{"id":52,"date":"2024-04-04T00:12:04","date_gmt":"2024-04-03T21:12:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvalitatiivne-sisuanalyys\/"},"modified":"2026-03-26T12:03:54","modified_gmt":"2026-03-26T10:03:54","slug":"kvalitatiivne-sisuanalyys","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvalitatiivne-sisuanalyys\/","title":{"rendered":"Kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs"},"content":{"rendered":"<p class=\"western\" style=\"text-align: right;\"><span style=\"font-size: medium;\"><strong>Veronika Kalmus<\/strong><\/span><br>\n<span style=\"font-size: medium;\"><strong>Anu Masso<\/strong><\/span><br>\n<span style=\"font-size: medium;\"><strong>Merle Linno<\/strong><\/span><br>\n<span style=\"font-size: medium;\"><strong>2015<\/strong><\/span><\/p>\n<p class=\"western\">Kvalitatiivset sisuanal\u00fc\u00fcsi v\u00f5ime \u00fcldises t\u00e4henduses m\u00f5ista kui r\u00fchma v\u00f5rdlemisi paindlikke protseduure uuritavate tekstide sisu kirjeldavate s\u00fcstemaatiliste vaatluste ehk kodeerimisotsustuste tegemiseks (vrd George, 1959). Kvalitatiivset sisuanal\u00fc\u00fcsi kasutatakse tekstide sisu ja\/v\u00f5i kontekstiliste t\u00e4henduste uurimiseks, kusjuures keelt kui kommunikatsioonivahendit uuritakse intensiivselt, piirdumata s\u00f5nade pelga loendamisega (Laherand, 2008). Tekstilised andmed v\u00f5ivad p\u00e4rineda kas individuaal-, paari-, fookusgrupi- vm intervjuudest, vaatlusprotokollidest \/-p\u00e4evikutest, erinevatest dokumentidest, uuritavate omaloomingust ja k\u00f5ikv\u00f5imalikest meediav\u00e4ljaannetest.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf498a58-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf498a58-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf498a58-collapse\">Kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi erip\u00e4ra<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf498a58-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf498a58-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Tunnetusliku meetodina on kvalitatiivne tekstianal\u00fc\u00fcs sama vana kui inimeste p\u00fc\u00fcd anal\u00fc\u00fctiliselt t\u00f5lgendada suulisi v\u00f5i kirjalikke s\u00f5numeid. Sotsiaalteadusliku meetodina leidis kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs laiemat tuntust ja kasutamist p\u00e4rast 1952. aastat, mil ajakirjas The Public Opinion Quarterly ilmus Siegfried Kracaueri artikkel <a href=\"http:\/\/www.jstor.org\/discover\/10.2307\/2746123?uid=3737920&amp;uid=2129&amp;uid=2&amp;uid=70&amp;uid=4&amp;sid=21104375776737\">\u201eKvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi v\u00e4ljakutse\u201c<\/a>. Selles l\u00fchikeses, ent t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rses kirjutises ning j\u00e4rgnevas akadeemilises v\u00e4itluses Bernard Berelsoniga, mida nimetatakse Berelsoni-Kracaueri debatiks sisuanal\u00fc\u00fcsi \u00fcle, kritiseeris Kracauer seni valitsenud <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kontentanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcsi<\/a> meetodi piiratud v\u00f5imalusi, pakkudes alternatiivina v\u00e4lja kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi ning r\u00f5hutades selle eelisomadusi.<\/p>\n<p class=\"western\">Kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs v\u00f5imaldab keskenduda teksti peamistele, t\u00f5en\u00e4olise vastuv\u00f5tu seisukohast olulistele t\u00e4hendustele. Kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs lubab anal\u00fc\u00fcsida ka latentset sisu, st v\u00f5tta arvesse ridade vahele peidetut ehk kodeerida teksti autori vihjeid, kavatsusi ja eesm\u00e4rke ning mitmeste konnotatsioonide erinevaid t\u00f5lgendamisv\u00f5imalusi. Sel eesm\u00e4rgil luuakse kategooriad ka latentse sisu uurimiseks ja kontekstide rekonstrueerimiseks. N\u00e4iteks \u00fchiskonnakriitilise sisuga laulus\u00f5nade anal\u00fc\u00fcsimisel tuleb v\u00e4lja tuua laulu loomise aja sotsiaalne (ja\/v\u00f5i ajalooline) kontekst; k\u00f5nekujundites, intertekstuaalsetes viidetes jne peituvad t\u00e4hendused ning nende t\u00f5en\u00e4oline t\u00f5lgendamine erinevate rahvar\u00fchmade poolt.<\/p>\n<p class=\"western\">Kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus p\u00fc\u00fctakse enamasti saada \u00fclevaade uuritavast tekstist kui tervikust, n\u00e4ha teksti ja\/v\u00f5i autori m\u00f5tteavalduste terviklikku mustrit v\u00f5i struktuuri. Erinevalt <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kontentanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcsist<\/a> ei ole kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rgiks uuritavat teksti anal\u00fc\u00fcsi\u00fchikute kaupa kodeerida ega koodide esinemissagedust m\u00e4\u00e4rata. Seet\u00f5ttu ei kasutata kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi puhul ranget, fikseeritud koodidega kodeerimisjuhendit ega m\u00f5\u00f5tmisskaalasid. Koode ja kategooriaid on v\u00f5imalik \u00fcle vaadata ja lisada anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus. Ka anal\u00fc\u00fcsi\u00fchik ei tarvitse olla \u00fcheselt m\u00e4\u00e4ratletud ning v\u00f5ib vajadusel anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus muutuda.<\/p>\n<p class=\"western\">V\u00f5rreldes <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kontentanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcsiga<\/a>, millel on enamasti kvantitatiivne v\u00e4ljund \u2013 kodeeritud andmete anal\u00fc\u00fcsimisel kasutatakse statistilisi operatsioone \u2013, ei p\u00f6\u00f6rata kvalitatiivses sisuanal\u00fc\u00fcsis spetsiaalselt t\u00e4helepanu anal\u00fc\u00fcsikategooriate esinemissagedusele. Meetodile iseloomulikult on soovitav matemaatilisi operatsioone v\u00e4ltida v\u00f5i kasutada neid minimaalselt \u2013 nt pseudokvantitatiivsete hinnangute (\u201emitte kunagi\u201c, \u201e\u00fcksikjuhtudel\u201c, \u201eeranditult\u201c jne) andmiseks v\u00f5i olulisemate koodide lihtsaks kokkulugemiseks. Arvuliste n\u00e4itajate p\u00f5hjendamatu kasutamise eest hoiatab ka Philipp Mayring (2000), kes m\u00e4\u00e4ratleb kvalitatiivset sisuanal\u00fc\u00fcsi kui metodoloogiliselt kontrollitavat, tekstide kommunikatiivset konteksti arvestavat empiirilist l\u00e4henemist, mis j\u00e4rgib s\u00fcstemaatilise anal\u00fc\u00fcsi reegleid ja sammsammulisi mudeleid ilma l\u00e4bim\u00f5tlematute kvantifitseerimisp\u00fc\u00fcdlusteta. Arvulistest tulemustest olulisem on leida ja omavahel otstarbekalt seostada niisugused koodid ja kategooriad, mis v\u00f5taks kokku anal\u00fc\u00fcsitava teksti kesksed ja\/v\u00f5i uurimisk\u00fcsimuste seisukohast olulised t\u00e4hendused. N\u00e4iteks kooli\u00f5pikute ideoloogilise sisu kvalitatiivse anal\u00fc\u00fcsi puhul keskendutakse tavaliselt \u00f5pikuteksti varjatud s\u00f5numitele, v\u00e4\u00e4rtustele, autori poolt vaikimisi silmaspeetavale lugejale (nt enamus- <em>versus<\/em> v\u00e4hemusrahvuse esindajad). Sellegipoolest v\u00f5ivad kvalitatiivse anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus loodud koodid ja kategooriad piisava andmemahu juures p\u00e4\u00e4dida esinemissageduste esitamisega (vt Mayring, 2000). N\u00e4iteks aabitsatekstide ja \u2011piltide kaudu edasiantavate v\u00e4\u00e4rtuste anal\u00fc\u00fcsis (Kalmus, 1999) oli v\u00f5imalik p\u00e4rast kvalitatiivse kodeerimise k\u00e4igus loodud v\u00e4\u00e4rtuskoodide kokkulugemist (neid kogunes ligemale 1000) v\u00e4lja arvutada v\u00e4\u00e4rtusklastrite suhteline esinemissagedus eri aabitsates. Meri-Liis Laherand kirjeldab niisuguse anal\u00fc\u00fcsimooduse \u00fcht varianti Hsieh\u2019 ja Shannoni (2005) eeskujul kui <em>summeerivat kvalitatiivset sisuanal\u00fc\u00fcsi <\/em>(Laherand, 2008: 296\u2013298).