{"id":51,"date":"2024-04-04T00:12:04","date_gmt":"2024-04-03T21:12:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kontentanalyys\/"},"modified":"2024-04-04T00:16:15","modified_gmt":"2024-04-03T21:16:15","slug":"kontentanalyys","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kontentanalyys\/","title":{"rendered":"Standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcs"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right\" class=\"western\"><span style=\"font-size: medium\"><strong>Veronika Kalmus<\/strong><\/span><br><span style=\"font-size: medium\"><strong>2015<\/strong><\/span><\/p>\n<p class=\"western\">Standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcs on vanimaid, tuntumaid ja enim kasutatavaid sotsiaalteadusliku tekstianal\u00fc\u00fcsi meetodeid. Metodoloogiliste rakendusviiside ja anal\u00fc\u00fcsitehnikate suure variatiivsuse t\u00f5ttu v\u00f5ib seda pidada pigem uurimisstrateegiaks kui konkreetseks meetodiks. Standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcs kujutab endast teatavat silda kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite vahel. V\u00f5ib \u00f6elda, et standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcsi abil \u201et\u00f5lgitakse\u201c mistahes eesm\u00e4rgil loodud tekstid (nt meedia- v\u00f5i \u00f5ppemeediatekstid, reklaamid, ametlikud dokumendid, uuritavate omalooming, sh sotsiaalmeedias) sotsioloogia, ps\u00fchholoogia v\u00f5i m\u00f5ne muu teaduse keelde, kvantitatiivsete n\u00e4itajate keelde (vrd Lamser, 1969 Timak, 1971: 88 kaudu). Sageli kasutatakse standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcsi abimeetodina ankeetk\u00fcsitluse lahtiste k\u00fcsimuste vastuste kodeerimiseks.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb85bcba-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb85bcba-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb85bcba-collapse\">Erip\u00e4ra ja otstarve<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb85bcba-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb85bcba-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">\u00dcks tuntumaid selle meetodi loojaid ja kasutajaid Bernard Berelson (1954: 489) annab kontentanal\u00fc\u00fcsi kohta j\u00e4rgmise definitsiooni: \u201eKontentanal\u00fc\u00fcs on uurimistehnika kommunikatsiooni eksplitsiitse sisu objektiivseks, s\u00fcstemaatiliseks ja kvantitatiivseks kirjeldamiseks.\u201c <em>Eksplitsiitse sisu<\/em> kirjeldamine t\u00e4hendab seda, et anal\u00fc\u00fcsitakse ainult teksti s\u00f5naselgelt v\u00e4ljendatud, manifestset sisu, mitte aga ridade vahel olevat v\u00f5i m\u00f5istaantavat. <em>Objektiivne kirjeldamine<\/em> t\u00e4hendab seda, et kontentanal\u00fc\u00fcs viiakse l\u00e4bi s\u00f5naselgelt formuleeritud reeglite kohaselt, kusjuures eri uurijad peavad samu reegleid ja sama materjali kasutades j\u00f5udma samasugustele tulemustele. Kodeerijate otsustusi k\u00e4sitletakse teadusliku vaatluse tulemustena. <em>S\u00fcstemaatilisus<\/em> t\u00e4hendab seda, et anal\u00fc\u00fcsitav sisu peab olema valitud selgelt s\u00f5nastatud ja j\u00e4rjekindlalt rakendatud reeglite alusel, kusjuures igal anal\u00fc\u00fcsitaval objektil ehk tekstil peavad olema v\u00f5rdsed v\u00f5imalused valimisse sattuda. Igat valimisse sattunud teksti tuleb kirjeldada k\u00f5ikide anal\u00fc\u00fcsikategooriate abil. S\u00fcstemaatilisuse n\u00f5ue peab tagama selle, et uurija ei valiks tekstimassiivist v\u00e4lja \u00fcksnes neid tekste, mis tema h\u00fcpoteese kinnitavad. <em>Kvantitatiivsus<\/em> annab v\u00f5imaluse teksti sisu numbriliste v\u00e4\u00e4rtustega m\u00f5\u00f5ta.<\/p>\n<p class=\"western\">Kontentanal\u00fc\u00fcsi tulemiks on m\u00e4rkide v\u00f5i m\u00e4rkide r\u00fchma ehk teksti omaduste esinemissagedused. Kuna tegemist on t\u00f6\u00f6- ja ajamahuka meetodiga, on kontentanal\u00fc\u00fcsi kasutamine p\u00f5hjendatud ainult juhul, kui p\u00fcstitatud uurimisk\u00fcsimustele soovitakse saada numbrilisi vastuseid. Meetodi kasutamise eelduseks on v\u00f5imalus p\u00fcstitada olemasolevatele teooriatele ja\/v\u00f5i varasematele uurimustele toetudes t\u00e4pseid uurimisk\u00fcsimusi ja h\u00fcpoteese ning nendest l\u00e4htudes operatsionaliseerida teksti huvipakkuvad tunnused anal\u00fc\u00fcsikategooriatena enne anal\u00fc\u00fcsi l\u00e4biviimist. Standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcsis kasutatakse seega valdavalt deduktiivset l\u00e4henemist.<\/p>\n<p class=\"western\">Standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcsil on v\u00f5rreldes teiste tekstianal\u00fc\u00fcsi meetoditega mitu eelist. Kuna kontentanal\u00fc\u00fcsi tulemusel m\u00e4\u00e4ratakse huvipakkuvate teksti omaduste absoluutne ja suhteline esinemissagedus, v\u00f5imaldab meetod erinevaid tekstikogumeid (nt meediakanaleid) t\u00e4psetel alustel v\u00f5rrelda. Kontentanal\u00fc\u00fcsi tulemused on k\u00fcllaltki kergesti kontrollitavad, \u00fchtlasi on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata kodeerimise <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/valiidsus-ja-reliaablus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><em>reliaablust<\/em><\/a> ehk usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Kontentanal\u00fc\u00fcs v\u00f5imaldab t\u00e4nu konkreetsetele ja t\u00e4psetele juhistele t\u00f6\u00f6jaotust uurijate vahel, mis omakorda loob eelduse v\u00f5rdlemisi suurte tekstihulkade kodeerimiseks, v\u00f5imaldamaks hilisemat kvantitatiivset andmet\u00f6\u00f6tlust ja anal\u00fc\u00fcsitulemuste \u00fcldistamist tekstide <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/valimid\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">valimilt <\/a>nende \u00fcldkogumile ja teooriatele.<\/p>\n<p class=\"western\">Kujundlikumalt v\u00f5ib \u00f6elda, et kontentanal\u00fc\u00fcs annab tulemuseks tekstimassiivide aerofoto ehk \u00fcldplaani \u2013 \u00fclevaate tekstiliste n\u00e4htuste esinemisest ja muutumisest makrotasandil.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb85bcd5-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb85bcd5-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb85bcd5-collapse\">Kriitika ja ohud<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb85bcd5-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb85bcd5-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcsi kui sotsiaalteadusliku meetodi valikul tuleb arvestada sellega, et tekstianal\u00fc\u00fcsi standardiseerituse ja usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kasvades kahaneb anal\u00fc\u00fcsi sisukus ja s\u00fcgavus: uurijad v\u00f5ivad j\u00f5uda objektiivsete, kuid triviaalsete tulemusteni. Standardiseeritud ja seet\u00f5ttu kodeerija vaatevinklist j\u00e4ikade anal\u00fc\u00fcsikategooriate ja skaalade kasutamine v\u00f5ib viia uuritavate tekstiliste n\u00e4htuste lihtsustamise ja fragmenteerimiseni ning algup\u00e4rastest tekstidest kaugenemiseni. R\u00f5hu asetamine standardiseerimisele ja kvantifitseerimisele v\u00e4hendab anal\u00fc\u00fcsi t\u00e4psust ja tundlikkust. Suurtes valimites j\u00e4\u00e4vad uurija t\u00e4helepanuta harva esinevad, kuid unikaalsed ja potentsiaalselt m\u00f5jusad tekstin\u00e4htused. Standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcs ei v\u00f5imalda anal\u00fc\u00fcsida varjatud t\u00e4hendusi, \u201eridade vahele peidetut\u201c, ega niisuguseid tekste, millest erinevad inimesed t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4ga erinevalt aru saavad (nt kujundlikke v\u00f5i v\u00e4ga keerulisi tekste), seega ei aita meetod otseselt v\u00e4lja selgitada keerulisi, konnotatiivseid ja ideoloogilisi t\u00e4hendusi.<\/p>\n<p class=\"western\">Arvestada tuleb ka sellega, et standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcs ei tarvitse olla maksimaalselt objektiivne ainu\u00fcksi p\u00f5hjusel, et suurte tekstihulkade l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamisel v\u00f5ivad kodeerijad teha kodeerimisotsustusi kiirustades ja esmamuljele tuginedes.<\/p>\n<p class=\"western\">Kontentanal\u00fc\u00fcsi tulemused v\u00f5ivad osutuda triviaalseks ka siis, kui ei tooda esile seost uuritavate tekstide sisu ning nende institutsionaalse, \u00fchiskondliku ja kultuurilise konteksti vahel. Sellest kaalutlusest l\u00e4htuvalt on Klaus Krippendorff (1980) m\u00e4\u00e4ratlenud kontentanal\u00fc\u00fcsi olemuse ja eesm\u00e4rgi j\u00e4rgmiselt: \u201eKontentanal\u00fc\u00fcs on uurimistehnika andmete p\u00f5hjal konteksti kohta t\u00e4psete ja p\u00f5hjendatud j\u00e4relduste tegemiseks.\u201c Enamikul juhtudel pole kontentanal\u00fc\u00fcsi l\u00e4biviija jaoks niiv\u00f5rd oluline teatud tunnuste kaudu tekste kirjeldada, kuiv\u00f5rd teha paljude tekstide anal\u00fc\u00fcsimisel saadud tulemuste p\u00f5hjal j\u00e4reldusi tekstiv\u00e4liste n\u00e4htuste kohta (Timak, 1971) \u2013 tekstide autorite v\u00f5i \u00fchiskonna kui n-\u00f6 kollektiivse autori kohta.