{"id":37,"date":"2024-04-04T00:12:02","date_gmt":"2024-04-03T21:12:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/loovuurimismeetodid\/"},"modified":"2025-09-17T17:42:44","modified_gmt":"2025-09-17T14:42:44","slug":"loovuurimismeetodid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/loovuurimismeetodid\/","title":{"rendered":"Loovuurimismeetodid"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\"><span style=\"font-size: medium;\"><strong>Maria Murumaa-Mengel<\/strong><\/span><br>\n<span style=\"font-size: medium;\"><strong>2014<\/strong><\/span><\/p>\n<p>Loovuurimismeetodid (ingl <em>creative research methods<\/em>) on kvalitatiivsete visuaalsete uurimismeetodite laiema raamistiku alla kuuluv l\u00e4henemine. See sotsiaalse konstruktivismi p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htuv andmekogumisviis on enamasti segu traditsioonilistest uurimismeetoditest (<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/intervjuu\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">intervjuu<\/a>, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/fookusgrupi-intervjuu\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">fookusgrupp<\/a>, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/vaatlus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">vaatlus<\/a>) ning projektiivtehnikatest ja loovatest \u00fclesannetest. Meetodi puhul palutakse inimestel rakendada oma m\u00e4ngulist v\u00f5i loomingulist t\u00e4helepanu millegi loomisele ning selle m\u00f5testamisele. Sellisel viisil on v\u00f5imalik saada mitmek\u00fclgset informatsiooni, mis traditsiooniliste kvalitatiivsete uurimismeetodite kasutamisel j\u00e4\u00e4b k\u00e4ttesaamatuks. Eriti innukalt on l\u00e4henemist kasutatud tundlike uurimisteemade puhul ning laste ja noorte eagrupi uurimisel.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf37b274-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf37b274-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf37b274-collapse\">Meetodi kujunemislugu<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf37b274-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf37b274-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Loovuurimismeetodite eelk\u00e4ijaks peetakse sajandi jagu kasutusel olnud projektiivtehnikaid, teatud \u00fchisosa on ka osalus-tegevusuuringuga (ingl <em>participatory action research<\/em>).\u00a0 Projektiivtehnikate kasutamisel on olnud kaks peamist p\u00f5hjust: 1) julgustada inimesi k\u00f5nelema teemadel, mis v\u00f5ivad ebamugavad v\u00f5i piinlikud tunduda (Catterall ja Ibbotson, 2000), ja 2) m\u00f5ista, mida inimene \u201etegelikult\u201c millestki arvab, n\u00e4ha s\u00f5nadest kaugemale. Laste ja noorte puhul on projektiivtehnikaid kasutatud, kuna pikalt on lapsi peetud justkui \u201emitte veel p\u00e4risinimesteks\u201c (Casas, Gonzalez ja Navarro, 2014) ning on arvatud, et lapsed ja noored ei ole v\u00f5imelisedki oma k\u00e4itumise motiive selgitama. Viimasel ajal on aga aina enam levinud laste (ja tegelikult laiemaltki uuringutes osalevate inimeste) rekontseptualiseerimine (Moore, Saunders ja McArthur, 2011), kus neile antakse \u00f5igus ja v\u00f5imalus oma arvamusi v\u00e4ljendada ning \u00f6elda ise, mida loodud materjalid \u201etegelikult t\u00e4hendavad\u201c (Gauntlett ja Holzwarth, 2006). Loovuurimismeetodid ongi teatud m\u00f5ttes projektiivtehnikate edasiarendus, mis v\u00f5tab arvesse paradigma muutust ning annab uuringus osalejaile suurema (kont)rolli. Meetod on \u00fcles ehitatud eeldusele, et kui indiviidil on aega, et ise midagi luua, siis j\u00f5uab ta paremini oma m\u00f5tetes ja tunnetes selgusele ning n\u00e4eb asju uues valguses (Gauntlett, 2011).