidena: \u201eIlusa elu eest tahan ma \/ t\u00e4nada sind, mu kodumaa. \/&amp;#8212;\/ T\u00f5nu kaitseb oma isamaad\u201c (K\u00e4is, 1944: 38). Seevastu 1945. ja 1946. aasta v\u00e4ljaannetes samades tekstides s\u00f5na \u201eisamaa\u201c enam ei esine \u2013 ilmselt peeti seda liiga patriootiliseks, v\u00f5ib-olla isegi natsionalistlikuks ajal, mil Eestist oli saanud N\u00f5ukogude Liidu \u201elahutamatu osa\u201c (vt ka Kalmus, 2000).\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/li>\n<li><em>Kas esineb uusi s\u00f5nu, uudiss\u00f5nu?<\/em> <em>Ning kui, siis missugune kultuuriline v\u00f5i ideoloogiline t\u00e4htsus neil on?<\/em> Uudiss\u00f5nad annavad tunnistust \u00fchiskonnas toimuvatest muutustest ning aitavad muutusi omaks v\u00f5tta, nende t\u00e4hendust kujundada ja nendele antavaid hinnanguid vormida. <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks kannab Eesti muutuva integratsioonipoliitika kontekstis kasutusele v\u00f5etud uudiss\u00f5na \u201el\u00f5imumine\u201c osalejate agentsust r\u00f5hutavat ja soojemat konnotatsiooni kui poliittehnoloogilisena m\u00f5juv, varasemalt ainsa k\u00f5nealust protsessi t\u00e4histava m\u00f5istena k\u00e4ibinud v\u00f5\u00f5rs\u00f5naline \u201eintegratsioon\u201c.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/li>\n<li><em>Kas esineb \u00fcmbers\u00f5nastust (ingl <\/em>rewording<em>) \u2013 teatud s\u00f5nade v\u00e4ltimist, nende s\u00fcstemaatilist asendamist teiste s\u00f5nadega \u2013 v\u00f5i \u00fcles\u00f5nastust (ingl <\/em>overwording<em>) \u2013 rohket s\u00fcnon\u00fc\u00fcmikasutust, mis v\u00f5ib t\u00e4hendada reaalsuse teatud aspekti r\u00f5hutamist prioriteetse, valdavana. <\/em><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"\u00dcmbers\u00f5nastust n\u00e4gime ka \u00fclaltoodud n\u00e4ites s\u00f5na \u201eisamaa\u201c asendamisel s\u00f5naga \u201ekodumaa\u201c 1945. ja 1946. aasta aabitsav\u00e4ljaannetes. N\u00e4ide \u00fcles\u00f5nastuse kohta: Leelo Tungla luuletuses \u201eMinu kodu\u201c (ilmunud mh Lilian Kivi ja Milvi Rooslehe \u201eAabitsas\u201c) \u00f6eldakse kodu kohta: \u201eSiin on meil m\u00f5nus ja \/ lahe ja \u00f5dus\u201c (1997: 23). R\u00f5hutatud s\u00fcnon\u00fc\u00fcmikasutus \u201em\u00f5nus ja lahe ja \u00f5dus\u201c t\u00f5stab koduga seostatavate v\u00e4\u00e4rtuste seas prioriteetseks hedonismi.kannab Eesti muutuva integratsioonipoliitika kontekstis kasutusele v\u00f5etud uudiss\u00f5na \u201el\u00f5imumine\u201c osalejate agentsust r\u00f5hutavat ja soojemat konnotatsiooni kui poliittehnoloogilisena m\u00f5juv, varasemalt ainsa k\u00f5nealust protsessi t\u00e4histava m\u00f5istena k\u00e4ibinud v\u00f5\u00f5rs\u00f5naline \u201eintegratsioon\u201c.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/li>\n<li><em>Kas esineb ideoloogiliselt olulisi t\u00e4hendusseoseid: 1) s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiat ehk samat\u00e4henduslikkust, 2) anton\u00fc\u00fcmiat ehk vastandt\u00e4henduslikkust v\u00f5i 3) <\/em><a href=\"http:\/\/www.eki.ee\/books\/ekk09\/index.php?p=6&amp;p1=4&amp;id=527\"><em>h\u00fcpon\u00fc\u00fcmiat<\/em><\/a><em>, mille puhul \u00fche s\u00f5na t\u00e4hendus n-\u00f6 sisaldub teises s\u00f5nas v\u00f5i mis t\u00e4histavad hierarhilisi \u00fclem- ja alamkategooria suhteid (n\u00e4iteks fa\u0161ism kui totalitarismi alamkategooria)? <\/em>T\u00e4hendusseosed v\u00f5ivad viidata teatud t\u00fc\u00fcpi diskursustele ja nende ideoloogilisele alusele.<\/li>\n<\/ul>\n<p>2.<em> Missugune suhtev\u00e4\u00e4rtus s\u00f5nadel on? <\/em><\/p>\n<ul>\n<li><em>Kas esineb <\/em><a href=\"http:\/\/www.eki.ee\/books\/ekk09\/index.php?p=6&amp;p1=4&amp;id=524\"><em>eufemisme ehk peites\u00f5nu<\/em><\/a><em> \u2013 pehmemaid, ebam\u00e4\u00e4rasemaid, emotsionaalselt v\u00e4hem laetud s\u00f5nu , mida kasutatakse otsesemate v\u00f5i tuntumate s\u00f5nade asemel, v\u00e4ltimaks ebaviisakust, poliitilist ebakorrektsust v\u00f5i negatiivseid suhtev\u00e4\u00e4rtusi. <\/em><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks kasutati halvat\u00e4henduslike s\u00f5nade \u201easotsiaal\u201c ja \u201epr\u00fckkar\u201c asemel eufemismi \u201ev\u00e4hekindlustatud inimene\u201c arutelus, milles oli k\u00f5ne all sellesse sotsiaalsesse gruppi kuuluvate inimeste t\u00f6\u00f6lev\u00f5tmise v\u00f5imalikkus.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/li>\n<li><em>Kas esineb silmatorkavalt formaalseid v\u00f5i mitteformaalseid s\u00f5nu?<\/em> Nende abil v\u00e4ljendatakse ja r\u00f5hutatakse sotsiaalse situatsiooni iseloomu, formaalsuse astet, pannakse paika diskursuses osalejate staatus ja positsioon. <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks v\u00f5ib poliitik mitteformaalse v\u00e4ljendiga \u201eviina viskama\u201c soovida r\u00f5hutada \u2013 t\u00f5en\u00e4oliselt demagoogilistel eesm\u00e4rkidel \u2013 n-\u00f6 omamehelikkust ja joviaalsust: \u201eMa olen ikka vahetevahel Hundisilma talus koos meestega viina visanud\u201c.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p>3.<em> Millist v\u00e4ljenduslikku v\u00e4\u00e4rtust s\u00f5nad sisaldavad?<br>\n<\/em>S\u00f5navara v\u00f5ib rohkem v\u00f5i v\u00e4hem eksplitsiitselt kanda autori positiivseid v\u00f5i negatiivseid hinnanguid ning viidata ka selle kaudu ideoloogilistele klassifikatsiooniskeemidele. <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks v\u00e4ljendavad s\u00f5nad \u201epr\u00fcgikoll\u201c ja \u201ev\u00e4hekindlustatud inimene\u201c, mida kasutati sama arutelu erinevates temaatilistes kontekstides (vastavalt Eesti olukorra kirjeldus &lt;em&gt;versus&lt;\/em&gt; t\u00f6\u00f6pakkumise v\u00f5imalikkus), kontrastselt erinevaid hinnanguid ja sotsiaalseid klassifikatsioone.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/p>\n<p>4.<em> Milliseid metafoore kasutatakse? Millised kultuurilised ja ideoloogilised faktorid m\u00f5jutavad metafooride valikut?