{"id":50,"date":"2024-04-04T00:12:03","date_gmt":"2024-04-03T21:12:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/metaanalyys\/"},"modified":"2024-04-04T00:16:15","modified_gmt":"2024-04-03T21:16:15","slug":"metaanalyys","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/metaanalyys\/","title":{"rendered":"Metaanal\u00fc\u00fcs"},"content":{"rendered":"

Tarmo Strenze<\/strong><\/span>
2014<\/strong><\/span><\/p>\n

Metaanal\u00fc\u00fcs (meta-analysis<\/em>) on metatasandi anal\u00fc\u00fcs \u2013 selline uurimus, kus anal\u00fc\u00fcsitakse varasemate uurimuste tulemusi, mitte algandmeid nagu tavalistes uurimustes. Metaanal\u00fc\u00fcsi puhul kogub uurija kokku uurimused, mis on mingil teemal tehtud, ja esitab nende uurimuste tulemustest statistilise kokkuv\u00f5tte. Sellise tegevuse eesm\u00e4rk on saada \u00fclevaade, mida on \u00fcldse uuritud ja milliste tulemusteni on \u00fcldiselt j\u00f5utud. Metaanal\u00fc\u00fcsi on m\u00f5tet teha sellise teema kohta, mida teadlased on piisavalt palju uurinud. V\u00e4ga uue ja v\u00e4he uuritud valdkonna kohta pole m\u00f5tet metaanal\u00fc\u00fcsi teha, sest pole kogunenud piisavalt uurimusi, mida metaanal\u00fc\u00fcsida.\u00a0<\/p>\n

N\u00e4iteks on maailmas tehtud palju uurimusi meeste ja naiste palgaerinevuste kohta \u2013 kummad saavad keskmiselt rohkem palka, kas mehed v\u00f5i naised, ja kui suur see erinevus on? Kuna neid uurimusi on nii palju, siis on m\u00f5ne \u00fcksiku uurimuse baasil raske saada selget pilti, milliste tulemusteni nendes on j\u00f5utud. Sellep\u00e4rast ongi m\u00f5ttekas teha metaanal\u00fc\u00fcs. K\u00f5igepealt tuleks v\u00e4lja otsida nii palju kui v\u00f5imalik uurimusi, mis sisaldavad infot meeste ja naiste palga kohta. Siis tuleb k\u00f5igis nendes uurimustes leitud palgaerinevused kirja panna ja \u00fcheks statistiliseks n\u00e4itajaks kokku v\u00f5tta (nt leida, mitu protsenti moodustab nendes uurimustes keskmiselt naiste palk meeste palgast). Niimoodi saame teada meeste ja naiste palkade \u00fcldise erinevuse. Sealt edasi tehakse tihti nn moderaatorite anal\u00fc\u00fcs, kus v\u00f5rreldakse erinevat t\u00fc\u00fcpi uurimuste tulemusi. N\u00e4iteks v\u00f5ib v\u00f5rrelda eri riikides tehtud meeste-naiste palgauurimusi \u2013 nii v\u00f5ib selguda, et m\u00f5nes riigis on sooline palgal\u00f5he suurem kui teises riigis. Samuti v\u00f5ib v\u00f5rrelda eri vanuses meeste ja naiste palgauurimusi \u2013 nii v\u00f5ib selguda, et m\u00f5nes vanuser\u00fchmas on sooline palgal\u00f5he suurem kui teises. Kindlasti tuleks v\u00f5rrelda ka eri ajal tehtud palgauurimusi \u2013 nii v\u00f5ib selguda, et sooline palgal\u00f5he on aja jooksul kasvanud v\u00f5i kahanenud. Sellise anal\u00fc\u00fcsiga antakse kokkuv\u00f5tlik \u00fclevaade uurimisteema tulemustest ning pannakse alus edasistele uurimustele.\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Metaanal\u00fc\u00fcsi termin v\u00f5eti kasutusele 1970. aastate l\u00f5pus, kuid tegelikult tehti selletaolisi anal\u00fc\u00fcse juba varem. Praeguseks on metaanal\u00fc\u00fcsist saanud kaugele arenenud uurimismeetod, mille kohta on kirjutatud palju \u00f5pikuid ning mille jaoks on loodud spetsiaalseid statistikaprogramme. Metaanal\u00fc\u00fctilist l\u00e4henemist kasutatakse eriti palju ps\u00fchholoogias ja arstiteaduses, m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem sotsioloogias, politoloogias ja teistes sotsiaalteadustes. Kuna metaanal\u00fc\u00fcse on praeguseks juba palju tehtud, siis on m\u00f5ned uurijad astunud veel sammu edasi ja v\u00f5tnud kasutusele meta-metaanal\u00fc\u00fcsi e metas\u00fcnteesi \u2013 varasemate metaanal\u00fc\u00fcside tulemuste anal\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n

Metaanal\u00fc\u00fcs meeldib teadlastele, kuna sellest tehtud j\u00e4reldused on enamasti p\u00f5hjapanevamad kui \u00fcheainsa konkreetse uurimuse j\u00e4reldused ning sellega v\u00f5ib tihti avastada selliseid seadusp\u00e4rasusi, millest algsete uurimuste tegijad \u00fcldse teadlikud ei olnud.<\/p>\n

