{"id":49,"date":"2024-04-04T00:12:03","date_gmt":"2024-04-03T21:12:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/andmestike-haldamine\/"},"modified":"2025-09-01T15:01:20","modified_gmt":"2025-09-01T12:01:20","slug":"andmestike-haldamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/andmestike-haldamine\/","title":{"rendered":"Andmestike haldamine"},"content":{"rendered":"<p><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><strong>Ave Kovaljov<\/strong><br><strong>2014, t\u00e4iendatud ja parandatud 2025<\/strong> <\/p>\n\n\n\n<p>Enamasti ei ole olemasolevates andmestikes andmed sellisel kujul, et neid saaks kohe iga uurimuse jaoks anal\u00fc\u00fcsida. Igal uurimusel on oma spetsiifika, mist\u00f5ttu tuleb sageli alustada andmete korrastamisest ja andmestiku valmisseadmisest selleks, et oleks \u00fcldse v\u00f5imalik sellist anal\u00fc\u00fcsi teha, nagu on vaja. Selles peat\u00fckis antaksegi \u00fclevaade, kuidas tervet andmestikku ja ka \u00fcksikuid tunnuseid anal\u00fc\u00fcsiks ette valmistada. T\u00e4psemalt, selles peat\u00fckis k\u00e4sitletakse seda, kuidas muuta andmestiku struktuuri, liita erinevaid andmestikke ning kodeerida \u00fcmber tunnuseid.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c23e11-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c23e11-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c23e11-collapse\">Alamandmestiku moodustamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c23e11-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c23e11-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Anal\u00fc\u00fcsi tegema hakates ei ole tavaliselt vaja k\u00f5iki andmestikus olevaid tunnuseid, vaid ainult v\u00e4ikest osa neist. Sel puhul on m\u00f5istlik salvestada vajalikud tunnused eraldi andmestikuna ja edaspidi opereerida vaid nendega.<\/p>\n\n\n\n<p>Kasutades Euroopa Sotsiaaluuringu (Edaspidi ESS) 2020. aasta andmestikku, teeme v\u00e4iksema andmestiku, milles on ainult Eesti andmed ja need tunnused, mis puudutavad t\u00f6\u00f6ga seotud temaatikat.<\/p>\n\n\n\n<p>Valime Euroopa Sotsiaaluuringu 2020. aasta andmestikust (andmed saab siit: http:\/\/www.europeansocialsurvey.org -&gt; Data -&gt; ESS Data Portal -&gt; ESS round 10 \u2013 2020. -&gt; ESS10 integrated file. Andmefaili alla laadimine eeldab registreerumist) tunnused idno (hilisemaks andmestike liitmiseks on oluline, et v\u00f5taksime kaasa ID, mis on igal andmereal unikaalne), riik (cntry), kaalud (dweight, pspwght, pweight, anweight), t\u00f6\u00f6turu staatus (mnactic), lepinguj\u00e4rgsed t\u00f6\u00f6tunnid n\u00e4dalas (wkhct) ja k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tunnid n\u00e4dalas kokku (wkhtot) ning vanus (agea).<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5tame andmestiku SPSSi aknas lahti, valime<\/p>\n\n\n\n<p>File -&gt; Save as \u201eSave Data As\u201c aknas vajutame nuppu \u201eVariables\u201c (Joonis 1).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"721\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-5.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1030\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-5.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-5-300x222.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-5-768x568.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 1. Tunnuste valimiseni j\u00f5udmine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"709\" height=\"534\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-8.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1034\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-8.png 709w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-8-300x226.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 709px) 100vw, 709px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 2. Tunnuste valimine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Avanenud aknas n\u00e4itab veerg \u201eKeep\u201c, millised tunnused v\u00f5etakse andmestiku salvestamisel uude andmestikku kaasa (Joonis 2). Automaatselt on valitud k\u00f5ik. Nupp \u201eDrop All\u201c v\u00f5tab k\u00f5igilt tunnustelt linnukesed eest \u00e4ra (tekib olukord, kus salvestatavas andmestikus pole \u00fchtegi tunnust) ja saame hakata tunnuseid \u00fckshaaval valima. Kui vajalikud tunnused on valitud, tuleks vajutada \u201eContinue\u201c ( Joonis 3).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"709\" height=\"534\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-6.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1031\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-6.png 709w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-6-300x226.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 709px) 100vw, 709px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 3. Tunnuste valiku kinnitamine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Seej\u00e4rel tuleks anda uuele andmestikule nimi aknas \u201eFile name\u201c ja valida uue faili asukoht (Joonis 4).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"721\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-7.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1032\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-7.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-7-300x222.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-7-768x568.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 4. Uue andmestiku salvestamine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Seej\u00e4rel tuleb vajutada \u201eSave\u201c. <\/p>\n\n\n\n<p>Ongi uus andmestik salvestatud. See tuleb n\u00fc\u00fcd SPSSis avada ja seda saab kasutama hakata.<\/p>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"SPSS s\u00fcntaks\" data-content='&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Alternatiiv k\u00f5ige eelnenu tegemiseks on kasutada SPSSi Syntaxit. Selleks tuleks avada Syntaxi aken&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;File -&amp;gt; New -&amp;gt; Syntax&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Syntaxi aknasse tuleks kirjutada k\u00e4sk:&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;save outfile=&amp;#8217;D:\\T\u00f6\u00f6\\Andmed\\ESS\\2020\\Too.sav&amp;#8217;&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;&amp;nbsp; \/keep= idno cntry dweight pspwght pweight anweight wkhct wkhtot agea&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;&amp;nbsp; \/compressed. &lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Seej\u00e4rel tuleks kogu eelnev tekst m\u00e4rgistada ja vajutada klaviatuuril ctrl+R v\u00f5i \u00fclemisel men\u00fc\u00fcribal noolekest (\u201eRun Selection\u201c), mis k\u00e4surea k\u00e4ivitab (Joonis 5).&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"&gt;&lt;img src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-102.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1792\"\/&gt;&lt;figcaption class=\"wp-element-caption\"&gt;Joonis 5. Syntaxi k\u00e4ivitamine&lt;\/figcaption&gt;&lt;\/figure&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;SPSS Syntaxi failis on lisaks k\u00e4suridadele v\u00f5imalik s\u00e4ilitada ka kommentaare. Kirjutamaks SPSSi Syntaxisse kommentaare, tuleb panna rea algusesse m\u00e4rk * ja j\u00e4tta vahele t\u00fchi rida enne j\u00e4rgmist k\u00e4surida.&amp;nbsp; Ridu, mille ees on *, SPSS ei k\u00e4ivita.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;N\u00e4iteks nii:&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;*Uue faili asukoht ja nimi&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;save outfile=&amp;#8217;D:\\T\u00f6\u00f6\\Andmed\\ESS\\2020\\Too.sav&amp;#8217;&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;*uues failis olevad tunnused&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;&amp;nbsp; \/keep= idno cntry dweight pspwght pweight anweight wkhct wkhtot agea &amp;nbsp; &lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt; \/compressed.