<\/em><br>\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Fairclough (1989: 120) toob Briti \u00fchiskonna kontekstis n\u00e4iteks haiguse metafoorid, mida avalikes diskursustes sageli pruugitakse streikidest, demonstratsioonidest jms k\u00f5nelemiseks \u2013 nt nimetatakse noorte t\u00e4navarahutusi v\u00e4hkkasvajaks, mis \u00fcha levib, \u00e4hvardades \u00fcliohtlikult \u00fchiskonna tervist. Selle metafoori abil kaitstakse ideoloogiliselt \u00fchiskonnas domineerivaid ehk eliidi huve, kuid omistatakse need huvid diskursiivselt \u00fchiskonnale kui tervikule. Alternatiiviks oleks haiguse metafoori kasutamine m\u00f5ne muu \u00fchiskondliku n\u00e4htuse, nt sotsiaalse ebav\u00f5rdsuse kohta, mis streike ja rahutusi tegelikult p\u00f5hjustab.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/p>\n<p><strong>B. Grammatika<\/strong><\/p>\n<p>5.<em> Millist kogemuslikku v\u00e4\u00e4rtust grammatilised vormid sisaldavad?<\/em><\/p>\n<ul>\n<li><em>Mis t\u00fc\u00fcpi protsessid \u2013 nt tegevus (alus + \u00f6eldis + sihitis), s\u00fcndmus (alus + \u00f6eldis) v\u00f5i omistamine (alus + \u00f6eldis + \u00f6eldist\u00e4ide) \u2013 ja osalejad (tegijad v\u00f5i kannatajad) domineerivad? Mis faktorid v\u00f5iks seda p\u00f5hjustada?<\/em>\u00a0 <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks on v\u00f5imalik \u00fcht ja sama fakti esitada avalikus diskursuses tegevusena (\u201ePolitseinikud vigastasid mitut meeleavaldajat\u201c), s\u00fcndmusena (\u201eMitu meeleavaldajat sai viga\u201c) v\u00f5i omistamisena (\u201eMitu meeleavaldajat on vigastatud\u201d)\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a>See, mis t\u00fc\u00fcpi protsessi kasuks teksti loojad otsustavad, s\u00f5ltub ideoloogilistest taotlustest, kusjuures tehtav keeleline valik v\u00f5ib olla automaatne ja tavam\u00f5istuslik v\u00f5i teadlik propagandav\u00f5te.<\/li>\n<li><em>Kas agentsus (tegija) on ebaselge? <\/em>Haakub eelmise alak\u00fcsimusega: tegijat, p\u00f5hjuslikkust ja vastutust v\u00f5idakse ideoloogilistel p\u00f5hjustel varjata, nt kasutades lause alusena elutut tegelast. <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Maie Kiiseli uuritud \u201epr\u00fcgidiskursusest\u201c: \u201eHoovi kerkib pr\u00fcgim\u00e4gi.\u201c Selles lauses on vastutus omistatud elutule tegelasele \u2013 pr\u00fcgile \u2013, mis koguneb ja kerkib m\u00e4ena otsekui iseeneslikult, inimtegevusest s\u00f5ltumatult.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/li>\n<li><em>Kas protsesse kujutatakse sellistena, nagu need tavaliselt on?<\/em><em>\u00a0 <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;\/em&gt;&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Fairclough (1989: 123) toob n\u00e4iteks lause Briti ajakirjandusest: \u201eMiddlebarrow karj\u00e4\u00e4rist tulnud katmata koormaga veoautod p\u00f5hjustasid j\u00e4tkuvalt probleeme, kukutades kive \u2026\u201c. Ootusp\u00e4rane oleks esitada seda fakti s\u00fcndmusena (\u201eKivid kukkusid katmata koormaga veoautodelt\u201d). Fakti esitamisel tegevusena omistatakse agentsus elututele tegelastele (veoautodele), v\u00f5ttes n\u00e4iliselt vastutuse inimestelt, kes pidid neid autosid kontrollima.\"><\/a><\/em><strong>N\u00e4ide<\/strong><strong><em><br>\n<\/em><\/strong><\/li>\n<li><em>Kas kasutatakse <\/em><a href=\"http:\/\/www.eki.ee\/books\/ekk09\/index.php?id=490&amp;p=5&amp;p1=3\"><em>nominalisatsiooni <\/em><\/a><em>\u00a0ehk nimis\u00f5nastamist \u2013 protsessi v\u00e4ljendamist nimis\u00f5naga? <\/em>Nimis\u00f5nastamine v\u00f5imaldab varjata tegijat ja\/v\u00f5i kannatajat, protsessi toimumise aega, modaalsust ja p\u00f5hjuslikkust.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"\u201eToimub pr\u00fcgistamine\u201c; \u201eTagaj\u00e4rjeks olid meeleavaldajate vigastused\u201c\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/li>\n<li><em>Kas laused (verbid) on aktiivsed v\u00f5i passiivsed?<\/em> K\u00f5iki tegevusprotsesse saab edasi anda nii aktiivsete kui passiivsete verbidega, eesti keele terminoloogias \u2013 isikulist v\u00f5i umbisikulist tegumoodi ehk tegevikku <em>versus<\/em> tehtavikku \u2013 kasutades.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks saaksime fakti esitada nii isikulises tegumoes \u201ePolitseinikud vigastasid mitut meeleavaldajat\u201c kui ka umbisikulises tegumoes \u201eMitut meeleavaldajat vigastati politseinike poolt\u201c. Kui tegijam\u00e4\u00e4rus (\u201epolitseinike poolt\u201c) otsustatakse \u00e4ra j\u00e4tta, j\u00e4\u00e4b tegija ja p\u00f5hjuslikkus ebaselgeks.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a> Diskursusanal\u00fc\u00fcsis tuleb teha vahet, kas umbisikulist tegumoodi ilma tegijam\u00e4\u00e4ruseta kasutatakse lihtsalt korduse v\u00e4ltimiseks (kui tegija on tekstis eespool juba v\u00e4lja toodud) v\u00f5i on t\u00f5en\u00e4oliselt tegemist ideoloogilise taotlusega tegija varjamiseks.<\/li>\n<li><em>Kas laused on positiivsed v\u00f5i negatiivsed (eesti keele terminoloogias: jaatavas v\u00f5i eitavas k\u00f5nes)? <\/em>Eitava k\u00f5ne abil saab r\u00f5hutada tegelikkuse erinevust tavap\u00e4rasest v\u00f5i eeldatavast, see v\u00f5ib viidata ka intertekstuaalsusele, sh eeldustele. <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks kui poliitik kasutab eitavat k\u00f5net lauses \u201eMina ei ole 10 miljoni dollari kadumises s\u00fc\u00fcdi!\u201c, vaidleb ta r\u00f5hutatult vastu eeldusele, et teda peetakse selles s\u00fc\u00fcdi olevaks.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p>6.<em> Millist suhtev\u00e4\u00e4rtust grammatilised vormid sisaldavad?<\/em><\/p>\n<ul>\n<li><em>Missuguseid lauset\u00fc\u00fcpe \u2013 v\u00e4it-, k\u00fcsi-, k\u00e4sk-, soov- v\u00f5i h\u00fc\u00fcdlauseid \u2013 kasutatakse? <\/em>Lauset\u00fc\u00fcp v\u00f5ib viidata k\u00f5neaktidele ja v\u00f5imupositsioonidele diskursuses. N\u00e4iteks on osalejal, kellel on \u00f5igus kedagi teist k\u00e4skida v\u00f5i kelleltki informatsiooni k\u00fcsida, tihtipeale suurem v\u00f5im. Ka informatsiooni jagamine, kui seda pole palutud, v\u00f5ib s\u00fcmboliseerida v\u00f5imu. Lauset\u00fc\u00fcbi kantav suhtev\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub siiski tugevalt suhtluskontekstist ja t\u00f5lgendajate eeldustest.<\/li>\n<li><em>Kas esineb olulisi suhtemodaalsuse vorme? <\/em>Suhtemodaalsust v\u00e4ljendatakse peamiselt modaalverbidega (nt <em>v\u00f5id, pead, peaksid<\/em>) ja see viitab diskursuses osalejate vahelistele (v\u00f5imu)suhetele.