<\/p>\n<p>Loovuurimismeetodite \u00fcks peamisi eestk\u00f5nelejaid on Briti sotsioloog ja meediateoreetik David Gauntlett, kes kasutab s\u00f5na \u201e<em>creative<\/em>\u201c seotuna materjaliga, mida enne (uuringut) ei eksisteerinud, mitte kultuurilise, visuaalkunstiga seotud hinnanguga.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf37b280-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf37b280-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf37b280-collapse\">Meetodi kasutamise n\u00e4iteid maailmast<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf37b280-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf37b280-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Viimasel paaril aastak\u00fcmnel on loovuurimismeetodeid kasutanud eri valdkondade uurijad (sotsioloogia, ps\u00fchholoogia, meediauuringud, haridus- ja terviseuuringud).\u00a0 Uuringutes osalejatel palutakse esmalt v\u00f5tta aega ja p\u00f6\u00f6rata oma m\u00e4nguline t\u00e4helepanu mingi visuaali (joonistus, foto, video, kollaa\u017e) v\u00f5i eseme (nt saviskulptuur, Lego-konstruktsioon, kudum) loomisele ning hiljem palutakse materjali v\u00f5i objekti loojal seda suuliselt selgitada, et anda uurijale v\u00f5imalus m\u00f5ista loomeprotsessi valikute t\u00e4hendust ja sisu.<\/p>\n<p>Loovuurimismeetodeid saab rakendada ja on rakendatud v\u00e4ga erinevate uurimisprobleemide puhul: mitmesuguste n\u00e4htuste ja nende tajumise m\u00f5istmiseks, igap\u00e4evapraktikate uurimiseks, telesaadete v\u00f5i turunduskampaaniate vastuv\u00f5tu anal\u00fc\u00fcsimiseks, poliitiliste liikumiste v\u00f5i subkultuuride uurimiseks. Siinkohal m\u00f5ned konkreetsed n\u00e4ited, kuidas eri autorid on meetodit kasutanud.<\/p>\n<ul>\n<li>David Gauntlett (1997) uuris laste keskkonnateadlikkust, viies k\u00f5igepealt l\u00e4bi grupiintervjuud ning paludes osalejatel hiljem teha neile antud videokaameratega video neid \u00fcmbritsevast\u00a0 keskkonnast ning sealsetest probleemidest.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>Lorraine Young ja Hazel Barrett (2001) p\u00fc\u00fcdsid uurida t\u00e4navalaste suhet t\u00e4navakeskkonnaga ning nende elluj\u00e4\u00e4mismehhanisme. Noortel paluti joonistada kaart oma elukeskkonnast, m\u00e4rkides \u00e4ra kohad, kus nad p\u00e4eva jooksul k\u00f5ige enam aega veedavad. Lisaks paluti lastel joonistada pilte, mille teemadeks olid igap\u00e4evaelu situatsioonid. Uuringu \u00fcheks osaks oli veel fotop\u00e4eviku koostamine, mida luues said lapsed j\u00e4\u00e4dvustada kohad, kus nad k\u00e4ivad, ja tegevused, mida nad 24 tunni jooksul teevad.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>Fotosid on oma uuringus kasutanud ka Angela Bolton, Christopher Pole ja Phillip Mizen (2004), et anal\u00fc\u00fcsida, kuidas Suurbritannia t\u00f6\u00f6tavad noored suhtuvad oma t\u00f6\u00f6kohta. Osalejatel paluti pildistada oma t\u00f6\u00f6kohta ning fotode abil said uurijad parema ligip\u00e4\u00e4su teadmisele sellest, millisena noored t\u00f6\u00f6elu tajuvad ja millised on t\u00f6\u00f6ga kaasask\u00e4ivad t\u00e4hendused.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>Ruth Holliday (2004) uuris geide identiteete kolmes erinevas keskkonnas \u2013 t\u00f6\u00f6l, kodus ja l\u00f5butsedes, seda eelk\u00f5ige osalejate riietuse ja enesepresentatsiooni p\u00f5hjal. Osalejatel paluti end filmida kolme keskkonna k\u00f5ige tavalisemas riietuses ning seej\u00e4rel materjali kommenteerida.