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb85bce4-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb85bce4-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb85bce4-collapse\">L\u00fchidalt kontentanal\u00fc\u00fcsi kui meetodi kujunemisloost<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb85bce4-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb85bce4-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Sotsiaalteadusliku meetodina arenes kontentanal\u00fc\u00fcs eriti intensiivselt vahetult enne ja p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da, mil l\u00e4henemist kasutati suuresti propagandamaterjalide uurimiseks. Tuntumateks teadlasteks sellel etapil olid H.D. Lasswell, W. Leites, B. Berelson, I. de Sola Pool jt. Tolle aja uurimustes asetati pear\u00f5hk meetodi teaduslikkusele, empiiriliste indikaatorite v\u00e4ljaarendamisele, \u00fcldistuste tegemisele objekti kirjeldamiseks ja teoorialoomeks ning tulemuste kvantitatiivsusele. <em>Harold D. Lasswelli<\/em> nimega seondub <em>v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcmbolite anal\u00fc\u00fcs.<\/em> Lasswell k\u00e4sitles (massi)kommunikatsiooni v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcmbolite kui ideoloogilise maailmak\u00e4sitluse aluste levitamise vahendina. \u00dchiskonna muutudes teiseneb ka v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcmbolite t\u00e4htsus, aktuaalsus ja m\u00f5ju. Lasswell p\u00fc\u00fcdis \u00fchendada kommunikatsiooni empiirilise uurimise makrosotsioloogilise tasandiga, n\u00e4itamaks, kuidas \u00fchiskond funktsioneerib. Selleks koostas ta \u00fchiskonnas k\u00e4ibelolevate v\u00e4\u00e4rtuste s\u00f5nastiku ja klassifikatsiooni. V\u00e4\u00e4rtuss\u00fcmbolite esinemissagedus avalikes tekstides on Lasswelli j\u00e4rgi t\u00f5lgendatav vastava kategooria v\u00e4\u00e4rtuste m\u00f5ju ja t\u00e4htsusena selles \u00fchiskonnas sel perioodil.<\/p>\n<p class=\"western\">Hilisemates uurimustes kaldus r\u00f5huasetus materjali kvantitatiivselt kirjeldamiselt h\u00fcpoteeside kontrollile ja kaugemaleulatuvatele teoreetilistele arendustele (nt A. L. George\u2019i, O. R. Holsti, E. S. Schneidmani ja S. G. Walkeri t\u00f6\u00f6des). <em>George Gerbneril<\/em> on suuri teeneid sisuanal\u00fc\u00fcsi <em>kriitilise<\/em> \u2013 \u00fchiskonnan\u00e4htusi ja tekste ideoloogiate ja v\u00e4\u00e4rtuste m\u00f5ju aspektist vaatleva \u2013 suuna arendamisel (<a href=\"http:\/\/www.asc.upenn.edu\/gerbner\/Asset.aspx?assetID=318\">1964<\/a>). Ta k\u00e4sitles teksti s\u00fcmbolilise ja mitmetasandilisena, omistades vastuv\u00f5tjatele suurema t\u00f5lgendava rolli, mist\u00f5ttu sisuanal\u00fc\u00fcs pidi tema k\u00e4sitluses arvestama nii denotatiivse kui ka konnotatiivse tasandiga. Gerbneri nimega seondub ka <em>kultuuriindikaatorite anal\u00fc\u00fcs <\/em>(<a href=\"http:\/\/www.asc.upenn.edu\/gerbner\/Asset.aspx?assetID=360\">1969<\/a>)<em>. <\/em>Gerbneri v\u00e4itel kaasneb avalike s\u00f5numite tootmise sotsiaalses baasis ja majanduslikes eesm\u00e4rkides toimuvate muutustega \u201ekultuurirevolutsioon\u201c \u2013 varem v\u00f5i hiljem muutub \u00fchine s\u00fcmboliline keskkond, mis annab inimtegevusele avaliku t\u00e4henduse ja suunitluse. Tekib vajadus \u00fchiskonnas ja s\u00fcmbolilises keskkonnas toimuvate muutuste n\u00e4itajate \u2013 teoreetiliste kultuuriindikaatorite \u2013 v\u00e4ljaarendamiseks, mis kommunikatsiooni sisu anal\u00fc\u00fcsimiseks operatsionaliseerituna aitaksid m\u00f5\u00f5ta muutuste iseloomu ja tempot. Gerbnerilt (<a href=\"http:\/\/www.asc.upenn.edu\/gerbner\/Asset.aspx?assetID=360\">1969<\/a>) p\u00e4rineb ka neli kontentanal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hik\u00fcsimust ja anal\u00fc\u00fctilist m\u00f5\u00f5det, mida t\u00e4naseni kasutatakse <span style=\"background-color: #ffffff\">(vt tabel 1)<\/span>.<\/p>\n<p class=\"western\">Tabel 1. Avalike s\u00f5numis\u00fcsteemide anal\u00fc\u00fcsi k\u00fcsimused ja m\u00f5isted (allikas: Gerbner <a href=\"http:\/\/www.asc.upenn.edu\/gerbner\/Asset.aspx?assetID=360\">1969<\/a>: 130)<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellpadding=\"0\" cellspacing=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p><strong>K\u00fcsimused<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p><strong>Definitsioonid<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p><strong>Anal\u00fc\u00fctilised m\u00f5\u00f5tmed ja m\u00f5isted<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p><strong>K\u00fcsimuste l\u00fchiseletused<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p><strong>1. MIS ON?<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>Avalikud eeldused olemasolu kohta<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p><em>T\u00e4helepanu<\/em> jaotamine, sagedus<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>Millele (v\u00f5i mis laadi n\u00e4htustele) t\u00f5mbab see s\u00f5numis\u00fcsteem kogukonna t\u00e4helepanu? <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00c4IDE&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Missugustest sotsiaalsetest probleemidest ja kui sageli meedias k\u00f5neldakse?\"><strong>N\u00c4IDE<\/strong><\/a><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p><strong>2. MIS ON OLULINE?<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>Prioriteetide kontekst<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p><em>R\u00f5huasetus<\/em> (j\u00e4rjestus, r\u00f5hutamise, esilet\u00f5stmise tunnused)<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>Millisesse konteksti v\u00f5i t\u00e4htsuse j\u00e4rjekorda on need n\u00e4htused asetatud? <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00c4IDE&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Missuguseid sotsiaalseid probleeme t\u00f5stetakse meedias esile \u2013 nt uudissaadete p\u00f5hilugudena, p\u00e4evalehtede esik\u00fclgedel?\"><strong>N\u00c4IDE<\/strong><\/a><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p><strong>3. MIS ON \u00d5IGE-VALE, HEA-HALB JNE?<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>Vaatenurk, tundmustega seotud omadused<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p><em>Suunitluse<\/em> tunnused<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>Millises valguses v\u00f5i mis vaatenurgast neid n\u00e4htusi esitatakse? <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00c4IDE&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Missuguseid hinnanguid annab ajakirjandus teatud poliitikute tegevusele positiivsuse-negatiivsuse ja eetilisuse-ebaeetilisuse skaaladel?\"><strong>N\u00c4IDE<\/strong><\/a><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p><strong>4. MIS ON MILLEGA SEOTUD?<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>L\u00e4hedus- v\u00f5i loogilised seosed<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p><em>Struktuur <\/em>(r\u00fchmitamine, p\u00f5hjuslikkus)<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p>Millises omavaheliste seoste struktuuris neid n\u00e4htusi esitatakse? <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00c4IDE&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Kui uurija v\u00f5rdleb kaht suurt s\u00f5numis\u00fcsteemi (nt kahe kultuuri kirjandusteoseid) ning leiab, et m\u00f5isted \u201earmastama\u201c ja \u201eabielluma\u201c esinevad \u00fches s\u00f5numis\u00fcsteemis l\u00e4hestikku oluliselt sagedamini kui teises, on ta avastanud struktuurielemendi, mis ei oleks esile tulnud, kui s\u00f5numis\u00fcsteeme oleks vaadeldud eraldi.\"><strong>N\u00c4IDE<\/strong><\/a><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb85bd15-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb85bd15-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb85bd15-collapse\">Kontentanal\u00fc\u00fcsi protseduur<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb85bd15-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb85bd15-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Kontentanal\u00fc\u00fcs koosneb kolmest p\u00f5hietapist, milleks on:<\/p>\n<ol>\n<li>ettevalmistused \u2013 uurimisprogrammi koostamine (sh uurimiseesm\u00e4rkide p\u00fcstitamine, anal\u00fc\u00fcsitava materjali valimine); kodeerimisjuhendi koostamine ehk anal\u00fc\u00fcsi\u00fchikute ja anal\u00fc\u00fcsikategooriate m\u00e4\u00e4ratlemine; proovikodeerimine;<\/li>\n<li>tekstide kodeerimine;<\/li>\n<li>andmete anal\u00fc\u00fcs ja interpreteerimine institutsioonilises, kultuurilises ja \u00fchiskondlikus kontekstis.