<\/li>\n<li><em>Kas kasutatakse ases\u00f5nu meie-teie, sina-Teie, meie-nemad? <\/em>Nende ases\u00f5nade abil on v\u00f5imalik v\u00e4ljendada mingi sotsiaalse grupi liikmeks arvamist v\u00f5i sellest v\u00e4ljaj\u00e4tmist, v\u00f5imupositsiooni teiste eest k\u00f5nelemiseks, solidaarsust\/samastumist, sotsiaalset distantsi.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Ases\u00f5na \u201emeie\u201c v\u00f5ib olla nii sissearvav kui v\u00e4ljaj\u00e4ttev. <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks ajalehe juhtkirja autor peab v\u00e4ljaj\u00e4tva \u201emeie\u201c puhul silmas iseennast ja veel m\u00f5nda inimest (ajalehe toimetust): \u201eM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala uudiseid vaagides leiame, et \u2026\u201c. Sissearvava \u201emeie\u201c puhul peab kolumnist silmas nii ennast, toimetust, riigi valitsust kui ka k\u00f5iki sarnaselt m\u00f5tlevaid lugejaid, kogu rahvast: \u201eLoomulikult oleksime \u00f5nnelikumad, kui meil oleks p\u00f5llumajandussektor v\u00e4iksem, sest siis oleks kedagi vaja v\u00e4hem toetada.\u201c Sellega v\u00f5tab ta endale \u00f5iguse, v\u00f5imupositsiooni teiste eest k\u00f5nelemiseks ja v\u00f5ib nii teenida korporatiivseid ideoloogiaid eriarvamuste t\u00e4helepanuta j\u00e4tmise arvelt.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/p>\n<p>Ases\u00f5na \u201esina\u201c <em>versus<\/em> viisakusvormi \u201eTeie\u201c kasutamine, mis v\u00f5ib olla s\u00fcmmeetriline (m\u00f5lemad osalejad kas sinatavad v\u00f5i teietavad) v\u00f5i ebas\u00fcmmeetriline, annab m\u00e4rku kas solidaarsusest (vastastikune sinatamine), suuremast sotsiaalsest distantsist \/ suhte formaalsusest (vastastikune teietamine) v\u00f5i selgest v\u00f5imuvahekorrast (\u00fcks sinatab, teine teietab).<\/p>\n<p>Ases\u00f5na \u201esina\u201c kasutatakse ka personaalseks p\u00f6\u00f6rdumiseks lugeja poole, nt reklaamides (\u201eKas sina oled juba postkasti v\u00e4lja vahetanud?\u201c).<\/p>\n<p>Ases\u00f5na \u201esina\u201c on v\u00f5imalik kasutada ka umbm\u00e4\u00e4rase ases\u00f5nana, mis v\u00f5ib v\u00e4ljendada solidaarsust lugejatega. <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks tavatses Margaret Thatcher oma k\u00f5nedes ases\u00f5na \u201esina\u201c sel eesm\u00e4rgil pruukida: \u201e\u2026 teised maad peavad teada saama, et sa j\u00e4\u00e4d oma s\u00f5nadele kindlaks\u201d (Fairclough, 1989: 128).\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/p>\n<p>Ases\u00f5na \u201enemad\u201c kasutamine Meie-Nemad vastanduses v\u00f5i teise rahvuse nime v\u00e4ltimiseks annab tunnistust etnilise distantseerumise strateegiast (van Dijk, Ting-Toomey, Smitherman ja Troutman, 1997).<\/p>\n<p>7.<em> Millist v\u00e4ljenduslikku v\u00e4\u00e4rtust grammatilised vormid sisaldavad?<\/em><\/p>\n<ul>\n<li><em>Kas esineb olulisi v\u00e4ljendusliku modaalsuse vorme? <\/em>V\u00e4ljenduslik modaalsus n\u00e4itab v\u00e4idetu t\u00f5ep\u00e4rasuse, usaldusv\u00e4\u00e4rsuse m\u00e4\u00e4ra (vt ka \u201emodaalsus\u201c kujutiste lugemise meetodi raames). Modaalsust on v\u00f5imalik v\u00e4ljendada modaalverbide (nt <em>v\u00f5ib, peaks, peab<\/em>), ajavormide, k\u00f5neviisi ja m\u00e4\u00e4rs\u00f5nade abil. N\u00e4iteks pretendeerivad kindla k\u00f5neviisi olevik ja t\u00e4isminevik suurimale t\u00f5ep\u00e4rasusele, j\u00e4tmata lugejale t\u00f5lgendamiseks v\u00e4ga palju muid v\u00f5imalusi. <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks kasutas Edgar Savisaar (2000) samal p\u00e4eval eesseisva J\u00fcri M\u00f5isa umbusaldush\u00e4\u00e4letuse esitamiseks v\u00f5imalikult t\u00f5en\u00e4olisena kindla k\u00f5neviisi olevikku tuleviku t\u00e4henduses: \u201eT\u00e4na l\u00f5peb see kurb ning v\u00e4givaldne eksperiment Tallinna linnaga. Ebaseaduslikult ametisse pandud k\u00fc\u00fcndimatu linnapea tagandatakse volikogu seadusliku umbusaldusavaldusega.\u201d\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/li>\n<li><em>Kas modaalsus on subjektiivne v\u00f5i objektiivne?<\/em> Subjektiivne modaalsus n\u00e4itab, kelle seisukohta esitatakse \u2013 nt t\u00e4histab autori isiklikku vaatenurka saatefraas \u201eMa arvan, et \u2026\u201c). Objektiivne modaalsus on ideoloogilisem \u2013 sel moel on v\u00f5imalik esitada isiklikku arvamust v\u00f5i t\u00f5estamata v\u00e4idet universaalse t\u00f5ena (vt eelmine n\u00e4ide).<\/li>\n<\/ul>\n<p>8.<em> Kuidas on (liht)laused \u00fchendatud? <\/em><\/p>\n<ul>\n<li><em>Milliseid loogilisi v\u00f5i p\u00f5hjuslikke seoseid v\u00e4ljendavaid sides\u00f5nu kasutatakse? <\/em>Alistavad sides\u00f5nad (nt <em>kuna, sest, kuigi, ehkki,<\/em> <em>olgugi<\/em>) v\u00f5ivad viidata enesestm\u00f5istetavaks peetavatele p\u00f5hjuslikele seostele, seega ideoloogiatele. <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content='1997. aastal ilmunud 8.-9. klassi kodaniku\u00f5petuse \u00f5pikus (M\u00f6ldre ja Toots, 1997: 87) loetletakse inim\u00f5iguste alar\u00fchmana peamised kodaniku- ja poliitilised \u00f5igused, sh \u00f5igus elule; \u00f5igus vabadusele, v\u00f5rdsusele ja isikupuutumatusele; \u00f5igus korrakohasele \u00f5igusem\u00f5istmisele; \u00f5igus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; \u00f5igus rahvusele ja kodakondsusele; usu- ja m\u00f5ttevabadus; s\u00f5navabadus; liikumisvabadus; koosolekute- ja \u00fchingutevabadus. Loetelule j\u00e4rgneb lause: \u201e&lt;span style=\"text-decoration: underline;\"&gt;Kuigi&lt;\/span&gt; neid \u00f5igusi ja vabadusi nimetatakse kodaniku- ja poliitilisteks \u00f5igusteks, on need enamjaolt antud &lt;span style=\"text-decoration: underline;\"&gt;ka&lt;\/span&gt; mittekodanikele ning v\u00e4lismaalastele.\u201c (r\u00f5hutus lisatud). Sides\u00f5na \u201ekuigi\u201c v\u00e4ljendab ideoloogilist eeldust, mille kohaselt peaks vastavad \u00f5igused olema riigi kodanike eksklusiivne privileeg.'><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><em><br>\n<\/em><\/li>\n<li><em>Kas liitlaused on rinnastavad v\u00f5i alistavad? <\/em>Alistavates liitlausetes on pealause \u00fcldiselt informatiivselt olulisem, esilet\u00f5stetud, nn Uus; k\u00f5rvallausega v\u00e4ljendatavat sageli eeldatakse, see on nn Antud (vt ka Antud-Uue vastandust kujutiste lugemise meetodi raames). Antud \u2013 Uus peat\u00fckis Kujutiste lugemise meetod] Eelmises n\u00e4ites toodud alistavas liitlauses \u201e<span style=\"text-decoration: underline;\">Kuigi neid \u00f5igusi nimetatakse kodaniku- ja poliitilisteks \u00f5igusteks<\/span>, on need enamjaolt antud ka mittekodanikele ja v\u00e4lismaalastele.