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>Alan Radley, Darrin Hodgetts ja Andrea Cullen (2005) kasutasid loovuurimismeetodeid kodutute inimeste seas l\u00e4biviidud uuringus \u2013 s\u00fcvaintervjuudele j\u00e4rgnes fotode tegemine, mille puhul paluti indiviididel pildistada kohti ja tegevusi, millel oli neile isiklik t\u00e4hendus, et m\u00f5ista, kuidas nemad n\u00e4evad oma kodulinna. Uuringu l\u00f5petuseks paluti osalejatel tehtud fotodest r\u00e4\u00e4kida.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>Fatimah Awan (2007) uuris intervjuude ning kollaa\u017eide meisterdamise abil, kuidas Inglismaa noored kasutavad meediat, et anda edasi oma identiteeti ja selle moodustumist: noored kasutasid ajalehti ja ajakirju ning valmistasid kaks kollaa\u017ei, kujutades \u00fchel seda, kuidas nad ise ennast n\u00e4evad, ning teisel seda, kuidas nad arvavad, et teised neid n\u00e4evad.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>David Gauntlett (2007) on kasutanud inimeste identiteete uurides Lego mudeleid, paludes osalejatel luua klotside abil metafoorne kujutis sellest, kuidas nad tunnevad end esmasp\u00e4eva hommikul ja reede p\u00e4rastl\u00f5unal. Samuti paluti neil panna klotsidest kokku n\u00e4iteks \u201ep\u00f5rgulik poiss-\/t\u00fcdruks\u00f5ber\u201c v\u00f5i \u201ep\u00f5rgulik \u00fclemus\u201c. Lisandusid selgitused, kelle v\u00f5i millega on tegu ning miks osaleja sellised loomingulised valikud tegi.<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf37b28a-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf37b28a-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf37b28a-collapse\">Meetodi kasutamise n\u00e4iteid Eestist<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf37b28a-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf37b28a-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<ul>\n<li>Inga Kaldi magistrit\u00f6\u00f6s <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/42387\/kald_inga_ma_2014.pdf?sequence=1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u201c1. ja 2. klassi laste <em>online<\/em>-riskikogemused ja toimetulekustrateegiad\u201d<\/a> (2014) on toimetulekustrateegiate teema juures kasutatud tavap\u00e4raste fookusgrupi k\u00fcsimuste k\u00f5rval joonistamise ja kollaa\u017ei meisterdamise \u00fclesannet. Selleks jagati lastele paberid ning asetati lauale v\u00e4ljal\u00f5igatud pildid, mis kujutasid Leiutajatek\u00fcla Lottet, lapsevanemaid, s\u00f5pru, arvutit ja telefoni. Uurija luges osalejatele ette l\u00fchikese jutukese sellest, kuidas Lottega hakkab internetis v\u00f5\u00f5ras kaaskasutaja r\u00e4\u00e4kima ning tahab temaga kokku saada. Lapsed pidid joonistama ja meisterdama seda, mida Lotte p\u00e4rast sellist olukorda tegema peaks.<\/li>\n<\/ul>\n<figure id=\"attachment_287\" aria-describedby=\"caption-attachment-287\" style=\"width: 609px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-287\" title=\"Joonis 1. Kollaa\u017e Inga Kaldi magistrit\u00f6\u00f6st, autoriks kaheksa-aastane poiss.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/ingak.png\" alt=\"Joonis 1. Kollaa\u017e Inga Kaldi magistrit\u00f6\u00f6st, autoriks kaheksa-aastane poiss.\" width=\"609\" height=\"438\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/ingak.png 609w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/ingak-300x216.