<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf498a64-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf498a64-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf498a64-collapse\">Tugevad ja n\u00f5rgad k\u00fcljed<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf498a64-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf498a64-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi positiivsed aspektid vastanduvad <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kontentanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcsi<\/a> n\u00f5rkadele k\u00fclgedele. Kvalitatiivne anal\u00fc\u00fcs on tundlik ja t\u00e4pne. T\u00e4helepanu on v\u00f5imalik p\u00f6\u00f6rata ka harva esinevatele v\u00f5i unikaalsetele n\u00e4htustele tekstis. Anal\u00fc\u00fcs on tihedalt tekstip\u00f5hine, selle k\u00e4igus ei taandata tekstide sisurikkust ega n\u00fcansse numbrilistele koodidele, ei lihtsustata ega moonutata uuritavat n\u00e4htust ega liiguta sellest liiga kaugele.<\/p>\n<p class=\"western\">Kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi n\u00f5rgad k\u00fcljed on omakorda vastandid m\u00f5nedele <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kontentanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcsi<\/a> tugevatele k\u00fclgedele. Kvalitatiivne anal\u00fc\u00fcs ei v\u00f5imalda erinevaid tekste t\u00e4psetel alustel v\u00f5rrelda. T\u00f6\u00f6jaotus uurijate vahel on raskendatud, mist\u00f5ttu on keeruline l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada suuri valimeid, mis omakorda tingib v\u00e4hese \u00fcldistatavuse. Peamiseks puuduseks standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcsi pooldajate vaatenurgast v\u00f5ib pidada seda, et kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs loob uurijale v\u00f5imaluse valikulise t\u00f5endusmaterjali kogumiseks, mis toimub sageli mitteteadlikult, uurijale meelep\u00e4raste h\u00fcpoteeside kinnitamiseks, ning kunagi ei saa olla kindel, et seda pole juhtunud. Ka Ole R. Holsti (1969) hoiatas uurijaid mittes\u00fcstemaatiliste sisuanal\u00fc\u00fcsi l\u00e4biviimise katsete eest, mida ta nimetas \u201e\u00f5ngitsemiseks\u201c \u2013 info \u201ep\u00fc\u00fcdmiseks\u201c ilma enne l\u00e4bim\u00f5eldud metodoloogilise plaanita.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf498a6b-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf498a6b-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf498a6b-collapse\">Puuduste \u00fcletamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf498a6b-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf498a6b-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">\u201e\u00d5ngitsemise\u201c ohtu aitab v\u00e4hendada anal\u00fc\u00fcsi l\u00e4biviimine sammhaaval, s\u00fcstemaatiliselt ja kindlaid protseduurireegleid j\u00e4lgides. Juba\u00a0<span style=\"background-color: #ffffff;\">valimi<\/span> koostamisel tuleb l\u00e4htuda l\u00e4bim\u00f5eldud ja selgelt m\u00e4\u00e4ratletud p\u00f5him\u00f5tetest.<\/p>\n<p class=\"western\">Kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi valiidsust suurendavad selgelt s\u00f5nastatud uurimisk\u00fcsimus(ed). Sageli kasutatakse uurimisk\u00fcsimus(t)ele vastamiseks kvalitatiivset k\u00fcsimustikku (<em>checklist<\/em>\u2019i), mis suunab uurijaid s\u00fcstemaatilistel alustel otsima anal\u00fc\u00fcsitavatest tekstidest vastuseid k\u00f5igile eelnevalt s\u00f5nastatud alak\u00fcsimustele. N\u00e4iteks loodi uurimuse \u201eSoorollid \u00f5ppekirjanduses\u201c tarbeks kvalitatiivne kodeerimisjuhend nii \u00f5pikutekstide kui \u2011illustratsioonide anal\u00fc\u00fcsimiseks (<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/kalmus_richards_mikk_2002.pdf\" data-fid=\"9092\">Kalmus, Richards ja Mikk, 2002<\/a>).<\/p>\n<p class=\"western\">Kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus rakendatakse sageli anal\u00fc\u00fctilisi protseduure, mis ei erine oluliselt tunnetuslikest operatsioonidest, mida paljud inimesed igap\u00e4evaprobleemidest m\u00f5eldes kasutavad. Leonard Schatzman ja Anselm L. Strauss (1973) nimetavad niisugust m\u00f5tlemist \u201eloomulikuks anal\u00fc\u00fcsiks\u201c. Kvalitatiivsete tekstianal\u00fc\u00fcsi meetodite (sh <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/diskursusanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">diskursusanal\u00fc\u00fcsi<\/a>) kasutajad peavad siiski pidevalt kasutama <em>metatasandi m\u00f5tlemist<\/em>, st enesele aru andma, mis see on, mida nad parajasti teevad, ja miks nad seda teevad. Lisaks peavad kvalitatiivset sisuanal\u00fc\u00fcsi kasutavad uurijad olema <em>refleksiivsed<\/em> \u2013 teadvustama enda isiku, uskumuste ja veendumuste m\u00f5ju uurimuse igas etapis, alates selle planeerimisest ja eesm\u00e4rgi s\u00f5nastamisest ning l\u00f5petades anal\u00fc\u00fcsi ja tulemuste esitamisega. Kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs on paratamatult m\u00f5nev\u00f5rra \u201eimpressionistlik\u201c, kuid, paradoksaalselt, just t\u00e4nu eneseteadlikule ja avameelsele impressionistlikkusele v\u00f5ib kvalitatiivne anal\u00fc\u00fcs saavutada asjakohasuse ja t\u00e4psuse, mis kvantitatiivse tekstianal\u00fc\u00fcsi puhul on v\u00f5imatu (Kracauer, 1952).<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf498a72-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf498a72-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf498a72-collapse\">Valimi koostamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf498a72-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf498a72-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi (nagu ka teiste kvalitatiivsete uurimismeetodite) puhul ei taotleta valimi representatiivsust ega \u00fcldistatavust. Kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi valimi moodustamiseks on kaks p\u00f5him\u00f5tteliselt erinevat v\u00f5imalust. Sageli kasutatakse <em>selektiivset valimi koostamist<\/em>, mille puhul uuritav materjal valitakse v\u00e4lja vastavalt p\u00f5hjendatud tunnuste kogumile, mis t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja uurimuse eel. Valimi moodustamise kriteeriumideks v\u00f5ivad olla tekstide <em>t\u00fc\u00fcpilisus, \u00e4\u00e4rmuslikkus, maksimaalne variatiivsus<\/em>, uurijat huvitavate tunnuste esinemise <em>intensiivsus, kriitilisus<\/em> uuritavate suhete v\u00f5i protsesside toimimise seisukohast ning <em>mugavus <\/em>ehk k\u00e4ep\u00e4rasus (vt ka Laherand, 2008: 70\u201371).<\/p>\n<p class=\"western\">Eelnevalt kirjeldatud valimi loomise p\u00f5him\u00f5tteid on nimetatud ka <em>strateegiliseks valimiks<\/em> (Trost, 1986). N\u00e4iteks s\u00fcvaintervjuude korral valitakse strateegilise valimi p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htuvalt uuritavad vastavalt homogeensete ja heterogeensete tunnuste omavahelisele kombinatsioonile. <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks uuringus, mis k\u00e4sitles venekeelsete noorte arvamusi seoses eestikeelsele g\u00fcmnaasiumi\u00f5ppele \u00fcleminekuga (Masso, Kello ja Jakobson, 2013), oli eesm\u00e4rgiks diferentseerida valimit sotsiolingvistilise kogemuse poolest (st valimi heterogeenseks tunnuseks oli p\u00e4ritolu erinevatest Eesti regioonidest), samal ajal kui hariduslikud kogemused olid suhteliselt sarnased (k\u00f5igil intervjueeritavatel oli kokkupuuteid riigikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekuga \u2013 see oli valimi homogeenne tunnus).\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/p>\n<p class=\"western\">Kui uurimuses kasutatakse valdavalt induktiivset l\u00e4henemist, v\u00f5idakse rakendada <em>teoreetilist valimit<\/em>, mille puhul uurija otsustab anal\u00fc\u00fctilistel kaalutlustel, missuguseid andmeid j\u00e4rgmisena koguda ja kustkohast neid leida. N\u00e4iteks v\u00f5idakse subkultuuri uurimisel esmalt intervjueerida m\u00f5nd subkultuuri esindajat, seej\u00e4rel teha intervjuudest saadud infost l\u00e4htudes t\u00e4iendavaid intervjuusid teiste v\u00f5i samade informantidega, viia l\u00e4bi vaatlusi subkultuuri liikmete jaoks olulistes paikades jne. Niisuguse, ka <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/pohistatud-teooria\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">p\u00f5histatud teooriale<\/a> omase l\u00e4henemise puhul juhib ja kontrollib andmete kogumise protsessi kujunev teooria (selgituse koos n\u00e4itega pakub ka Laherand, 2008: 68\u201369).