Samuti on metaanal\u00fc\u00fcsi hea omadus see, et uurija ei pea ise\u00a0 andmete kogumisega vaeva n\u00e4gema. Metaanal\u00fc\u00fcs ei eelda uurijalt v\u00e4ga tugevat ettevalmistust statistikas, sest kuigi mitmes t\u00e4nap\u00e4eva metaanal\u00fc\u00fcsis kasutatakse keerulisi statistilisi meetodeid, on endiselt v\u00f5imalik piirduda ka v\u00e4ga lihtsate statistiliste n\u00e4itajatega (nagu keskmised ja protsendid). Samas on metaanal\u00fc\u00fcsi puuduseks see, et uurija on s\u00f5ltuv nendest uurimustest, mida teised teadlased on teinud \u2013 kui m\u00f5ni huvitav teema on uurimata, siis ei ole metaanal\u00fc\u00fctikul midagi teha.\u00a0<\/p>\n

Metaanal\u00fc\u00fcs on ka hea \u00f5ppevahend \u2013 kui teil on soov m\u00f5ne uurimisteemaga l\u00e4hemalt tutvuda, siis on alustuseks kasulik v\u00e4lja selgitada, kas selle teema kohta on tehtud m\u00f5ni metaanal\u00fc\u00fcs. Kui on, siis saab selle baasil ennast kurssi viia selle valdkonna \u00fcldiste tulemustega ja probleemidega. Koht, kust tasub metaanal\u00fc\u00fcse otsida, on ajakiri Psychological Bulletin \u2013 see on spetsiaalselt metaanal\u00fc\u00fcsidele ja \u00fclevaateuurimustele p\u00fchendatud ajakiri \u2013, aga muidugi leiab neid ka teistest ajakirjadest. M\u00f5ningase \u00fclevaate sellest, milliste teemade kohta on \u00fcldse metaanal\u00fc\u00fcse tehtud, saab j\u00e4rgmisest artiklist:<\/p>\n

Richard, F. D., Bond Jr, C. F. ja Stoker-Zoola, J. J. (2003). One hundred years of social psychology quantitatively described. Review of General Psychology, 7, 331\u2013363.<\/p>\n

\u00dcks populaarne uurimisteema sotsiaalteadustes on soolised erinevused; sooliste erinevuste kohta tehtud metaanal\u00fc\u00fcsidest annab \u00fclevaate j\u00e4rgmine artikkel<\/p>\n

Hyde, J. S. (2005). The gender similarities hypothesis. American Psychologist, 60, 581\u2013592.<\/p>\n

Metaanal\u00fc\u00fcsiga tutvumist ongi m\u00f5ttekas alustada tegelike metaanal\u00fc\u00fcside lugemisest. Siin on m\u00f5ned n\u00e4ited, mida v\u00f5ib vaadata saamaks ettekujutust, kuidas metaanal\u00fc\u00fcsid v\u00f5ivad v\u00e4lja n\u00e4ha:<\/p>\n

Bouchard, T. J. ja McGue, M. (1981). Familial studies of intelligence: A review. Science<\/em>, 212<\/em>, 1055\u20131059. [Intelligentsuse p\u00e4rilikkus].<\/p>\n

Cook, C. R., Williams, K. R., Guerra, N. G., Kim, T. E. ja Sadek, S. (2010). Predictors of bullying and victimization in childhood and adolescence: A meta-analytic investigation. School Psychology<\/em>Quarterly, 25<\/em>, 65\u201383. [Kiusajate ja kiusamise ohvrite omadused].\u2019<\/p>\n

Feingold, A. (1992). Good-looking people are not what we think. Psychological Bulletin<\/em>, 111<\/em>, 304\u2013341. [F\u00fc\u00fcsiline ilu ja sotsiaalne k\u00e4itumine].<\/p>\n

Parker, C. P., Baltes, B. B., Young, S. A., Huff, J. W., Altmann, R. A., Lacost, H. A., ja Roberts, J. E. (2003). Relationship between psychological climate perceptions and work outcomes: A meta-analytic review. Journal of Organizational Behavior<\/em>, 24<\/em>, 389\u2013416. [Organisatsiooni sisekliima ja t\u00f6\u00f6tulemused].<\/p>\n

Twenge, J. M., Campbell, W. K. ja Foster, C. A. (2003). Parenthood and marital satisfaction: A meta-analytic review. Journal of Marriage and the Family<\/em>, 65<\/em>, 574\u2013583. [Laste saamine ja rahulolu abieluga].<\/p>\n

Kui on soov metaanal\u00fc\u00fcsi meetoditega p\u00f5hjalikumalt tutvuda, siis v\u00f5ib vaadata seda \u00f5pikut:<\/p>\n

Hunter, J. E., ja Schmidt, F. L. (2004). Methods of meta-analysis: Correcting error and bias in research findings<\/em>. Thousand Oaks, CA: Sage.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tarmo Strenze2014 Metaanal\u00fc\u00fcs (meta-analysis) on metatasandi anal\u00fc\u00fcs \u2013 selline uurimus, kus anal\u00fc\u00fcsitakse varasemate uurimuste tulemusi, mitte algandmeid nagu tavalistes uurimustes. Metaanal\u00fc\u00fcsi puhul kogub uurija kokku uurimused, mis on mingil teemal tehtud, ja esitab nende uurimuste tulemustest statistilise kokkuv\u00f5tte. Sellise tegevuse …<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-50","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":886,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50\/revisions\/886"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}