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 609px) 100vw, 609px\"><figcaption id=\"caption-attachment-287\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 1. Kollaa\u017e Inga Kaldi magistrit\u00f6\u00f6st, autoriks kaheksa-aastane poiss<\/figcaption><\/figure>\n<ul>\n<li>Maria Murumaa-Mengeli magistrit\u00f6\u00f6s (2010) <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/16358\/Murumaa_Maria?sequence=1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u201eAuditooriumi t\u00e4htsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalv\u00f5rgustikes saadetavate s\u00f5numite n\u00e4itel\u201c <\/a>kasutati t\u00fc\u00fcpimis\u00fclesannet, mille k\u00e4igus selgus uuringus osalejate kujutlus t\u00fc\u00fcpilistest Facebooki kasutajatest. Osalevatel g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilastel paluti fookusgruppides v\u00f5tta paaridesse ning joonistada umbes viis Facebooki kasutajat\u00fc\u00fcpi. Hiljem kommenteeriti ja selgitati joonistatut \u00fchiselt. Murumaa-Mengel uuris hiljuti (2015, ilmumas) loovuurimismeetodite abil ka seda, kuidas tajuvad g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilased <em>online<\/em>-perverti: \u00f5pilastel paluti esmalt joonistada pilt internetiperverdist ning kaks kuud hiljem viidi osalejatega l\u00e4bi individuaalintervjuud, milles paluti intervjueeritavatel kirjeldada, mida ja miks nad olid joonistanud.<\/li>\n<\/ul>\n<figure id=\"attachment_288\" aria-describedby=\"caption-attachment-288\" style=\"width: 254px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-288\" title=\"Joonis 2. \u00dche Murumaa-Mengeli uuringus (2015, ilmumas) osalenud noormehe joonistus netiperverdist.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/mmm.png\" alt=\"Joonis 2. \u00dche Murumaa-Mengeli uuringus (2015, ilmumas) osalenud noormehe joonistus netiperverdist.\" width=\"254\" height=\"349\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/mmm.png 254w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/mmm-218x300.png 218w\" sizes=\"auto, (max-width: 254px) 100vw, 254px\"><figcaption id=\"caption-attachment-288\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 2. \u00dche Murumaa-Mengeli uuringus (2015, ilmumas) osalenud noormehe joonistus netiperverdist<\/figcaption><\/figure>\n<ul>\n<li>Gerda Suumann annab oma bakalaureuset\u00f6\u00f6s (2012) <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/25870\/suumann_gerda.pdf?sequence=1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u201eKujuteldava kasutaja suhtlusportaali profiililoome anal\u00fc\u00fcs loominguliste uurimismeetodite abil\u201d<\/a> p\u00f5hjaliku \u00fclevaate meetodist ning on seda rakendanud j\u00e4rgnevalt: \u00f5pilastel paluti v\u00e4lja m\u00f5elda \u00fcks kujuteldav k\u00fcmneaastane tegelane (nimi, elukoht, perekond, tegevused, mis meeldib jne). Seej\u00e4rel paluti \u00f5pilastel m\u00f5elda, milliseid veebikeskkondi nende loodud karakter kasutaks. \u00d5pilased said enda m\u00f5tete v\u00e4ljendamiseks kasutada paberit ning v\u00e4rvilisi pliiatseid. \u00dclesande lahendamisel kombineerisid noored joonistusi ja teksti. Teises etapis paluti osalejatel joonistada oma juba loodud kujuteldav tegelane 12aastasena ning kirjutada, kuidas ta muutunud on ning mis on temaga selle kahe aasta jooksul juhtunud. Kolmandas etapis oli noorte loodud kujuteldav tegelaskuju 14aastane ning gruppidel paluti vastavalt nende endi soovile kas muuta tegelaskuju varem loodud <em>online<\/em>-identiteeti v\u00f5i luua talle eale sobivam <em>online<\/em>-identiteet m\u00f5nes muus veebikeskkonnas. T\u00f6\u00f6vahenditeks olid kahes viimases etapis internetiallikad, fotot\u00f6\u00f6tlusvahendid ja mobiiltelefonid.