<\/li>\n<\/ol>\n<p class=\"western\">K\u00f5ige vastutusrikkam on ettevalmistav etapp, mis jaguneb mitmeks p\u00f5hjalikku l\u00e4bim\u00f5tlemist ja teoreetilist eelt\u00f6\u00f6d n\u00f5udvaks tegevuseks.<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Uurimisprogrammi koostamine<\/strong><\/p>\n<p class=\"western\">Programmi koostamine algab <em>uurimisprobleemi ja -eesm\u00e4rkide p\u00fcstitamisest <\/em>ning <em>uurimisk\u00fcsimuste ja h\u00fcpoteeside s\u00f5nastamisest<\/em>. Kontentanal\u00fc\u00fcsi uurimisk\u00fcsimused on sageli suunatud v\u00f5rdlustele. T\u00fc\u00fcpilised uurimisk\u00fcsimused puudutavad nt j\u00e4rgmist.<\/p>\n<ul>\n<li><strong>K\u00f5neaine ehk agenda kujundamist:<\/strong> Mis on meediasisu prioriteedid? Mida\/keda, kui sageli, kui suurelt, kui silmapaistvalt, missuguses j\u00e4rjekorras esitatakse?<\/li>\n<li><strong>Kallutatust:<\/strong> Kas ja millisel m\u00e4\u00e4ral esineb v\u00e4ljaannetes v\u00f5i kanalites kallutatust? Kui sageli, kui silmapaistvalt kajastatakse eri v\u00e4ljaannetes v\u00f5i kanalites teatud tegelasi, missuguseid hinnanguid neile antakse?<\/li>\n<li><strong>Muutusi:<\/strong> Missugused on ajalised v\u00f5i ajaloolised muutused esitamisviisides?<\/li>\n<\/ul>\n<p class=\"western\">Kontentanal\u00fc\u00fcsi uurimisk\u00fcsimustele peab saama sisuanal\u00fc\u00fcsi v\u00f5imaluste piires vastata, need ei saa puudutada tekstiv\u00e4liseid n\u00e4htusi ega protsesse. N\u00e4iteks saame kontentanal\u00fc\u00fcsi abil teha kindlaks meedia suhtumise erinevatel p\u00f5hjustel ja viisidel tagasi astunud ministritesse, kuid k\u00fcsimusele meedia m\u00f5just ministrite tagasiastumisele ei saa kontentanal\u00fc\u00fcsi abil vastata (vt\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;n\u00e4ide 1&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;em&gt;Uurimuse p\u00f5hiprobleemiks on k\u00fcsimus, kuidas suhtub meedia ministritesse olenevalt tagasiastumise asjaoludest \u2013 &lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;kuidas on meedia m\u00f5jutanud tagasiastumise protsessi Postimehe n\u00e4itel?&lt;\/span&gt;&lt;\/em&gt;'><strong>n\u00e4ide 1<\/strong><\/a>; <em>siin ja edaspidi on korrektsed n\u00e4ited esitatud tavalises, halvad n\u00e4ited aga <span style=\"color: #ff0000\">punases kirjas<\/span><\/em>):<\/p>\n<p class=\"western\">Lisaks peavad uurimisk\u00fcsimused ja h\u00fcpoteesid olema selgelt s\u00f5nastatud, nendes sisalduvad m\u00f5isted peavad olema m\u00e4\u00e4ratletavad ja anal\u00fc\u00fcsikategooriatena operatsionaliseeritavad. H\u00fcpoteesid ei tohi olla triviaalsed (nagu\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;n\u00e4ites 2&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;em&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;K\u00f5ike \u00fcritatakse reklaamida naiste abil.&lt;\/span&gt;&lt;\/em&gt;'><strong>n\u00e4ites 2<\/strong><\/a>) \u2013 need peavad paiknema teadusliku teadmise ja mitteteadmise piiril, st ei tohi olla vastuolus varem kindlaks tehtud faktidega ega v\u00e4ita seda, mida niigi teame. Kontentanal\u00fc\u00fcsi h\u00fcpoteesile ei tule kasuks ka liigne j\u00e4ikus ja absolutiseeritus (nagu\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;n\u00e4ites 3&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;&lt;em&gt;Kasutajad, kes on vanemad kui 40 aastat, ei lisa oma ankeeti rohkem kui 5 rida end tutvustavat teksti.&lt;\/em&gt;&lt;\/span&gt;'><strong>n\u00e4ites 3<\/strong><\/a>); pigem v\u00f5iks h\u00fcpotees olla suunatud v\u00f5rdleva trendi esitamisele (nagu\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;n\u00e4ites 4&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"&lt;em&gt;Suhtlusportaali enesetutvustuste pikkus erineb vanuseti: kesk- ja vanemaealised kasutajad avaldavad l\u00fchemaid tekste kui nooremaealised.&lt;\/em&gt;\"><strong>n\u00e4ites 4<\/strong><\/a>).<\/p>\n<p class=\"western\">Uurimisprogrammi koostamise k\u00e4igus piiritletakse ka tekstide<em> \u00fcldkogum <\/em>ning pannakse paika<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/valimid\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><em> valimi<\/em><\/a> <em>moodustamise p\u00f5him\u00f5tted. <\/em>Uuritavate tekstide \u00fcldkogumist valitakse kodeerimiseks v\u00e4iksem arv tekste, mille anal\u00fc\u00fcsimisel saadud tulemused saab laiendada \u00fcldkogumile. N\u00e4iteks v\u00f5ivad \u00fcldkogumi moodustada k\u00f5ik eestikeelsed valimisreklaamid, mis ilmusid \u00fcleriigilises tr\u00fckimeedias enne 2011. aasta parlamendivalimisi.<\/p>\n<p class=\"western\">Kontentanal\u00fc\u00fcsi <em>valim<\/em> moodustatakse sageli <em>mitmeastmelise <\/em>valiku teel: tavaliselt m\u00e4\u00e4ratletakse esmalt uuritavate tekstide ilmumise v\u00f5i loomise <em>ajavahemik<\/em> (nt kaks n\u00e4dalat enne parlamendivalimisi), seej\u00e4rel <em>meediakanalid v\u00f5i muud v\u00e4ljaanded v\u00f5i tekstikogumid<\/em> (nt Postimees ja Eesti P\u00e4evaleht), ning seej\u00e4rel <em>konkreetsed tekstid<\/em>. Kolmandas etapis on v\u00f5imalik kasutada <em>k\u00f5ikset valimit<\/em> (v\u00f5ttes valimisse <em>k\u00f5ik<\/em> eelmistel etappidel m\u00e4\u00e4ratud ajaperioodil ja v\u00e4ljaannetes ilmunud valimisreklaamid) v\u00f5i <em>juhuvalimi<\/em> moodustamise printsiipe (valides nt igas teises lehenumbris ilmunud valimisreklaamid).<\/p>\n<p class=\"western\">N\u00e4iteks uurimuses \u201eSoorollid \u00f5ppekirjanduses\u201c (vt <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/kalmus_mikk_richards_2002a.pdf\" data-fid=\"9073\">Kalmus, Mikk ja Richards, 2002a<\/a>) kasutati mitmeastmelist valimi moodustamist <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;j\u00e4rgmiselt&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Esmalt valiti sisuliste kriteeriumide alusel \u00f5pikud, l\u00e4htudes \u00f5ppeaine olulisusest soorollide kujutamise seisukohalt, \u00f5piku kasutatavusest ja erinevate kooliastmete esindatusest. Teisel etapil v\u00f5eti igas \u00f5pikus valimisse iga n-ndas loomulik teksti\u00fchik (peat\u00fckk v\u00f5i alapeat\u00fckk, jutuke, luuletus jne ning selle juurde kuuluvad k\u00fcsimused, \u00fclesanded, illustratsioonid jms). n pidi tagama loendamis\u00fchikute esindusliku valimi; see s\u00f5ltus \u00f5piku mahust, struktuurist jne ning m\u00e4\u00e4rati iga \u00f5piku puhul eraldi \u2013 uurimuse tarbeks v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud valemi alusel. Kolmandal etapil kasutati anal\u00fc\u00fcsi\u00fchikute \u2013 tegelaste mainingute \u2013 valikuks k\u00f5ikset valimit, st kodeeriti k\u00f5ik teisel etapil valimisse sattunud \u00f5pikutekstides leiduvad tegelaste mainingud.\"><strong>j\u00e4rgmiselt<\/strong><\/a>.<\/p>\n<p class=\"western\">Valimi moodustamisel v\u00f5idakse l\u00e4htuda ka sisulistest ja\/v\u00f5i formaalsetest tunnustest. <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Aet Annisti magistrit\u00f6\u00f6 uurimuses \u201e\u201eTeise\u201c konstrueerimine: noorte kujutamine Eesti meedias \u201ePostimehe\u201c n\u00e4itel\u201d (1997) oli valimi moodustamise sisuliseks aluseks noor(t)e k\u00e4itumine (arvamused, hoiakud, suhted, tegevus) artikli peateemana. Artiklid v\u00f5eti valimisse, kui artikli pealkirjas v\u00f5i m\u00f5nes alapealkirjadest v\u00f5i juhtl\u00f5igus ilmnes tegelas(t)e kuulumine noorte hulka: kasutati s\u00f5nu, mis sellele viitavad, nagu noor, nooruk, noormees, teismeline, pubekas, puberteetik, puberteediealine, \u00f5pilane, neiu\/t\u00fctarlaps\/t\u00fcdruk, poiss, noorem, noorus, noorusiga, teismelisus, puberteet, noor p\u00f5lvkond, noorem generatsioon jne. T\u00e4hele tuli panna, et kui s\u00f5naga noor(ed) ilmnes olevat t\u00e4histatud isik v\u00f5i isikute grupp, kelle vanus oli artiklis m\u00e4\u00e4ratud ja j\u00e4i v\u00e4ljapoole piire 11\u201325 eluaastat, siis ei kuulunud see isik v\u00f5i grupp kategooria noor(ed) alla.