{"id":38,"date":"2024-04-04T00:12:02","date_gmt":"2024-04-03T21:12:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/pohistatud-teooria\/"},"modified":"2025-10-02T17:10:59","modified_gmt":"2025-10-02T14:10:59","slug":"pohistatud-teooria","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/pohistatud-teooria\/","title":{"rendered":"P\u00f5histatud teooria"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\"><span style=\"font-size: medium;\"><strong>Krista Lepik<\/strong><\/span><br><span style=\"font-size: medium;\"><strong>Judit Str\u00f6mpl<\/strong><\/span><br><span style=\"font-size: medium;\"><strong>2014<\/strong><\/span><\/p>\n<p>P\u00f5histatud teooria on kvalitatiivne uurimisviis, mille eesm\u00e4rk on empiiriliste andmete alusel genereerida h\u00e4sti p\u00f5hjendatud teooria v\u00f5i h\u00fcpoteese. P\u00f5histatud teooria kui uurimisviis koosneb kindlatest p\u00f5him\u00f5tetest ja protseduuridest, mille k\u00e4igus uuritava n\u00e4htuse\/objekti kohta tekib p\u00f5hjendatud ja t\u00f5endatud teoreetiline teadmine, nt p\u00f5hjus-tagaj\u00e4rg seos teiste n\u00e4htustega, k\u00e4itumise prognoositavus vms. P\u00f5histatud teooria koosneb erinevatest anal\u00fc\u00fcsi- ja t\u00f5lgendamismeetoditest, mis k\u00f5ik koos on suunatud teooria loomisele. Anal\u00fc\u00fcsi- ja t\u00f5lgendamismeetodid \u2013 kolmetasandiline kodeerimine, teoreetilise valimi moodustamine, kategooriate loomine ja testimine, memode kirjutamine \u2013 k\u00f5ik koos moodustavad p\u00f5histatud teooria kui omaette metodoloogia.<\/p>\n<p>P\u00f5histatud teooria \u00fcks oluline metodoloogiline p\u00f5him\u00f5te on, et teaduslikku uurimust k\u00e4sitletakse kui tundma\u00f5ppimise protsessi, mille k\u00e4igus teadmine areneb ja laieneb iga uue sammuga. Iga uus samm testib eelmisest sammust tekkinud teadmist ja lisab uut. Sellep\u00e4rast on oluline valimi samm-sammuline moodustamine. P\u00f5histatud teooriat iseloomustavate anal\u00fc\u00fctiliste p\u00f5him\u00f5tete ja v\u00f5tete hulka kuuluvad \u00fcheaegne andmete kogumine, kodeerimine, anal\u00fc\u00fcs ja teooria arendamine. P\u00f5histatud teooriat iseloomustavate anal\u00fc\u00fctiliste v\u00f5tete hulka kuuluvad induktiivne kolmetasandiline kodeerimine, andmete p\u00f5hjal koodide ja kategooriate tuletamine, kategooriate vaheliste seoste pidev kontrollimine, t\u00e4iendamine ja hierarhia v\u00e4ljaselgitamine, memode kirjutamine ning teooria konstrueerimisel kasutatav teoreetiline valim (Charmaz, 2006). Sarnaselt n\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/diskursusanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">diskursusanal\u00fc\u00fcsile <\/a>ei anna p\u00f5histatud teooriagi uurijale ette n-\u00f6 valmis ettekirjutusi andmete osas. P\u00f5histatud teooria jaoks sobivad erinevad tekstilised andmed (nt ajaleheartiklid, intervjuude transkriptsioonid, visuaalsed tekstid, vaatlusp\u00e4evikud, toimikud jne). Oluline p\u00f5him\u00f5te on uurija avatus anal\u00fc\u00fcsitava materjali suhtes. Anal\u00fc\u00fcsi tulemus s\u00f5ltub eelk\u00f5ige tehtava anal\u00fc\u00fcsi ainesest ehk sellest, kuhu andmed meid viivad (Str\u00f6mpl, 2014).<\/p>\n<p>P\u00f5histatud teooriat loova uurimuse k\u00e4silev\u00f5tmine eeldab p\u00f5hjalikku ettevalmistust ning kannatlikku t\u00f6\u00f6d. Seet\u00f5ttu soovitame p\u00f5histatud teooriat \u00fcli\u00f5pilastele, kel on olemas eelnev ettevalmistus kvalitatiivse l\u00e4henemisviisi alal ning kes saavad oma t\u00f6\u00f6 kirjutamisel aktiivselt meetodit valdava juhendajaga konsulteerida. Anal\u00fc\u00fctilisi v\u00f5tteid, mida kasutatakse ka p\u00f5histatud teoorias (n\u00e4iteks andmete kodeerimise osas) on v\u00f5imalik kasutada ka juhtudel, kui uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk ei ole otseselt uue teooria loomine, vaid soovitakse kasutada neid v\u00f5tteid paralleelselt teiste kvalitatiivse anal\u00fc\u00fcsi meetoditega \u2013 sel juhul ei ole aga enam tegemist p\u00f5histatud teooriaga (n\u00e4iteks on tegu hoopis <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/etnograafiline-uurimus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">etnograafilise uurimusega<\/a>, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvalitatiivne-sisuanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsiga<\/a> vms).<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de887a4c13e-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de887a4c13e-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de887a4c13e-collapse\">P\u00f5histatud teooria koolkonnad<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de887a4c13e-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de887a4c13e-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>L\u00fchidalt kokku v\u00f5ttes v\u00f5ib p\u00f5histatud teooria (PT) puhul eristada nelja olulist suunda.