{"id":43,"date":"2024-04-04T00:12:03","date_gmt":"2024-04-03T21:12:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/tunnused-ja-nende-tyybid\/"},"modified":"2024-04-04T00:16:16","modified_gmt":"2024-04-03T21:16:16","slug":"tunnused-ja-nende-tyybid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/tunnused-ja-nende-tyybid\/","title":{"rendered":"Tunnused ja nende t\u00fc\u00fcbid"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right\"><span style=\"font-size: medium\"><strong>Kadri Rootalu<\/strong><\/span><br><span style=\"font-size: medium\"><strong>2014<\/strong><\/span><\/p>\n<p>Tunnus on n\u00e4itaja, mida saab m\u00f5\u00f5ta k\u00f5igil uurimisalustel objektidel. Sotsiaalteadustes on nendeks objektideks enamasti inimesed (indiviidid, vastajad, respondendid), kuid need v\u00f5ivad olla ka riigid, maakonnad, klassid pered vms. Indiviidil v\u00f5ib nt m\u00f5\u00f5ta tunnust \u201enetosissetulek kuus\u201c, maakonnas aga selle t\u00f6\u00f6ealise elanikkonna \u201ekeskmist netosissetulekut kuus\u201c.\u00a0 Sageli on uurijate kasutatavad andmed saadud k\u00fcsitlustega. Sel juhul v\u00f5ime m\u00f5elda tunnustest kui k\u00fcsimustest, millele vastajad oma vastused on andnud.<\/p>\n<p>Andmeanal\u00fc\u00fcsi otstarbeks v\u00f5ib tunnuseid jagada vastavalt nende t\u00fc\u00fcbile arvulisteks tunnusteks (nimetatakse ka kvantitatiivseteks tunnusteks) ja mittearvulisteks tunnusteks (nimetatakse ka kvalitatiivseteks tunnusteks).<\/p>\n<p>Arvuliste tunnuste puhul on m\u00f5\u00f5tmistulemuseks arv, sealjuures v\u00f5ib arvtunnuseid veel omakorda jagada pidevateks ja diskreetseteks arvtunnusteks.<br>Pidevate arvtunnuste puhul tulevad vastusevariantidena k\u00f5ne alla k\u00f5ik punktid tunnuse skaalal. T\u00fc\u00fcpilisteks n\u00e4ideteks on pikkus ja kaal, aga ka sissetulek v\u00f5i vanus.<br>Diskreetsete arvtunnuste puhul on v\u00f5imalikud vaid t\u00e4isarvulised loendatavad vastusevariandid, nt tubade arv korteris, laste arv peres.<\/p>\n<p>Arvtunnuseid v\u00f5ib liigitada ka vastavalt skaalale, millel nad m\u00f5\u00f5detud on. Vahemikskaalal m\u00f5\u00f5detud arvtunnuste puhul kehtib reegel, et skaalapunktide vahed on igas skaala osas sama pikad. Suhteskaalal m\u00f5\u00f5detud arvtunnuste puhul lisandub tingimus, et v\u00e4\u00e4rtuste suhted on igas skaala osas t\u00f5lgendatavad. See t\u00e4hendab \u00fchtlasi, et suhteskaalal m\u00f5\u00f5detud tunnustel on \u00fcheselt kindlaks m\u00e4\u00e4ratud nullpunkt.<\/p>\n<p>Mittearvulised tunnused v\u00f5ib jagada kaheks: nominaaltunnused ja j\u00e4rjestustunnused.<\/p>\n<p>J\u00e4rjestustunnuste puhul on tunnuse vastusevariandid intensiivsuse p\u00f5hjal j\u00e4rjestatavad. Samas ei pea skaalapunktide vahed tingimata v\u00f5rdsed olema. T\u00fc\u00fcpilisteks j\u00e4rjestustunnuse n\u00e4ideteks on haridustase, igasugused meeldivuse ja rahulolu hinnangud.<\/p>\n<p>Nominaaltunnuste puhul annavad vastusevariandid vaid objekti kirjelduse, kuid ei \u00fctle midagi kirjeldatud omaduse intensiivsuse v\u00f5i suuruse kohta. Nominaaltunnuse t\u00fc\u00fcpilisteks n\u00e4ideteks on inimese sugu, rahvus v\u00f5i perekonnaseis.<\/p>\n<p>Tunnuste t\u00fc\u00fcpidest r\u00e4\u00e4kides kohtame sageli ka m\u00f5istet \u201ekategoriaalne tunnus\u201c.\u00a0 Kategoriaalne on tunnus, mille vastuste seas on eristatavad kategooriad. T\u00fc\u00fcpiliselt on kategoriaalsed tunnused mittearvulised. Eraldi tunnuse t\u00fc\u00fcbina v\u00f5ib v\u00e4lja tuua ka binaarse ehk dihhotoomse ehk kahev\u00e4\u00e4rtuselise tunnuse. Tegemist on tunnusega, millel on vaid kaks v\u00f5imalikku v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n<p>S\u00f5ltuvalt tunnuse t\u00fc\u00fcbist saab selle iseloomustamiseks kasutada eri statistilisi n\u00e4itajad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kadri Rootalu2014 Tunnus on n\u00e4itaja, mida saab m\u00f5\u00f5ta k\u00f5igil uurimisalustel objektidel. Sotsiaalteadustes on nendeks objektideks enamasti inimesed (indiviidid, vastajad, respondendid), kuid need v\u00f5ivad olla ka riigid, maakonnad, klassid pered vms. Indiviidil v\u00f5ib nt m\u00f5\u00f5ta tunnust \u201enetosissetulek kuus\u201c, maakonnas aga selle &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-43","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":893,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43\/revisions\/893"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}