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;'>SPSS s\u00fcntaks<\/a>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"R-i k\u00e4surida\" data-content='&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Sedasama v\u00f5ib teha ka &amp;nbsp;programmis R (&lt;a href=\"http:\/\/www.r-project.org\/\"&gt;http:\/\/www.r-project.org\/&lt;\/a&gt;).&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Programmis R saab kirjutada k\u00e4suritta sisse kommentaare, pannes ette #.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Andmete importimiseks m\u00f5nest teisest programmist on \u00fcks v\u00f5imalus kasutada paketti \u201eforeign\u201c.&amp;nbsp; Selleks tuleb see k\u00f5igepealt \u00fcles laadida. &amp;nbsp;Andmete sisse lugemiseks anname ette andmefaili asukoha ning salvestame selle eraldi objektina (nt praegusel juhul objektina \u201etoo.dat\u201c). Kui andmefail ja skript asuvad m\u00f5lemad t\u00f6\u00f6kaustas, siis piisab lihtsalt asukohaks faili nimest.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;library(foreign)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;ess &amp;lt;- read.spss (file=\u2019D:\\\\T\u00f6\u00f6\\\\Samm\\\\Andmestike struktuur\\\\Samm\\\\Too.sav\u2019, use.value.labels=F, to.data.frame=T)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;# use.value.labels k\u00e4suga saab m\u00e4\u00e4rata, kas tahetakse importida kategooriate arvulised koodid (False v\u00f5i F) v\u00f5i kategooriate nimetused (True v\u00f5i T)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Alternatiiv on faili asukohta mitte ette anda, vaid valida see avanevas aknas&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;ess &amp;lt;- read.spss (file.choose(), use.value.labels=F, to.data.frame=T)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;#andmestikku saab vaadata k\u00e4suga \u201eView\u201c (NB! Erinevalt SPSSist on R-is oluline, kas tegemist on suure v\u00f5i v\u00e4ikese t\u00e4hega).&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;View (ess)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;# Valime andmestikust vajalikud tunnused ning moodustame uue andmestiku&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;ess_alam &amp;lt;- subset(ess, select=c(idno, cntry, dweight, pspwght, pweight, anweight, wkhct, wkhtot, agea)) &lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Siin n\u00e4idatu on vaid \u00fcks v\u00f5imalikest alamandmestiku moodustamise viisidest programmis R; neid viise on veel teisigi.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;'>R-i k\u00e4surida<\/a>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c23e21-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c23e21-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c23e21-collapse\"><a>Filtrite kasutamine andmestikul<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c23e21-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c23e21-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Eelnevas Euroopa Sotsiaaluuringu andmestikus on k\u00f5igi vastavas k\u00fcsitlusvoorus osalenud riikide andmed. Kui soovime kasutada ainult Eesti andmeid, tuleb need andmestikust v\u00e4lja filtreerida.<\/p>\n\n\n\n<p>Selleks avame:<\/p>\n\n\n\n<p>Data -&gt; Select cases <\/p>\n\n\n\n<p>Vajutame sisse nupu \u201eIf condition is satisfied ja vajutame nupule \u201eIf\u201c (Joonis 6).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"769\" height=\"838\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-69.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1577\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-69.png 769w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-69-275x300.png 275w\" sizes=\"auto, (max-width: 769px) 100vw, 769px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 6. Filtri tingimuse seadmine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Kirjutame tehtev\u00e4ljale \u201ecntry=\u2019EE\u2019\u201c ehk riik v\u00f5rdub Eestiga. \u201eEE\u201c on vastavas tunnuses olev kood, mis t\u00e4histab Eestit<a href=\"#_ftn1\" id=\"_ftnref1\">[1]<\/a>. Seej\u00e4rel vajutame \u201eContinue\u201c ja j\u00e4rgnevas aknas \u201eOK\u201c (Joonis 7).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"690\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-70.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1580\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-70.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-70-300x212.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-70-768x544.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 7. Seame filtri tingimuseks ainult Eesti vastajate andmete valimise<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Output valikute all v\u00f5iks valida saadud andmestiku loomise uue failina (\u201eCopy selected cases to a new dataset\u201c<a href=\"#_ftn1\">[2]<\/a>) (Joonis 8).<\/p>\n\n\n\n<p>Seej\u00e4rel vajutada \u201eOK\u201c. Andmestik avatakse uues nimetus aknas, mis tuleks ise uuesti salvestada.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"769\" height=\"838\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-71.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1583\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-71.png 769w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-71-275x300.png 275w\" sizes=\"auto, (max-width: 769px) 100vw, 769px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 8. Valitud andmete salvestamine uue andmestikuna<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><a href=\"#_ftnref1\" id=\"_ftn1\">[1]<\/a> Juhul kui valida \u201eFilter out unselected cases\u201c, j\u00e4\u00e4vad k\u00f5ik vastajad andmestikku alles, aga anal\u00fc\u00fcsis kasutatakse ainult neid, kes vastavad seatud tingimusele, praegusel juhul siis Eestis elavaid inimesi. Uut andmestikku sel juhul ei looda. Hiljem saab algse olukorra taastada ja j\u00e4lle anal\u00fc\u00fcse teha k\u00f5igi indiviididega, kui joonisel 6 n\u00e4idatud aknas sektsiooni \u201eSelect\u201c all valida \u201eAll cases\u201c. Valides \u201eDelete unselected cases\u201c, t\u00e4hendab, et andmestikust kustutatakse k\u00f5ik need vastajad, kes seatud tingimusele ei vasta. Seda muudatust ei ole v\u00f5imalik tagasi p\u00f6\u00f6rata ehk siis kustutatud indiviide enam tagasi ei saa. Soovitav on seda valikut mitte kasutada. Sellel juhul ka uut andmestikku ei salvestata.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><a href=\"#_ftnref1\">[2]<\/a> Filtriks on v\u00f5imalik lisada ka rohkem tingimusi. N\u00e4iteks, kui sooviksime moodustada andmestiku Eestis elavatest \u00fcle 50-aastastest inimestest, siis tuleks kirjutada j\u00e4rgmine tingimus \u201ecntry=\u2019EE\u2019 &amp; agea&gt;=50\u201c. Siin siis eeldatakse Eestis elamise ja vanuse tingimuse samaaegset kehtimist, mida t\u00e4histab m\u00e4rk \u201e&amp;\u201c.<\/p>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"SPSS s\u00fcntaks\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Teatud grupi andmete valimine SPSSi Syntaxi abil.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;DATASET COPY&amp;nbsp; ESSEesti.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;DATASET ACTIVATE&amp;nbsp; ESSEesti.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;SELECT IF (cntry=\u2019EE\u2019). EXECUTE.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">SPSS s\u00fcntaks<\/a>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"R-i k\u00e4surida\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Teatud grupi andmete valimine R-is.