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/p>\n<p class=\"western\"><em>Online<\/em>-tekstide (nt ajalehtede v\u00f5rguv\u00e4ljaannete) uurimisel on \u00fcldjuhul otstarbekas kasutada esmalt m\u00e4rks\u00f5nap\u00f5hist otsingumootorit, mille abil saadud valimit tuleb kontrollida, vajadusel otsingus\u00f5nu lisada ning l\u00f5puks valida otsingumootoriga leitud artiklite hulgast sisulise selektsiooni teel uurimiseesm\u00e4rkidele vastavad (v\u00e4listades mitteteemakohased artiklid; vt <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;n\u00e4ide 5&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Katrin Oja kasutas oma magistrit\u00f6\u00f6s \u201eAjude \u00e4ravool avaliku arutelu objektina\u201c (2005) kontentanal\u00fc\u00fcsi jaoks mitmeastmelist valimit j\u00e4rgmiselt: esmalt m\u00e4\u00e4ratles ta uuritava ajavahemiku (1. jaanuar 2002 \u2013 31. detsember 2004), seej\u00e4rel valis sisulistel kaalutlustel uuritavad meediav\u00e4ljaanded (neli \u00fcleriigilist kvaliteetp\u00e4eva- v\u00f5i n\u00e4dalalehte). Edasi leidis autor uuritavad tekstid, sisestades ajalehtede internetiarhiivide otsingumootorisse s\u00f5nad \u201eajude \u00e4ravool\u201c, \u201earstide \u00e4ravool\u201c, \u201earstid v\u00e4lismaale\u201c, \u201ev\u00e4lismaale t\u00f6\u00f6le\u201c, \u201ev\u00e4lismaale \u00f5ppima\u201c, \u201ev\u00e4lismaale\u201c, \u201eajude v\u00e4ljavool\u201c, \u201ev\u00e4lismaale kooli\u201c, \u201ev\u00e4lismaale raha teenima\u201c, \u201ev\u00e4lismaale teenima\u201c, \u201et\u00f6\u00f6j\u00f5u liikumine\u201c. Algselt paikapandud otsingus\u00f5nad olid \u201eajude \u00e4ravool\u201c, \u201ev\u00e4lismaale t\u00f6\u00f6le\u201c ja \u201ev\u00e4lismaale kooli\u201c; p\u00e4rast leitud artiklite l\u00e4bilugemist tekkis vajadus artiklitest leitud v\u00e4ljendite ja v\u00e4ljendiosiste arvelt otsingut laiendada. Valimi kontrollimiseks k\u00e4is autor ka T\u00dc raamatukogu ajalehtede arhiivis, kust v\u00f5eti v\u00e4lja iga aasta jaoks kaks kontrollkuud \u2013 mai ja m\u00e4rts \u2013 ning v\u00f5rreldi k\u00e4sitsi leitavaid artikleid otsingumootori abil leitud artiklitega. K\u00e4sitsi leiti paar artiklit, mida otsingumootori valimis ei olnud, mist\u00f5ttu laiendati otsingus\u00f5navalikut, mis lisas koguvalimisse veel viis teksti. P\u00e4rast artiklite l\u00e4bilugemist eemaldati valimist need tekstid, mis ei r\u00e4\u00e4kinud t\u00f6\u00f6j\u00f5u v\u00f5i \u00f5ppurite liikumisest, v\u00e4lismaal t\u00f6\u00f6tamisest, \u00f5ppimisest v\u00f5i selle plaanimisest, ning tekstid, mis \u00fclalmainitud protsesse vaid p\u00f5gusalt mainisid (nt Eesti Ekspressi \u201e\u00dcber ja Unter\u201c rubriik, kus \u201eUnter\u201c nimistus seisis lihtsalt \u201eajude \u00e4ravool\u201c).\"><strong>n\u00e4ide 5<\/strong><\/a>. Vajadusel v\u00f5ib valimi suuruse v\u00e4hendamiseks lisaks kasutada juhuvalimi moodustamise printsiipe (valides teemakohastest artiklitest iga <em>n<\/em>-nda).<\/p>\n<p class=\"western\">Meediatekstide kontentanal\u00fc\u00fcsis kasutatakse valimi moodustamisel sageli <em>Stevensoni meetodit<\/em> ehk <em>konstrueeritud n\u00e4dalat<\/em>, v\u00f5ttes valimisse huvipakkuva perioodi 1. n\u00e4dala esmasp\u00e4eval, 2. n\u00e4dala teisip\u00e4eval, 3. n\u00e4dala kolmap\u00e4eval jne ilmunud v\u00e4ljaannete teemakohased artiklid. See meetod sobib uudisvoogude uurimiseks pikematel ajavahemikel, tasakaalustamaks ootamatute s\u00fcndmuste m\u00f5ju meediakajastusele ja s\u00e4ilitamaks uudisvoo j\u00e4rjepidevust.<\/p>\n<p class=\"western\">T\u00fc\u00fcpilisteks probleemideks kontentanal\u00fc\u00fcsi \u00fcldkogumi ja valimi m\u00e4\u00e4ratlemisel \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6des on nende puudulik kirjeldamine ja p\u00f5hjendamine (m\u00f5nikord on \u00fcldkogum j\u00e4etud koguni m\u00e4\u00e4ratlemata). Juhuvalimi p\u00f5him\u00f5tete kasutamisel tuleb ka neid selgelt kirjeldada (n\u00e4iteks iga <em>n<\/em>-nda teksti valikul ehk \u201esammumisel\u201c tuleb m\u00e4\u00e4ratleda <em>n<\/em> ja koht tekstide \u00fcldkogumis, kust \u201esammumist\u201c alustati).\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ites 6&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;&lt;em&gt;Valim on &lt;span style=\"text-decoration: underline\"&gt;juhuslik&lt;\/span&gt;, ainus kriteerium on see, et autor j\u00e4\u00e4ks vanusevahemikku 30\u201360 aastat.&lt;\/em&gt;&lt;\/span&gt;'><strong>N\u00e4ites 6<\/strong><\/a> pole m\u00e4\u00e4ratletud \u00fcldkogumit; ka juhuvalimi p\u00f5him\u00f5tteid pole kirjeldatud.<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Kodeerimisjuhendi koostamine<\/strong><\/p>\n<p class=\"western\"><em>5.2.1. Anal\u00fc\u00fcsi\u00fchikute m\u00e4\u00e4ratlemine<\/em><\/p>\n<p class=\"western\">Kontentanal\u00fc\u00fcsis on anal\u00fc\u00fcsi\u00fchik v\u00f5rreldav \u201eindiviidiga\u201d ankeetk\u00fcsitluses [viide ankeedi peat\u00fckile]. V\u00f5imalik on kasutada erinevat liiki \u00fchikuid \u2013 vajadusel isegi \u00fches ja samas uurimuses.<\/p>\n<p class=\"western\"><em>Kontekstilised \u00fchikud<\/em> on suuremad tekstiosad \u2013 laused, \u00fchte teemat puudutavad lauseter\u00fchmad, l\u00f5igud, artiklid jne. Konteksti\u00fchiku p\u00f5hjal otsustatakse tunnuste iseloomu \u00fcle; teisis\u00f5nu, see on tekstiosa, mis tuleb kodeerimise k\u00e4igus l\u00e4bi lugeda, m\u00e4\u00e4ratlemaks nt seda, kas teatud tegelast k\u00e4sitletakse positiivses v\u00f5i negatiivses valguses.<\/p>\n<p class=\"western\"><em>Loendamis- ehk fikseerimis\u00fchik<\/em> on v\u00e4ikseim osa tekstist, millel on anal\u00fc\u00fcsi jaoks t\u00e4hendus, st mille esinemist anal\u00fc\u00fcsitavas tekstis loendatakse v\u00f5i m\u00e4\u00e4ratakse v\u00f5i mille kohta tehakse muud liiki kodeerimisotsustused. Loendamis\u00fchikuks v\u00f5ib olla s\u00f5na, s\u00fcmbol, teema, tegevus, tegelane, institutsiooni nimetus v\u00f5i m\u00f5ni muu maining \u2013 s\u00f5na\u00fchend, millega tekstis iseloomustatakse m\u00f5nd uurijale huvipakkuvat objekti.<\/p>\n<p class=\"western\">V\u00e4ga sageli kasutatakse <em>f\u00fc\u00fcsilisi ehk \u201eloomulikke\u201c \u00fchikuid<\/em> (nt artikkel, reklaam, pilt jne), <em>ruumi\u00fchikuid<\/em> (nt lehek\u00fclg) v\u00f5i <em>aja\u00fchikuid<\/em> (nt telesaate minut).<\/p>\n<p class=\"western\"><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content='Uurimuses \u201eSoorollid \u00f5ppekirjanduses\u201c (&lt;a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/kalmus_mikk_richards_2002a.pdf\" data-fid=\"9073\"&gt;Kalmus, Mikk ja Richards, 2002a&lt;\/a&gt;) oli &lt;em&gt;loendamis\u00fchikuks&lt;\/em&gt; \u00fcks tegelase v\u00f5i tegelaste grupi maining (mainimine) \u00f5pikutekstis, &lt;em&gt;kontekstiliseks \u00fchikuks &lt;\/em&gt;aga l\u00f5ik v\u00f5i l\u00f5igule vastav teksti\u00fchik, nt punktloetelu, salm, k\u00fcsimus, \u00fclesanne, skeem, foto- v\u00f5i pildiallkiri jne, milles tegelast v\u00f5i tegelaste gruppi mainitakse\/kirjeldatakse.&lt;\/p&gt;\n&lt;p class=\"western\"&gt;K\u00fclli-Riin Tigasson kasutas oma magistrit\u00f6\u00f6s &lt;a href=\"http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/38799\"&gt;\u201e&lt;\/a&gt;&lt;a href=\"http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/38799\"&gt;Valimisreklaami muutumine televisioonis 1992\u20132002\u201c&lt;\/a&gt; (2003) kahe tasandi \u00fchikuid: reklaamklippi (sel tasandil kasutati n\u00e4iteks anal\u00fc\u00fcsikategooriaid \u201epartei\u201c, \u201eklipi pikkus\u201c, \u201esekventside arv\u201c) ja sekventsi ehk stseeni (sel tasandil kasutati nt anal\u00fc\u00fcsikategooriaid \u201eteema\u201c, \u201ekandidaadid\u201c, \u201epresentatsioonivorm\u201c).'><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a>.<\/p>\n<p class=\"western\">Anal\u00fc\u00fcsi\u00fchik tuleb alati m\u00e4\u00e4ratleda, seda ei saa pidada enesestm\u00f5istetavaks. Anal\u00fc\u00fcsi\u00fchik peaks olema uurimuse eesm\u00e4rkidest l\u00e4htuv teksti\u00fchik, milles esinevaid n\u00e4htusi soovitakse tuvastada v\u00f5i m\u00f5\u00f5ta.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ites 7&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Meie kombineeritud sisuanal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rgiks on v\u00f5rrelda pealkirju Postimehes ja EPLis ning uurida, mille poolest nad \u00fcksteisest erinevad. P\u00f5hilised k\u00fcsimused: Kuidas erinevad pealkirjad pikkuselt? Millised on teemad? Kes on tegelasteks? Loendamis\u00fchik: \u201es\u00f5na\u201d.\"><strong>N\u00e4ites 7<\/strong><\/a> [avaneb h\u00fcpikaknas] on ekslikult loendamis\u00fchikuna m\u00e4\u00e4ratletud \u201es\u00f5na\u201c, ehkki anal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rgist tulenevalt peaks selleks olema \u201epealkiri\u201c.<\/p>\n<p class=\"western\"><em>Kategooriate loomine<\/em><\/p>\n<p class=\"western\">Peamise osa kontentanal\u00fc\u00fcsi kodeerimisjuhendist moodustab anal\u00fc\u00fcsikategooriate loetelu. Kategooriate loomisel l\u00e4htutakse sellest, milliste tunnuste esinemist v\u00f5i puudumist tekstis tahetakse kontrollida, teisis\u00f5nu: anal\u00fc\u00fcsikategooriad peavad olema otseselt seotud uurimisk\u00fcsimuste ja h\u00fcpoteesidega. Enamasti kujutavad anal\u00fc\u00fcsikategooriad endast uurimisk\u00fcsimustes ja h\u00fcpoteesides sisalduvaid m\u00f5isteid operatsionaliseeritud kujul. N\u00e4iteks vastamaks kontentanal\u00fc\u00fcsi abil k\u00fcsimusele \u201eMissuguste teemade ja probleemidega seoses kujutatakse Eesti p\u00e4evalehtedes Venemaa presidenti Vladimir Putinit?\u201c vajame anal\u00fc\u00fcsikategooriaid \u201eteema\u201c, \u201eprobleem\u201c ja \u201etegelane\u201c.