<\/p>\n<p class=\"western\">Kui andmete kogumiseks kasutatakse intervjuud, siis l\u00e4htudes kvalitatiivse uurimuse erip\u00e4radest, v\u00f5ib intervjueeritavaid nimetada pigem uurimuses osalejateks (rakendusliku suunitlusega uurimustes ka sihtr\u00fchmaks). Niimoodi r\u00f5hutatakse s\u00f5naselgemalt nende aktiivset osalemist andmete loomises ning n\u00e4hakse neid subjektidena.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf498a83-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf498a83-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf498a83-collapse\">Anal\u00fc\u00fcsitehnikad kvalitatiivses sisuanal\u00fc\u00fcsis<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf498a83-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf498a83-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi tegemiseks on erinevaid mooduseid v\u00f5i tehnikaid, mida on v\u00f5imalik ka \u00fche uurimuse k\u00e4igus kombineerida.<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Juhtumip\u00f5hine ehk vertikaalne anal\u00fc\u00fcs (<em>case-by-case analysis<\/em>)<\/strong><\/p>\n<p class=\"western\">Juhtumip\u00f5hise anal\u00fc\u00fcsi puhul on vaatluse all korraga \u00fcks terviktekstist koosnev juhtum (meediatekst, kooli\u00f5pik, intervjuu, elulugu, organisatsiooni koosoleku protokoll vm) kogu anal\u00fc\u00fcsitavast materjalist ehk tervikvalimist. N\u00e4iteks intervjuude korral v\u00f5rreldakse \u00fche intervjueeritava vastuseid intervjuu v\u00e4ltel (nt v\u00f5rreldakse sarnasusi\/erinevusi sama teema selgituste v\u00f5i erinevate teemade arutlusk\u00e4ikude juures). Anal\u00fc\u00fcsil v\u00f5ib olla kaks eesm\u00e4rki: 1) kirjeldamine, vastates k\u00fcsimusele \u201eMis toimub?\u201c v\u00f5i r\u00e4\u00e4kides juhtumi \u201elugu\u201c; 2) seletamine, vastates miks-k\u00fcsimustele, mida v\u00f5imaldab juhtumi (isiku, n\u00e4htuse v\u00f5i s\u00fcndmuse) vahetu, pikaajaline j\u00e4lgimine, n-\u00f6 \u201emusta kasti\u201c sisse minek.<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Juhtumi\u00fclene ehk horisontaalne anal\u00fc\u00fcs (<em>cross-case analysis<\/em>)<\/strong><\/p>\n<p class=\"western\">Juhtumi\u00fclese anal\u00fc\u00fcsi korral vaadeldakse samal ajal mitut anal\u00fc\u00fcsitavat juhtumit, nt kogutakse erinevatest intervjuudest kokku k\u00f5ik konkreetse teema kohta k\u00e4ivad tekstiosad ja v\u00f5rreldakse selle teema k\u00e4sitlemist k\u00f5igi kogutud intervjuude l\u00f5ikes. V\u00f5rdlusv\u00f5imalus loob eeldused m\u00f5nev\u00f5rra suuremaks \u00fcldistatavuseks v\u00f5rreldes juhtumip\u00f5hise anal\u00fc\u00fcsiga. Anal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rgiks v\u00f5ib olla: 1) mitme juhtumi v\u00f5rdlemine, mis v\u00f5ib anda tulemuseks juhtumite t\u00fcpoloogia; 2) l\u00e4bivate teemade leidmine; 3) tegevus-, seose- v\u00f5i muude mustrite v\u00e4ljaselgitamine.<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>T\u00fcpoloogiate loomine <\/strong><\/p>\n<p class=\"western\">Selle anal\u00fc\u00fcsit\u00fc\u00fcbi puhul on eesm\u00e4rgiks juhtumit\u00fc\u00fcpide v\u00e4ljaselgitamine, kirjeldamine ja v\u00f5rdlemine. Sageli kasutatakse selleks teatud omaduste telgi ehk dimensioone ning kahem\u00f5\u00f5tmelist maatriksit. Telgede valikul ja t\u00fc\u00fcpide nimetamisel tuginetakse tihtipeale eelnevatele teoreetilistele teadmistele v\u00f5i empiirilistele t\u00f6\u00f6dele.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content='N\u00e4iteks paigutas &lt;a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/908\"&gt;Andra Siibak oma magistrit\u00f6\u00f6s&lt;\/a&gt; (2005) telesaate \u201eMamma Mia\u201c vaatajad varasematest auditooriumiuuringutest tulenevatele telgedele &lt;em&gt;aktiivne &lt;\/em&gt;\u2190\u2192&lt;em&gt; passiivne &lt;\/em&gt;ja &lt;em&gt;selektiivne &lt;\/em&gt;\u2190\u2192&lt;em&gt; mitteselektiivne&lt;\/em&gt;, saades tulemuseks neli vaatajat\u00fc\u00fcpi.'><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/p>\n<p class=\"western\">Kvalitatiivse t\u00fcpoloogilise anal\u00fc\u00fcsi korral uuritakse sageli varasemates kvantitatiivsetes uuringutes leitud t\u00fcpoloogia kehtivust v\u00f5i t\u00e4psustakse selle sisu.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content='N\u00e4iteks anal\u00fc\u00fcsis &lt;a href=\"http:\/\/www.ester.ee\/record=b2278682~S1*est\"&gt;Kertu Vissel oma bakalaureuset\u00f6\u00f6s&lt;\/a&gt; (2006) lapsep\u00f5lvekodu rolli lugemisharjumuste kujunemisel. S\u00fcvaintervjuude valim koostati k\u00fcsitlusuuringu \u201eMina. Maailm. Meedia\u201c kvantitatiivse anal\u00fc\u00fcsi abil leitud lugemisharjumuste t\u00fcpoloogia p\u00f5hjal ning kvalitatiivse anal\u00fc\u00fcsi tulemusel loodud t\u00fcpoloogia abil selgitati seoseid lugemisharjumuste ning lapsep\u00f5lvekodu vahel.'><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Seosemustrite v\u00e4ljaselgitamine<\/strong><\/p>\n<p class=\"western\"><span style=\"background-color: #ffffff;\">Kui t\u00fcpoloogilise anal\u00fc\u00fcsi v\u00e4ljundiks on enamasti kahem\u00f5\u00f5tmeline maatriks, mille abil anal\u00fc\u00fcsitakse teatud omaduste kahe dimensiooni l\u00f5ikumispunkte, siis seosemustrite anal\u00fc\u00fcsimisel keskendutakse enamale kui kahele anal\u00fc\u00fctilisele dimensioonile. Seosemustrite anal\u00fc\u00fcs p\u00f5hineb suuresti <a href=\"http:\/\/samm.ut.ee\/pohistatud-teooria\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"background-color: #ffffff;\">p\u00f5histatud teooria<\/span><\/a> l\u00e4henemisel. Nimetatud l\u00e4henemise tulemusel ei leita anal\u00fc\u00fcsitavast materjalist mitte formaalsetel erinevustel\/sarnasustel p\u00f5hinevad, vaid t\u00e4henduslikud ja olemuslikud seosed (st mil viisil teatud n\u00e4htused on omavahel interaktsioonis). Anal\u00fc\u00fctilised seosed v\u00f5ivad v\u00e4ljenduda nii m\u00f5istekaartide (Lewins ja Silver, 2007), kontseptuaalsete seoste (Kelle 1995) v\u00f5i elektrooniliste <em>h\u00fcperlinkide<\/em> vormis (vt nt Dey, 2005). Viimast saab rakendada eelk\u00f5ige tarkvarap\u00f5hise kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi korral, mis v\u00f5imaldab s\u00e4ilitada elektroonilise sideme andme\u00fchikute v\u00f5i anal\u00fc\u00fctiliste kategooriate vahel. Kontseptuaalsete seoste anal\u00fc\u00fcsi n\u00e4iteks on s\u00fcvaintervjuudel p\u00f5hinev anal\u00fc\u00fcs, mis keskendus v\u00f5\u00f5rkeelte \u00f5ppimise motivatsiooni, kultuuriliste kontaktide ning v\u00f5\u00f5rkeeltega seotud kultuuriliste konnotatsioonide seoseanal\u00fc\u00fcsile (<a href=\"http:\/\/www.kirj.ee\/public\/trames_pdf\/2008\/issue_2\/Trames-2008-2-151-182.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Masso ja Tender, 2008<\/a>).<\/span><\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Manifestne <em>versus<\/em> latentne anal\u00fc\u00fcs<\/strong><\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Manifestne anal\u00fc\u00fcs<\/strong> t\u00e4hendab, et uurijat huvitab eelk\u00f5ige eksplitsiitne ehk manifestne sisu \u2013 otseselt v\u00e4lja\u00f6eldud, n\u00e4htavad tekstiosad, nt teemad, peamised ideed v\u00f5i argumendid, tegelased, tegevused, v\u00e4\u00e4rtusm\u00f5isted jne.