<\/li>\n<\/ul>\n<figure id=\"attachment_289\" aria-describedby=\"caption-attachment-289\" style=\"width: 614px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-289\" title=\"Joonis 3. Suumanni uuringu k\u00e4igus loodud v\u00e4ljam\u00f5eldud tegelase Karoliina sotsiaalmeedia profiil.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/gsuumann.png\" alt=\"Joonis 3. Suumanni uuringu k\u00e4igus loodud v\u00e4ljam\u00f5eldud tegelase Karoliina sotsiaalmeedia profiil.\" width=\"614\" height=\"568\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/gsuumann.png 614w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/gsuumann-300x278.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 614px) 100vw, 614px\"><figcaption id=\"caption-attachment-289\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 3. Suumanni uuringu k\u00e4igus loodud v\u00e4ljam\u00f5eldud tegelase Karoliina sotsiaalmeedia profiil<\/figcaption><\/figure>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf37b290-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf37b290-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf37b290-collapse\">Meetodi eelised<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf37b290-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf37b290-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Loovuurimismeetodite eelised on peamiselt seotud m\u00f5tlemisprotsessi pikendamise, m\u00e4ngur\u00f5\u00f5mu ja uuritavate aktiivsema rolliga. Nii saab meetodi plussidena v\u00e4lja tuua n\u00e4iteks j\u00e4rgmist.<\/p>\n<ul>\n<li>M\u00f5tlemis-, t\u00e4hendusloome- ja \u00fcldistele loomeprotsessidele antakse rohkem aega. Tavap\u00e4rases intervjuusituatsioonis peavad osalejad andma vastuseid kiiresti, seda ka keerukate v\u00f5i tundlike teemade puhul. Loovuurimismeetodite kasutamisel on osalejal v\u00f5imalus k\u00f5igepealt teemat m\u00f5testada midagi luues ning seej\u00e4rel uuesti refleksioonietapis. Nii on v\u00f5imalik p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu m\u00f5tetele ja arvamustele, mis v\u00f5ivad olla pealiskaudsemal l\u00e4henemisel n\u00e4htamatud.<\/li>\n<li>Gauntlett (2010) usub ka, et k\u00e4elise tegevusega midagi luues m\u00f5tlevad inimesed asjadest teistmoodi ja ergutavad aju ebatavalistel viisidel ning see viib s\u00fcgavama ja m\u00f5tisklevama tegevuseni.<\/li>\n<li>Kogu uuringuprotsess on koost\u00f6isema iseloomuga. Uurija ei anna loodud materjalidele oma, tihti meelevaldseid t\u00e4hendusi, vaid kasutab interpreteerimisel v\u00f5imalikult palju osalejate abi, andes selle kaudu uuritavatele h\u00e4\u00e4le. Uuringu subjektidel on v\u00f5imalik oma loodud materjali muuta (kustutada, \u00fcmber vormida v\u00f5i lisada) ja p\u00f6\u00f6rata niiviisi t\u00e4helepanu aspektidele, mis on neile olulised.<\/li>\n<li>Osalejate huvi loomingulise enesev\u00e4ljenduse vastu on enamasti suur ning suurendab osalemisaktiivsust ja kaasatust. Meetod pakub m\u00e4ngur\u00f5\u00f5mu ja on tihti l\u00f5bus k\u00f5igile uuringu osalistele. Teisalt peab uurija j\u00e4lgima, et protsess ei muutuks liiga meelelahutuslikuks ning r\u00f6\u00f6viks nii uuringult t\u00f5siseltv\u00f5etavuse.