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;esseesti &amp;lt;- subset (ess_alam, cntry==\u2019EE\u2019)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;# salvestan uue andmestiku nimega \u201eesseesti\u201c&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Eelnevad kaks sammu (tunnuste valimine ja ainult teatud grupi andmete valimine) v\u00f5ib R-is kokku v\u00f5tta: &lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;esseesti &amp;lt;- subset(ess, cntry==&amp;#8217;EE&amp;#8217;, select=c(idno, cntry, dweight, pspwght, pweight, anweight, wkhct, wkhtot, agea))&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">R-i k\u00e4surida<\/a>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c23e2d-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c23e2d-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c23e2d-collapse\"><a>Tunnuste liitmine olemasolevasse andmestikku<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c23e2d-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c23e2d-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Tahaksime eelnevasse andmestikku liita indiviidi staatuse t\u00f6\u00f6turul.<\/p>\n\n\n\n<p>Selleks teeme liidetava tunnuse faili, kus on ainult need tunnused, mida soovime juurde liita, ning ID, mis peab olema sama m\u00f5lemas liidetavas andmestikus (st sama indiviid peab olema sama ID-numbriga, et \u00fche inimese andmed satuksid \u00fchele reale).<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4rgnevalt tuleks v\u00f5tta ette see andmeaken (p\u00f5hiandmestiku aken), millele hakkate teist (andmestikku) juurde liitma. Seej\u00e4rel valige men\u00fc\u00fcst<\/p>\n\n\n\n<p>Data -&gt; Merge Files -&gt; Add Variables <\/p>\n\n\n\n<p>Liita saab kas juba lahti olevat andmestikku (Joonis 9)<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"900\" height=\"449\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-72.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1589\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-72.png 900w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-72-300x150.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-72-768x383.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 900px) 100vw, 900px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 9. Avatud andmefaili liitmine p\u00f5hiandmestikule<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>v\u00f5i andmestikku, mis ei ole avatud (Joonis 10).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"414\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-73.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1590\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-73.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-73-300x127.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-73-768x326.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 10. Failidest valitava andmestiku liitmine p\u00f5hiandmestikule<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Seej\u00e4rel vajutada \u201eContinue\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>Selleks, et juurdeliidetavast andmestikust tulevad andmed saaksid sama rea peale, kus on selle indiviidi p\u00f5hiandmestikus olevad andmed, peab andmestikus olema tunnus, mis on indiviidi eraldav unikaalne kood. See on igal andmestikus oleval indiviidil erinev. ESSi andmestikus on selleks tunnus \u201eidno\u201c. Lisaks tuleks \u00fcle vaadata, et on olemas linnukesed \u201eOne-to-one megre based on key values\u201c ja \u201eSort files by key values before merging\u201c ees (Joonis 11) ehk siis andmestik liidetakse teatud tunnuse alusel ning peab olema selle sama tunnuse alusel ka sorteeritud.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"667\" height=\"819\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-74.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1593\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-74.png 667w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-74-244x300.png 244w\" sizes=\"auto, (max-width: 667px) 100vw, 667px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 11. Andmestike liitmine konkreetse tunnuse alusel<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Seej\u00e4rel vajutada \u201eOK\u201c.<\/p>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"SPSS s\u00fcntaks\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Alternatiiv on kasutada SPSS-i Syntaxit (eeldame, et liidetavad andmestikud on v\u00f5tmetunnuse j\u00e4rgi sorteeritud):&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;match files \/file=*&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;*file=* t\u00e4histab, et kasutatakse hetkel aktiivset andmestikku&lt;br&gt;*j\u00e4rgnevalt valitakse fail, mida liita&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;&amp;nbsp; \/file=&amp;#8217;D:\\T\u00f6\u00f6\\Samm\\Andmestike struktuur\\Samm \\tts.sav&amp;#8217;&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;*n\u00e4idatakse, mis tunnuse j\u00e4rgi andmestikud liidetakse (ID-tunnus)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;&amp;nbsp; \/by idno.&lt;br&gt;execute.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">SPSS s\u00fcntaks<\/a>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"R-i k\u00e4surida\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Andmestike liitmine R-is: &lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;esseesti &amp;lt;- merge (esseesti, tts, by=&amp;#8221;idno&amp;#8221;)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">R-i k\u00e4surida<\/a>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c23e35-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c23e35-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c23e35-collapse\"><a>Andmeridade (indiviidide) liitmine<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c23e35-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c23e35-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Enne olid andmestikus vaid Eesti andmed, kuid kui tahaksime teha v\u00f5rdlust n\u00e4iteks Eesti ja Soome vahel, tuleks Eesti andmetele liita ka Soome andmestiku samad tunnused. Selline tehe eeldab, et m\u00f5lemas failis, mida tahame kokku panna, on tunnustel samad nimed.<\/p>\n\n\n\n<p>Valida men\u00fc\u00fcst Data -&gt; Merge Files -&gt; Add Cases <\/p>\n\n\n\n<p>Valida lisatav fail (Joonis 12).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"414\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-75.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1596\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-75.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-75-300x127.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-75-768x326.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 12. Liidetava andmefaili valimine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Valida \u201eContinue\u201c.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"705\" height=\"631\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-76.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1597\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-76.png 705w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-76-300x269.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 705px) 100vw, 705px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 13. Tunnuste nimekiri l\u00f5ppandmestikus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Valida \u201eOK\u201c. <\/p>\n\n\n\n<p>Kui failides on erineva nimega tunnused, siis need ilmuvad aknas \u201eUnpaired Variables\u201c. Kui on siiski tegemist samade tunnustega, millel on eri andmestikes erinev nimi, siis tuleks \u00fcks tunnustest \u00fcmber nimetada ja nad saab saata k\u00f5rvalaknasse. Kui on tegemist tunnustega, mis \u00fches andmestikus on ja teises ei ole, siis need kustutatakse ja l\u00f5ppandmestikus ei kajastu. Seega on l\u00f5ppandmestikus ainult need tunnused, mis on sama nimega m\u00f5lemas andmestikus. Andmestike liitmisel tuleks olla t\u00e4helepanelik, et tunnused on m\u00f5lemas andmestikus sama skaalaga. Vajadusel tuleb skaala \u00fcmber kodeerida.<\/p>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"SPSS s\u00fcntaks\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Andmestike liitmine SPSSi Syntaxiga&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;add files \/file=*&lt;br&gt;&amp;nbsp; \/file=&amp;#8217;D:\\T\u00f6\u00f6\\Samm\\Andmestike struktuur\\Samm\\soometoo.sav&amp;#8217;.