<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Latentne anal\u00fc\u00fcs<\/strong> vaatleb teksti emotsionaalset r\u00f5huasetust, kontekstist s\u00f5ltuvaid t\u00e4hendusi, teatud juhtudel ka retoorilisi ja\/v\u00f5i grammatilisi struktuure ning nende t\u00e4hendusi (nt metafoore, otsese v\u00f5i kaudse k\u00f5neviisi kasutamist, tegija esitamist v\u00f5i varjamist, varjatud eeldusi jne). Latentse sisu anal\u00fc\u00fcs v\u00f5ib k\u00e4tkeda <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/diskursusanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">diskursusanal\u00fc\u00fcsi <\/a>elemente; piir nende l\u00e4henemiste vahel on \u00f5huke.<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsitehnikate kombineerimine <\/strong><\/p>\n<p class=\"western\">Tihtipeale rakendatakse samas uurimuses erinevaid anal\u00fc\u00fcsitehnikaid, nt nii juhtumip\u00f5hise kui ka juhtumi\u00fclese, nii manifestse kui ka latentse anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5tteid.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content='N\u00e4iteks aabitsatekstide ja \u2011piltide kaudu edasiantavate v\u00e4\u00e4rtuste anal\u00fc\u00fcsis (&lt;a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/kalmus_1999.pdf\" data-fid=\"9080\"&gt;Kalmus, 1999&lt;\/a&gt;) v\u00f5eti arvesse nii eksplitsiitseid, s\u00f5naselgeid v\u00e4\u00e4rtusm\u00f5isteid (nagu \u201eviisakus\u201c, \u201eilu\u201c) kui ka mitmesuguseid implikatsioone (v\u00e4\u00e4rtusi s\u00fcmboliseerivaid m\u00f5isteid, loo moraali, illustratsioonide abil v\u00e4\u00e4rtustatut jne).'><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a> Samas eeldab nn komplekssemate anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5tete kasutamine (nt t\u00fcpoloogiline anal\u00fc\u00fcs) uuritavast materjalist esmase \u00fclevaate tegemist lihtsamate anal\u00fc\u00fcsitehnikate abil (nt juhtumi\u00fclest anal\u00fc\u00fcsi). <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content='N\u00e4iteks vene emakeelega abiturientide etnokultuurilise identiteedi kujunemise anal\u00fc\u00fcsimisel eri \u00f5ppekeelte kontekstis vaadeldi esmalt teemade l\u00f5ikes noorte arvamusi seoses koolikogemusega, mille p\u00f5hjal anal\u00fc\u00fcsi viimases etapis s\u00f5nastati enesem\u00e4\u00e4ratluse t\u00fcpoloogia (&lt;a href=\"http:\/\/ojs.utlib.ee\/index.php\/EHA\/article\/viewFile\/1403\/1340\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"&gt;Soll, Salvet ja Masso, 2014&lt;\/a&gt;).'><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/p>\n<p class=\"western\"><span style=\"background-color: #ffffff;\">Samuti tuleb nn keerukamate anal\u00fc\u00fcsitehnikate puhul (nt anal\u00fc\u00fcs t\u00fcpoloogiate abil, seosemustrite anal\u00fc\u00fcsimine) t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ka nn t\u00fchjadele t\u00fc\u00fcpidele, st struktuurist v\u00e4ljaj\u00e4\u00e4vale materjalile, mille alusel saab kriitiliselt hinnata ka loodud s\u00fcsteemi adekvaatsust. <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content='N\u00e4iteks eristati venekeelsete noorte identiteedi uuringus kaks peamist anal\u00fc\u00fctilist dimensiooni \u2013 etnokultuurilise identiteedi praktikad ja identiteedi ebakindlus. Kahe anal\u00fc\u00fctilise dimensiooni omavaheliste kombinatsioonide p\u00f5hjal eristus anal\u00fc\u00fcsis kolm etnokultuurilise identiteedi strateegiat \u2013 kindel vene, ebakindel eesti-vene identiteet ning alternatiivsed\/ambivalentsed identiteedid; osa v\u00f5imalikest anal\u00fc\u00fctiliste dimensioonide kombinatsioonidest (nt ebakindel vene identiteet) andmetes ei avaldunud (&lt;a href=\"http:\/\/ojs.utlib.ee\/index.php\/EHA\/article\/viewFile\/1403\/1340\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"&gt;Soll jt, 2014&lt;\/a&gt;).'><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/span><\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf498a92-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf498a92-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf498a92-collapse\">Induktiivne\u00a0<em>versus<\/em> deduktiivne l\u00e4henemine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf498a92-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf498a92-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs v\u00f5imaldab nii <em>induktiivset<\/em> \u2013 andmetest l\u00e4htuvat \u2013 kui ka <em>deduktiivset <\/em>\u2013 teoorial ja\/v\u00f5i varasematel uurimustel p\u00f5hinevat kategooriate loomist (vt Mayring, 2000).<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Induktiivne l\u00e4henemine<\/strong><\/p>\n<p class=\"western\">Induktiivset l\u00e4henemist kirjeldab n\u00e4itega varustatult ka Meri-Liis Laherand (2008), nimetades seda Hsieh\u2019le ja Shannonile (2005) tuginedes <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;tavap\u00e4raseks sisuanal\u00fc\u00fcsiks&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p class=\"western\"&gt;\u201e&lt;em&gt;Tavap\u00e4rast sisuanal\u00fc\u00fcsi&lt;\/em&gt; kasutatakse siis, kui soovitakse midagi kirjeldada. See osutub tavaliselt vajalikuks siis, kui huvipakkuva n\u00e4htuse kohta ei ole piisavalt teooriaid v\u00f5i uurimisandmeid. Eelnevalt m\u00e4\u00e4ratletud kategooriaid v\u00e4lditakse ning kategooriad ja nende nimed p\u00fc\u00fctakse leida andmetest.&amp;#8221; \/&amp;#8212;\/&lt;\/p&gt;\n&lt;p class=\"western\"&gt;Andmete anal\u00fc\u00fcs algab sellest, et tekst (nt intervjuude protokollid) loetakse korduvalt l\u00e4bi, et materjali sisse elada ja tunnetada tervikut \u2013 umbes nii, nagu loetakse romaani. Seej\u00e4rel loetakse teksti s\u00f5nahaaval, et tuletada koode: esialgu t\u00f5stetakse tekstist esile s\u00f5nad, mis n\u00e4ivad v\u00e4ljendavat k\u00f5ige t\u00e4htsamaid m\u00f5tteid v\u00f5i kontseptsioone. Seej\u00e4rel teeb uurija teksti kohta m\u00e4rkmeid, kus ta v\u00e4ljendab oma esimesi muljeid, m\u00f5tteid ja arusaamu anal\u00fc\u00fcsist. Kui see protsess kordub, tekivad koodidele nimetused, mis h\u00f5lmavad rohkem kui \u00fcht v\u00f5tmem\u00f5tet. Need tulenevad sageli tekstist ning moodustavad esialgse kodeerimisskeemi. Siis \u00fchendatakse koodid kategooriateks, arvestades koodide omavahelisi seoseid. Neid ilmsiks tulnud kategooriaid kasutatakse selleks, et korrastada ja r\u00fchmitada koodid t\u00e4hendusrikasteks kogumiteks. \/&amp;#8212;\/ Neid v\u00f5ib k\u00e4sitleda alakategooriatena, millest moodustatakse v\u00e4iksem arv kategooriaid. Kategooriate hierarhilise struktuuri loomiseks v\u00f5ib kasutada puudiagrammi. J\u00e4rgmisena luuakse iga kategooria, alakategooria ja koodi definitsioon. Iga kategooria ja koodi iseloomustamiseks leitakse tekstist n\u00e4iteid. L\u00e4htudes uurimuse eesm\u00e4rgist, v\u00f5ivad uurijad kindlaks m\u00e4\u00e4rata kategooriate ja alakategooriate vahelised suhted, toetudes nende koosesinemisele, eelnevusele v\u00f5i j\u00e4rgnevusele. \/&amp;#8212;\/&lt;\/p&gt;\n&lt;p class=\"western\"&gt;Tavap\u00e4rase l\u00e4henemise eelis on info saamine otse uuritavatelt, ilma et juhindutaks eelnevalt m\u00e4\u00e4ratletud kategooriatest v\u00f5i teoreetilistest l\u00e4htekohtadest. Raskeks v\u00f5ib aga kujuneda konteksti t\u00e4ielik m\u00f5istmine ja v\u00f5tmekategooriate leidmine\u201c (Laherand, 2008: 290\u2013292).'><strong>tavap\u00e4raseks sisuanal\u00fc\u00fcsiks<\/strong><\/a>.<\/p>\n<p class=\"western\">Induktiivne l\u00e4henemine sisuanal\u00fc\u00fcsis sarnaneb anal\u00fc\u00fctilise protseduuri poolest mitme teise kvalitatiivse anal\u00fc\u00fcsimeetodiga \u2013 nt <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/pohistatud-teooria\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><em>p\u00f5histatud teooria<\/em><\/a> v\u00f5i <em>fenomenoloogiaga<\/em>. Viimased l\u00e4hevad aga kontseptuaalsel tasandil kaugemale, p\u00fc\u00fcdes luua vastavalt algup\u00e4rast teooriat v\u00f5i varjundirikast arusaama l\u00e4bielatud kogemustest. Kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs ei sea enamasti nii ambitsioonikaid teoreetilisi eesm\u00e4rke, samas v\u00f5ib meetodi abil luua uusi m\u00f5isteid v\u00f5i konkreetsema tasandi seletusmudeleid.