<\/li>\n<li>Loovuurimismeetodid on eriti t\u00f5husad nendes gruppides, kus s\u00f5naline v\u00e4ljendusoskus on madal (nt lapsed, vaimupuudega inimesed), v\u00f5i teemade puhul, millest on keeruline k\u00f5nelda (nt riskik\u00e4itumine, negatiivsed isiklikud elukogemused).<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf37b29a-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf37b29a-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf37b29a-collapse\">Meetodi kitsaskohad (ja lahendused)<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf37b29a-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf37b29a-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Loovuurimismeetoditega seonduvas kriitikas on meetodi puudustena v\u00e4lja toodud v\u00e4hest t\u00f5siseltv\u00f5etavust, ebausaldusv\u00e4\u00e4rset anal\u00fc\u00fcsietappi ja pea l\u00f5pmatut t\u00f5lgendusrepertuaari. M\u00f5ned autorid on kriitikale vastanud ning pakkunud v\u00e4lja oma lahendusi ning k\u00e4sitlusviise. Olgu m\u00f5ned olulisemad punktid siin v\u00e4lja toodud.<\/p>\n<ul>\n<li>Kriitikute arvates on meetod liiga lapsik ning just seep\u00e4rast rohkem sobilik noorte uuringuks, kuid Samantha Punch (2002) on anal\u00fc\u00fcsinud meetodi erinevusi laste ja t\u00e4iskasvanute uurimisel ning \u00fctleb, et on eksitav r\u00e4\u00e4kida eraldi lastele ja t\u00e4iskasvanutele m\u00f5eldud uurimismeetoditest, see on tingitud laste eba\u00f5iglaselt t\u00e4htsusetust positsioonist t\u00e4iskasvanute \u00fchiskonnas.<\/li>\n<li>Uurija peab olema teadlik, et enne uuringu l\u00e4biviimist pole v\u00f5imalik ette n\u00e4ha, milliseid materjale protsessi k\u00e4igus luuakse ja milline materjal osutub \u00fcldse informatiivseks ja kasulikuks. Visuaalsete meetodite puhul on \u00fcldisem risk, et uurijad ei pruugi loodud materjalidest \u00fcldse aru saada ja v\u00f5ivad olulise k\u00f5rvale heita (Thomson, 2008). On oluline, et uuringu kavandaks ja viiks l\u00e4bi inimesed, kellel on olemas vastava fookusega taustateadmised ja keskmisest suurem potentsiaal loodu m\u00f5istmiseks (uurija k\u00f5rge subjektiivse l\u00e4heduse m\u00e4\u00e4ra puhul uuritavale on neid nimetatud ka siseringi uurijateks (ingl <em>insider research)<\/em>, vt nt Deutsch, 1981, Hodkinson, 2005, Labaree, 2002).<\/li>\n<li>Indiviidide kunstilised ja k\u00e4elised oskused varieeruvad, sama kehtib enesekindluse kohta. Osalejad v\u00f5ivad tunda enda ebamugavalt, kui neil palutakse teha midagi, milles nad end ebap\u00e4devaks peavad. Seet\u00f5ttu peaksid uurijad ja moderaatorid p\u00f6\u00f6rama erilist t\u00e4helepanu selle r\u00f5hutamisele, et kunstiline tase ei ole enamasti oluline, ning julgustama osalejaid rakendama oma m\u00e4ngulist k\u00fclge. Lisaks v\u00f5ib pakkuda osalejatele enesev\u00e4ljenduseks erinevaid v\u00f5imalusi.<\/li>\n<li>Oluline on p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu, kus uuringuid l\u00e4bi viiakse, sest teatud keskkonnad v\u00f5ivad loovat ja personaalset l\u00e4henemist p\u00e4rssida. N\u00e4iteks on koolikeskkond normatiivne, otseselt seotud v\u00f5imusuhetega ja lapsed v\u00f5ivad uuringus osaledes tajuda sundust ning vastata k\u00fcsimustele ja luua materjale \u201enii nagu peab\u201c.