&lt;br&gt;execute.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">SPSS s\u00fcntaks<\/a>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"R-i k\u00e4surida\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Andmestike liitmine R-iga&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Estfi &amp;lt;- rbind (esseesti, soometoo)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">R-i k\u00e4surida<\/a>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c23e3a-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c23e3a-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c23e3a-collapse\"><a>Andmestiku struktuuri muutmine<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c23e3a-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c23e3a-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>V\u00f5ib juhtuda, et andmestik ei ole sellises formaadis, nagu meie anal\u00fc\u00fcsi jaoks tarvis on. N\u00e4iteks v\u00f5ib juhtuda, et \u00fche indiviidi andmed on \u00fche asemel mitmel real (iga kordusm\u00f5\u00f5tmine eraldi real) v\u00f5i on andmestikus tarvis \u00e4ra vahetada read ja veerud. J\u00e4rgnev osa puudutabki andmete struktuuri muutmist, k\u00e4sitledes andmestiku ridade ja veergude vahetamist ning pikkformaadi laiformaadiks muutmist ja vastupidi.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c23e41-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c23e41-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c23e41-collapse\"><a><\/a><a>Ridade ja veergude vahetamine<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c23e41-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c23e41-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Sellist andmestiku muutmist v\u00f5ib olla vaja, kui soovite anal\u00fc\u00fcsi\u00fchikuna kasutada seda, mis algandmestikus on veergudes ehk siis k\u00e4sitletud tunnustena. N\u00e4iteks juhul, kui meil on andmed seaduseeln\u00f5ude ja parlamendisaadikute kohta ja meil on anal\u00fc\u00fcsi\u00fchikuks seaduseeln\u00f5u ning meid huvitavad h\u00e4\u00e4letustulemused l\u00e4htuvalt teatud eeln\u00f5ude omadustest, siis on meil ridades seaduseeln\u00f5ud ja veergudes parlamendisaadikud. Kui meid huvitab teatud t\u00fc\u00fcpi parlamendisaadikute h\u00e4\u00e4letusk\u00e4itumine, siis on meil vaja andmestikku, mille ridades on parlamendisaadikud ning veergudes seaduseeln\u00f5ud.<\/p>\n\n\n\n<p>Allolevas n\u00e4ites on andmestikus algselt \u00e4ra toodud vastaja leibkonnas olevad pereliikmed. Kui soovime teha pereliikmetest l\u00e4htuva anal\u00fc\u00fcsi, siis p\u00f6\u00f6rame andmestiku nii, et pereliikmed j\u00e4\u00e4vad ridadesse ja vastajate numbrid veergudesse.<\/p>\n\n\n\n<p>Valime men\u00fc\u00fcst Data -&gt; Transpose<\/p>\n\n\n\n<p>Aknasse \u201eVariables\u201c tuleb saata tunnused, mida soovitakse p\u00f6\u00f6rata. Praegusel juhul on selleks Euroopa Sotsiaaluuringu Eesti 2020. aasta andmetes leibkonnaliikmete suhe respondendiga (st kas on abikaasa, laps jne). Aknasse \u201eName Variable\u201c tuleb saata tunnus, mille j\u00e4rgi nimetatakse veerge uues andmestikus, vaadeldaval juhul on selleks vastaja number idno (Joonis 14).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"584\" height=\"416\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-77.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1600\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-77.png 584w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-77-300x214.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 584px) 100vw, 584px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 14. P\u00f6\u00f6ratavate tunnuste valimine andmestikus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Algses andmestikus on tunnused veergudes ja respondendid ridades (Joonis 15).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"815\" height=\"498\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-78.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1601\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-78.png 815w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-78-300x183.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-78-768x469.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 815px) 100vw, 815px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 15. Andmestik enne p\u00f6\u00f6ramist<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>P\u00f6\u00f6ratud andmestikus on veergudes indiviidid ja ridades tunnused (Joonis 16).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"392\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-79.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1604\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-79.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-79-300x121.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-79-768x309.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 16. Andmestik p\u00e4rast p\u00f6\u00f6ramist<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"SPSS s\u00fcntaks\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;SPSS-i Syntaxiga saab andmestikku p\u00f6\u00f6rata j\u00e4rgmiselt:&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;   FLIP VARIABLES=rshipa2 rshipa3 rshipa4 rshipa5 rshipa6 rshipa7 rshipa8 rshipa9 rshipa10 rshipa11 rshipa12 rshipa13&lt;br&gt;&amp;nbsp;  \/NEWNAMES=idno.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">SPSS s\u00fcntaks<\/a>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"R-i k\u00e4surida\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;R-is saab andmestikku p\u00f6\u00f6rata j\u00e4rgmiselt: &lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;leibkond_trans &amp;lt;- t(leibkond)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">R-i k\u00e4surida<\/a>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c23e50-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c23e50-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c23e50-collapse\"><a><\/a><a>Laiformaat pikkformaadiks<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c23e50-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c23e50-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>K\u00f5ige laialdasemalt kasutatav andmeformaat on laiformaat, kus \u00fche indiviidiga (v\u00f5i m\u00f5ne muu anal\u00fc\u00fcsi\u00fchiku, nt riigiga) seotud andmed on k\u00f5ik \u00fchel ja samal real. M\u00f5ningatel juhtudel \u2013 tulenevalt andmeanal\u00fc\u00fcsiprogrammi loogikast v\u00f5i longituudandmete puhul \u2013 v\u00f5ib aga vaja minna pikkformaati, nt kui on m\u00f5\u00f5detud eri t\u00f6\u00f6tusperioodide pikkust. Meie jaoks ei ole oluline, mitu korda \u00fcks inimene t\u00f6\u00f6tu oli, me tahame uurida hoopis tegureid, mis m\u00f5jutavad t\u00f6\u00f6tusperioodide pikkust, olenemata sellest, mitmenda t\u00f6\u00f6tusega on tegemist. Sellisel juhul tahame, et sama indiviidi t\u00f6\u00f6tusperioodid oleks iga\u00fcks eraldi real ja seega n\u00e4iteks selle inimese kohta, kes on kolm korda t\u00f6\u00f6tu olnud, on meil andmestikus kolm andmerida. <\/p>\n\n\n\n<p>Praegusel juhul on meil algandmestikus veergudes tunnused ja iga rea peal on eri indiviidi andmed. Andmestik n\u00e4eb v\u00e4lja selline nagu n\u00e4idatud joonisel 17.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"154\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-80.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1606\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-80.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-80-300x47.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-80-768x121.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 17. Leibkonnaandmed laiformaadina<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Soovime muuta andmete struktuuri nii, et sama indiviidi leibkonnaliikmed tuleksid \u00fcksteise all j\u00e4rjest.