<\/p>\n<p>P\u00f5histatud teooria arenes 20. saj keskel USAs tasakaaluks tol ajal sotsioloogias v\u00f5imutsevale positivistlikule loogilis-deduktiivsele teooriate testimisele kvantitatiivsete meetodite abil. P\u00f5histatud teooria arendajad t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja rea induktiivseid protseduure, mille abil on v\u00f5imalik induktiivselt genereerida uusi teooriaid otse empiirilistest andmetest (Glaser ja Strauss, 1967\/1995). Peamine eeldus on nn klassikalise PT puhul, et teooriat saab luua vastandina <em>a priori<\/em> ehk kogemusest s\u00f5ltumatule ja loogilisele tuletamisele ka empiirilistest andmetest l\u00e4htuvalt, nende p\u00f5hjal teooriat <em>avastades<\/em> (Glaser ja Strauss, 1967\/2012), ja selle tulemusena pakkudes v\u00e4lja <em>selgitava<\/em> teooria (Hernandez ja Andrews, 2012). Selle l\u00e4henemisviisi k\u00e4igus tutvustatakse esmakordselt kodeerimist (mis h\u00f5lmab Glaseri ja Straussi k\u00e4sitluses eesk\u00e4tt avatud kodeerimist, tuginedes erinevatele <a href=\"#kodeerimispered\">kodeerimisperedele <\/a><span style=\"background-color: #ffffff;\"> ning <a href=\"#teoreetiline_valim\"><span style=\"background-color: #ffffff;\">teoreetilise valimi<\/span><\/a> (ja ka <a href=\"#teoreetilised_ahtekohad\"><span style=\"background-color: #ffffff;\">teoreetilise k\u00fcllastumise<\/span><\/a>)<\/span> p\u00f5him\u00f5tteid.<\/p>\n<p>Interaktsionistlik PT \u2013 tugineb olulisel m\u00e4\u00e4ral pragmatismile ja interaktsionismile, kirjeldamaks inimeste tegevuse p\u00f5him\u00f5tteid (Strauss ja Corbin, 1990). Lisaks avatud kodeerimisele hakati interaktsionistliku p\u00f5histatud teooria puhul kasutama ka telgkodeerimist, valikulist kodeerimist ning erinevaid andmete v\u00f5rdlemise tehnikaid.<\/p>\n<p>Positivistlik v\u00f5i pragmatistlik PT (\u00c5ge, 2011) \u2013 tekkis vastureaktsioonina interaktsionistlikule p\u00f5histatud teooriale (Glaser, 1992), kuna Glaseri hinnangul ei lase interaktsionismist tulenevad teooriad ning telgkodeerimise p\u00f5him\u00f5tted teoorial piisavalt vabalt andmetest tekkida (Kelle, 2005). Glaser (1992) j\u00e4tkab oma t\u00f6\u00f6s juba 1978. a v\u00e4ljapakutud kodeerimisv\u00f5tete tutvustamist (Walker ja Myrick, 2006), pidades silmas praktiliselt uurimisk\u00fcsimuste-vaba l\u00e4henemist (Kelle, 2005) ja avatud, valikulise ning teoreetilise kodeerimise p\u00f5him\u00f5tteid. T\u00e4naseks on Glaser pakkunud v\u00e4lja, et p\u00f5histatud teooria on oma olemuselt induktiivne metodoloogia, mida saab kasutada nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse uurimisviisi puhul (Glaser, 2003 Holton, 2008 kaudu).<\/p>\n<p>Konstruktivistlik PT \u2013 tugineb osalt varasematele koolkondadele ja nende poolt kasutatavatele anal\u00fc\u00fcsitehnikatele, kuid siin on t\u00e4iendavaks eelduseks, et uuritavate andmete p\u00f5hjal toimub p\u00f5histatud teooriate <em>konstrueerimine<\/em>, v\u00f5ttes teadlikult arvesse ka uurija enda suhestumist maailmaga: inimeste, vaatenurkade ja uurimispraktikatega. Iga teooria on uuritava maailma t\u00f5lgendus uurijalt, aga mitte selle t\u00e4pne pilt (Charmaz, 2006: 10), tulemuseks on seega eesk\u00e4tt kirjeldav teooria (Hernandez ja Andrews, 2012). Konstruktivistlikku p\u00f5histatud teooriat on omakorda edasi arendatud situatsiooniliseks anal\u00fc\u00fcsiks (<em>situational analysis<\/em>) (Clarke, 2005), milles p\u00f6\u00f6ratakse senisest enam t\u00e4helepanu uuritavate situatsioonide ning neid m\u00f5jutavate <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/diskursusanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">diskursuste<\/a> visuaalsele kaardistamisele.<\/p>\n<p>Nagu siit p\u00f5histatud teooria suundade v\u00f5rdlusest n\u00e4ha v\u00f5ib, on erinevate koolkondade esindajatel v\u00f5rdlemisi erinevad arusaamad p\u00f5histatud teooria teoreetilistest-filosoofilistest raamistikest. Sellest tulenevalt erinevad l\u00e4henemisviisiti ka kodeerimisp\u00f5him\u00f5tted. J\u00e4rgnevalt tutvustame l\u00fchidalt t\u00e4naseks levinumate l\u00e4henemisviiside (Strauss ja Corbin, 1990 ning Charmaz, 2006) repertuaarist p\u00e4rinevaid p\u00f5him\u00f5tteid, mida p\u00f5histatud teooria, aga ka teiste kvalitatiivsete l\u00e4henemisviiside puhul kasutatakse. Tuleb arvestada, et erinevatesse traditsioonidesse kuuluvad kvalitatiivsed uurimismeetodid m\u00f5jutasid vastastikku \u00fcksteist. Sellep\u00e4rast v\u00f5ib leida sarnaseid kodeerimis- ja t\u00f5lgendamismeetodeid nt <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvalitatiivne-sisuanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kvalitatiivses sisuanal\u00fc\u00fcsis<\/a>, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/etnograafiline-uurimus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">etnograafias<\/a>, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/diskursusanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">diskursusanal\u00fc\u00fcsis<\/a>. \u00dcksnes avatud kodeerimine ja memode kirjutamine ei tee veel uurimusest p\u00f5histatud teooriat. Igal juhul on p\u00f5histatud teooria v\u00e4ltimatu tunnus uurimuse k\u00e4igus arendatud ja t\u00f5endatud teooria v\u00f5i h\u00e4sti p\u00f5hjendatud h\u00fcpoteesid, mida v\u00f5ib kas sama uurimuse raames v\u00f5i j\u00e4rgmises uurimuses testida nt kvantitatiivsete meetodite abil.