\u201c v\u00e4ljendab sides\u00f5naga \u201ekuigi\u201c algav k\u00f5rvallause ideoloogilist eeldust, mida peetakse enesestm\u00f5istetavaks, Antuks; pealause sisaldab \u201eUut\u201c teadmist, mis selles kontekstis teenib \u00fchtlasi enamusrahvuse <em>positiivse enese-esitluse<\/em> (vt ka van Dijk, 2005: 314) eesm\u00e4rki.<\/li>\n<li><em>Milliseid vahendeid kasutatakse tekstisisesteks ja -v\u00e4listeks viideteks? <\/em>Seda funktsiooni v\u00f5ivad t\u00e4ita n\u00e4iteks ases\u00f5nad (<em>tema, see<\/em>), m\u00e4\u00e4rav artikkel v\u00f5i selle asendaja (<em>see, too<\/em>) \u2013 nende abil on v\u00f5imalik viidata tekstis eespool teadaantule v\u00f5i tekstiv\u00e4liselt eeldatavale.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content='Savisaare arvamusartiklist (2000): \u201eT\u00e4naseks on linnavolikogu saadikute enamikule selge, et &lt;span style=\"text-decoration: underline;\"&gt;sellel subjektil&lt;\/span&gt; ei ole teadmisi, oskusi ega tahet midagi \u00f5ppida.\u201c V\u00e4ljendit \u201esee subjekt\u201c kasutatakse viitamiseks J\u00fcri M\u00f5isale, kellest on artiklis enne juttu olnud; \u00fchtlasi kannab see keelend halvustavat v\u00e4ljenduslikku v\u00e4\u00e4rtust.'><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>C. Teksti struktuurid<\/strong><\/p>\n<p>9. <em>Milliseid interaktsiooni konventsioone ehk suhtlustavasid kasutatakse?<\/em><\/p>\n<ul>\n<li><em>Kuidas toimub k\u00f5nevoorude vahetus? Kas m\u00f5ni osaleja kontrollib teiste s\u00f5nasaamisj\u00e4rjekorda ja diskursiivset panust (segab vahele, n\u00f5uab selgust, kontrollib teemat, formuleerib j\u00e4relduse v\u00f5i hinnangu)? Kas osalejate \u00f5igused ja kohustused on s\u00fcmmeetrilised v\u00f5i as\u00fcmmeetrilised? <\/em>Vestluse as\u00fcmmeetriaga taastoodetakse sotsiaalseid hierarhiaid, rolli- ja staatuseerinevusi (nt politseiniku-tunnistaja v\u00f5i \u00f5pilase-koolidirektori vestluses).<\/li>\n<\/ul>\n<p>10. <em>Missugused on teksti suuremad struktuurid? Missuguses j\u00e4rjekorras k\u00e4sitletakse alateemasid, p\u00f5hjusi, tagaj\u00e4rgi jne? Mis teemad on olulisemad, esile t\u00f5stetud? Millest r\u00e4\u00e4gitakse esmaj\u00e4rjekorras, millest viimases j\u00e4rjekorras ja millest ei r\u00e4\u00e4gita \u00fcldse?\u00a0<\/em> <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks t\u00f6\u00f6stuse \u00f5nnetusjuhtumite kirjeldused ajalehtedes sisaldavad tavaliselt kindlaid komponente kindlas j\u00e4rjekorras: mis juhtus, mis selle p\u00f5hjustas, mida olukorra lahendamiseks tehti, millised otsesed tagaj\u00e4rjed \u00f5nnetusel olid, missugused tagaj\u00e4rjed sellel pikemas perspektiivis v\u00f5ivad olla. Viimased komponendid v\u00f5ivad pahatihti \u00e4ra j\u00e4\u00e4da, m\u00f5jutades pikemas perspektiivis sotsiaalse praktika rutiini \u2013 ideoloogilist k\u00f5neaine kujundamist.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/p>\n<p>ETAPP 2: TEKSTI JA DISKURSIIVSE PRAKTIKA SEOSTE T\u00d5LGENDAMINE EHK PROTSESSIDE ANAL\u00dc\u00dcS<\/p>\n<p>1.<em> Kas esineb intertekstuaalsust<\/em> \u2013 <em>kas ja kuidas kasutatakse tekstis teisi tekste v\u00f5i viidatakse teistele tekstidele? <\/em>Mis eesm\u00e4rki intertekstuaalsus t\u00e4idab?<\/p>\n<ul>\n<li><em>Kas teiste tekstide taasesitamine on otsene v\u00f5i kaudne?<\/em> Otsese taasesitamise korral on tsiteeritav tekst nt jutum\u00e4rkides, viidatakse autorile (see on v\u00e4ga iseloomulik akadeemilistele tekstidele). Kaudse taasesitamise puhul v\u00f5idakse kasutada varasemate tekstide stiili, s\u00f5nastust, parafraseeringut jms. Kaudse taasesitamise v\u00f5i viitamise, \u00fchtlasi stiili \u201etsiteerimise\u201c n\u00e4iteks sobib\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;joonisel 2&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;img class=\"alignnone wp-image-517\" title=\"diskursus2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/diskursus2.png\" alt=\"diskursus2.png\" \/&gt;&lt;strong&gt;Joonis 2.&lt;\/strong&gt; Intertekstuaalsuse n\u00e4ide: kaudne viitamine ja stiili tsiteerimine'><strong>joonisel 2<\/strong><\/a> toodud reklaam.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><em>Mida taasesitatakse: kas konteksti ja stiili aspekte v\u00f5i lihtsalt t\u00e4hendusi?<\/em><\/li>\n<li><em>Kas taasesitatav diskursus on selgelt eristatud? Kas see on \u201et\u00f5lgitud\u201c esitava diskursuse keelde?<\/em>\u00a0 <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks aastatel 1890\u20131917 ilmunud eesti aabitsas (Busch, 1907) on \u201eMeie ristiusu Piibli 10 k\u00e4sku\u201c (Piibli diskursus) taasesitatud s\u00f5na-s\u00f5nalt, muust tekstist selgelt eristatuna; seej\u00e4rel on need \u201et\u00f5lgitud\u201c esitava diskursuse keelde (aabitsakeelde) \u2013 s\u00f5nastatud lastele arusaadavalt. J\u00e4rgmises, aastatel 1907\u20131923 ilmunud eesti aabitsas (Peterson, 1923), esitatakse kristluse p\u00f5hiprintsiibid kohe aabitsakeeles, millest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et religioosne diskursus on muutunud isikulisemaks ja v\u00e4hem institutsionaalseks.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/li>\n<li><em>Kuidas taasesitatavat diskursust esitavas diskursuses kontekstualiseeritakse?<\/em> K\u00fcsimus on oluline nt negatiivsete, konkureerivaid erakondi v\u00f5i poliitikuid halvustavate valimisreklaamide anal\u00fc\u00fcsimisel, seda ka eetilisuse vaatevinklist \u2013 s\u00f5ltuvalt taasesitamise kontekstist v\u00f5ib algne t\u00e4hendus oluliselt muutuda.<\/li>\n<li><em>Kuidas viitab tekst eeldustele?<\/em> Implitsiitsetele, vaikimisi eeldustele v\u00f5ib viidata nt k\u00f5rvallause sisu (vt 8.-9. klassi kodaniku\u00f5petuse \u00f5piku n\u00e4ide eespool), m\u00e4\u00e4rav artikkel v\u00f5i selle funktsioonis olev ases\u00f5na (see, too). <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks lauses \u201eThe Russian threat is a myth\u201c \/ \u201e(See) Vene oht on m\u00fc\u00fct\u201c eeldatakse, et keegi v\u00f5i avalik arvamus on seisukohal, et teatav Vene oht on olemas, ja seej\u00e4rel vaieldakse sellele vastu.