<\/p>\n\n\n\n<p>Valida men\u00fc\u00fcst Data -&gt; Restructure<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5tta esimene valik, nagu on n\u00e4ha joonisel 18.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"733\" height=\"700\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-81.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1609\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-81.png 733w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-81-300x286.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 733px) 100vw, 733px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 18. Andmete \u00fcmberstruktureerimise viisi valimine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Kuna tegemist \u00a0on seitsme tunnuste grupiga (meil on seitsme erineva leibkonnaliikme andmed, mis grupeeritakse), siis tuleb j\u00e4rgnevas aknas valida alumine valik ja m\u00e4rkida lahtrisse \u201eHow Many\u201c (Joonis 19). Seej\u00e4rel vajutada nupule \u201eNext\u201c.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"954\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-82.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1613\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-82.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-82-300x294.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-82-768x751.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 19. Tunnuste gruppide arvu m\u00e4rkimine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Seej\u00e4rel tuleb valida, millised tunnused kuuluvad \u00fchte gruppi. K\u00f5igepealt valida aknas \u201eTarget Variable\u201c \u201etranss 1\u201c ja seej\u00e4rel saata selle all olevasse aknasse esimesse gruppi kuuluvad tunnused, vaadeldaval juhul respondendi sugu, s\u00fcnniaasta ja suhe respondendiga, nagu n\u00e4idatud joonisel 20.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"954\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-83.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1615\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-83.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-83-300x294.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-83-768x751.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 20. Tunnuste grupeerimine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Seej\u00e4rel tuleks samas aknas valida transs 2 ja saata alumisse aknasse j\u00e4rgmisesse gruppi kuuluvad tunnused (teise leibkonnaliikme sugu, s\u00fcnniaasta ja suhe respondendiga).<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eCase group identification\u201c n\u00e4itab \u00e4ra, mis on \u00fchte gruppi identifitseeriv tunnus (Joonis 21). Kasutame sellena respondenti identifitseetivat tunnust. Selleks valime \u201eUse selected variable\u201c ja saadame idno tunnuse vastavasse aknasse. Juhul, kui seal j\u00e4tta vaikes\u00e4te \u201eUse case number\u201c, grupid lihtsalt nummerdatakse j\u00e4rjekorranumbritega.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eFixed variables\u201c on need tunnused, mis j\u00e4\u00e4vad andmestikku muutmata kujul, st nad l\u00e4hevad iga grupiga kaasa algsel kujul, vajadusel need lihtsalt kopeeritakse. <\/p>\n\n\n\n<p>Kui k\u00f5ik grupid on defineeritud, saab vajutada nupule \u201eNext\u201c.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"954\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-84.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1617\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-84.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-84-300x294.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-84-768x751.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 21. Indekstunnuste valik<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>J\u00e4tame siin automaatvaliku ehk siis \u00fche indekstunnuse ning vajutame uuesti \u201eNext\u201c. <\/p>\n\n\n\n<p>Et s\u00e4iliksid ka algsed tunnuste nimed, saab need salvestada eraldi tunnusesse; selleks valida j\u00e4rgmises aknas \u201eVariable names\u201c (joonis 22).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"954\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-85.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1620\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-85.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-85-300x294.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-85-768x751.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 22. Algsete tunnusenimede salvestamine eraldi tunnusesse<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Seej\u00e4rel valida \u201eNext\u201c ja veel kord \u201eNext\u201c. <\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4rgnevas aknas on v\u00f5imalik valida, kas tahetakse andmeid muuta kohe v\u00f5i k\u00f5igepealt saada s\u00fcntaks ja seej\u00e4rel see k\u00e4ivitada (Joonis 23).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"784\" height=\"767\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-86.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1623\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-86.png 784w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-86-300x293.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-86-768x751.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 784px) 100vw, 784px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 23. Valik kohese andmete muutmise ja s\u00fcntaksi kaudu muutmise vahel<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>P\u00e4rast selle valiku langetamist vajutada \u201eFinish\u201c. <\/p>\n\n\n\n<p>Tulemuseks on andmestik, kus \u00fche respondendiga seotud andmed ei ole enam ainult \u00fchel real, vaid kolmel real, \u00fchel real on k\u00f5igi selles andmestikus olevate leibkonnaliikmete sugu, teisel k\u00f5igi s\u00fcnniaasta ja kolmandal suhe respondendiga (Joonis 24). ID-tunnus n\u00e4itab leibkonna numbrit, st samasse leibkonda kuuluvatel inimestel on see sama.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"614\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-87.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1625\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-87.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-87-300x189.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-87-768x484.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 24. Pikkformaati muudetud andmestik<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"SPSS s\u00fcntaks\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;SPSSi Syntax, laiformaadi pikkformaadiks muutmiseks:&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Varstocases&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\u00a0 \/make trans1 from gndr2 yrbrn2 rshipa2&lt;br&gt;\u00a0 \/make trans2 from gndr3 yrbrn3 rshipa3&lt;br&gt;\u00a0 \/make trans3 from gndr4 yrbrn4 rshipa4&lt;br&gt;\u00a0 \/make trans4 from gndr5 yrbrn5 rshipa5&lt;br&gt;\u00a0 \/make trans5 from gndr6 yrbrn6 rshipa6&lt;br&gt;\u00a0 \/make trans6 from gndr7 yrbrn7 rshipa7&lt;br&gt;\u00a0 \/make trans7 from gndr8 yrbrn8 rshipa8&lt;br&gt;\u00a0 \/index=Index1(trans1)&lt;br&gt;\u00a0 \/keep=idno mnactic \u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0&lt;br&gt;  \/null=keep.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">SPSS s\u00fcntaks<\/a>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"R-i k\u00e4surida\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;R-iga saab laiformaati pikkformaadiks muuta nii:&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;library(reshape)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;pikk.dat &amp;lt;- melt(lai.dat, id=c(&amp;#8220;idno&amp;#8221;, &amp;#8220;mnactic&amp;#8221;)) &lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;View(pikk.dat)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">R-i k\u00e4surida<\/a>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c23e59-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c23e59-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c23e59-collapse\"><a><\/a><a>Pikkformaat laiformaadiks<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c23e59-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c23e59-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>J\u00e4rgmisena vaatame eelnevale vastupidist andmete struktuuri muutmist.