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de887a4c154-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de887a4c154-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de887a4c154-collapse\">Materjalide kogumine, valim<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de887a4c154-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de887a4c154-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>P\u00f5histatud teooria l\u00e4biviimiseks sobivad v\u00e4ga erinevat laadi andmed: intervjuud, vaatlusandmed, toimikud, p\u00e4evikud, dokumendid jne. Sarnaselt teiste <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvalitatiivne-sisuanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kvalitatiivsete anal\u00fc\u00fcsimeetoditega<\/a> ei ole p\u00f5histatud teooria puhul oluline valimi esinduslikkus. Siiski eeldab anal\u00fc\u00fcsitav materjal piisavat suurust, et arendatav teooria oleks ka anal\u00fc\u00fcsitud andmete mahu poolest p\u00f5hjendatud. Nt John Creswell soovitab p\u00f5histatud teooria kasutamiseks v\u00e4hemalt 20-30 v\u00f5i isegi 50-60 kvalitatiivset intervjuud (Creswell, 2007: 67). P\u00f5histatud teooria puhul tuleb j\u00f5uda uuritava n\u00e4htuse v\u00f5imalikult p\u00f5hjaliku anal\u00fc\u00fcsini, saavutades sel moel teoreetiliste kategooriate k\u00fcllastumise \u2013 k\u00fcllastumiseni j\u00f5udmiseks kasutatakse p\u00f5histatud teooria puhul teoreetilist valimit (Charmaz, 2006).<\/p>\n<p>Alustada tuleb p\u00f5histatud teooria puhul muidugi esialgsest valimist (<em>initial sampling<\/em>), millesse h\u00f5lmatakse teemaga seonduvad uuritavad inimesed, asutused, jpt. Ent nii, nagu me ei tea p\u00f5histatud teooria puhul ette k\u00f5iki tekkivaid anal\u00fc\u00fctilisi kategooriaid ja ei saa kohe paika panna oma uurimuse l\u00f5plikke uurimisk\u00fcsimusi (Charmaz, 2006: 100), v\u00f5ib kodeerimise k\u00e4igus ilmneda vajadus koguda t\u00e4iendavaid andmeid \u2013 seega toimubki p\u00f5histatud teooria puhul andmete kogumine ja anal\u00fc\u00fcs mingil ajaperioodil \u00fcheaegselt. Kui kaua (mitme anal\u00fc\u00fcsi\u00fchiku piires) kestab andmete t\u00e4iendav kogumine, selle osas on v\u00f5imatu anda \u00fcheselt kasutatavat n\u00f5uannet, kuna teoreetiliste kategooriate k\u00fcllastumiseni j\u00f5udmine v\u00f5ib erinevate uurimuste puhul olla erinev. Kindlasti on teoreetiliste kategooriate k\u00fcllastumisest arusaamani j\u00f5udmiseks otstarbekas kasutada erinevaid anal\u00fc\u00fcsitehnikaid: anal\u00fc\u00fcsitavate kategooriate omaduste ja nendevaheliste seoste v\u00f5rdlemine, kategooriate, koodide ja memode sorteerimine (pidades silmas, et sorteerimiseks v\u00f5ib sobida rohkem kui \u00fcks v\u00f5imalus \u2013 ja et ka \u00fcks v\u00f5i teine sorteerimisviis v\u00f5ib m\u00f5jutada loodavat teooriat v\u00f5i h\u00fcpoteesi). (Charmaz, 2006). M\u00f5istekaardid, diagrammid, tabelid \u2013 k\u00f5ik need vahendid v\u00f5ivad sealjuures kasuks tulla.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de887a4c161-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de887a4c161-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de887a4c161-collapse\">Kodeerimine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de887a4c161-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de887a4c161-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Enne kodeerima asumist ja kodeerimise ajalgi on \u00fcldiselt m\u00f5istlik tutvuda kodeeritava tekstiga, kasutades aktiivse lugemise v\u00f5tteid, sh pidades aktiivselt silmas, mis toimub teksti osades ja tekstis tervikuna. <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvalitatiivne-sisuanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Kodeerimise <\/a> alguses tuleb paika panna, kas teksti asutakse kodeerima s\u00f5na- v\u00f5i ridahaaval, v\u00f5i on kodeerimis\u00fchikuks suurem anal\u00fc\u00fcsitava teksti (artikli, intervjuu transkriptsiooni vm) l\u00f5ik. Enamasti kasutatakse uurimuste l\u00e4biviimisel rida-realt kodeerimist, kuid teatud keerulisematest juhtudest l\u00e4bin\u00e4rimiseks ja ka kodeerimise alguses teksti sisseelamiseks v\u00f5ib olla kasulik kodeerida ka s\u00f5na-s\u00f5nalt. Kodeerimist v\u00f5ib l\u00e4bi viia k\u00e4sitsi, v\u00e4ljatr\u00fckitud tekstide baasil, aga ka m\u00f5nd <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvalitatiivse-analyysi-tarkvara\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kvalitatiivse anal\u00fc\u00fcsi tarkvara<\/a> kasutades. \u00dcldiselt on kasulikum alustada n-\u00f6 k\u00e4sitsi kodeerimisega, et oleks v\u00f5imalik rohkem keskenduda tekstis ilmnevatele t\u00e4hendustele ning v\u00e4hem anal\u00fc\u00fcsitarkvara mehhanismidele. Hiljem, suurema koodide hulgaga t\u00f6\u00f6tamisel, sh nende korrastamisel v\u00f5ib kvalitatiivse anal\u00fc\u00fcsi tarkvara aga v\u00e4ga kasulikuks osutuda.