<\/p>\n<p class=\"western\">M\u00f5nikord on otstarbekas koostada uurimisk\u00fcsimuste, h\u00fcpoteeside ja kategooriate vastavuse plokkskeem veendumaks, et k\u00f5ikidele uurimisk\u00fcsimustele vastamiseks ja h\u00fcpoteeside kontrollimiseks oleks olemas kategooriad ning vastupidi \u2013 et asjatult ei loodaks kategooriaid, mille abil pole v\u00f5imalik vastata \u00fchelegi uurimisk\u00fcsimusele (vt\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;joonis 1&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;img class=\"alignnone wp-image-504\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis1-1.png\" title=\"joonis1.png\" alt=\"joonis1.png\"&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p class=\"western\"&gt;Joonis 1. Kategooriate plokkskeemi n\u00e4ide'><strong>joonis 1<\/strong><\/a>). Plokkskeemi kasutamine v\u00f5ib aidata suurendada kontentanal\u00fc\u00fcsi <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/valiidsus-ja-reliaablus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><em>valiidsust<\/em><\/a>.<span style=\"background-color: #ffff00\"><\/span><\/p>\n<p class=\"western\">Leidub ka t\u00fc\u00fcpilisi meediatekstide kontentanal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hikategooriaid, mida kasutatakse paljudes uurimustes \u2013 t\u00fc\u00fcpkategooriaid vajadusel uurimismaterjalile kohandades ehk alamkategooriate loendit muutes ja t\u00e4iendades. Bernard Berelson (1954) on esitanud \u00fche m\u00f5eldava kategooriate liigituse.<\/p>\n<p class=\"western\"><em>1. \u201eMida \u00f6eldakse\u201c kategooriad<\/em><\/p>\n<p class=\"western\">(1) Teema \u2013 millest tekstis r\u00e4\u00e4gitakse<\/p>\n<p class=\"western\">(2) Autori orientatsioon \u2013 kas autor on k\u00e4sitletava suhtes positiivselt (poolt), negatiivselt (vastu) v\u00f5i neutraalselt h\u00e4\u00e4lestatud<\/p>\n<p class=\"western\">(3) Standardsed vastandite paarid \u2013 mis on autori orientatsiooni aluseks, millele autor oma hinnangutes tugineb? N\u00e4iteks: j\u00f5ud <em>versus<\/em> n\u00f5rkus, moraalsus<br><em>versus<\/em> ebamoraalsus<\/p>\n<p class=\"western\">(4) V\u00e4\u00e4rtused \u2013 need on tihedas seoses eelmise kategooriaga. Mis on tegelaste eesm\u00e4rgid, milline nende v\u00e4\u00e4rtusorientatsioon?<\/p>\n<p class=\"western\">(5) Meetodid \u2013 milliseid vahendeid kasutatakse eesm\u00e4rkide saavutamiseks?<\/p>\n<p class=\"western\">(6) Tegelased \u2013 kellest tekstis r\u00e4\u00e4gitakse?<\/p>\n<p class=\"western\">(7) Tegelaste karakteristikud, iseloomujooned<\/p>\n<p class=\"western\">(8) Autoriteet \u2013 isik v\u00f5i grupp, kelle nimel midagi teatatakse<\/p>\n<p class=\"western\">(9) Allikas \u2013 teate p\u00e4ritolu (kohalik, riiklik v\u00f5i rahvusvaheline)<\/p>\n<p class=\"western\">(10) \u201eM\u00e4rklaud\u201c \u2013 teksti v\u00f5imalik adressaat<\/p>\n<p class=\"western\"><em>2. \u201eKuidas \u00f6eldakse\u201c kategooriad<\/em><\/p>\n<p class=\"western\">(1) Kommunikatsiooni t\u00fc\u00fcp \u2013 mis liiki materjaliga on tegemist (kommentaar, uudis, meelelahutuslik lugu jne)<\/p>\n<p class=\"western\">(2) Teate vorm:<\/p>\n<p style=\"padding-left: 30px\" class=\"western\">a) fakti teatav (\u00d5pilane \u00f5pib)<br>b) eelistusest teatav (\u00d5pilane peaks rohkem \u00f5ppima)<br>c) identifitseeriv (Ma olen \u00f5pilane)<\/p>\n<p class=\"western\">(3) Intensiivsus \u2013 teksti emotsiooni tugevus<\/p>\n<p class=\"western\">(4) Kujundid, m\u00f5jutusvahendid \u2013 teksti retooriline v\u00f5i \u201epropagandistlik\u201c iseloom<\/p>\n<p class=\"western\">P\u00f5hikategooriad jagunevad hierarhiliselt alamkategooriateks, mille olemust <em>kodeerimisjuhendis <\/em>vajadusel t\u00e4psustatakse ja kirjeldatakse, h\u00f5lbustamaks ja \u00fchtlustamaks kodeerijate t\u00f6\u00f6d. N\u00e4iteks esitab Katrin Oja magistrit\u00f6\u00f6 <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/742\">\u201eAjude \u00e4ravool avaliku arutelu objektina\u201c<\/a> (2005) kontentanal\u00fc\u00fcsi kodeerimisjuhend (lk-d 116\u2013135) p\u00f5hjaliku alamkategooriate seletuse.<\/p>\n<p class=\"western\">Pakume siinkohal v\u00e4ikese valiku erinevate tekstide kontentanal\u00fc\u00fcsi jaoks loodud eestikeelsetest kodeerimisjuhenditest:<\/p>\n<ul>\n<li>kodeerimisjuhend noorte ajaleheartiklites kujutamise anal\u00fc\u00fcsimiseks (<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/annist_1997.pdf\" data-fid=\"9074\">Annist 1997<\/a>);<\/li>\n<li>kodeerimisjuhendid, mille abil anal\u00fc\u00fcsida soorolle \u00f5pikutekstides (<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/kalmus_mikk_richards_2002a.pdf\" data-fid=\"9073\">Kalmus, Mikk ja Richards, 2002a<\/a>) ning \u00f5pikute illustratsioonidel ja fotodel (<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/kalmus_mikk_richards_2002b.pdf\" data-fid=\"9075\">Kalmus, Mikk ja Richards, 2002b<\/a>);<\/li>\n<li>kodeerimisjuhend poliitiliste telereklaamide anal\u00fc\u00fcsimiseks (<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/tigasson_kylli_riin_kodeerimisjuhend.pdf\" data-fid=\"9076\">Tigasson, 2003<\/a>).<\/li>\n<\/ul>\n<p class=\"western\">Kodeerimisjuhendi koostamiseks v\u00f5ib kasutada nn ekspertmeetodit. N\u00e4iteks teemakategooria v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks tutvub r\u00fchm inimesi anal\u00fc\u00fcsiks valitud tekstidega ja otsustab, milliseid teemasid see h\u00f5lmab. R\u00fchma \u00fchine otsus t\u00e4psustatakse\u2013 m\u00e4\u00e4ratakse, milliste m\u00e4rks\u00f5nade, t\u00fc\u00fcpv\u00e4ljendite vms j\u00e4rgi on v\u00f5imalik \u00fcht v\u00f5i teist teemat \u00e4ra tunda (Timak, 1971).<\/p>\n<p class=\"western\"><em>Kodeerimisjuhendi koostamise rusikareeglid<\/em><\/p>\n<ol>\n<li>Kategooriad olgu \u00fcksteisest loogiliselt v\u00f5i kontseptuaalselt <em>s\u00f5ltumatud<\/em>, st pole otstarbekas koostada sisult l\u00e4hedasi v\u00f5i osaliselt kattuvaid kategooriaid. Ka alamkategooriad peavad olema \u00fcksteisest t\u00e4henduslikult selgelt eristuvad.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ites 8&lt;\/strong&gt;\" data-content='\n&lt;p class=\"western\"&gt;&lt;em&gt;N\u00e4ide 8.&lt;\/em&gt;&lt;strong&gt; &lt;\/strong&gt;Osaliselt kattuvad kategooriad.&lt;\/p&gt;\n&lt;p class=\"western\"&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;&lt;strong&gt;1. Lehek\u00fclje kood &amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp; 2. Temaatiline lehek\u00fclg&lt;\/strong&gt;&lt;\/span&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p class=\"western\"&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;1.1 Esik\u00fclg &amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp; 2.1 Esileht&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;1.2 Teine lehek\u00fclg &amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp; 2.2 Tagaleht&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;1.3 Kolmas lehek\u00fclg &amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp; 2.3 Esimene sisek\u00fclg&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;1.4 Arvamusk\u00fclg (4. lk) &amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp; 2.4 Tagumine sisek\u00fclg&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;1.5 Tagumisem k\u00fclg &amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp; 2.5 Linnavalitsuse teated&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;2.6 Reklaami lehek\u00fclg&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;2.7 Tagumine siseleht&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;2.8 Muu&lt;\/span&gt;'><strong>N\u00e4ites 8<\/strong><\/a> on tegemist kategooriate \u201eLehek\u00fclje kood\u201c ja \u201eTemaatiline lehek\u00fclg\u201c osalise kattuvusega \u2013 otstarbekam oleks luua eraldi kategooriad lehek\u00fclje ja rubriigi kohta. Lisaks kattuvad n\u00e4ites 8 alamkategooriad \u201eTagumine sisek\u00fclg\u201c ja \u201eTagumine siseleht\u201c.\n<\/li>\n<li>\n<p class=\"western\">Alamkategooriad olgu \u00fche ja sama \u00fchise nimetaja ehk kategooria v\u00e4\u00e4rtusklassid, st olemuslikult erinevatesse kategooriatesse kuuluvaid n\u00e4htusi ei saa paigutada \u00fche kategooria alla, vaid tuleb luua eraldi kategooriad.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ites 9&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p class=\"western\"&gt;&lt;strong&gt;Verb pealkirjas:&lt;br \/&gt;&lt;\/strong&gt;a. On:&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;1. aktiivne&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;2. passiivne&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;3. lihtminevik&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;4. olevik&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;b. Ei ole'><strong>N\u00e4ites 9<\/strong><\/a> on ekslikult paigutatud \u00fche kategooria (verbi esinemine pealkirjas) alla t\u00e4iesti erinevad grammatilised n\u00e4htused; korrektne oleks luua erinevad kategooriad verbi aktiivsuse <em>versus<\/em> passiivsuse ning ajavormide kodeerimiseks.