<\/p>\n\n\n\n<p>Valida men\u00fc\u00fcst Data -&gt; Restructure<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00e4rkida \u00e4ra teine valik (Joonis 25).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"769\" height=\"734\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-88.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1628\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-88.png 769w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-88-300x286.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 769px) 100vw, 769px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 25. Andmete \u00fcmberstruktureerimise valik<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>J\u00e4rgmisena tuleb see tunnus, mille j\u00e4rgi uued read moodustatakse (ehk siis indiviidi ID, kuna tahame, et sama indiviidi andmed l\u00e4heksid k\u00f5ik \u00fchele reale), panna lahtrisse \u201eIdentifier Variables\u201c ja see tunnus,\u00a0 kust v\u00f5etakse pikkformaadi tunnuste nimed, panna lahtrisse \u201eIndex Variables\u201c (Joonis 26).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"954\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-89.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1631\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-89.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-89-300x294.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-89-768x751.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 26. Tunnuste valimine, mille j\u00e4rgi andmed \u00fcmber struktureeritakse<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Seej\u00e4rel v\u00f5ib kolm korda \u201eNext\u201c vajutada ja originaalvalikud samaks j\u00e4tta. L\u00f5puks antakse taas valida, kas soovitakse andmeid kohe muuta v\u00f5i k\u00f5igepealt saada s\u00fcntaks. P\u00e4rast selle valiku langetamist ja sellel lehel \u201eFinish\u201c vajutamist ongi tulemuseks uue struktuuriga andmebaas. <\/p>\n\n\n\n<p>Uus andmestik n\u00e4eb v\u00e4lja nii, nagu on n\u00e4ha jooniselt 27.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"255\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-90.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1634\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-90.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-90-300x78.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-90-768x201.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 27. Laiformaati muudetud andmestik<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"SPSS s\u00fcntaks\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Pikkformaadi laiformaadiks muutmine SPSSi Syntaxiga:&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;sort cases by idno Index1.&lt;br&gt;casestovars&lt;br&gt;&amp;nbsp; \/id=idno&lt;br&gt;&amp;nbsp; \/index=Index1 &amp;nbsp; &lt;br&gt;  \/groupby=variable.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">SPSS s\u00fcntaks<\/a>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"R-i k\u00e4surida\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;R-is saab pikkformaati laiformaadiks muuta j\u00e4rgmiselt:&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;library(reshape2)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;lai2.dat &amp;lt;- dcast (pikk.dat, idno ~ variable, value.var=&amp;#8221;value&amp;#8221;)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;#idno in indiviidi ID-tunnus, uues andmestikus on k\u00f5ik sama idno-ga andmed \u00fchel real, \u201evariable\u201c on tunnus, kus on uute tunnuste nimed, \u201evalue\u201c on tunnus, kus on nende tunnuste v\u00e4\u00e4rtused, mille nimed#on \u201evariable\u201c all. &lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;View(lai2.dat)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">R-i k\u00e4surida<\/a>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c23e6e-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c23e6e-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c23e6e-collapse\"><a>Kategooriate kokkukodeerimine<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c23e6e-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c23e6e-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Tahaksime kokku kodeerida Euroopa Sotsiaaluuringu 2020. aasta Eesti andmestikus oleva t\u00f6\u00f6turu staatust n\u00e4itava tunnuse kategooriaid.<\/p>\n\n\n\n<p>Men\u00fc\u00fcst tuleks v\u00f5tta:<\/p>\n\n\n\n<p>Transform -&gt; Recode into Different Variables <\/p>\n\n\n\n<p>Valida v\u00e4lja tunnus, mida tahame \u00fcmber kodeerida (mnactic), ja saata see keskmisse aknasse (Joonis 28).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"593\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-91.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1637\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-91.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-91-300x182.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-91-768x467.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 28. Tunnuse valimine \u00fcmberkodeerimiseks<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Seej\u00e4rel anda uuele tunnusele nimi lahtris \u201eName\u201c ja vajutada \u201eChange\u201c. Ilma \u201eChange\u201c vajutamata uus tunnus ei salvestu (Joonis 29). V\u00f5ib lisada ka tunnuse pikema kirjelduse lahtrisse \u201eLabel\u201c. J\u00e4rgmisena tuleb vajutada nupule \u201eOld and New Values\u201c, kus saab m\u00e4\u00e4rata uue tunnuse v\u00e4\u00e4rtused valitud tunnuse v\u00e4\u00e4rtustest l\u00e4htuvalt.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"593\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-92.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1640\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-92.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-92-300x182.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-92-768x467.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 29. Uue tunnuse loomine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Tunnuse originaalskaala on j\u00e4rgmine:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>tasustatud t\u00f6\u00f6l v\u00f5i ajutiselt t\u00f6\u00f6st eemal (t\u00f6\u00f6v\u00f5tja, eraettev\u00f5tja, t\u00f6\u00f6tate perefirmas);<\/li>\n\n\n\n<li>\u00f5pite (tasustamata t\u00f6\u00f6andja poolt) v\u00f5i \u00f5pingutest ajutisel puhkusel;<\/li>\n\n\n\n<li>t\u00f6\u00f6tu ja otsite aktiivselt t\u00f6\u00f6d;<\/li>\n\n\n\n<li>t\u00f6\u00f6tu, kuid ei otsi aktiivselt t\u00f6\u00f6d;<\/li>\n\n\n\n<li>p\u00fcsivalt t\u00f6\u00f6v\u00f5imetu v\u00f5i puudega;<\/li>\n\n\n\n<li>pensionil;<\/li>\n\n\n\n<li>kohustuslikul \u00fchiskondlikult kasulikul t\u00f6\u00f6l v\u00f5i ajateenistuses;<\/li>\n\n\n\n<li>kodune, hoolitsete laste v\u00f5i kellegi teise eest;<\/li>\n\n\n\n<li>(MUU);<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>88\u00a0 (EO\u00d6).<\/p>\n\n\n\n<p>Avanenud aknas tuleb deklareerida \u00fche kaupa kategooriate vanad (nimekirjas tunnuse ees olevad koodid) ja uued v\u00e4\u00e4rtused (meie soovitavad koodid uuele, tekkivale tunnusele) ja igal korral vajutada \u201eAdd\u201c (Joonis 30).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"609\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-93.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1641\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-93.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-93-300x187.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-93-768x480.