<\/p>\n<p><strong>Avatud kodeerimine<\/strong> <strong>(<em>open coding<\/em>)<\/strong><\/p>\n<p>on p\u00f5histatud teooria puhul esimene kodeerimisfaas, mille k\u00e4igus v\u00f5etakse uuritav tekst \u00fcksipulgi osadeks, uurides iga kodeeritava \u00fchiku puhul, millest on seal jutt ning missugust kategooriat mingi tekstiosa eeldab (Str\u00f6mpl, 2014). Kodeerimine on andmete tundma\u00f5ppimise protsess ja sellel protsessil on erinevad faasid. Algul n\u00f5uab see p\u00f5hjalikku \u00fcksikasjalikku teksti tundma\u00f5ppimist ehk induktiivset s\u00f5na-s\u00f5nalist kodeerimist, mis hiljem muutub induktiiv-deduktiivseks, kusjuures deduktsioon puudutab siin eelk\u00f5ige eelneva kodeerimise k\u00e4igus tekkinud oletuste ettevaatlikku testimist. Avatud kodeerimise hilisematel etappidel, kui kodeerija on piisavalt suurt arvu anal\u00fc\u00fcsitavatest tekstidest tundma \u00f5ppinud, v\u00f5ib arvesse v\u00f5tta ka kirjandusest loetud teadmisi. Samas tuleb ka siin arvestada p\u00f5histatud teooria erinevate suundadega ning teatud erinevustega eri autorite poolt erinevatel aegadel esitatud n\u00f5uetega. N\u00e4iteks p\u00f5histatud teooria \u00fcks rajajaist Barney Glaser on korduvalt r\u00f5hutanud, et kodeerides ei tohiks lasta end m\u00f5jutada eelteadmistest vastava teema kohta (Glaser, 1992), kuid siinkohal tulebki m\u00e4ngu oluline vahe erinevate suundade vahel. Nimelt Glaser ja samamoodi uurijad l\u00e4htuvad sellest, et iga tekst kannab endas mingisugust kindlat ja muutumatut t\u00e4hendust, mis on lugejast s\u00f5ltumatu. Sellest l\u00e4htuvalt lubab sama teksti m\u00f5istmine ainult \u00fchte \u00f5iget kodeerimist-t\u00f5lgendamist. Seevastu nt interaktsionistlik ja konstruktivistlik suund v\u00f5tavad arvesse kodeerija-t\u00f5lgendaja isikust s\u00f5ltuvaid ise\u00e4rasusi, aja ja konteksti m\u00f5ju kodeerimisele. Konstruktsionistlik l\u00e4henemine sotsiaalteadustes laiemalt ja eriti kvalitatiivsete meetodite kasutamisel r\u00f5hutab uurijate refleksiivsust ehk andmetega t\u00f6\u00f6tamisel tuleb olla teadlik oma teadmiste ja oskuste m\u00f5just uuritavatele andmetele. Oma varasematest teadmistest teadlik olemine v\u00f5imaldab uuritavale andmestikule avatud meeltega l\u00e4henemist (Charmaz, 2006: 48).<\/p>\n<p>Andmestikku kodeerides saame kasutada kas nn <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvalitatiivne-sisuanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><em>in vivo<\/em> koode<\/a> v\u00f5i <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvalitatiivse-analyysi-tarkvara\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">avatud koode<\/a>. <em>In vivo<\/em> koodid kujutavad endast tekstil\u00e4hedasi, v\u00f5ib-olla ka n\u00e4iteks intervjueeritava enda poolt jutu k\u00e4igus tabavalt s\u00f5nastatud koode. Avatud koodid pakub v\u00e4lja kodeerija ise, s\u00f5nastades oma koodid v\u00f5imalikult meeldej\u00e4\u00e4valt (Strauss ja Corbin, 1990: 68) ja\/v\u00f5i tegevust peegeldavate s\u00f5nadena (Charmaz, 2006: 48). S\u00f5nastuse poolest peaksid koodid olema v\u00f5imalikult lihtsad ja konkreetsed (Charmaz, 2006: 50). Ka varem ilmunud kirjandusest laenatud m\u00f5istete kasutamine koodidena on n\u00e4iteks ajutise lahendusena m\u00f5eldav, kuid sellisel juhul tekib oht, et kodeerimisel keskendutakse liialt vastavate m\u00f5istete j\u00e4rgimisele ning uuritavatest andmetest endist tulenevad t\u00e4hendused j\u00e4\u00e4vad tahaplaanile.<\/p>\n<p><strong>Telgkodeerimine (<em>axial coding<\/em>)<\/strong><\/p>\n<p>J\u00e4rgmine oluline kodeerimisviis on telgkodeerimine. Telgkodeerimise k\u00e4igus toimub andmetest leitud koodide pideva v\u00f5rdlemise tulemusena (Str\u00f6mpl, 2014) anal\u00fc\u00fcsikategooriate omaduste ja m\u00f5\u00f5dete \u00fclevaatamine (Charmaz, 2006: 60) ning anal\u00fc\u00fcsikategooriate ja nende alamkategooriate vaheliste seoste loomine (Strauss ja Corbin, 1990: 96). Strauss ja Corbin (1990) on telgkodeerimisega seoses pakkunud v\u00e4lja, et t\u00e4helepanu tuleks p\u00f6\u00f6rata:<\/p>\n<ol>\n<li>tingimustele, mis p\u00f5hjustavad mingeid olukordi v\u00f5i n\u00e4htuseid;<\/li>\n<li>uuritavale n\u00e4htusele endale (keskne idee, n\u00e4htus, mille \u00fcmber tegevus toimub);<\/li>\n<li>tingimustele v\u00f5i kontekstile, milles n\u00e4htus asetseb;<\/li>\n<li>n\u00e4htust m\u00f5jutavatele \u00fcldistele tingimustele nagu \u201eaeg, ruum, kultuur, majanduslik staatus, tehnoloogiad\u201c (Strauss ja Corbin, 1990: 103) jne;<\/li>\n<li>uuritava n\u00e4htusega seotud strateegiatele ja tegevustele;<\/li>\n<li>n\u00e4htusega seotud tegevuste tagaj\u00e4rgedele. (Strauss ja Corbin, 1990: 99)<\/li>\n<\/ol>\n<p>Nimetatud aspektide k\u00e4sitlemine ei ole alati tingimata vajalik, kuid v\u00f5imalik, et nendest on teatud juhtudel anal\u00fc\u00fcsikategooriate korrastamisel siiski abi. M\u00f5nev\u00f5rra sarnase abistruktuurina kodeerimisel v\u00f5ib nimetada ka Glaseri kodeerimisperesid (<em>coding families<\/em>), mis h\u00f5lmavad osalt sarnaseid kriteeriume, mida Straussi ja Corbini (1990) aspektidki, aga t\u00e4iendavalt ka n\u00e4iteks protsessi kirjeldavaid n\u00e4itajaid, n\u00e4htuse intensiivsust v\u00f5i taset, t\u00fc\u00fcpe v\u00f5i \u017eanre, vastastikke m\u00f5jusid v\u00f5i rituaale, identiteedi kujutamist, muutuseid ja piire, kultuuriga seonduvaid v\u00e4\u00e4rtusi ja norme, ning kokkuleppeid v\u00f5i konflikte (Glaser, 1978 Flick, 2006 kaudu). Tuleb aga r\u00f5hutada, et Glaseri jaoks on need kodeerimispered abivahendiks teoreetilise kodeerimise puhul, mille k\u00e4igus hakkab ilmet v\u00f5tma loodav teooria v\u00f5i h\u00fcpotees (Glaser, 1978 Charmaz, 2006 kaudu; Kelle, 2005).