<\/p>\n<p class=\"western\">Just induktiivses l\u00e4henemises andmeanal\u00fc\u00fcsile tuleb k\u00f5ige paremini esile kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi \u00fcks tugevusi \u2013 uurimuses osalejate maailma m\u00f5istmine ja nende t\u00f5lgenduste ning t\u00e4henduss\u00fcsteemide uurimine.<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Deduktiivne l\u00e4henemine<\/strong><\/p>\n<p class=\"western\">Deduktiivset l\u00e4henemist kasutatakse kvalitatiivses sisuanal\u00fc\u00fcsis juhul, kui uuritava n\u00e4htuse kohta leidub teooriaid ja\/v\u00f5i varasemaid uurimusi, mida soovitakse kindlas empiirilises kontekstis kontrollida v\u00f5i edasi arendada. Laherand nimetab seda l\u00e4henemist Hsieh\u2019 ja Shannoni (2005) eeskujul <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;suunatud sisuanal\u00fc\u00fcsiks&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"\u201eOlemasolev teooria v\u00f5i senised uurimused h\u00f5lbustavad uurimisk\u00fcsimuse fokuseerimist. \/&amp;#8212;\/ Esialgne kodeerimisskeem leitakse olemasoleva teooria v\u00f5i seniste uurimuste p\u00f5him\u00f5istetest v\u00f5i muutujatest. Edasi kirjeldatakse igat kategooriat vastava teooria abil, et luua esialgsed t\u00f6\u00f6definitsioonid. \/&amp;#8212;\/ \u2026 alustatakse kodeerimist eelnevalt m\u00e4\u00e4ratletud koodidega, aga kui tuleb ette nendega mittesobivat materjali, siis kasutatakse uusi koode\u201c (Laherand, 2008: 292\u2013294).\"><strong>suunatud sisuanal\u00fc\u00fcsiks<\/strong><\/a>, kirjeldades seda kui induktiivse l\u00e4henemisega v\u00f5rreldes struktureeritumat protsessi.<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Deduktiivse ja induktiivse l\u00e4henemise kombineerimine <\/strong><\/p>\n<p class=\"western\">Kui samas uurimuses kasutatakse nii teooriast tuletatud kui uusi, andmetel p\u00f5hinevaid koode, on tegemist <em>deduktiivse ja induktiivse l\u00e4henemise kombineerimisega<\/em>, nende \u00fchendamisega nn hermeneutiliseks ringiks. Deduktiivne l\u00e4henemine v\u00f5imaldab toetada ja\/v\u00f5i laiendada olemasolevat teooriat; \u00fchtlasi aitab see v\u00e4ltida tarbetut jalgratta leiutamist ning s\u00e4\u00e4sta m\u00f5nev\u00f5rra uurija aega. Samas v\u00f5ib \u00fclem\u00e4\u00e4rane toetumine teooriale j\u00e4tta uurija eest varju n\u00e4htuse n\u00fcansid, kontekstist tulenevad erip\u00e4rad ja aja jooksul toimunud muutused ning seet\u00f5ttu uurimust tugevasti kallutada. Induktiivse vaatenurga lisamine v\u00f5imaldab uurijal olla avatud uutele ilmingutele ning otsida aktiivselt ka teooriat korrigeerivaid v\u00f5i isegi \u00fcmberl\u00fckkavaid t\u00f5endeid.<\/p>\n<p class=\"western\">Induktiivse ja deduktiivse l\u00e4henemise kombineerimist illustreerib aabitsatekstide ja \u2011piltide kaudu edasiantavate v\u00e4\u00e4rtuste anal\u00fc\u00fcs (<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/kalmus_1999.pdf\" data-fid=\"9080\">Kalmus, 1999<\/a>), milles v\u00e4\u00e4rtuste kodeerimine toimus <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;kahes etapis&lt;\/strong&gt;\" data-content='Esimese etapi, nn&lt;a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/pohistatud-teooria\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"&gt; &lt;em&gt;avatud kodeerimise &lt;\/em&gt;&lt;\/a&gt;k\u00e4igus anti k\u00f5ikidele aabitsatekstis esinevatele v\u00e4\u00e4rtustele nendega sobivaim, esialgne kood. Teisel etapil v\u00f5rreldi esialgseid koode Shalom H. Schwartzi ja Ronald Ingleharti v\u00e4\u00e4rtusteooriate m\u00f5istete ja kategooriatega ning liideti esialgsed koodid t\u00e4hendusliku kokkulangevuse v\u00f5i l\u00e4heduse alusel nimetatud teoreetikute v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud v\u00e4\u00e4rtusklastritega. N\u00e4iteks paigutati anal\u00fc\u00fcsis esilekerkinud v\u00e4\u00e4rtuskood \u201eperemehelikkus\u201c Schwartzi&lt;em&gt; V\u00f5imu &lt;\/em&gt;kategooriasse, \u201ekorralikkus\u201c &lt;em&gt;Konformismi &lt;\/em&gt;kategooriasse, \u201eennastsalgavalt vapper\u201c &lt;em&gt;Heatahtlikkuse&lt;\/em&gt; kategooriasse.'><strong>kahes etapis<\/strong><\/a>.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf498a9a-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf498a9a-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf498a9a-collapse\">Temaatiline anal\u00fc\u00fcs<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf498a9a-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf498a9a-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Temaatilise anal\u00fc\u00fcsi (nagu ka teiste kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi liikide) eesm\u00e4rgiks on leida \u00fcles andmetes peituvad t\u00e4hendused ja arusaamad (Ezzy, 2002; Flick, 2011). Selgitatakse v\u00e4lja teemad ja nende j\u00e4rjestus ehk teisis\u00f5nu, mida ja kuidas r\u00e4\u00e4gitakse, ning uuritakse andmetelooja (intervjueeritav, kirjaliku teksti autor jne) interpretatsioone. Anal\u00fc\u00fcsi tegemisel kasutatakse <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/pohistatud-teooria\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><em>avatud kodeerimist<\/em><\/a>. Uurija s\u00f5nastab andmete kogumisel uurimuse eesm\u00e4rgi ja uurimisk\u00fcsimused, kuid andmetes p\u00f6\u00f6ratakse lisaks uurija s\u00f5nastatud teemadele t\u00e4helepanu ka sellele, mis on uurimuses osalejate (intervjueeritavate, kirjalike tekstide autorite jne) jaoks oluline, mida nad on selle teemaga seoses pidanud oluliseks r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n<p class=\"western\">Temaatilist anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5ib kasutada v\u00e4he uuritud valdkondade ja teemade uurimisel, nt sotsiaalt\u00f6\u00f6 kliendigruppide t\u00f5lgenduste uurimisel, kui eelnevat teadmist uuritava valdkonna kohta on v\u00e4he ning kui uurimuses osalejate maailma m\u00f5istmine on eriti oluline.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content='N\u00e4iteks uuris &lt;a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/42370\/tustanovskaja_jelizaveta_ma_2014.pdf?sequence=1\"&gt;Jelizaveta Tustanovskaja oma magistrit\u00f6\u00f6s&lt;\/a&gt; (2014) Eestis varem v\u00e4he vaadeldud probleemi \u2013 kvantitatiivsete meediauuringute usaldusv\u00e4\u00e4rsust \u2013, viies l\u00e4bi s\u00fcvaintervjuud eesti- ja venekeelsete noortega kognitiivse s\u00fcvaintervjuu meetodil. Anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus r\u00fchmitati vastused j\u00e4rgmiste peamiste temaatiliste kategooriate l\u00f5ikes: formaliseeritud k\u00fcsitluses osalemise kogemused, formaliseeritud skaalade s\u00f5nastuste t\u00f5lgendused jms.'><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf498aa2-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf498aa2-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf498aa2-collapse\">Kodeerimine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf498aa2-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf498aa2-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Kood on silt v\u00f5i m\u00e4rks\u00f5na, millega t\u00e4histatakse tekstil\u00f5ike. Kodeerimine on kvalitatiivse anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hiline operatsioon, selle k\u00e4igus jaotatakse tekst osadeks eesm\u00e4rgiga teksti p\u00f5hjalikult uurida ja m\u00f5ista. Oluline on teksti peidetud s\u00fcvat\u00e4henduste esilet\u00f5stmine. Kodeerimine algab tekstide mitmekordse s\u00fcvendatult l\u00e4bilugemisega, mille k\u00e4igus m\u00e4rgitakse \u00e4ra olulised tekstil\u00f5igud\/laused\/s\u00f5nad ning antakse neile m\u00e4rks\u00f5na ehk kood (vt t\u00e4psemalt Ezzy, 2002: 84\u201394).