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p>Rohkelt v\u00f5imalusi eelduste esitamiseks pakuvad ka s\u00f5navara ja grammatilised konstruktsioonid.<br>\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks lauses \u201e1492. aastal avastas Kolumbus Ameerika\u201c viitab s\u00f5na \u201eavastas\u201c ideoloogilisele, t\u00e4nap\u00e4eva kontekstis poliitiliselt ebakorrektsele eeldusele, mille kohaselt ei teadnud inimkond tolle ajani Ameerikast midagi, millest omakorda j\u00e4reldub, et Ameerika p\u00f5liselanikud pole (t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikud) inimkonna liikmed. Sageli sisalduvad eeldused k\u00fcsilausetes, n\u00e4iteks lastetule naispoliitikule esitatavas k\u00fcsimuses \u201eMillal lapsed tulevad?\u201c sisaldub tugevalt ideoloogiline eeldus, et igal naisel peavad olema lapsed.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/p>\n<ul>\n<li><em>Kas eeldused viitavad teiste autorite varasematele tekstidele v\u00f5i teksti looja eelnevatele tekstidele?<\/em><\/li>\n<li><em>Kas eeldused on siirad v\u00f5i manipuleerivad (teksti autori kehtestatud)?<\/em> Eeltoodud Kolumbuse-n\u00e4ites sisalduv eeldus on ilmselt siiras, tavap\u00e4rasele k\u00f5nepruugile ja\/v\u00f5i tavaarusaamale tuginev. Manipuleeriva eelduse n\u00e4iteks sobib kiuslik-noriv k\u00fcsimus \u201eKas oled hommikuse konjakijoomise maha j\u00e4tnud?\u201c.<\/li>\n<li><em>Kas eeldused on poleemilised (nt eitavad laused)?<br>\n<\/em><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content='N\u00e4iteks kirjutas eesti kooli 9. klassi \u00f5pilane essees \u201eKas erinevate rahvuste integratsioon on Eestis v\u00f5imalik?\u201c: \u201eEnamus venelastest s\u00fclitab maha, n\u00e4rib pidevalt p\u00e4evalille seemneid ja viskab prahti aknast v\u00e4lja. See &lt;span style=\"text-decoration: underline;\"&gt;ei ole m\u00fc\u00fct&lt;\/span&gt; vaid tegelikkus mida m\u00e4rkad Eestis ringi k\u00e4ies.\u201c (kirjaviis muutmata; r\u00f5hutus lisatud). \u00d5pilane viitas eeldusena arusaamale, mille kohaselt niisugune stereot\u00fcpiseeriv kirjeldus on m\u00fc\u00fct, ning vaidles eitavas lauses \u00fchtlasi sellele eeldusele vastu.'><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/li>\n<li><em>Kas esineb metadiskursust (milles autor eristab end teksti teatud tasandist) v\u00f5i irooniat?<\/em><br>\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;Metadiskursuse &lt;\/strong&gt;&lt;strong&gt;n\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"\u201eNagu Freud oleks \u00f6elnud \u2026\u201d \u2013 autor viitab metatasandilt freudistlikule diskursusele, j\u00e4ttes endale v\u00f5imaluse Freudiga n\u00f5ustuda v\u00f5i talle vastu vaielda.\"><strong>Metadiskursuse <\/strong><strong>n\u00e4ide<\/strong><\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p>2. <em>Kas esineb interdiskursiivsust \u2013 loovat, \u00fchendavat intertekstuaalsust, mis p\u00f5imib erinevate diskursust\u00fc\u00fcpide, \u017eanride (suhteliselt stabiilsete tekstiloometavade kogumite, nt teadusartikli, olemusloo, ametliku k\u00f5ne) v\u00f5i stiilide konventsioone ehk tavasid, luues nii uusi v\u00f5i h\u00fcbriidseid interaktsiooni- ja sotsiaalsete suhete vorme ning diskursust\u00fc\u00fcpe?<\/em><\/p>\n<ul>\n<li><em>Kas valimit on v\u00f5imalik selgelt iseloomustada \u017eanrikuuluvuse alusel?<\/em><\/li>\n<li><em>Kas valimis on esindatud \u00fcks v\u00f5i mitu \u017eanri? <\/em><\/li>\n<li><em>Missugus(t)ele stiili(de)le, diskursus(t)ele toetutakse? Kas on v\u00f5imalik eristada stiile vastavalt \u00fcldisele suunitlusele (ingl <\/em>tenor<em>), k\u00f5neviisile ehk moele (ingl <\/em>mode<em>) ja retoorilisele k\u00f5neviisile (ingl <\/em>rhetorical mode<em>)? <\/em><\/li>\n<\/ul>\n<p><em>Diskursuse \u00fcldine suunitlus<\/em> viitab interaktsioonis osalejate suhetele, mis v\u00f5ivad olla formaalsed v\u00f5i mitteformaalsed, ametlikud, l\u00e4hedased jne.<br>\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks kui mitteformaalse suunitluse kasutamine n\u00e4ib kontekstist tulenevalt ootamatuna (nt arutelusaate juht sinatab stuudiok\u00fclalist), on tegemist interdiskursiivsusega, luuakse uus diskursuse t\u00fc\u00fcp. See annab omakorda m\u00e4rku \u00fchiskonnas toimuvatest muutustest.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/p>\n<p><em>Mood ehk k\u00f5neviis \u00a0<\/em>t\u00e4hendab Faircloughi anal\u00fc\u00fcsiskeemis kirjalikku <em>versus<\/em> suulist tekstiloomeviisi ja nende kombinatsioone (nt kirjalik-nagu-suuline, suuline-nagu-kirjalik).<br>\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks on raadiodiskursuses aja jooksul toimunud selge areng valmiskirjutatud teksti ettelugemiselt suulise, spontaanse otse-eetri k\u00f5ne v\u00f5i vestluse \u00fcha suurema valdamise suunas, mis annab samuti tunnistust \u00fchiskonnas asetleidvatest muutustest.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/p>\n<p><em>Retooriline k\u00f5neviis <\/em>viitab Faircloughi anal\u00fc\u00fcsiskeemis arutlevale, kirjeldavale jne tekstit\u00fc\u00fcbile.<\/p>\n<ul>\n<li><em>Milline on osalejate sotsiaalne identiteet, millistele diskursustele nad oma identiteediloomes toetuvad?<br>\n<\/em><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks v\u00f5ib \u00f5petaja vestluses \u00f5pilasega toetuda traditsioonilisele, konventsionaalsele pedagoogilisele diskursusele, kasutades formaalset suunitlust, hoides kommunikatiivset distantsi ja r\u00f5hutades ebas\u00fcmmeetrilist v\u00f5imusuhet, v\u00f5i valida s\u00f5bralikuma, enamal m\u00e4\u00e4ral solidaarsusele rajaneva sotsiaalse identiteedi.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/li>\n<li><em>Kas valim on oma interdiskursiivsete omaduste poolest suhteliselt konventsionaalne v\u00f5i suhteliselt innovaatiline?<\/em><\/li>\n<\/ul>\n<p><em>3. Missugused on diskursiivse praktika \u2013 tekstiloome- ja t\u00f5lgendusprotsesside \u2013 tingimused?<\/em><\/p>\n<ul>\n<li><em>Kas teksti luuakse\/toodetakse ning t\u00f5lgendatakse\/tarbitakse individuaalselt v\u00f5i kollektiivselt? Kas teksti tootmisel on kindlad etapid? Kas autor, illustraator ja toimetaja on samad v\u00f5i erinevad inimesed?