<\/p>\n<p><strong>Selektiivne kodeerimine (<em>selective coding<\/em>)<\/strong><\/p>\n<p>on Straussi ja Corbini (1990) k\u00e4sitluses kolmas oluline kodeerimise faas, mille k\u00e4igus toimub koodidest ja kategooriatest keskse(te) kategooria(te) eristamine. Kogu anal\u00fc\u00fcsi jooksul v\u00f5ib selle faasi ajaks v\u00f5i ajal olla t\u00e4psustunud m\u00f5ni anal\u00fc\u00fctiline kategooria, mis on teistest silmatorkavam, olulisem, korduvam v\u00f5i problemaatilisem (Str\u00f6mpl, 2014). Selle kategooria \u00e4ratundmine eeldabki uurijalt juba eelnevalt mainitud avatud meelt, uurija esialgne teemap\u00fcstitus (millele tuginedes enamasti uurimusega alustatakse) v\u00f5ib aga selektiivse kodeerimise ajaks olla ammu k\u00f5rvale j\u00e4etud, kuna andmestikust on ilmnenud olulisem ning akuutsem teema. Selektiivse kodeerimise baasil hakkab tekkima n-\u00f6 lugu uuritavast n\u00e4htusest, milles korrastatakse anal\u00fc\u00fctiliste kategooriate vahelisi seoseid, tuuakse v\u00e4lja kategooriate-vahelisi mustreid sel moel, et j\u00e4rgnevalt on v\u00f5imalik juba luua uusi h\u00fcpoteese ja\/v\u00f5i uus kesktasandi teooria (Strauss ja Corbin, 1990).<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de887a4c169-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de887a4c169-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de887a4c169-collapse\">Memode ehk anal\u00fc\u00fctiliste m\u00e4rkmete kirjutamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de887a4c169-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de887a4c169-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Selleks, et j\u00f5uda kodeeritud andmetest k\u00e4imasoleva uuringu tulemuste mustandini, on p\u00f5histatud teooria arendajad olulise osana t\u00f6\u00f6st soovitanud kirjutada memosid (vaata ka <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvalitatiivse-analyysi-tarkvara\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kvalitatiivne anal\u00fc\u00fcs tarkvaraga<\/a>). Memod kujutavad endast anal\u00fc\u00fctilisi m\u00e4rkmeid, mis sisaldavad v\u00f5rdluseid andmete ja koodide, kategooriate ning anal\u00fc\u00fcsist tekkivate m\u00f5istete vahel (Charmaz, 2006: 72). Erinevad ideed, mis muidu v\u00f5ivad meelest minna, pannakse kirja memodesse \u2013 juba esimeste koodide moodustamise ajal. Charmaz (2006), kes on palju p\u00f6\u00f6ranud t\u00e4helepanu just uurija-poolsele m\u00f5jule p\u00f5histatud teooria loomisel, on kirja pannud ka m\u00f5ned soovitused, mida tasub memode kirjutamisel silmas pidada:<\/p>\n<ul>\n<li>proovi defineerida iga koodi v\u00f5i kategooriat selle anal\u00fc\u00fctiliste omaduste alusel;<\/li>\n<li>t\u00e4psusta, millised protsessid on koodides v\u00f5i kategooriates aset leidmas;<\/li>\n<li>v\u00f5rdle omavahel andmeid; andmeid ja koode; omavahel koode; koode ja kategooriaid; omavahel kategooriaid;<\/li>\n<li>kasuta memodes toorandmeid;<\/li>\n<li>kategooria definitsiooni ning kategooria-alaste v\u00e4idete toetamiseks esita piisavalt empiirilist materjali;<\/li>\n<li>paku v\u00e4lja oletusi, mida uuritava n\u00e4htuse toimumiskohas kontrollida;<\/li>\n<li>otsi oma anal\u00fc\u00fcsis v\u00f5imalikke l\u00fcnki;<\/li>\n<li>vaidlusta ise oma koodi v\u00f5i kategooriat, k\u00fcsides selle kohta k\u00fcsimusi. (Charmaz, 2006: 82)<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kokkuv\u00f5ttes tuleb silmas pidada, et memode kirjutamine on vajalik eesk\u00e4tt uurijale endale, tema anal\u00fc\u00fctilisuse arendamiseks ning l\u00e4biviidava anal\u00fc\u00fcsi lihtsustamiseks. Seet\u00f5ttu v\u00f5iks memosid enda jaoks kirja panna v\u00f5imalikult vabas ja spontaanses vormis.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de887a4c175-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de887a4c175-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de887a4c175-collapse\">N\u00e4ide p\u00f5histatud teooria loomisest teismeliste v\u00e4givalla t\u00f5lgendamise uurimisel<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de887a4c175-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de887a4c175-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>P\u00f5histatud teooria genereerimine algab uurimisprotsessi algusest ja toimub l\u00e4bivalt terve protsessi k\u00e4igus. Uurija ei tohi unustada, et tema eesm\u00e4rk on genereerida p\u00f5histatud teooriat v\u00f5i h\u00e4sti p\u00f5hjendatud h\u00fcpoteese kvalitatiivsete andmete baasil.