<\/li>\n<li>Sarnaselt peab p\u00f6\u00f6rama t\u00e4helepanu sellele, keda n\u00e4evad osalejad oma t\u00f6\u00f6de esitlemisel peamise auditooriumina, kuna see v\u00f5ib anda vihjeid tulemuste t\u00f5lgendamiseks. Vastamine on enesepresentatsiooni vorm ning ka visuaalsed materjalid, mida osalejad loovad, v\u00f5ivad olla m\u00f5jutatud grupid\u00fcnaamikast ja stereot\u00fc\u00fcpidest. T\u00e4htsam sellest, mida loovuurimismeetodite kasutamisel luuakse, on see, millised on loodu t\u00e4hendused autori jaoks ja miks on tehtud just sellised valikud (Siibak ja Murumaa-Mengel, 2013)<\/li>\n<li>Meetodi puhul on probleemne anal\u00fc\u00fcsi etapp, n\u00e4iteks on David Buckingham (2008) hoiatanud liigse kirjeldamise eest ja soovitab materjali anal\u00fc\u00fcsimiseks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada kindlad v\u00f5tted ja p\u00f5him\u00f5tted, mis aitaks tulemusi t\u00f5lgendada. Teisalt on oht toetuda anal\u00fc\u00fcsis liigselt osalejate verbaalsetele selgitustele, j\u00e4ttes k\u00f5rvale kogu muu materjali (Buckingham, 2009). Vaid pilt ja s\u00f5nad koos moodustavad t\u00e4hendusliku komplekti, millega uurija \u00a0saab edasi t\u00f6\u00f6tada (Gauntlett, 2007). Kasuks v\u00f5ib olla erinevate uurimis- ja anal\u00fc\u00fcsimeetodite kombineerimine, nt rakendada joonistuste puhul \u201e<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kujutiste-lugemine\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kujutiste lugemise<\/a>\u201c (Kress ja van Leeuwen, 1996) aspekte, kaasates visuaalanal\u00fc\u00fcsi kategooriaid arutlusteemadena osalejatega l\u00e4biviidavatesse intervjuudesse. Loovuurimismeetodite puhul ei saa v\u00e4lja tuua \u00fcht k\u00f5igile sobivat protseduuri (Buckingham, 2009), uurija peab olema loov, nagu uurimismeetodi nimigi vihjab. Ideaalis v\u00f5iks tegemist olla n-\u00f6 l\u00e4bim\u00f5eldud loovusega \u2013 uuringu hoolikal plaanimisel on v\u00f5imalik meetodi ohte ja probleeme ette n\u00e4ha ning saab olla teatud m\u00e4\u00e4ral valmis erinevate stsenaariumite rakendamiseks. Siinkohal v\u00f5iks endalt k\u00fcsida v\u00f5imalikult mitmek\u00fclgseid ja detailseid k\u00fcsimusi varjatud eelduste, uuringueesm\u00e4rgi ja protseduuriliste ning tehniliste pisiasjade kohta.<\/li>\n<\/ul>\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"N\u00e4ide\" data-content=\"- Mis on lisav\u00e4\u00e4rtus, mida loomingulise l\u00e4henemisega soovite saada? Kuidas kasutate anal\u00fc\u00fcsis verbaalset materjali, kuidas loodud visuaalset v\u00f5i esemelist materjali?&lt;br \/&gt;\n&amp;#8211; Mil m\u00e4\u00e4ral olete valmis h\u00fclgama esialgse uuringuplaani ning situatsioonist tulenevalt ning paindlikult kiireid muutusi sisse viima? Mis on plaan B? Plaan C? Plaan D?&lt;br \/&gt;\n&amp;#8211; Kas uuringu subjektid, eriti laste ja teismeliste puhul, tajuvad teid autoriteedina? Kui jah, m\u00f5elge l\u00e4bi intervjueerimistehnikad ning k\u00fcsimuste-t\u00f6\u00f6\u00fclesannete s\u00f5nastused, v\u00f5ttes arvesse, et kartus midagi \u201evalesti\u201c teha v\u00f5ib osalejate loovust oluliselt piirata.&lt;br \/&gt;\n&amp;#8211; Kui palju aega v\u00f5tavad loovad \u00fclesanded? Lisage kindlasti varuaeg, sest tihti v\u00f5tavad loome\u00fclesanded plaanitust enam aega ning kiirustamine v\u00f5ib anda moonutatud tulemused.&lt;br \/&gt;\n&amp;#8211; Milline l\u00e4henemine on teie uuringu jaoks sobiv: r\u00f6\u00f6pne loominguline protsess (osaleja loob ja selgitab loodavat samal ajal) v\u00f5i lineaarne loominguline protsess (osaleja loob midagi ning selgitab seda hiljem), kas osalejad annavad verbaalsed selgitused vahetult p\u00e4rast loome\u00fclesannet v\u00f5i on vaja j\u00e4tta perspektiivi ja refleksiooni jaoks kahe etapi vahele pikem paus?