<\/p>\n<p class=\"western\">Eristatakse induktiivset, deduktiivset ja induktiivselt deduktiivset kodeerimist. <em>Induktiivne kodeerimine <\/em>on avatud kodeerimine. Avatud kodeerimine on induktiivne teksti l\u00f5ikamine, mille eesm\u00e4rk on s\u00fcvenemine teksti looja\/autori m\u00f5ttemaailma ja selle m\u00f5istmine. Selle protsessi k\u00e4igus toimub teksti \u00fcksikasjalik lahtiseletamine ja t\u00e4henduste dekodeerimine. <em>Deduktiivset kodeerimist<\/em> kasutatakse juhul, kui soovitakse testida teooriat ning koodid ei tulene mitte andmetest, vaid on enne vastavalt teoreetilistele materjalidele loodud. Kolmas l\u00e4henemine <em>\u2013 induktiivselt deduktiivne kodeerimine<\/em> \u00fchendab endas m\u00f5lema kodeerimise elemente. K\u00f5igepealt loetakse tekstid l\u00e4bi ja luuakse nende alusel m\u00f5ned esialgsed koodid. Edasises etapis otsitakse andmetest koodidele vastavaid tekstil\u00f5ike. Tuntakse veel ka <em>suunatud kodeerimist<\/em>, mille puhul toimub kodeerimine vastavalt uurimisk\u00fcsimustele ning muud teemad j\u00e4etakse andmestikus k\u00f5rvale.<\/p>\n<p class=\"western\">S\u00f5ltuvalt kodeerimise viisist eristatakse nn <em>in vivo, <\/em>avatud ning etteantud koode. Esimeste ehk <em>in vivo<\/em> (lad \u201eelus\u201c) koodide korral s\u00f5nastatakse tekstiosi t\u00e4histavad m\u00e4rks\u00f5nad v\u00f5i fraasid v\u00f5imalikult tekstil\u00e4hedaselt. <em>Avatud koodid<\/em> tuletatakse otse tekstist (induktiivse l\u00e4henemise teel) teksti aktiivse lugemise ning ka <a href=\"http:\/\/samm.ut.ee\/pohistatud-teooria\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">p\u00f5histatud teoorias<\/a> kasutatavate anal\u00fc\u00fctiliste tehnikate abil. <em>Etteantud koodide<\/em> korral toimub kodeerimine eelnevalt koostatud kodeerimisjuhendi ning koodide nimekirja alusel (tarkvarap\u00f5hise anal\u00fc\u00fcsi korral vastab sellele nn otsinguliste koodide loomine). Tegelikkuses moodustub teksti kodeerimisskeem sageli <em>in vivo<\/em>, avatud ja etteantud koodide kombinatsiooni tulemusel. Nende nimetatud kodeerimisviiside kombinatsiooniga oli tegemist nt <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;uuringus&lt;\/strong&gt;\" data-content='Kodeerimise k\u00e4igus leiti nii \u00fcksikud kui ka \u00fcldisemad koodid, mille alla eelnevad r\u00fchmitati (see kodeerimisskeem oli paindlik ehk anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus muudetav), ning igale tekstiosale omistati teatud temaatiline kood (v\u00f5i mitu koodi). Tarkvara Maxqda abil tehtud kodeerimise ja koodipuu n\u00e4idet vaata &lt;a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/koodipuu_naide.pdf\" data-fid=\"9081\"&gt;siit&lt;\/a&gt;.'><strong>uuringus<\/strong><\/a>, kus anal\u00fc\u00fcsiti s\u00fcvaintervjuudel p\u00f5hjal \u00f5ppekeele rolli venekeelsete noorte enesem\u00e4\u00e4ratluste kujunemisel (<a href=\"http:\/\/ojs.utlib.ee\/index.php\/EHA\/article\/viewFile\/1403\/1340\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Soll jt, 2014<\/a>).<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf498aa8-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf498aa8-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf498aa8-collapse\">Kategooriate loomine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf498aa8-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf498aa8-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\"><span style=\"background-color: #ffffff;\">Kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi teine etapp on koodide kategooriatesse jagamine. Kategooria on uurija loodud anal\u00fc\u00fctiline \u00fcksus (v\u00f5i tarkvarap\u00f5hises anal\u00fc\u00fcsis nn koodiperekond), millesse koondatakse sarnased koodid. Edasi toimubki t\u00f6\u00f6 kategooriatega, uuritakse nende omavahelisi suhteid ja hierarhiaid, r\u00fchmitatakse neid sarnasuse alusel. Kategooriad v\u00f5ivad olla sarnaselt koodidega s\u00f5nastatud kas \u00fcldistatult, kuid suhteliselt tekstil\u00e4hedaselt, v\u00f5i kontseptuaalselt. Anal\u00fc\u00fctiliste kategooriate s\u00f5nastamisel on oluline p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu nende nimetamisele ja nimetuste p\u00f5hjendamisele. <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4iteks&lt;\/strong&gt;\" data-content='Materjali aktiivse lugemise ning koodide p\u00fcsivate v\u00f5rdluste tulemusel (vt &lt;a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/pohistatud-teooria\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"&gt;&lt;span style=\"background-color: #ffffff;\"&gt;p\u00f5histatud teooria&lt;\/span&gt;&lt;\/a&gt;) tuletati materjalist erinevad \u00f5pimotivatsiooni t\u00fc\u00fcbid; leitud motivatsioonit\u00fc\u00fcpide nimetamisel kasutati aga osaliselt varasemates uuringutes leitud keele\u00f5ppe motivatsioonit\u00fc\u00fcpide kombinatsioone (nt integratiivne, instrumentaalne, sisemine ja v\u00e4line keele\u00f5ppe motivatsioon). Kategooriate loomise ja nendega seotud &lt;em&gt;telg- ja selektiivse kodeerimise&lt;\/em&gt; kohta vaata ka &lt;a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/pohistatud-teooria\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"&gt;&lt;span style=\"background-color: #ffffff;\"&gt;p\u00f5histatud teooria&lt;\/span&gt;&lt;\/a&gt; peat\u00fckki.'><strong>N\u00e4iteks<\/strong><\/a>v\u00f5\u00f5rkeelte \u00f5ppimise motivatsiooni uurimisel (<a href=\"http:\/\/www.kirj.ee\/public\/trames_pdf\/2008\/issue_2\/Trames-2008-2-151-182.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Masso ja Tender, 2008<\/a>) kombineeriti anal\u00fc\u00fcsis induktiivset ja deduktiivset l\u00e4henemist.<\/span><\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf498aad-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf498aad-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf498aad-collapse\">Memo ehk kodeerimism\u00e4rkmed<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf498aad-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf498aad-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi usaldusv\u00e4\u00e4rsuse \u00fcheks kriteeriumiks on anal\u00fc\u00fcsik\u00e4igu detailne registreerimine, mille abil on uurijal v\u00f5imalik t\u00e4pselt selgitada saadud j\u00e4relduste kujunemisteed. Peamiselt tehakse seda m\u00e4rkmete ehk memode vormis (vt ka <span style=\"background-color: #ffffff;\">memode alateema <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/pohistatud-teooria\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">p\u00f5histatud teooria peat\u00fckis<\/a><\/span>). Kvalitatiivses uurimuses on andmestik mitmekihiline ja rikkalik, selles orienteerumine v\u00f5ib olla keeruline, kuna eri teemad on l\u00e4bi p\u00f5imunud. N\u00e4iteks v\u00f5ib intervjueeritav r\u00e4\u00e4kida \u00fchest ja samast asjast intervjuu erinevatel hetkedel; memode kirjutamine aitab uurijal materjalis orienteeruda ning oma t\u00f5lgendusi ja oletusi meeles pidada. Memo on justkui vahekokkuv\u00f5te, milles uurija paneb kirja oma oletused, t\u00f5lgendused, seletused ja muud m\u00f5tted, mida kogu kodeerimise ja kategooriate loomise protsessi ajal testitakse \u2013 t\u00f5estatakse v\u00f5i l\u00fckatakse \u00fcmber.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf498ab6-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf498ab6-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf498ab6-collapse\">Tulemuste esitamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf498ab6-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf498ab6-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi tulemusi kirjeldatakse detailselt ning need esitatakse anal\u00fc\u00fcsiteksti p\u00f5hiosas ja\/v\u00f5i anal\u00fc\u00fcsi lisadena. Lisades esitatakse olulisemad anal\u00fc\u00fcsitavad kategooriad ja tekstin\u00e4ited tabelite vormis, seoseid andmetes illustreeritakse andmemaatriksite v\u00f5i jooniste kujul. <em>Andmete kondenseerimise<\/em> (koodide, alamkategooriate ja kategooriate alla koondatuna esitamise) ning <em>andmete eksponeerimise<\/em> ehk andmemaatriksite loomise eeskujulikku n\u00e4idet pakuvad Katrin Oja magistrit\u00f6\u00f6 <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/742\">\u201eAjude \u00e4ravool avaliku arutelu objektina\u201c<\/a> (2005) lisad 6\u201314 (lk-d 160\u2013246).