<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p class=\"western\">Andmed tasub alati kodeerida pisut <em>detailsemalt<\/em>, kui on kavas anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus kasutada, st alamkategooriaid olgu pigem rohkem kui v\u00e4hem. Hilisema anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus on alati v\u00f5imalik \u00fclearuseid alamkategooriaid \u00fcksteisega liita, kuid liiga robustselt kodeeritud andmed ei v\u00f5imalda detailset anal\u00fc\u00fcsi, milleks uurijal v\u00f5ib hiljem vajadus tekkida. See reegel kehtib eriti teemakategooria puhul \u2013 sageli on see kategooria peensusteni v\u00e4lja arendatud, koosnedes mitme tasandi alamkategooriatest ja h\u00f5lmates kodeerimisjuhendis mitut lehek\u00fclge; vt nt Annisti magistrit\u00f6\u00f6 (1997) <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/annist_1997.pdf\" data-fid=\"9074\">kodeerimisjuhendit<\/a>.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ites 10&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p class=\"western\"&gt;&lt;strong&gt;Teema:&lt;br \/&gt;&lt;\/strong&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;a. Sisepoliitika&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;b. V\u00e4lisuudis&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;c. Majandus&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;d. Kultuur&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;e. Sport&lt;\/span&gt;'><strong>N\u00e4ites 10<\/strong><\/a> on tegemist ilmselgelt liiga robustse teemakategooriaga.<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p class=\"western\">Alamkategooriad peavad <em>ammendama<\/em> k\u00f5ik v\u00f5imalikud sisuvariandid; etten\u00e4gematute variantide jaoks tuleb lisada alamkategooria \u201emuu\u201c ehk nn pr\u00fcgikast, millesse langevad tekstilised n\u00e4htused, mis sisuliste alamkategooriate alla ei sobitu.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ites 9&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;strong&gt;Verb pealkirjas:&lt;br \/&gt;&lt;\/strong&gt;a. On:&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;1. aktiivne&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;2. passiivne&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;3. lihtminevik&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;4. olevik&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;b. Ei ole'><strong>N\u00e4ites 9<\/strong><\/a> pole ammendavuse n\u00f5ue t\u00e4idetud \u2013 lisaks lihtminevikule ja olevikule esineb pealkirjades kindlasti ka teisi ajavorme.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ites 10&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;strong&gt;Teema:&lt;br \/&gt;&lt;\/strong&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;a. Sisepoliitika&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;b. V\u00e4lisuudis&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;c. Majandus&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;d. Kultuur&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;e. Sport&lt;\/span&gt;'><strong>N\u00e4ites 10<\/strong><\/a> pole ammendatud kaugeltki k\u00f5ik ajalehtede teemavaldkonnad; lisaks puudub \u201epr\u00fcgikast\u201c, mis teemakategooria puhul on igal juhul vajalik.<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p class=\"western\">Alamkategooriad peavad olema <em>\u00fcksteist v\u00e4listavad<\/em> \u2013 iga loendamis\u00fchik saab korraga kuuluda ainult \u00fchte alamkategooriasse.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ites 11&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p class=\"western\"&gt;&lt;strong&gt;Kasutaja nimi:&lt;br \/&gt;&lt;\/strong&gt;1 m\u00e4\u00e4ramata&lt;br \/&gt;2 toodud eesnimi&lt;br \/&gt;3 toodud perekonnanimi&lt;br \/&gt;4 toodud nii ees- kui ka perekonnanimi&lt;br \/&gt;5 toodud h\u00fc\u00fcdnimi&lt;br \/&gt;6 toodud nii ees- kui ka h\u00fc\u00fcdnimi&lt;br \/&gt;7 toodud nii perekonna- kui ka h\u00fc\u00fcdnimi&lt;br \/&gt;8 toodud nii ees-, perekonna- kui ka h\u00fc\u00fcdnimi'><strong>N\u00e4ites 11<\/strong><\/a> on see n\u00f5ue t\u00e4idetud.<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p class=\"western\">Kategooriaid tuleks nii kodeerimise kui ka hilisema anal\u00fc\u00fcsi h\u00f5lbustamiseks standardiseerida nii palju kui v\u00f5imalik, st luua selged alamkategooriad.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ites 12&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;strong&gt;&lt;em&gt;Kasutaja elukoht&lt;\/em&gt;&lt;\/strong&gt;&lt;em&gt; \u2013 &lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;kirjutatakse v\u00e4lja s\u00f5naga.&lt;\/span&gt;&lt;\/em&gt;'><strong>N\u00e4ites 12<\/strong><\/a> on ebaotstarbekalt j\u00e4etud alamkategooriateks jagamata v\u00e4ga h\u00e4sti standardiseeritav elukoha kategooria.<\/p>\n<\/li>\n<li>\n<p class=\"western\">Kategooriad peavad olema kodeerijatele \u00fcheselt m\u00f5istetavad ega tohi sisaldada subjektiivseid, kontekstualiseerimata v\u00f5i m\u00e4\u00e4ratlemata hinnanguid.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ites 13&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p class=\"western\"&gt;&lt;strong&gt;Artiklites avaldatud informatsioon lavastuse kohta:&lt;br \/&gt;&lt;\/strong&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;1. Piisav&lt;\/span&gt;&lt;br \/&gt;&lt;span style=\"color: #ff0000\"&gt;2. Ebapiisav&lt;\/span&gt;'><strong>N\u00e4ites 13<\/strong><\/a> on tegemist kodeerijate subjektiivsest hinnangust s\u00f5ltuvate hinnangutega informatsiooni piisavusele. Korrektsem oleks m\u00f5\u00f5ta artiklites sisalduvat infot lavastuste \u00fcksikasjade (nt lavakujundus, kost\u00fc\u00fcmid, n\u00e4itlejate t\u00f6\u00f6 jne) kohta.<\/p>\n<\/li>\n<\/ol>\n<p class=\"western\"><strong>Valiidsus ja reliaablus kontentanal\u00fc\u00fcsis<\/strong><\/p>\n<p class=\"western\">Sarnaselt teiste standardiseeritud sotsiaalteaduslike meetoditega on ka kontentanal\u00fc\u00fcsi puhul v\u00f5imalik hinnata selle kvaliteeti \u2013 nii <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/valiidsus-ja-reliaablus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">valiidsust kui ka reliaablust<\/a>. <em>Valiidsus <\/em>t\u00e4hendab m\u00f5\u00f5tmise vastavust uurimuse eesm\u00e4rkidele \u2013 kuiv\u00f5rd me m\u00f5\u00f5dame seda, mida tahame teada saada? Eristatakse seesmist ja v\u00e4list valiidsust. Neist esimene kujutab endast vastust k\u00fcsimusele, kas teoreetilised m\u00f5isted, uurimisk\u00fcsimused ja indikaatorid (kontentanal\u00fc\u00fcsi puhul anal\u00fc\u00fcsikategooriad) on omavahel vastavuses. Seesmist valiidsust on v\u00f5imalik hinnata anal\u00fc\u00fctilise m\u00f5ttet\u00f6\u00f6 abil; seda h\u00f5lbustab praktiliselt ja visuaalselt\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;kategooriate plokkskeemi&lt;\/strong&gt;\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p class=\"western\"&gt;&lt;img class=\"alignnone wp-image-505\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonis1-2.png\" title=\"joonis1.png\" alt=\"joonis1.png\"&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p class=\"western\"&gt;Joonis 1. Kategooriate plokkskeemi n\u00e4ide'><strong>kategooriate plokkskeemi<\/strong><\/a> visandamine.<\/p>\n<p class=\"western\">V\u00e4line valiidsus kujutab endast vastust k\u00fcsimusele, kas valim on \u00fcldkogumi suhtes esinduslik.<\/p>\n<p class=\"western\"><em>Reliaablus<\/em> t\u00e4hendab m\u00f5\u00f5tmise usaldusv\u00e4\u00e4rsust, m\u00f5\u00f5tmisinstrumendi (kontentanal\u00fc\u00fcsi puhul kodeerimisjuhendi) t\u00f6\u00f6kindlust. Kontentanal\u00fc\u00fcsis eristatakse kaht usaldusv\u00e4\u00e4rsuse m\u00f5istet: 1) <em>stabiilsus<\/em> (ingl <em>intra-coder reliability<\/em>), mis m\u00f5\u00f5dab seda, kuiv\u00f5rd \u00fcks kodeerija j\u00f5uab samade tulemusteni, kui ta rakendab kodeerimisjuhendit samadele tekstidele teatud ajalise intervalliga, ja (2) <em>reliaablus<\/em> (ingl <em>inter-coder reliability<\/em>), mis m\u00f5\u00f5dab seda, kuiv\u00f5rd erinevad kodeerijad j\u00f5uavad \u00fchesuguste tulemusteni, kui nad rakendavad kodeerimisjuhendit samadele tekstidele. M\u00f5lemal juhul v\u00e4ljendatakse kodeerimise usaldusv\u00e4\u00e4rsuse m\u00e4\u00e4ra \u00fcldjuhul protsentides, st arvutatakse kokkulangenud kodeerimisotsustuste suhtarv (%) k\u00f5ikidest kodeerimisotsustustest (vt ka alateemat <a href=\"#proovikodeerimine\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Proovikodeerimine<\/a>).