<\/p>\n<p>J\u00e4rgnevalt toome n\u00e4iteid \u00fchest uurimusest, kus rakendati p\u00f5histatud teooria p\u00f5him\u00f5tteid (Str\u00f6mpl, Selg, Soo ja \u0160ahverdov-\u017darkovski, 2007). V\u00e4givalla teema uurimiseks olid ette antud teatud tingimused, mis v\u00f5imaldasid planeerida ja l\u00e4bi viia uurimuse esimesel, kvalitatiivsel etapil p\u00f5histatud teooria genereerimist. Meie eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada laste perspektiiv, mitte testida, kas nad teavad ja jagavad t\u00e4iskasvanute poolt m\u00e4\u00e4ratletud v\u00e4givalla m\u00f5istet. Meil oli teada, et uurimuse teisel, kvantitatiivsel etapil on v\u00f5imalus testida esimese etapi tulemusi ehk kvalitatiivsetel andmetel tekkinud teooriat ja h\u00fcpoteese. Me teadsime, et k\u00fcsitlus, millele saame lisada oma k\u00fcsimusteploki, viiakse l\u00e4bi 7.-8.-9. klassi \u00f5pilaste hulgas, k\u00fcsitlus toimub representatiivsel <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/valimid\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">valimil <\/a> ning et see toimub nii eesti kui vene \u00f5ppekeelega koolides. Uurimuse planeerimisel l\u00e4htusime osalejate vanusest ja \u00f5ppekeelest. Kuna soovisime v\u00e4lja selgitada teismeliste perspektiivi, siis p\u00fc\u00fcdsime maksimaalselt v\u00e4listada laps-t\u00e4iskasvanu interaktsioonis toimuvat t\u00e4iskasvanu domineerimist ja planeerisime r\u00fchmaintervjuusid. Lootsime sel moel saavutada olukorra, kus teismelised arutavad v\u00e4givalla teemat vabamalt, kui nad on omavahel. Loomulikult tuli arvestada meie, t\u00e4iskasvanute kohalolekuga ning olukorrast l\u00e4htuvalt pakkusime teismelistele v\u00f5imalust m\u00f5elda sellele, millist s\u00f5numit v\u00e4givalla kohta nad meie kaudu t\u00e4iskasvanutele edastada soovivad.<\/p>\n<p>Hakkasime planeerima fookusgruppe. Esimene valimi moodustamise p\u00f5him\u00f5te oli vanus ja tutvuse m\u00e4\u00e4r osalejate vahel. Nii said esimesed r\u00fchmad moodustatud 7., 8. ja 9. klassi \u00f5pilastest, kes k\u00e4isid erinevates Tartu linna koolides ning ei olnud omavahel tuttavad. P\u00e4ris esimeses intervjuus osalesid eri soost lapsed, teises aga ainult t\u00fcdrukud. Kuna me j\u00e4rgisime PT printsiipi koguda andmed, neid kodeerida ja anal\u00fc\u00fcsida samaaegselt, siis toimuski kohe p\u00e4rast esimest intervjuud selle transkribeerimine, kodeerimine ja esmaste koodide\/kategooriate v\u00e4ljaselgitamine. J\u00e4rgmist intervjuud l\u00e4ksime l\u00e4bi viima juba teatud teadmisega eelmisest intervjuust, mis aga ei t\u00e4hendanud seda, et me kohe oleksime tahtnud seda teadmist testida. Me esitasime sama intervjuukava etten\u00e4htud k\u00fcsimusi, aga kui osalejate jutt kaldus kordama eelmises intervjuus ilmnenud ise\u00e4rasusi, siis esitasime rohkem t\u00e4psustavaid lisak\u00fcsimusi. Nt esimese intervjuu jooksul selgus, et v\u00e4givalda kogevad lapsed eelk\u00f5ige koolis. Lapsed r\u00f5hutasid samuti, et poisid ja t\u00fcdrukud kasutavad v\u00e4givalda erinevalt, aga sellega on k\u00f5ik lapsed \u00fcht- v\u00f5i teistmoodi seotud. Osalejad r\u00e4\u00e4kisid ka sellest, et \u00f5petajal on koolis \u00f5pilastevahelises v\u00e4givallas oluline roll ja et \u00f5petajad ise kasutavad vaimset v\u00e4givalda. Ilmnes, et laste jaoks k\u00f5ige hirmu\u00e4ratavamaks v\u00e4givallaliigiks on ignoreerimine. Juba esimesest intervjuust ilmnes rida olulisi koode, mis hakkasid kujundama teoreetilisi kontseptsioone. \u00dcks selline kontseptsioon oli v\u00e4givalla roll teismeliste sooidentiteedi kujunemises; teine \u2013 \u00f5petaja roll koolisuhete kujunemises; kolmas \u2013 laste poolt m\u00e4\u00e4ratletud nn v\u00e4givallaliikide erinevus t\u00e4iskasvanute omast. Nt ignoreerimine, st mittemidagitegemine kui hirmu\u00e4ratav v\u00e4givallaliik.<\/p>\n<p>Need algsed t\u00e4helepanekud m\u00f5jutasid meie edasist andmekogumisprotsessi ja valimi moodustamist. Me viisime l\u00e4bi eri vanuseliste gruppidega intervjuusid, kuid gruppide koosseis oli iga kord erinev. Ma tahtsime testida soolise aspekti olulisust teema arendamisel, mist\u00f5ttu otsustasime teha paar intervjuud samasooliste teismelistega, et vaadata, kuidas see m\u00f5jutab arutelu. Selgus, et omavahel olles r\u00e4\u00e4kisid poisid ja t\u00fcdrukud t\u00f5epoolest poiste ja t\u00fcdrukute omavahelisest v\u00e4givallast avameelsemalt. Ilmnes mingil m\u00e4\u00e4ral ootamatu t\u00f5ik, et nii t\u00fcdrukud kui poisid arvasid, et t\u00fcdrukutevaheline vaimne v\u00e4givald on ohvrile kordades r\u00e4ngema m\u00f5juga kui poistevaheline f\u00fc\u00fcsiline v\u00e4givald, mida nii poisid kui ka t\u00fcdrukud hindasid pigem heaks konfliktilahendamise viisiks. Seda r\u00f5hutasid lapsed igas intervjuus, et t\u00e4iskasvanute jaoks on k\u00f5ige hullem v\u00e4givald f\u00fc\u00fcsiline, aga laste jaoks \u2013 vaimne. Ignoreerimine kui raske vaimne v\u00e4givald kordus intervjuust intervjuusse. Eesm\u00e4rgiga testida erinevate tunnuste m\u00f5ju meie t\u00e4rkavatele teoreetilistele kontseptsioonidele, viisime l\u00e4bi grupiintervjuud erinevates Eesti paikades: pealinnas, v\u00e4ikelinnas, maal, eesti ja vene koolide \u00f5pilaste hulgas, sama klassi \u00f5pilaste grupis ja paralleelklasside \u00f5pilaste hulgas ning isegi kahe asenduskodu laste grupis eesm\u00e4rgiga uurida, kas ka nende v\u00e4givallakogemused on seotud eelk\u00f5ige kooliga. Selline valimi moodustamise p\u00f5him\u00f5te oli teoreetiline valim, sest oli otseselt seotud teooria genereerimise eesm\u00e4rgiga ehk me soovisime v\u00e4givalla teema kohta saada sellist seletust, mis oleks v\u00e4hemalt Eesti \u00fchiskonnas vastuv\u00f5etav.