<\/p>\n<p class=\"western\">Anal\u00fc\u00fcsiteksti p\u00f5hiosas esitatakse uurija anal\u00fc\u00fctilised \u00fcldistused ning tekstilised n\u00e4ited \/ v\u00e4ljav\u00f5tted materjalist \/ tsitaadid, mille p\u00f5hjal nimetatud \u00fcldistused on tehtud. Anal\u00fc\u00fcs ei ole intervjuudes r\u00e4\u00e4gitu \u00fcmberjutustamine, vaid anal\u00fc\u00fcsi autori t\u00f5lgendused ja seletused. Anal\u00fc\u00fcsi autori v\u00e4iteid ja t\u00f5lgendusi ilmestatakse tsitaatidega. Tsitaadid ning autori oma tekst peavad olema selgelt eristatud, \u00fcheks levinumaks viisiks on tsitaatide esitamine kaldkirjas. Autori oma tekst ning tsitaadid vahelduvad anal\u00fc\u00fcsitekstis. Iga tsitaati peab autor lahti seletama ja t\u00f5lgendama \u2013 ei saa loota, et tsitaadid n-\u00f6 r\u00e4\u00e4givad enese eest. Anal\u00fc\u00fcsitulemuste esitamise n\u00e4itena vt meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodite kursuse tudengite anal\u00fc\u00fcsi tartlaste identiteedist (<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/espenberg_jt.pdf\" data-fid=\"9083\">Espenberg, Kirst, Mesila, Saar ja Vesala, 2006<\/a>) ning v\u00e4ljav\u00f5tet Karis Reilenti magistrit\u00f6\u00f6st (2012). <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;strong&gt;N\u00c4IDE TULEMUSTE ESITAMISE KOHTA Allikas: Reilent, K. (2012). Maasotsiaalt\u00f6\u00f6taja kogukonnaliikmena. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, sotsioloogia- ja sotsiaalpoliitika instituut, lk-d 48\u201349.&lt;\/strong&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;strong&gt;3.2.2. Leppimine alkoholi liigtarbimisega ja t\u00f6\u00f6tusega&lt;\/strong&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;Sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad r\u00e4\u00e4kisid tihti alkoholi liigtarbimisest ja t\u00f6\u00f6tusest \u00fches kontekstis ning kui pahedest, mis on \u00fcksteisega tihedalt seotud. Leiti, et kui inimene j\u00e4\u00e4b t\u00f6\u00f6tuks, siis hakkab ta alkoholi kuritarvitama. Kui inimene tarvitab alkoholi, siis on tal raske t\u00f6\u00f6d leida. Alkoholi liigtarvitamist ja t\u00f6\u00f6tust kirjeldati negatiivse eluviisina, millest on inimesel keeruline v\u00e4lja tulla. Sotsiaalt\u00f6\u00f6tajate r\u00e4\u00e4gitut anal\u00fc\u00fcsides m\u00f5istsin, et nad on alkoholi tarbimisega ja t\u00f6\u00f6tusega mingil m\u00e4\u00e4ral leppinud:&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;em&gt;S9: \u201eSee ongi see maasotsiaalt\u00f6\u00f6 erip\u00e4ra, siis tema saabki selle, ta teabki, et tema saab iga kuu selle kindla raha [toimetulekutoetus], seal on temal \u00f5lleraha, seal on tema suitsuraha eksole ja sellest ta s\u00f6\u00f6bki \u00e4ra, ta teeb natuke, kas siis vanemad siis toetavad v\u00f5i ja t\u00f5epoolest ta ei l\u00e4he ka vargile. Ta on nii piisavalt laisk, et siis on ka naabrite, \u00fcldse terve selle kogukonna elu on rahulik.\u201c&lt;\/em&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;Tundub, et sotsiaalt\u00f6\u00f6taja aktsepteerib inimese alkoholi tarbimist ja toimetulekutoetusest elamist. \u00dchest k\u00fcljest on arusaadav \u2013 sotsiaalt\u00f6\u00f6taja tunneb ja teab oma valla elanikke. Ta teab inimeste elukombeid ja nende minevikku. Kui kogukonnas on k\u00f5ik leppinud sellega, et on kohalikud, kes tarbivad alkoholi ja t\u00f6\u00f6l ei k\u00e4i, siis ilmselt on sotsiaalt\u00f6\u00f6tajal v\u00e4ga raske vastanduda kogukonnaga ja hakata neid muutma. Siinkohal oleks \u00e4\u00e4rmiselt vajalik sotsiaalt\u00f6\u00f6taja refleksiivsuse v\u00f5ime ehk siis oskus seada kahtluse alla oma varasemad t\u00f5ekspidamised ja arvamused.&lt;\/p&gt;\n&lt;p class=\"western\"&gt;Antud teema puhul v\u00f5is sotsiaalt\u00f6\u00f6tajate jutust t\u00f5epoolest v\u00e4lja lugeda allaandmise tunnet. Nenditi, et alkohoolikutega on k\u00f5ike tehtud ja et neid ei saagi muuta, kuna nad on ringis, kust ongi v\u00f5imatu v\u00e4lja saada. Sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad on leppinud ka t\u00f6\u00f6tusega: \u201e&lt;em&gt;ma ei saa talle seda \u00f6elda nii v\u00e4ga nagu n\u00f5udmisena, sest mul ei ole isegi pakkuda, et mine n\u00e4iteks k\u00fcsi sealt t\u00f6\u00f6d. Sest k\u00f5ik n\u00e4evad sellega vaeva ja kui sul pole veel haridust ka, siis seda enam t\u00f6\u00f6andja ju saab rohkem valida\u201c (S8)&lt;\/em&gt;. Sotsiaalt\u00f6\u00f6taja on kursis oma piirkonna t\u00f6\u00f6tamisv\u00f5imalustega ja asjaoluga, et madalama haridusega inimestel on raske t\u00f6\u00f6d saada. V\u00f5imalik, et sotsiaalt\u00f6\u00f6taja ei taha tekitada oma kliendis asjatuid lootuseid ja pettumust.'><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf498ac1-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf498ac1-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf498ac1-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf498ac1-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf498ac1-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Dey, I. (2005). <em>Qualitative Data Analysis: A User-Friendly Guide for Social Scientists<\/em>. London, New York: Routledge.<\/p>\n<p class=\"western\">Ezzy, D. (2002). <em>Qualitative Analysis: Practice and Innovation<\/em>. Crows Nest, NSW: Allen &amp; Unwin.<\/p>\n<p class=\"western\">George, A. (1959). Quantitative and qualitative approaches to content analysis. I. de Sola Pool (Toim), <em>Trends in Content Analysis<\/em> (lk-d 7\u201332). Urbana: University of Illinois Press.<\/p>\n<p class=\"western\">Flick, U. (2011). <em>An Introduction to Qualitative Research<\/em>. Los Angeles ja London: Sage.<\/p>\n<p class=\"western\">Holsti, O. R. (1969). <em>Content Analysis for the Social Sciences and Humanities<\/em>. Reading, MA: Addison-Wesley.<\/p>\n<p class=\"western\">Hsieh, H.-F., Shannon, S. E. (2005). Three approaches to qualitative content analysis. <em>Qualitative Health Research<\/em>, <em>15<\/em>, 1277\u20131288.<\/p>\n<p class=\"western\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/kalmus_1999.pdf\" data-fid=\"9080\">Kalmus, V. (1999)<\/a>. V\u00e4\u00e4rtused Eesti aabitsais k\u00e4esoleval sajandil. J. Mikk (toim), <em>V\u00e4\u00e4rtuskasvatus \u00f5ppekirjanduses <\/em>(lk-d 23\u201337). Tartu: Tartu \u00dclikooli pedagoogika osakonna v\u00e4ljaanne nr 8.<\/p>\n<p class=\"western\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/kalmus_richards_mikk_2002.pdf\" data-fid=\"9092\">Kalmus, V., Richards, J., Mikk, J. (2002)<\/a>. Juhiseid kooli\u00f5pikute kvalitatiivseks anal\u00fc\u00fcsiks soorollide kujutamise seisukohast. J. Mikk (toim), <em>Soorollid \u00f5ppekirjanduses <\/em>(lk-d 253\u2013258). Tartu: Tartu \u00dclikooli Pedagoogika osakonna v\u00e4ljaanne nr 12.<\/p>\n<p class=\"western\">Kelle, U. (1995). <em>Computer-Aided Qualitative Data Analysis: Theory, Methods and Practice<\/em>. London: Sage.<\/p>\n<p class=\"western\">Kracauer, S. (1952). The Challenge of Qualitative Content Analysis. <em>The Public Opinion Quarterly,<\/em> <em>16<\/em>, 631\u2013642.<\/p>\n<p class=\"western\">Laherand, M.-L. (2008). <em>Kvalitatiivne uurimisviis.<\/em> Tallinn: Infotr\u00fckk.<\/p>\n<p class=\"western\">Lewins, A., Silver, C. (2007). <em>Using Software in Qualitative Research: A Step-By-Step Guide. <\/em>Thousand Oaks (Calif.): Sage.