<\/p>\n<p class=\"western\"><strong><a name=\"proovikodeerimine\"><\/a>Proovikodeerimine<\/strong><\/p>\n<p class=\"western\">Kodeerimisjuhendi testimiseks, reliaabluse m\u00e4\u00e4ramiseks ja kodeerijate t\u00f6\u00f6 \u00fchtlustamiseks on \u00fclimalt soovitatav teostada enne kogu uuritava tekstihulga kodeerimist <em>proovikodeerimine<\/em>. Selleks moodustatakse proovivalim \u2013 v\u00e4ike osa (10%, suuremate valimite puhul v\u00e4hem) tekstide koguvalimist. Otstarbekas on v\u00f5tta proovivalimisse tekste, mis erinevad nii pikkuse kui ka keerukuse poolest, esindades k\u00f5iki koguvalimi peamisi tekstit\u00fc\u00fcpe (nt ajaleheartiklite puhul l\u00fchiuudiseid, laiendatud uudiseid, arvamus- ja olemuslugusid jne).<\/p>\n<p class=\"western\">Kodeerimise <em>stabiilsuse<\/em> m\u00e4\u00e4ramiseks kodeerib uurija proovivalimi tekstid ning kordab seda tegevust m\u00f5ne aja (m\u00f5ne n\u00e4dala kuni kuu) m\u00f6\u00f6dudes. <em>Kodeerijatevahelise reliaabluse<\/em> hindamiseks kodeerivad k\u00f5ik uurimuses osalevad kodeerijad \u00fcheaegselt ja \u00fcksteisest s\u00f5ltumatult proovivalimi tekste. Seej\u00e4rel v\u00f5rreldakse vastavalt eri ajahetkedel v\u00f5i eri kodeerijate saadud kodeerimistulemusi ning fikseeritakse iga kategooria ja iga loendamis\u00fchiku puhul kokkulangenud ja lahknenud kodeerimisotsustused.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Kui neljast kodeerijast kolm pidasid loos kujutatud tegelasele antud hinnangut neutraalseks, \u00fcks aga negatiivseks, langes kokku kolm otsustust neljast ehk 75%; kui k\u00f5ik neli kodeerijat j\u00e4id eriarvamustele, oli kokkulangevuse m\u00e4\u00e4r \u00fcks neljast ehk 25%.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a> J\u00e4rgnevalt summeeritakse kokkulangevuse m\u00e4\u00e4rad kodeerimistabeli <span style=\"background-color: #ffffff\">(<\/span><span style=\"background-color: #ffff00\"><span style=\"background-color: #ffffff\">vt nt <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;tabel 2&lt;\/strong&gt;\" data-content='Tabel 2. V\u00e4ljav\u00f5te uurimuse \u201eSoorollid \u00f5ppekirjanduses\u201c kodeerimistabelist.&lt;img class=\"alignnone wp-image-506\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/tabel2-1.png\" title=\"tabel2.png\" alt=\"tabel2.png\"&gt;'><strong>tabel 2<\/strong><\/a><\/span><\/span>) ridades (\u00fchikute kaupa), veergudes (kategooriate kaupa) ja kogu tabeli ulatuses. Summaarne kokkulangevus jagatakse tehtud kodeerimisotsustuste koguarvuga ning v\u00e4ljendatakse saadud suhtarv protsentides.<\/p>\n<p class=\"western\"><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;N\u00e4ide&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"N\u00e4iteks osaleb uurimisr\u00fchmas neli kodeerijat. Kodeerimisjuhendis on 13 kategooriat ning proovivalimis 10 anal\u00fc\u00fcsi\u00fchikut (nt ajaleheartiklit). Kokku teevad kodeerijad seega 4 x 13 x 10 = 520 kodeerimisotsustust. Oletame, et kogu kodeerimistabelis langes kokku 500 kodeerimisotsustust. Sel juhul on kokkulangenud kodeerimisotsustuste suhe k\u00f5ikidesse kodeerimisotsustustesse j\u00e4rgmine: 500 : 520 = 0,96 ehk reliaabluse m\u00e4\u00e4r on 96%.\"><strong>N\u00e4ide<\/strong><\/a><\/p>\n<p class=\"western\">Ideaaljuhul peaks reliaabluse m\u00e4\u00e4r olema \u00fcle 90%. Kui see on oluliselt madalam, tuleb kodeerimisjuhendit t\u00e4iustada, t\u00e4psustades ja selgitades proovikodeerimisel problemaatilisteks osutunud kategooriaid.<\/p>\n<p class=\"western\">Proovikodeerimisel hinnatakse ka alamkategooriasse \u201emuu\u201c ehk \u201epr\u00fcgikasti\u201d langevate loendamis\u00fchikute suhtarvu igas kategoorias. Kui \u201epr\u00fcgikasti\u201c satub rohkem kui 10% \u00fchikuid kategooria l\u00f5ikes, ei ole v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud piisaval arvul sisulisi alamkategooriaid ning kodeerimisjuhendit tuleb selles osas t\u00e4iustada.<\/p>\n<p class=\"western\">L\u00f5pliku reliaabluse m\u00e4\u00e4ra m\u00f5\u00f5tmiseks korratakse proovikodeerimist p\u00e4rast juhendi t\u00e4iustamist uue proovivalimi peal.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb85bd32-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb85bd32-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb85bd32-collapse\">Tekstide kodeerimine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb85bd32-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb85bd32-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Kui kodeerimisjuhend osutub proovikodeerimisel t\u00f6\u00f6kindlaks, v\u00f5ib asuda koguvalimi tekstide kodeerimisele. Suurema uurimisr\u00fchma puhul on v\u00f5imalik rakendada t\u00f6\u00f6jaotust, jagades tekstid kodeerijate vahel. Keerukamate tekstide puhul on soovitatav, et k\u00f5iki tekste kodeeriks kaks uurijat, kes peaks lahknevused l\u00e4bi arutama ja j\u00f5udma konsensuslikele otsustustele.<\/p>\n<p class=\"western\">Kodeerimisel kantakse anal\u00fc\u00fcsi\u00fchikutele vastavad kodeerimisjuhendi koodarvud kodeerimistabelisse, milleks v\u00f5ib olla nt MS Exceli v\u00f5i SPSSi t\u00f6\u00f6leht.\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;Tabel 2&lt;\/strong&gt;\" data-content='Tabel 2. V\u00e4ljav\u00f5te uurimuse \u201eSoorollid \u00f5ppekirjanduses\u201c kodeerimistabelist.&lt;img class=\"alignnone wp-image-506\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/tabel2-1.png\" title=\"tabel2.png\" alt=\"tabel2.png\"&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p class=\"western\"&gt;'><strong>Tabel 2<\/strong><\/a> esindab v\u00e4ljav\u00f5tet uurimuses \u201eSoorollid \u00f5ppekirjanduses\u201c (Mikk, 2002) kasutatud \u00f5pikutekstide kodeerimistabelist.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb85bd38-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb85bd38-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb85bd38-collapse\">Andmete anal\u00fc\u00fcs, esitamine ja interpretatsioon<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb85bd38-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb85bd38-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Koguvalimi tekstide kodeerimisele j\u00e4rgneb andmete anal\u00fc\u00fcs, t\u00f5lgendamine, \u00fcldistamine ja kontekstualiseerimine ning konteksti kohta j\u00e4relduste tegemine. Andmet\u00f6\u00f6tluseks kasutatakse tavaliselt MS Excelit v\u00f5i SPSSi. Tulemused esitatakse t\u00f6\u00f6 p\u00f5hiosas selgelt struktureeritud kujul (teemade v\u00f5i uurimisk\u00fcsimuste alusel liigendatuna), p\u00f5hjalikult kommenteeritud graafikute ja\/v\u00f5i tabelitena. Lisas esitatakse kodeerimisjuhend, vajadusel ka suuremad tabelid. Standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcsi tulemuste esitamise eeskujulikku n\u00e4idet pakuvad Katrin Oja <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/742\">magistrit\u00f6\u00f6<\/a> (2005) p\u00f5hiosa (lk-d 36\u201359) ning lisad 1 ja 5.<\/p>\n<p class=\"western\">Kontentanal\u00fc\u00fcsi tulemuste t\u00f5lgendamisel tehakse enamasti j\u00e4reldusi tekstiv\u00e4liste, kontekstuaalsete n\u00e4htuste kohta, vaadeldes kommunikatsiooni sisu kui sotsiaalse tegelikkuse peeglit, oluliste protsesside ja suhtumiste kajastajat (Timak, 1971), aga ka sotsiaalse tegelikkuse konstrueerijat. Juba Gerbner (<a href=\"http:\/\/www.asc.upenn.edu\/gerbner\/Asset.aspx?assetID=318\">1964<\/a>) v\u00e4itis, et meediaanal\u00fc\u00fctiku \u00fclesandeks on otsida s\u00fcsteemi kommunikatsiooni faktide ja vormide tagant, k\u00e4sitledes sisu kui sotsiaalsete suhete ja institutsionaalse d\u00fcnaamika v\u00e4ljendajat ning kui sotsiaalsete mustrite kujundajat. N\u00e4iteks v\u00f5ib eeldada, et mida rohkem esineb teatud s\u00fcmboleid, rolle, sotsiaalsete r\u00fchmade esindajaid, v\u00e4\u00e4rtusi jne avalikes tekstides v\u00f5i s\u00f5numis\u00fcsteemides, seda olulisemaks, v\u00e4\u00e4rtustatumaks, enesestm\u00f5istetavaks neid fenomene \u00fchiskonnas peetakse. Avalikes tekstides domineerivad sisumustrid \u00fchelt poolt peegeldavad \u00fchiskonna v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcsteemi, ent teiselt poolt loovad seda, pannes paika prioriteetide s\u00fcsteemi ja aidates seda s\u00e4ilitada v\u00f5i muuta.<\/p>\n<p class=\"western\">Kontentanal\u00fc\u00fcsi tulemused v\u00f5ivad aidata iseloomustada <em>diskursiivset korda<\/em> \u2013 \u00fchiskondlik-poliitilist korda, vaadatuna l\u00e4bi diskursiivse ehk keelelis-kommunikatiivse prisma. Just suuremahulised kontentanal\u00fc\u00fcsil p\u00f5hinevad uurimused v\u00f5imaldavad tuua esile kommunikatiivsed regulaarsused, milles ilmnevad avaliku tekstiloome tavad, reeglid ja normid \u2013 arusaamad ja kokkulepped selle kohta, mida, kui palju ja mil viisil on s\u00fcnnis, oluline ja m\u00f5istlik verbaalsete ja\/v\u00f5i visuaalsete vahendite abil avalikes s\u00f5numis\u00fcsteemides kujutada.