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 30. Olemasoleva tunnuste v\u00e4\u00e4rtuste p\u00f5hjal uue tunnuse v\u00e4\u00e4rtuste m\u00e4\u00e4ramine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Vana v\u00e4\u00e4rtuse aknas on mitu valikut. \u201eSystem-missing\u201c t\u00e4hendab deklareerimata puuduvatele v\u00e4\u00e4rtustele mingi uue v\u00e4\u00e4rtuse andmist.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eSystem- or user-missing\u201c t\u00e4hendab nii deklareeritud kui ka deklareerimata puuduvatele v\u00e4\u00e4rtustele mingi uue v\u00e4\u00e4rtuse andmist.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eRange\u201c alla saab m\u00e4\u00e4ratleda mingi v\u00e4\u00e4rtuste vahemiku (nt 3\u20134, \u00fclemisse kasti 3 ja alumisse 4).<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eRange, lowest through value\u201c t\u00e4hendab, et v\u00f5etakse vahemik olemasoleva tunnuse k\u00f5ige madalamast v\u00e4\u00e4rtusest kuni v\u00e4\u00e4rtuseni, mis kasti m\u00e4rgitakse.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eRange, value through highest\u201c t\u00e4hendab, et v\u00f5etakse kasti m\u00e4rgitud v\u00e4\u00e4rtusest kuni olemasoleva k\u00f5ige k\u00f5rgema v\u00e4\u00e4rtuseni.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eAll other values\u201c saab anda mingi konkreetse v\u00e4\u00e4rtuse k\u00f5igile neile v\u00e4\u00e4rtustele, mida pole enne mainitud.<\/p>\n\n\n\n<p>Uue v\u00e4\u00e4rtuse aknas \u201eSystem missing\u201c t\u00e4hendab, et mingi olemasoleva v\u00e4\u00e4rtuse saab muuta puuduvaks v\u00e4\u00e4rtuseks, ning \u201eCopy old values\u201c t\u00e4hendab, et vanade v\u00e4\u00e4rtuste all deklareeritud konkreetsed koodid j\u00e4\u00e4vad ka uues tunnuses samaks. Toodud n\u00e4ite puhul v\u00f5iks seda rakendada koodide 1 ja 2 puhul. <\/p>\n\n\n\n<p>Kui v\u00e4\u00e4rtuste defineerimine on valmis, vajutada \u201eContinue\u201c (joonis 31).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"609\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-94.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1645\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-94.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-94-300x187.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-94-768x480.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 31. Olemasoleva tunnuse v\u00e4\u00e4rtuste baasil moodustatud uue tunnuse v\u00e4\u00e4rtused<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Siis vajutada \u201eOK\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>Andmestiku l\u00f5ppu tekkiski uus tunnus. <\/p>\n\n\n\n<p>Tunnuse kategooriate kirjeldamiseks v\u00f5tta ette \u201eVariable View\u201c. Kl\u00f5psata vastava tunnuse \u201eValues\u201c veerus oleval lahtril (Joonis 32).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"964\" height=\"684\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-95.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1646\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-95.png 964w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-95-300x213.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-95-768x545.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 964px) 100vw, 964px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 32. Uus tunnus andmestikus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Avanenud aknas tuleb \u201e+\u201c nupust lisada rida ning sisestada veergu \u201eValue\u201c kategooria v\u00e4\u00e4rtus ja veergu \u201eLabel\u201c kategooria nimetus (nagu n\u00e4ha joonisel 33). Samamoodi defineerida k\u00f5ik tunnuse kategooriad.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"723\" height=\"547\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-96.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1649\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-96.png 723w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-96-300x227.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 723px) 100vw, 723px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 33. Tunnuse kategooriatele nimetuste andmine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Kui k\u00f5ik kategooriad on defineeritud, vajutada \u201eOK\u201c.<\/p>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"SPSS s\u00fcntaks\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Tunnuse \u00fcmberkodeerimine ja kategooriatele v\u00e4\u00e4rtuste andmine SPSSi Syntaxi abil:&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Recode mnactic (1=1) (2=2) (3 thru 4=3) (6=4) (5=5) (7 thru 9=5) into t\u00f6\u00f6tstaatus.&lt;br&gt;Exe.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Value labels t\u00f6\u00f6staatus&lt;br&gt;1 \u2019t\u00f6\u00f6tavad\u2019&lt;br&gt;2 \u2019\u00f5pivad\u2019&lt;br&gt;3 \u2019t\u00f6\u00f6tud\u2019&lt;br&gt;4 \u2019pensionil\u2019&lt;br&gt;5 \u2019muu\u2019.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Fre t\u00f6\u00f6staatus. &lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;* Teeme sagedustabeli, et saaksime kontrollida, kas l\u00e4ks ikka \u00f5igesti. \u201eFre\u201c t\u00e4hendab \u201efrequencies\u201c, v\u00f5ib ka v\u00e4lja kirjutada. Ei ole vahet, kas kasutada v\u00e4ikesi v\u00f5i suuri t\u00e4hti.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">SPSS s\u00fcntaks<\/a>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"R-i k\u00e4surida\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;R-is on tunnuse \u00fcmberkodeerimiseks palju erinevaid viise. \u00dcks v\u00f5imalik on selline:&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;library(car)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;esseesti$toost &amp;lt;- recode (esseesti$mnactic, &amp;#8220;1=1; 2=2; 3:4=3; 6=4; 5=5; 7:9=5&amp;#8221;)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;#dollarim\u00e4rgi ees on andmestik, kuhu tunnus l\u00e4heb, ja dollarim\u00e4rgi taga on uue tunnuse nimi, sulgudes #esimesena on vana tunnus, mille p\u00f5hjal uus tunnus moodustatakse&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;table (esseestit$toost)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;# toob v\u00e4lja sagedused kategooriate kaupa&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;library(descr)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;freq (esseesti$toost)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;# Teeb tunnuse sagedusjaotuse&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;freq(esseesti$toost, weights$pspwght)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;# Saab esitada sagedusjaotuse kaalutuna&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">R-i k\u00e4surida<\/a>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c23e75-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c23e75-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c23e75-collapse\"><a>Uute tunnuste loomine mitme tunnuse kombineerimisel<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c23e75-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c23e75-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Loome uue tunnuse m\u00f5ne muu tunnuse vahelise arvutustehte tulemusena.<\/p>\n\n\n\n<p>Oletame, et soovime teada, kui suur on inimeste lepinguj\u00e4rgsete t\u00f6\u00f6tundide ja tegelike t\u00f6\u00f6tundide vahe.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5tame men\u00fc\u00fcst Transform -&gt; Compute Variable <\/p>\n\n\n\n<p>Avanenud aknas (Joonis 34) kirjutame lahtrisse \u201eTarget variable\u201c uue tunnuse nime ja lahtrisse \u201eNumeric Expression\u201c tehte, mille p\u00f5hjal uus tunnus arvutatakse. Antud juhul on selleks tegelike t\u00f6\u00f6tundide ja lepinguj\u00e4rgsete t\u00f6\u00f6tundide vahe. Seej\u00e4rel tuleb vajutada \u201eOK\u201c.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"819\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-97.