<\/p>\n<p>Kuid teoreetilise valimi moodustamine oli vaid \u00fcks osa teooria genereerimisest. Paralleelselt toimus pingeline t\u00f6\u00f6 andmete kodeerimisel ja t\u00f5lgendamisel. Kuna uurimisgrupi liikmeid oli kolm, siis liigse subjektiivsuse v\u00e4ltimiseks toimus kodeerimine \u00fcksteisest s\u00f5ltumatult. Nt kui iga grupi liige oli kodeerinud eelmise intervjuu transkriptsiooni, tulime kokku ja v\u00f5rdlesime omavahel tulemusi ning edasi l\u00e4ksime nende koodide\/kategooriatega, kus meie kolme arusaamad \u00fchtisid. Kasutasime p\u00f5hiliselt avatud kodeerimist ja eri tekstiosade v\u00f5rdlemist ning kirjutasime hulganisti memosid. Paralleelselt lugesime ka teemakohast kirjandust. Kui andmekogumine oli l\u00f5petatud, vaatasime \u00fcle olulisemad kategooriad ja nende juurde kuuluvaid oletusi\/seletusi. Selleks, et olla kindel oluliste kategooriate sisus, selekteerisime intervjuudest need l\u00f5igud, kus p\u00f5hikategooriad esile kerkisid ning vaatasime neid tekste n\u00fc\u00fcd juba fokuseeritult. S\u00f5elale j\u00e4id neli j\u00e4rgnevat teemat:<\/p>\n<ul>\n<li>V\u00e4givalla liigitamine sooaspektist l\u00e4htuvalt;<\/li>\n<li>V\u00e4givalla roll koolisuhete kujunemises;<\/li>\n<li>\u00d5petaja roll \u00f5pilastevaheliste suhete kujunemises;<\/li>\n<li>\u00d5pilastevaheliste erinevuste taastootmine klassis \u00f5petaja aktiivsel osalusel.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Neid l\u00f5ike uuesti kodeerides m\u00e4rkasime, et nende teemade\/kategooriate tagant kerkib \u00fcks oluline kategooria, mis seni oli meie jaoks varjatud \u2013 nimelt ebav\u00f5rdsus \u00f5pilaste ja \u00f5petajate vahel. Selgus, et \u00f5pilased t\u00f5rjuvad v\u00e4givalla kaudu osa \u00f5pilasi, aga ka \u00f5petajaid, kes mingil p\u00f5hjusel ei sobi, kes h\u00e4irivad teisi. Hakkas kerkima omamoodi hierarhia omadest ja v\u00f5\u00f5rastest ning v\u00e4hemalt teismeliste s\u00f5nade kaudu ilmnes, et sellist olukorda kujundavad \u00f5petajad ise, kes hinnete jm kaudu annavad teada klassis istuvatele \u00f5pilastele, kes on tubli ja sobilik \u00f5pilane ja kes mitte. See olukord meenutas v\u00e4ga Bourdieu s\u00fcmbolilise v\u00e4givalla teooriat, mille kaudu kool taasloob kultuuri. Me leidsime, et meie empiiriliste andmete taga peituv teoreetiline seletus on t\u00e4iesti v\u00f5rreldav s\u00fcmbolilise v\u00e4givalla teooriaga.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de887a4c17e-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de887a4c17e-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de887a4c17e-collapse\">Soovitatav kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de887a4c17e-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de887a4c17e-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Magistrit\u00f6\u00f6, kus on kasutatud puhtalt p\u00f5histatud teooriat \u2013 Suvi, H. (2009). <em>Lapse subjektsuse ja objektsuse esitamine ajakirjanduses Postimehe n\u00e4itel<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu: Tartu \u00dclikool.<\/p>\n<p>P\u00f5histatud teooria (kasutatuna kombineerituna muude meetoditega) n\u00e4ide magistrit\u00f6\u00f6s \u2013 Oja, K. (2005). <em>Ajude \u00e4ravool avaliku arutelu objektina<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu: Tartu \u00dclikool. <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/742\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/742<\/a><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de887a4c183-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de887a4c183-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de887a4c183-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de887a4c183-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de887a4c183-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>\u00c5ge, L.-J. (2011). Grounded Theory Methodology: Positivism, Hermeneutics, and Pragmatism. <em>The Qualitative Report, 16<\/em>(6), lk. 1599-1615, <a href=\"http:\/\/www.nova.edu\/ssss\/QR\/QR16-6\/age.pdf\">http:\/\/www.nova.edu\/ssss\/QR\/QR16-6\/age.pdf<\/a><\/p>\n<p>Charmaz, K. (2006). <em>Constructing grounded theory: A practical guide through qualitative analysis<\/em>. Los Angeles; London; New Delhi; Singapore: SAGE.<\/p>\n<p>Clarke, A. E. (2005). <em>Situational analysis: grounded theory after the postmodern turn.<\/em> Thousand Oaks; London; New Delhi: SAGE.<\/p>\n<p>Creswell, J. (2007). <em>Qualitative inquiry &amp; research design: choosing among five approaches.