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb85bd3f-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb85bd3f-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb85bd3f-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb85bd3f-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb85bd3f-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Annist, A. (1997). <em>\u201eTeise\u201c konstrueerimine: noorte kujutamine Eesti meedias \u201ePostimehe\u201c n\u00e4itel<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, sotsioloogia osakond.<\/p>\n<p class=\"western\">Berelson, B. (1954). Content Analysis. G. Lindzey (Toim), <em>Handbook of Social Psychology. Vol. 1: Theory and Method <\/em>(lk 488\u2013522). Cambridge: Addison-Wesley Publishing Company, Inc.<\/p>\n<p class=\"western\">Gerbner, G. (1964). On Content Analysis and Critical Research in Mass Communication. L. A. Dexter ja D. M. White (toim), <em>People, Society, and Mass Communications <\/em>(lk 476\u2013500). Glencoe, IL: The Free Press. Kasutatud 07.09.2014 <a href=\"http:\/\/www.asc.upenn.edu\/gerbner\/asset.aspx?assetid=318\">http:\/\/www.asc.upenn.edu\/gerbner\/asset.aspx?assetid=318<\/a>.<\/p>\n<p class=\"western\">Gerbner, G. (1969). Toward \u201eCultural Indicators\u201c: The Analysis of Mass Mediated Public Message Systems. <em>Audio-Visual Communication Review<\/em>, <em>17<\/em>(2), 137\u2013148. Kasutatud 07.09.2014 <a href=\"http:\/\/www.asc.upenn.edu\/gerbner\/asset.aspx?assetid=360\">http:\/\/www.asc.upenn.edu\/gerbner\/asset.aspx?assetid=360<\/a>.<\/p>\n<p class=\"western\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/kalmus_mikk_richards_2002a.pdf\" data-fid=\"9073\">Kalmus, V., Mikk, J., Richards, J. (2002a)<\/a>. Kodeerimisjuhend soorollide anal\u00fc\u00fcsimiseks \u00f5pikutekstides. J. Mikk (toim), <em>Soorollid \u00f5ppekirjanduses <\/em>(lk 258\u2013269). Tartu: Tartu \u00dclikooli Pedagoogika osakonna v\u00e4ljaanne nr 12.<\/p>\n<p class=\"western\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/kalmus_mikk_richards_2002b.pdf\" data-fid=\"9075\">Kalmus, V., Mikk, J., Richards, J. (2002b)<\/a>. Kodeerimisjuhend soorollide anal\u00fc\u00fcsimiseks \u00f5pikute illustratsioonidel ja fotodel. J. Mikk (toim), <em>Soorollid \u00f5ppekirjanduses <\/em>(lk 270\u2013281). Tartu: Tartu \u00dclikooli Pedagoogika osakonna v\u00e4ljaanne nr 12.<\/p>\n<p class=\"western\">Krippendorff, K. (1980). <em>Content Analysis: An Introduction to its Methodology<\/em>. London: Sage.<\/p>\n<p class=\"western\">Mikk, J. (toim). (2002). <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/soorollid.pdf\" data-fid=\"9079\"><em>Soorollid \u00f5ppekirjanduses<\/em><\/a>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Pedagoogika osakonna v\u00e4ljaanne nr 12.<\/p>\n<p class=\"western\">Oja, K. (2005). <em>Ajude \u00e4ravool avaliku arutelu objektina<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond. Kasutatud 07.09.2014 <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/742\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/742<\/a>.<\/p>\n<p class=\"western\">Tigasson, K.-R. (2003). <em>Valimisreklaami muutumine televisioonis 1992\u20132002<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond. Kasutatud 07.09.2014 <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/38799\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/38799<\/a>.<\/p>\n<p class=\"western\">Timak, R. (1971). Sisuanal\u00fc\u00fcsi meetodist ja selle rakendamisest. <em>Fakt, s\u00f5na, pilt VI <\/em>(lk-d 86\u2013115). Tartu: TR\u00dc.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb85bd42-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb85bd42-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb85bd42-collapse\">Soovitatav kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb85bd42-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb85bd42-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Krippendorff, K. (2013). <em>Content Analysis: An Introduction to Its Methodology. <\/em>Los Angeles: Sage.<\/p>\n<p class=\"western\">Peat\u00fckk \u201eContent Analysis\u201c raamatus S. Titscher, M. Meyer, R. Wodak ja E. Vetter<strong> <\/strong>(2000) <em>Methods of Text and Discourse Analysis <\/em>(lk 55\u201373), London: Sage \u2013 annab hea \u00fclevaate nii standardiseeritud kui kvalitatiivsest sisuanal\u00fc\u00fcsist.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><strong>M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong><\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsikategooria <\/strong>\u2013 standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcsis tunnus, mille esinemist v\u00f5i puudumist uuritavates tekstides s\u00fcstemaatiliselt kontrollitakse; anal\u00fc\u00fcsikategooriate ja alamkategooriate loend moodustab p\u00f5hiosa kontentanal\u00fc\u00fcsi kodeerimisjuhendist.<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi\u00fchik <\/strong>\u2013 standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcsis osa tekstist, mille esinemist anal\u00fc\u00fcsitavates tekstides loendatakse v\u00f5i m\u00e4\u00e4ratakse v\u00f5i mille kohta tehakse muud liiki kodeerimisotsustused; on v\u00f5rreldav \u201eindiviidiga\u201d ankeetk\u00fcsitluses.<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Deduktiivne anal\u00fc\u00fcs<\/strong> \u2013 ka <em>deduktiivne l\u00e4henemine<\/em> \u2013 teooriast ja\/v\u00f5i varasematest uurimustest l\u00e4htuv anal\u00fc\u00fcs, mida iseloomustab konkreetsete uurimisk\u00fcsimuste (ja\/v\u00f5i h\u00fcpoteeside) olemasolu ning anal\u00fc\u00fcsikategooriate loomine enne anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hiosa l\u00e4biviimist.<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Denotatiivne <\/strong>\u2013 enamasti s\u00f5na\u00fchendis <em>denotatiivne t\u00e4hendus<\/em> v\u00f5i <em>denotatiivne tasand<\/em> \u2013 otse- ehk s\u00f5naraamatut\u00e4henduslik.<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Diskursiivne kord <\/strong>\u2013 ka kujul <em>diskursuse kord <\/em>v\u00f5i <em>diskursikord \u2013 <\/em>diskursuste kogum institutsioonis v\u00f5i \u00fchiskonnas; \u00fchiskondlik-poliitiline kord, vaadatuna l\u00e4bi diskursiivse ehk keelelis-kommunikatiivse prisma.<strong> <\/strong><\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Konnotatiivne <\/strong>\u2013<strong> <\/strong>enamasti s\u00f5na\u00fchendis <em>konnotatiivne t\u00e4hendus<\/em> v\u00f5i <em>konnotatiivne tasand<\/em> \u2013 kaas- v\u00f5i lisat\u00e4henduslik; konnotatsioon \u2013 tundmuslik lisat\u00e4hendus, mille keeletarvitajad seovad s\u00f5na, v\u00e4ljendi v\u00f5i kujutisega oma kogemuste ja v\u00e4\u00e4rtushinnangute alusel.<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Kontentanal\u00fc\u00fcs<\/strong> \u2013 ka <em>standardiseeritud<\/em> v\u00f5i <em>kvantitatiivne kontent- ehk sisuanal\u00fc\u00fcs<\/em> \u2013 uurimistehnika kommunikatsiooni\/tekstide eksplitsiitse sisu objektiivseks, s\u00fcstemaatiliseks ja kvantitatiivseks kirjeldamiseks.<\/p>\n<p><strong>Manifestne sisu<\/strong> \u2013 teksti eksplitsiitsed, otseselt v\u00e4lja\u00f6eldud osad (nt teemad, argumendid, tegelased, tegevused jne), mida edastatakse eelk\u00f5ige verbaalsete v\u00e4ljendusvahendite abil.<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Reliaablus<\/strong><strong> <\/strong>\u2013 m\u00f5\u00f5tmise usaldusv\u00e4\u00e4rsus, m\u00f5\u00f5tmisinstrumendi (kodeerimisjuhendi, skaala vm) t\u00f6\u00f6kindlus.<\/p>\n<p class=\"western\"><strong>Valiidsus<\/strong><em> <\/em>\u2013 m\u00f5\u00f5tmise vastavus uurimuse eesm\u00e4rkidele; hinnang sellele, kuiv\u00f5rd m\u00f5\u00f5detakse seda, mida tahetakse teada saada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Veronika Kalmus2015 Standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcs on vanimaid, tuntumaid ja enim kasutatavaid sotsiaalteadusliku tekstianal\u00fc\u00fcsi meetodeid. Metodoloogiliste rakendusviiside ja anal\u00fc\u00fcsitehnikate suure variatiivsuse t\u00f5ttu v\u00f5ib seda pidada pigem uurimisstrateegiaks kui konkreetseks meetodiks. Standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcs kujutab endast teatavat silda kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite vahel. V\u00f5ib &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-51","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/51","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/51\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":885,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/51\/revisions\/885"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}