<\/em><\/li>\n<li><em>Kui heterogeenne ja ambivalentne ehk mitmet\u00e4henduslik on tekst teatud t\u00f5lgendajate jaoks, kui palju ja milliseid seoseid neil tuleb luua? Kuidas nad t\u00f5lgendavad situatsioonilist ja intertekstuaalset konteksti? Kas need t\u00f5lgendused muutuvad diskursuse jooksul?<\/em><\/li>\n<li><em>Kas valim kutsub esile vastuseisvat lugemist ehk t\u00f5lgendust (ingl <\/em>resistant readings<em>)? Missugust t\u00fc\u00fcpi lugejatelt? <\/em><\/li>\n<\/ul>\n<p>ETAPP 3:\u00a0 SELETAMINE EHK SOTSIAALNE ANAL\u00dc\u00dcS<\/p>\n<ol>\n<li><em>Missugune on diskursuse nn sotsiaalne maatriks? Millised sotsiaalsed ja hegemoonilised suhted ja struktuurid situatsioonilisel, institutsionaalsel ja \u00fchiskondlikul tasandil seda diskursust kujundavad? Kas ja kuidas on see diskursus seotud situatsioonilisel, institutsionaalsel ja \u00fchiskondlikul tasandil toimuva v\u00f5imuv\u00f5itlusega? Kas need v\u00f5itlused on avalikud v\u00f5i varjatud? Kas diskursus on hegemooniliste suhete ja struktuuride suhtes konventsionaalne ja normatiivne v\u00f5i loominguline ja innovaatiline? <\/em><\/li>\n<li><em>Milline on anal\u00fc\u00fcsitava diskursuse seos \u201ediskursuse kordadega\u201c ehk diskursiivse korraga \u2013 diskursuste kogumitega institutsioonis ja \u00fchiskonnas? Kas anal\u00fc\u00fcsitav diskursus annab panuse diskursuse korra muutmisse v\u00f5i taastootmisse?<\/em><\/li>\n<li><em>Mis on diskursuse ideoloogilised ja poliitilised m\u00f5jud?<\/em> <em>Kuidas see aitab s\u00e4ilitada v\u00f5i muuta olemasolevaid teadmiste ja uskumuste s\u00fcsteeme, sotsiaalseid ja v\u00f5imusuhteid, sotsiaalseid identiteete?<\/em><\/li>\n<\/ol>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf3f1040-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf3f1040-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf3f1040-collapse\">Diskursusanal\u00fc\u00fcsi tulemuste esitamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf3f1040-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf3f1040-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Diskursusanal\u00fc\u00fcsi tulemused on soovitav esitada selgelt struktureerituna \u2013 alateemade, anal\u00fc\u00fcsitud diskursuse struktuuride v\u00f5i peamiste uurimisk\u00fcsimuste ja\/v\u00f5i j\u00e4relduste kaupa. Oluline on p\u00f5imida uurija anal\u00fc\u00fctilisse teksti, mis koosneb uuritavate tekstide detailsest, kuid \u00fchtlasi kokkuv\u00f5tlikust-\u00fcldistavast kirjeldusest, t\u00f5lgendustest ja seletustest, l\u00fchemaid n\u00e4iteid ja\/v\u00f5i pikemaid tsitaate. Uurija anal\u00fc\u00fctiline tekst peab olema mahukam kui tsitaadid ja n\u00e4ited. Mitte mingil juhul ei saa loota, et tsitaadid n-\u00f6 r\u00e4\u00e4givad enda eest.<\/p>\n<p>Tsitaadid ning autori omatekst peavad olema selgelt eristatud. \u00dcheks levinumaks viisiks on tsitaatide esitamine kaldkirjas, pikemate tsitaatide (rohkem kui kaks lauset) puhul tuleks need esitada eraldi l\u00f5ikudena. Sageli osutub otstarbekaks eraldi l\u00f5ikudena esitatud pikemad tsitaadid nummerdada \u2013 see v\u00f5imaldab vajadusel viidata eespool esitatud tsitaadile ka hiljem, tsitaati kordamata. Eriti k\u00f5nekate v\u00f5i iseloomulike detailide esilet\u00f5stmiseks on tavaks kasutada s\u00f5nade v\u00f5i fraaside <span style=\"text-decoration: underline;\">allajoonimist<\/span>. Diskursusanal\u00fc\u00fcsi (sealhulgas Faircloughi l\u00e4henemise ning argumentatsiooni anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5tete) tulemuste eeskujuliku esitamise n\u00e4idet pakub Lennart Kompi <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/15710\">bakalaureuset\u00f6\u00f6<\/a> (2008).<\/p>\n<p>Sageli soovivad uurijad diskursusanal\u00fc\u00fcsi tulemusel piiritleda ja nimetada omapoolseid anal\u00fc\u00fctilisi konstruktsioone \u2013 nt diskursuseid, diskursuset\u00fc\u00fcpe v\u00f5i t\u00f5lgendusrepertuaare. Sel juhul on n\u00f5utav niisuguste anal\u00fc\u00fctiliste konstruktsioonide \u00fcldistav kirjeldamine, milles n\u00e4idatakse selgelt ja konkreetselt, mille poolest nt \u00fcks diskursuset\u00fc\u00fcp erineb teistest. Heaks n\u00e4iteks on Kadi Ilvese <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/kadi_ilves_magistritoo.pdf\" data-fid=\"8735\">magistrit\u00f6\u00f6 <\/a>\u201eKaristamine \u2013 vajalik kasvatusmeetod v\u00f5i v\u00e4givald? P\u00f5hikooli \u00f5pilaste esseede ja esseekonkursi konteksti anal\u00fc\u00fcs\u201c (2006), milles autor on kasutanud diskursiivps\u00fchholoogilist l\u00e4henemist ning selgelt ja v\u00f5rdlevalt n\u00e4idanud anal\u00fc\u00fcsis eraldi t\u00e4iskasvanute ja laste t\u00f5lgendusrepertuaare.<\/p>\n<p>Diskursusanal\u00fc\u00fcsi l\u00f5pparuandes (artiklis, v\u00e4itekirjas, l\u00f5put\u00f6\u00f6s v\u00f5i nende lisades) ei ole tavaks n\u00e4idata ulatuslikult nn tehnilist t\u00f6\u00f6d (nt loetleda v\u00f5i tsiteerida <em>k\u00f5iki<\/em> ases\u00f5nade meie-nemad kasutamise juhtumeid, mida uurija \u00fcldistuste ja j\u00e4relduste tegemisel arvesse v\u00f5ttis). Anal\u00fc\u00fcsi l\u00e4bipaistvust tuleb n\u00e4idata a) meetodipeat\u00fckis operatsionaliseerimise ehk anal\u00fc\u00fcsitavate diskursuse struktuuride kirjeldamise ja p\u00f5hjendamise osas ning b) tulemuste peat\u00fckis eritletavate anal\u00fc\u00fctiliste konstruktsioonide (nt diskursuste, t\u00f5lgendusrepertuaaride vms) s\u00fcstemaatilise, v\u00f5rdleva, uurija tehnilise t\u00f6\u00f6na teostatud detailsele anal\u00fc\u00fcsile toetuva, kuid t\u00f6\u00f6s \u00fcldistatud kujul ja n\u00e4idetega varustatud kirjeldamise ning argumenteeritud t\u00f5lgendamise kaudu.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf3f1048-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf3f1048-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf3f1048-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf3f1048-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf3f1048-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Antaki, C., Billig, M., Edwards, D. ja Potter, J. (2003). Discourse Analysis Means Doing Analysis: A Critique of Six Analytic Shortcomings. <em>Discourse Analysis Online<\/em>, 1. Kasutatud 06.09.2014 <a href=\"http:\/\/www.shu.ac.uk\/daol\/articles\/v1\/n1\/a1\/antaki2002002-paper.html\">http:\/\/www.shu.ac.uk\/daol\/articles\/v1\/n1\/a1\/antaki2002002-paper.html<\/a>.