<\/em> Thousand Oaks etc.: Sage.<\/p>\n<p>Flick, U. (2006). <em>An introduction to qualitative research<\/em>. Los Angeles; London; New Delhi; Singapore: SAGE.<\/p>\n<p>Glaser, B. G. (1992). <em>Basics of grounded theory analysis<\/em>. Mill Valley, CA: Sociological Press.<\/p>\n<p>Glaser, B. G.; Strauss, Anselm L. (2012). The discovery of grounded theory: strategies for qualitative research. New Brunswick; London: Aldine Transaction. (Originaalteos avaldatud 1967)<\/p>\n<p>Hernandez, C. A., Andrews, T. (2012). Commentary on \u201cConstructing New Theory for Identifying Students with Emotional Disturbance\u201d. <em>The Grounded Theory Review, 11<\/em> (1), 59-63, <a href=\"http:\/\/groundedtheoryreview.com\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/1101_01.pdf\">http:\/\/groundedtheoryreview.com\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/1101_01.pdf<\/a><\/p>\n<p>Holton, J. A. (2008). Grounded Theory as a General Research Methodology. <em>Grounded Theory Review, 7<\/em>(2), <a href=\"http:\/\/groundedtheoryreview.com\/2008\/06\/30\/grounded-theory-as-a-general-research-methodology\/\">http:\/\/groundedtheoryreview.com\/2008\/06\/30\/grounded-theory-as-a-general-research-methodology\/<\/a><\/p>\n<p>Kelle, U. (2005). \u201cEmergence\u201d vs. \u201cForcing\u201d of Empirical Data? A Crucial Problem of \u201cGrounded Theory\u201d Reconsidered. <em>Forum: Qualitative Social Research, 6<\/em>(2), <a href=\"http:\/\/www.qualitative-research.net\/index.php\/fqs\/article\/view\/467\/1000#g2\">http:\/\/www.qualitative-research.net\/index.php\/fqs\/article\/view\/467\/1000#g2<\/a><\/p>\n<p>Masso, A. (2008). <em>Kvalitatiivsete andmete kodeerimine ja p\u00f5histatud teooria<\/em>. Loenguslaidid.<\/p>\n<p>Strauss, A. L., Corbin, J. (1990). <em>Basics of Qualitative Research. Grounded Theory Procedures and Techniques<\/em>. Newbury Park, CA: Sage.<\/p>\n<p>Str\u00f6mpl, J. (2014). <em>P\u00f5histatud teooria (PT) \/ Grounded Theory<\/em>. Loenguslaidid.<\/p>\n<p>Str\u00f6mpl, J., Selg, M., Soo, K., \u0160ahverdov-\u017darkovski, B. (2007). Eesti teismeliste v\u00e4givallat\u00f5lgendused. Uuringuraport. <em>Sotsiaalministeeriumi toimetised,<\/em> 3\/2007 Tallinn: Sotsiaalministeerium.<\/p>\n<p>Walker, D., Myrick, F. (2006). Grounded Theory: An Exploration of Process and Procedure. <em>Qualitative Health Research, 16<\/em>(4), 547-559, <a href=\"http:\/\/www.sagepub.com\/gray\/Website%20material\/Journals\/qhr_walker.pdf\">http:\/\/www.sagepub.com\/gray\/Website%20material\/Journals\/qhr_walker.pdf<\/a><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><!--break--><\/p>\n<p><strong>M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong><\/p>\n<p><strong><a name=\"kodeerimispered\"><\/a>Kodeerimispered<\/strong> \u2013 uuritavat n\u00e4htust kirjeldavad erinevat laadi aspektid, millele p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu teooria moodustamisel. Kodeerimisperedele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rates on v\u00f5imalik j\u00e4lgida, et erinevad n\u00e4htuse omadused oleksid anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus v\u00f5imalikult terviklikult kaetud.<\/p>\n<p><strong>Memod<\/strong> \u2013 anal\u00fc\u00fctilised m\u00e4rkmed, mis aitavad v\u00f5rrelda uurimuses kasutatavaid andmeid ja kodeerimisel tekkivaid koode. Memodesse pannakse kirja kodeerimise k\u00e4igus tekkivad ideed ja oletused, et neid hiljem anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus kontrollida ning varem samal teemal ilmunud kirjanduses esitatuga v\u00f5rrelda.<\/p>\n<p><strong><a name=\"teoreetilised_ahtekohad\"><\/a>Teoreetiline k\u00fcllastumine<\/strong> \u2013 olukord, kus p\u00f5histatud teooria loomisel ei ilmne anal\u00fc\u00fcsitavatest andmetest uuritava n\u00e4htuse kohta enam uusi anal\u00fc\u00fctilisi kategooriaid ega nende omadusi.<\/p>\n<p><strong><a name=\"teoreetiline_valim\"><\/a>Teoreetiline valim<\/strong> \u2013 valimi moodustamise p\u00f5him\u00f5te, kus uusi andmeid valitakse ja kogutakse vastavalt m\u00f5istetele, mis seni on juba anal\u00fc\u00fcsitud andmestikust esile kerkinud. Erinevalt tavap\u00e4rastest valimi moodustamise p\u00f5him\u00f5tetest toimub teoreetilise valimi moodustamine seega paralleelselt andmete anal\u00fc\u00fcsimisega (mitte enne andmete kogumist).<\/p>\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Krista LepikJudit Str\u00f6mpl2014 P\u00f5histatud teooria on kvalitatiivne uurimisviis, mille eesm\u00e4rk on empiiriliste andmete alusel genereerida h\u00e4sti p\u00f5hjendatud teooria v\u00f5i h\u00fcpoteese. P\u00f5histatud teooria kui uurimisviis koosneb kindlatest p\u00f5him\u00f5tetest ja protseduuridest, mille k\u00e4igus uuritava n\u00e4htuse\/objekti kohta tekib p\u00f5hjendatud ja t\u00f5endatud teoreetiline teadmine, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-38","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2280,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions\/2280"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}