<\/p>\n<p class=\"western\">Masso, A., Tender, T. (2008). About the linguistic constitution of social space: The case of Estonia. <em>Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences, 12<\/em>(2), 151\u2013182. Kasutatud 07.09.2014 <a href=\"http:\/\/www.kirj.ee\/public\/trames_pdf\/2008\/issue_2\/Trames-2008-2-151-182.pdf\">http:\/\/www.kirj.ee\/public\/trames_pdf\/2008\/issue_2\/Trames-2008-2-151-182.pdf<\/a><\/p>\n<p class=\"western\">Mayring, P. (2000). Qualitative Content Analysis. <em>Forum Qualitative Sozialforschung \/ Forum: Qualitative Social Research<\/em>, <em>1<\/em>(2), Art. 20. Kasutatud 07.09.2014 <a href=\"http:\/\/nbnresolving.de\/urn:nbn:de:0114-fqs0002204\">http:\/\/nbnresolving.de\/urn:nbn:de:0114-fqs0002204<\/a><\/p>\n<p class=\"western\">Oja, K. (2005). <em>Ajude \u00e4ravool avaliku arutelu objektina<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond. Kasutatud 07.09.2014 <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/742\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/742<\/a><\/p>\n<p class=\"western\">Schatzman, L., Strauss, A. L. (1973). <em>Field Research: Strategies for a Natural Sociology<\/em>. Englewood Cliffs, NJ: Prentice Hall.<\/p>\n<p class=\"western\">Siibak, A. (2005). <em>Talk show \u201eMamma Mia\u201c diskursiivsete praktikate anal\u00fc\u00fcs<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond. Kasutatud 07.09.2014 <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/908\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/908<\/a><\/p>\n<p class=\"western\">Soll, M., Salvet, S., Masso, A. (2014). \u00d5ppekeele roll Eesti venekeelsete \u00f5pilaste etnokultuurilise identiteedi kujunemisel<em>. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 2<\/em>(2), 200-236. Kasutatud 06.01.2015 <a href=\"http:\/\/ojs.utlib.ee\/index.php\/EHA\/article\/viewFile\/1403\/1340\">http:\/\/ojs.utlib.ee\/index.php\/EHA\/article\/viewFile\/1403\/1340<\/a><\/p>\n<p class=\"western\">Trost, J. (1986). Statistically nonrepresentative stratified sampling: A sampling technique for qualitative studies. <em>Qualitative Sociology, 9<\/em>(1), 54\u201357. doi: 10.1007\/BF00988249<\/p>\n<p class=\"western\">Tustanovskaja, E. (2014). <em>Kvantitatiivsed meediauuringud: Mina. Maailm. Meedia uuringu skaalade t\u00f5lgendamine eesti- ja venekeelsete noorte hulgas. <\/em>Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, \u00fchiskonnateaduste instituut. Kasutatud 07.09.2014 <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/42370\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/42370<\/a><\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf498ac5-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf498ac5-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf498ac5-collapse\">Soovitatav kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf498ac5-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf498ac5-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Peat\u00fckk \u201eContent Analysis\u201c raamatus S. Titscher, M. Meyer, R. Wodak, E. Vetter (2000). <em>Methods of Text and Discourse Analysis <\/em>(lk-d 55\u201373), London: Sage \u2013 annab hea \u00fclevaate nii standardiseeritud kui ka kvalitatiivsest sisuanal\u00fc\u00fcsist.<\/p>\n<p class=\"western\">Peat\u00fckk \u201eCoding Data and Interpreting Text: Methods of Analysis\u201c raamatus D. Ezzy (2002) <em>Qualitative Analysis: Practice and Innovation<\/em> (lk-d 82\u201394), Allen &amp; Unwin \u2013 annab \u00fclevaate kodeerimisest ning kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi p\u00f5him\u00f5tetest.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><!--break--><\/p>\n<p class=\"western\"><strong>M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong><\/p>\n<p><strong>Deduktiivne anal\u00fc\u00fcs<\/strong> \u2013 ka <em>deduktiivne l\u00e4henemine<\/em> \u2013 teooriast ja\/v\u00f5i varasematest uurimustest l\u00e4htuv anal\u00fc\u00fcs, mida iseloomustab konkreetsete uurimisk\u00fcsimuste (ja\/v\u00f5i h\u00fcpoteeside) olemasolu ning anal\u00fc\u00fcsikategooriate loomine enne anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hiosa l\u00e4biviimist.<\/p>\n<p><strong>Induktiivne anal\u00fc\u00fcs<\/strong> \u2013 andmetest l\u00e4htuv anal\u00fc\u00fcs, mille puhul v\u00e4lditakse eelnevalt m\u00e4\u00e4ratletud kategooriaid; koodid, kategooriad ja nende nimed nagu ka t\u00e4psemad uurimisk\u00fcsimused tuletatakse konkreetsetest andmetest.<\/p>\n<p><strong>Kategooria<\/strong> \u2013 kvalitatiivses anal\u00fc\u00fcsis uurija loodud anal\u00fc\u00fctiline \u00fcksus (v\u00f5i tarkvarap\u00f5hises anal\u00fc\u00fcsis nn koodiperekond), millesse koondatakse sarnased koodid.<\/p>\n<p><strong>Kood<\/strong> \u2013 silt v\u00f5i m\u00e4rks\u00f5na, millega kvalitatiivses anal\u00fc\u00fcsis t\u00e4histatakse tekstil\u00f5ike. Koodid v\u00f5imaldavad tekstides orienteeruda, leida \u00fcles samasisulised l\u00f5igud teksti erinevatest kohtadest.<\/p>\n<p><strong>Kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs<\/strong> \u2013 kommunikatiivset konteksti arvestav, intensiivne ja v\u00f5rdlemisi paindlik tekstianal\u00fc\u00fcs, milles j\u00e4rgitakse s\u00fcstemaatilisi reegleid tekstide sisu ja t\u00e4henduste kodeerimiseks.<\/p>\n<p><strong>Latentne sisu<\/strong> \u2013 teksti varjatud, implitsiitsed, s\u00f5naselgelt v\u00e4lja\u00fctlemata ja\/v\u00f5i kontekstist s\u00f5ltuvad t\u00e4hendused, mida edastatakse retooriliste ja grammatiliste struktuuride, eelduste, mitteverbaalsete v\u00e4ljendusvahendite jms abil.<\/p>\n<p><strong>Manifestne sisu<\/strong> \u2013 teksti eksplitsiitsed, otseselt v\u00e4lja\u00f6eldud osad (nt teemad, argumendid, tegelased, tegevused jne), mida edastatakse eelk\u00f5ige verbaalsete v\u00e4ljendusvahendite abil.<\/p>\n<p><strong>Memo<\/strong> \u2013 uurija kirjapandud oletused, t\u00f5lgendused, seletused ja muud m\u00f5tted, mis kodeerimise ja kategooriate loomise protsessis tekivad ning mida kogu selle protsessi ajal testitakse \u2013 t\u00f5estatakse v\u00f5i l\u00fckatakse \u00fcmber.<\/p>\n<p><strong>Strateegiline valim<\/strong> \u2013 kvalitatiivsetes uurimustes kasutatav valim, mille puhul valitakse uuritavad teema seisukohalt oluliste homogeensete ja heterogeensete tunnuste kombineerimise teel; valimi homogeensus teatud tunnuste osas tagab uurimisobjektide v\u00f5rreldavuse hilisemas anal\u00fc\u00fcsis; valimi heterogeensus teiste tunnuste osas tagab uuritava materjali t\u00e4hendusliku mitmekesisuse.<\/p>\n<p><strong>Temaatiline anal\u00fc\u00fcs<\/strong> \u2013 andmetes peituvate t\u00e4henduste, arusaamade ehk teisis\u00f5nu teemade v\u00e4ljaselgitamine, et uurida, mida ja kuidas r\u00e4\u00e4gitakse, millised on andmetelooja (intervjueeritava, kirjaliku teksti autori jne) interpretatsioonid.<\/p>\n<p><strong>Teoreetiline valim<\/strong> \u2013 kvalitatiivsetes, eelk\u00f5ige p\u00f5histatud teooriat loovates uurimustes kasutatav valim, mille puhul uurija otsustab anal\u00fc\u00fctilistel, kujunevast teooriast l\u00e4htuvatel kaalutlustel, missuguseid andmeid j\u00e4rgmisena koguda ja kustkohast neid leida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Veronika Kalmus Anu Masso Merle Linno 2015 Kvalitatiivset sisuanal\u00fc\u00fcsi v\u00f5ime \u00fcldises t\u00e4henduses m\u00f5ista kui r\u00fchma v\u00f5rdlemisi paindlikke protseduure uuritavate tekstide sisu kirjeldavate s\u00fcstemaatiliste vaatluste ehk kodeerimisotsustuste tegemiseks (vrd George, 1959). Kvalitatiivset sisuanal\u00fc\u00fcsi kasutatakse tekstide sisu ja\/v\u00f5i kontekstiliste t\u00e4henduste uurimiseks, kusjuures &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-52","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/52","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=52"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/52\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2288,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/52\/revisions\/2288"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=52"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}