<\/p>\n<p>Burman, E. (2004). Discourse Analysis Means Analysing Discourse: Some Comments on Antaki, Billig, Edwards and Potter \u2018Discourse Analysis Means Doing Analysis: A Critique of Six Analytic Shortcomings\u2019. <em>Discourse Analysis Online<\/em>. Kasutatud 06.09.2014 \u00a0<a href=\"http:\/\/www.shu.ac.uk\/daol\/articles\/open\/2003\/003\/burman2003003-paper.html\">http:\/\/www.shu.ac.uk\/daol\/articles\/open\/2003\/003\/burman2003003-paper.html<\/a>.<\/p>\n<p>Busch, A. (1907). <em>Kuke-aabits<\/em>. 6. tr. Tallinn: A. Busch.<\/p>\n<p>Fairclough, N. (1989). <em>Language and Power.<\/em> London ja New York: Longman.<\/p>\n<p>Fairclough, N. (1992). <em>Discourse and Social Change<\/em>. Cambridge: Polity Press.<\/p>\n<p>Ilves, K. (2006). <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/kadi_ilves_magistritoo.pdf\" data-fid=\"8735\">Karistamine \u2013 vajalik kasvatusmeetod v\u00f5i v\u00e4givald? P\u00f5hikooli \u00f5pilaste esseede ja esseekonkursi konteksti anal\u00fc\u00fcs<\/a>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond.<\/p>\n<p>Kalmus, V. (2000).\u00a0<em><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/kalmus_2000.pdf\" data-fid=\"8736\">\u00d5pikudiskursus muutuvas \u00fchiskonnas. V.-R. Ruus (Toim), <em>K\u00f5nelev ja k\u00f5neldav inimene: Eesti erinevate eluvaldkondade diskursus<\/em><\/a> <\/em>(lk-d 205\u2013218). Tallinn: TP\u00dc Kirjastus.<\/p>\n<p>Kalmus, V. (2003). \u201c<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/kalmus_2003_discourse_and_society.pdf\" data-fid=\"8737\">Is interethnic integration possible in Estonia?\u201d: Ethno-political discourse of two ethnic groups<\/a>. <em>Discourse &amp; Society<\/em>, <em>14<\/em>(6), 667\u2013697.<\/p>\n<p>Kivi, L., Roosleht, M. (1997). <em>Aabits<\/em>. Tallinn: Koolibri.<\/p>\n<p>Komp, L. (2008). Tasakaalustatuse ja erapooletuse m\u00f5istete konstrueerimine ja argumenteerimine Eesti Televisioonile esitatud kaebustes ning nende vastustes. Bakalaureuset\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond. Kasutatud 06.09.2014 <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/15710\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/15710<\/a>.<\/p>\n<p>K\u00e4is, J. (1944). <em>Esimesed vaod. Aabits<\/em>. 9. tr. Tallinn: RK Pedagoogiline Kirjandus.<\/p>\n<p>K\u00e4is, J. (1945). <em>Esimesed vaod. Aabits<\/em>. Tallinn: RK Pedagoogiline Kirjandus.<\/p>\n<p>K\u00e4is, J. (1946). <em>Esimesed vaod. Aabits<\/em>. Tallinn: RK Pedagoogiline Kirjandus.<\/p>\n<p>Laherand, M.-L. (2008). <em>Kvalitatiivne uurimisviis.<\/em> Tallinn: Infotr\u00fckk.<\/p>\n<p>M\u00f6ldre, L., Toots, A. (1997). <em>Kodaniku\u00f5petus 8.-9. kl<\/em>. Tallinn: Koolibri.<\/p>\n<p>Peterson, E. (1923). <em>Eesti laste uus aabits ja esimese aasta lugemik kodule ja koolile<\/em>. 7. tr. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus\u00fchisus.<\/p>\n<p>Phillips, L., J\u00f8rgensen, M.W. (2002). <em>Discourse Analysis as Theory and Method<\/em>. London: Sage.<\/p>\n<p>Savisaar, E. (2000). Eksperimendi l\u00f5pp. <em>Postimees<\/em>, 2. november.<\/p>\n<p>Titscher, S., Meyer, M., Wodak, R.,Vetter, E. (2000). <em>Methods of Text and Discourse Analysis. <\/em>London: Sage.<\/p>\n<p>van Dijk, T.A. (2005). <em>Ideoloogia: multidistsiplinaarne k\u00e4sitlus<\/em>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n<p>van Dijk, T.A., Ting-Toomey, S., Smitherman, G., Troutman, D. (1997). Discourse, Ethnicity, Culture and Racism. T.A. van Dijk (Toim), <em>Discourse as Social Interaction. Discourse Studies: A Multidisciplinary Introduction. Vol.2 <\/em>(lk 144\u2013180)<em>. <\/em>London: Sage.<\/p>\n<p>Volt, M. (1997). Kriitiline diskursianal\u00fc\u00fcs. Kasutamisv\u00f5imalusi teksti ja kultuuri uurimisel. <em>Vikerkaar<\/em>, 12, 51\u201358.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf3f1050-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf3f1050-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf3f1050-collapse\">Soovitatav kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf3f1050-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf3f1050-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><strong>Diskursusanal\u00fc\u00fcsist \u00fcldiselt<\/strong><\/p>\n<p>Peat\u00fckk \u201eDiskursusanal\u00fc\u00fcs\u201c raamatus M.-L. Laherand (2008). <em>Kvalitatiivne uurimisviis <\/em>(lk 309\u2013336)<em>. <\/em>Tallinn: O\u00dc Infotr\u00fckk \u2013 annab \u00fclevaate diskursusanal\u00fc\u00fcsi \u00fcldistest teoreetilistest l\u00e4hte-eeldustest ja m\u00f5nest koolkonnast, sh diskursiivsest ps\u00fchholoogiast ehk briti suunast, foucault\u2019likust suunast ja kriitilisest diskursusanal\u00fc\u00fcsist.<\/p>\n<p>Peat\u00fckk Phillips, L. (2007) \u201eDoing discourse analysis: A brief introduction to the field\u201c raamatus N. Carpentier jt (Toim), <em>Media technologies for democracy in an enlarged Europe: The Intellectual work of the 2007 European Media and Communication Doctoral Summer School <\/em>(lk-d 285\u2013294). Tartu: Tartu University Press. <a href=\"http:\/\/www.researchingcommunication.eu\/reco_book3.pdf\">http:\/\/www.researchingcommunication.eu\/reco_book3.pdf<\/a>.<\/p>\n<p>Phillips, L. ja J\u00f8rgensen, M.W. (2002). <em>Discourse Analysis as Theory and Method<\/em>. London: Sage \u2013 k\u00e4sitleb Laclau ja Mouffe\u2019i diskursuseteooriat, diskursiivset ps\u00fchholoogiat ja Faircloughi l\u00e4henemist kriitilisele diskursusanal\u00fc\u00fcsile; esitab erinevate l\u00e4henemiste v\u00f5rdluse ja kombineerimisv\u00f5imalused.<\/p>\n<p>van Dijk, T. A. What do we mean by \u2018Discourse Analysis\u2019? <a href=\"http:\/\/www.discourses.org\/journals\/das\/whatisdiscourseanalysis\/index.html\">http:\/\/www.discourses.org\/journals\/das\/whatisdiscourseanalysis\/index.html<\/a> \u2013 toob kokkuv\u00f5tlikult esile diskursusanal\u00fc\u00fcsi olemuse ja erip\u00e4ra ning diskursusanal\u00fc\u00fcsile esitatavad n\u00f5uded.