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1653\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-97.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-97-300x252.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-97-768x645.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 34. Uue tunnuse loomine teiste tunnuste vahelise arvutustehtena<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"SPSS s\u00fcntaks\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;SPSSi Syntaxis n\u00e4eb uue tunnuse loomine v\u00e4lja nii:&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;COMPUTE \u00dcletunnid = wkhtot &amp;#8211; wkhct. &lt;br&gt;EXECUTE.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">SPSS s\u00fcntaks<\/a>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"SPSS s\u00fcntaks\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;R-is j\u00e4rgmiselt: &lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;esseesti$Yletunnid = esseesti$wkhtot \u2013 esseesti$whkct&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">SPSS s\u00fcntaks<\/a>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de561c23e80-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de561c23e80-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de561c23e80-collapse\">Teatud tingimuse alusel kategoriaalse tunnuse loomine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de561c23e80-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de561c23e80-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Oletame, et soovime luua tunnust, millel on 3 kategooriat: need, kes t\u00f6\u00f6tavad alla 40 tunni n\u00e4dalas, need kes t\u00f6\u00f6tavad 40 tundi n\u00e4dalas ja need, kes t\u00f6\u00f6tavad \u00fcle 40 tunni n\u00e4dalas.<\/p>\n\n\n\n<p>Alustame j\u00e4llegi Transform -&gt; Compute Variable<\/p>\n\n\n\n<p>Avanenud aknas kirjutame uue tunnuse nime lahtrisse \u201eTarget variable\u201c ning kategooria t\u00e4hise v\u00e4ljale \u201eNumeric expression\u201c (Joonis 35). Seej\u00e4rel vajutame nuppu \u201eIf\u201c, et defineerida tingimus, mille korral vastav kategooria luuakse.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"819\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-98.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1656\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-98.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-98-300x252.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-98-768x645.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 35. Kategooriate defineerimine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Avanenud aknas vajutame sisse nupu \u201eInclude, if case satisfies condition\u201c (Joonis 36). Seej\u00e4rel saadame vastavasse aknasse tegelike t\u00f6\u00f6tundide tunnuse ja m\u00e4\u00e4rame selle v\u00e4iksemaks kui 40. Seej\u00e4rel vajutame \u201eContinue\u201c ning seej\u00e4rel \u201eOK\u201c.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"867\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-99.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1657\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-99.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-99-300x267.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-99-768x683.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 36. Tingimuse seadmine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>J\u00e4rgneva kategooria moodustavad need, kes t\u00f6\u00f6tavad 40 tundi n\u00e4dalas (Joonis 37). Tunnuse nimi j\u00e4\u00e4b samaks, aga muutuvad kategooria number ja kategooriat defineeriv tingimus. Seej\u00e4rel vajutame taas \u201eOK\u201c; kui programm k\u00fcsib, kas v\u00f5ib muuta olemasolevat tunnust, vastame samuti \u201eOK\u201c.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"819\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-100.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1658\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-100.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-100-300x252.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-100-768x645.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 37. Teise kategooria loomine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Viimaks loome ka selle kategooria, kuhu kuuluvad need, kas t\u00f6\u00f6tavad \u00fcle 40 tunni n\u00e4dalas (Joonis 38).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"975\" height=\"819\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-101.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1661\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-101.png 975w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-101-300x252.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-101-768x645.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 975px) 100vw, 975px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 38. Kolmanda kategooria loomine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"SPSS s\u00fcntaks\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Uue tunnuse loomine teiste tunnuste p\u00f5hjal SPSSi Syntaxiga&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;If wkhtot &amp;lt; 40 T\u00f6\u00f6koormus=1.&lt;br&gt;Exe.&lt;br&gt;If wkhtot = 40 T\u00f6\u00f6koormus=2.&lt;br&gt;Exe.&lt;br&gt;If wkhtot &amp;gt; 40 T\u00f6\u00f6koormus=3.&lt;br&gt;Exe.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;Val lab T\u00f6\u00f6koormus 1 \u2019Alla 40\u2019 2 \u201940\u2019 3 \u2019\u00dcle 40\u2019.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;# \u201eVal lab\u201c on l\u00fchend s\u00f5nadest \u201evalue labels\u201c, mille v\u00f5ib ka v\u00e4lja kirjutada.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">SPSS s\u00fcntaks<\/a>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"R-i k\u00e4surida\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;R-is saab uusi tunnuseid teha nii:&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;esseesti$T\u00f6\u00f6koormus [esseesti$wkhtot &amp;lt; 40] &amp;lt;- \u2019Alla 40\u2019&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;esseesti$T\u00f6\u00f6koormus [esseesti$wkhtot = 40] &amp;lt;- \u201940\u2019&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;esseesti$T\u00f6\u00f6koormus [esseesti$wkhtot &amp;gt; 40] &amp;lt;- \u2019\u00dcle 40\u2019&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;* Praegusel juhul j\u00e4rjestatakse kategooriad t\u00e4hestiku j\u00e4rjekorras, kui soovime neid m\u00f5nes muus j\u00e4rjekorras, saame kategooriate j\u00e4rjekorra kindlaks m\u00e4\u00e4rata k\u00e4suga \u201erelevel\u201c paketis \u201eforcats\u201c.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;library(forcats)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;esseesti$T\u00f6\u00f6koormus &amp;lt;- relevel(esseesti$T\u00f6\u00f6koormus, \u201eAlla 40\u201c, \u201e40\u201c, \u201e\u201c\u00dcle 40\u201c)&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;* Tegelikult ei oleks vaja nimetadagi muid kategooriaid kui \u201eAlla 40\u201c, sest seej\u00e4rel on kategooriad juba meile sobivad j\u00e4rjekorras, sest j\u00e4rgnevad kategooriad j\u00e4\u00e4vad, nagu on, kui nimetatud kategooria esimeseks t\u00f5stame.&lt;\/p&gt;\n\n\n\n&lt;p&gt;\">R-i k\u00e4surida<\/a>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ave Kovaljov2014, t\u00e4iendatud ja parandatud 2025 Enamasti ei ole olemasolevates andmestikes andmed sellisel kujul, et neid saaks kohe iga uurimuse jaoks anal\u00fc\u00fcsida. Igal uurimusel on oma spetsiifika, mist\u00f5ttu tuleb sageli alustada andmete korrastamisest ja andmestiku valmisseadmisest selleks, et oleks \u00fcldse &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-49","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49"}],"version-history":[{"count":30,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1825,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49\/revisions\/1825"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}