<\/p>\n<p>T\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib ka T. A. van Dijki kodulehek\u00fclg tervikuna \u2013 <a href=\"http:\/\/www.discourses.org\/\">http:\/\/www.discourses.org\/<\/a> \u2013 sh v\u00f5imalus laadida alla autori varasemaid artikleid ja raamatuid rubriigis \u201eDownload\u201c \u00e0 \u201eArticles \/ Books\u201c.<\/p>\n<p><strong>Retoorika anal\u00fc\u00fcsist<\/strong><\/p>\n<p>Peat\u00fckk \u201eRhetorical Analysis\u201c raamatus A. A. Berger (2000). <em>Media and Communication Research Methods <\/em>(lk-d 53\u201369)<em>. <\/em>Thousand Oaks: Sage.<\/p>\n<p>Peat\u00fckk Gill, A. M. ja Whedbee, K. (1997) \u201eRhetoric\u201c raamatus T. A. van Dijk (Toim), <em>Discourse as Structure and Process <\/em>(lk-d 157\u2013184)<em>. <\/em>London: Sage.<\/p>\n<p><strong>Argumentatsiooni anal\u00fc\u00fcsist<\/strong><\/p>\n<p>Peat\u00fckk van Eemeren, F. H., Grootendorst, R., Jackson, S. ja Jacobs, S. (1997) \u201eArgumentation\u201c raamatus T. A. van Dijk (Toim), <em>Discourse as Structure and Process <\/em>(lk-d 208\u2013229)<em>. <\/em>London: Sage.<\/p>\n<p><strong>Diskursiivsest ps\u00fchholoogiast<\/strong><\/p>\n<p>Wetherell, M., Taylor, S. ja Yates, S. J. (Toim) (2001). <em>Discourse as Data: A Guide for Analysis. <\/em>Milton Keynes ja London: Sage with The Open University.<\/p>\n<p><strong>Kriitilisest diskursusanal\u00fc\u00fcsist<\/strong><\/p>\n<p>Peat\u00fckk \u201eCritical discourse analysis in practice: description\u201c raamatus N. Fairclough (2001) <em>Language and Power <\/em>(lk-d 91\u2013116). Harlow: Longman \u2013 annab detailse, n\u00e4idetega varustatud \u00fclevaate Faircloughi anal\u00fc\u00fcsiskeemi teksti kirjeldamise etapist.<\/p>\n<p>Peat\u00fckk \u201eTwo Approaches to Critical Discourse Analysis\u201c raamatus S. Titscher, M. Meyer, R. Wodak ja E. Vetter (2000) <em>Methods of Text and Discourse Analysis <\/em>(lk-d 144\u2013170)<em>. <\/em>London: Sage \u2013 annab \u00fclevaate Faircloughi l\u00e4henemisest ja diskursiajaloolisest ehk Viini koolkonnast.<\/p>\n<p>Osa \u201eDiskursus\u201c raamatus T. A. van Dijk (2005) <em>Ideoloogia: multidistsiplinaarne k\u00e4sitlus <\/em>(lk-d 228\u2013373). Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n<p>Wodak, R. ja Meyer, M. (Toim) (2001). <em>Methods of Critical Discourse Analysis<\/em>. London: Sage.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><!--break--><\/p>\n<p><strong>M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong><\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Diskursiivne kord <\/strong>\u00a0(ka kujul <em>diskursuse kord <\/em>v\u00f5i <em>diskursikord <\/em>) <em>\u2013 <\/em>diskursuste kogum institutsioonis v\u00f5i \u00fchiskonnas; \u00fchiskondlik-poliitiline kord, vaadatuna l\u00e4bi diskursiivse ehk keelelis-kommunikatiivse prisma.<\/p>\n<p><strong>Diskursus<\/strong> \u2013 tekst kontekstis; keel sotsiaalse tegevusena, mille m\u00e4\u00e4ravad sotsiaalsed struktuurid; \u00fctluste ja keelekasutusviiside organiseeritud kogum.<\/p>\n<p><strong>Diskursusanal\u00fc\u00fcs<\/strong> \u2013 teksti ja k\u00f5ne uurimine kontekstis; teksti ja k\u00f5ne tegelike struktuuride s\u00fcstemaatiline, \u00fcksikasjalik ja teoorial p\u00f5hinev anal\u00fc\u00fcsimine.<\/p>\n<p><strong>Diskursuse struktuurid<\/strong> \u2013 teksti\/diskursuse omadused, aspektid, detailid (nt grammatilised struktuurid, retoorilised struktuurid, k\u00f5neaktid, interaktsiooni strateegiad, graafika), mida diskursusanal\u00fc\u00fcsis kasutatakse anal\u00fc\u00fcsikategooriate funktsioonis.<\/p>\n<p><strong>Interdiskursiivsus<\/strong> \u2013 loov, \u00fchendav intertekstuaalsus, mis p\u00f5imib erinevate diskursust\u00fc\u00fcpide, \u017eanride v\u00f5i stiilide konventsioone ehk tavasid, luues seel\u00e4bi uusi v\u00f5i h\u00fcbriidseid interaktsiooni- ja sotsiaalsete suhete vorme ning diskursust\u00fc\u00fcpe.<\/p>\n<p><strong>Intertekstuaalsus \u2013 <\/strong>\u00fche teksti t\u00e4henduse kujundamine teis(t)e teksti(de) poolt teis(t)e teksti(de) kasutamise v\u00f5i tsiteerimise kaudu.<\/p>\n<p><strong>Kategooria<\/strong> \u2013 kvalitatiivses anal\u00fc\u00fcsis uurija loodud anal\u00fc\u00fctiline \u00fcksus (v\u00f5i tarkvarap\u00f5hises anal\u00fc\u00fcsis nn koodiperekond), millesse koondatakse sarnased koodid.<\/p>\n<p><strong>Kriitiline diskursusanal\u00fc\u00fcs<\/strong> (KDA)<em> \u2013 <\/em>diskursusanal\u00fc\u00fcsi koolkond; interdistsiplinaarne l\u00e4henemine diskursuse uurimisele. KDA kohaselt vaadeldakse keelt sotsiaalse praktika vormina ja keskendutakse sellele, kuidas tekstides taastoodetakse \u00fchiskondlikku ja poliitilist domineerimist. Lisaks tekstide sisu ja vormi detailsele anal\u00fc\u00fcsile t\u00f5lgendatakse diskursuse sotsio-kultuurilist ja\/v\u00f5i -poliitilist konteksti.<\/p>\n<p><strong>Modaalsus<\/strong> (ka s\u00f5na\u00fchendina \u201ev\u00e4ljenduslik modaalsus\u201c) \u2013 v\u00e4idetu v\u00f5i kujutatu t\u00f5ep\u00e4rasuse, usaldusv\u00e4\u00e4rsuse m\u00e4\u00e4r; on sotsiaalse iseloomuga, s\u00f5ltudes sellest, mida vastavas sotsiaalses grupis t\u00f5ep\u00e4raseks peetakse.<\/p>\n<p><strong>T\u00f5lgendusrepertuaar<\/strong> \u2013 s\u00fcstemaatiliselt seostatud m\u00f5istete kogum, enamasti stilistiliselt ja grammatiliselt koherentne ja sageli \u00fcles ehitatud \u00fche v\u00f5i mitme keskse metafoori \u00fcmber.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Veronika Kalmus 2015 Diskursusanal\u00fc\u00fcs on tekstianal\u00fc\u00fcsi erijuht. Diskursusanal\u00fc\u00fcs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad anal\u00fc\u00fcsistiilid, -t\u00fc\u00fcbid ja \u2011koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanal\u00fc\u00fcsi ja ka diskursuse m\u00f5istet v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4ratleda mitmeti. Selles k\u00e4sitluses l\u00e4htume kriitilise diskursusanal\u00fc\u00fcsi suurkujude Teun &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-53","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/53","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/53\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2259,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/53\/revisions\/2259"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}