&lt;br \/&gt;\n&amp;#8211; Kas kasutatavad loovad \u00fclesanded vajavad mingeid erioskusi (nt PhotoShop, videot\u00f6\u00f6tlus)?\">N\u00e4ide<\/a>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf37b2a6-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf37b2a6-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf37b2a6-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf37b2a6-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf37b2a6-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Aronow, E. (2004). Projective Techniques. M. S. Lewis-Beck, A. Bryman ja T. F. Liao (toim.).\u00a0<em>The SAGE Encyclopedia of Social Science Research Methods<\/em>\u00a0(lk 874\u2013875). Thousand Oaks, CA: Sage Publications, Inc. Kasutatud 8.11.2014 doi: <a href=\"http:\/\/dx.doi.org\/10.4135\/9781412950589.n762\">http:\/\/dx.doi.org\/10.4135\/9781412950589.n762<\/a><\/p>\n<p>Awan, F. (2007). <em>Young People, Indentity and the Media: A Study of Conceptions of Self-Identity Among Youth in South-England<\/em>. Doktorit\u00f6\u00f6. Bournemouth University. Kasutatud 9.08.2014, <a href=\"http:\/\/eprints.bournemouth.ac.uk\/10466\/\">http:\/\/eprints.bournemouth.ac.uk\/10466\/<\/a>.<\/p>\n<p>Blaikie, N. (2009). <em>Designing social research<\/em>. Cambridge, Malden: Polity Press.<\/p>\n<p>Bolton, A., C. Pole, Mizen, P. (2001). Picture this: researching child workers. <em>Sociology<\/em>, <em>35<\/em>(2), 501\u2013518.<\/p>\n<p>Buckingham, D. (2008). Introducing Identity. D. Buckingham (toim.). <em>Youth, Identity, and Digital Media <\/em>(lk 1\u201324). Cambridge, MA: The MIT Press.<\/p>\n<p>Buckingham, D. (2009). \u201cCreative\u201d visual methods in media research: possibilities, problems and proposals. <em>Media, Culture &amp; Society<\/em>, <em>31<\/em>, 633\u2013652.<\/p>\n<p>Casas, F., Gonzalez, M., Navarro, D. (2014). Social Psychology and Child Well-Being. A. Ben-Arieh, F. Casas, I. Fr\u00f8nes ja J. E. Korbin (toim.). <em>Handbook of Child Well-Being: Theories, Methods and Policies in Global Perspective<\/em> (lk 513\u2013554). Dordrecht: Springer Science.<\/p>\n<p>Catterall, M., Ibbotson, P. (2000). Using projective techniques in education research.<em> British Educational Research Journal<\/em>, <em>26<\/em>, 245\u2013256.<\/p>\n<p>Deutsch, C. P. (1981). The behavioral scientists: insider and outsider<em>. Journal of Social Issues<\/em>, <em>37<\/em>, 172\u201391.<\/p>\n<p>Gauntlett, D. (1997). <em>Video Critical: Children, the Environment and Media Power<\/em>. London: John Libbey.<\/p>\n<p>Gauntlett, D. (2007). <em>Creative Explorations. New Approaches to Identities and Audiences<\/em>. London: Routledge.<\/p>\n<p>Gauntlett, D. (2010). Social creativity. <em>Westminster Media Comment<\/em>, 27. juuli. Kasutatud 9.08.2014, <a href=\"http:\/\/westminstermediacomment.wordpress.com\/2010\/07\/27\/social-creativity\/\">http:\/\/westminstermediacomment.wordpress.com\/2010\/07\/27\/social-creativity\/<\/a>.<\/p>\n<p>Gauntlett, D. (2011). <em>Making Is Connecting: The Social Meaning of Creativity, from DIY and Knitting to YouTube and Web 2.0<\/em>. London: Polity Press.<\/p>\n<p>Gauntlett, D., Holzwarth, P. (2006). Creative and visual methods for exploring identities. <em>Visual Studies<\/em>, <em>21<\/em>, 82\u201391.<\/p>\n<p>Hodkinson, P. (2005). Insider research\u2019 in the study of youth cultures. <em>Journal of Youth Studies<\/em>, <em>8<\/em>(2), 131\u2013149.<\/p>\n<p>Holliday, R. (2004). Filming \u201cthe closet\u201d: the role of video diaries in researching sexualities.<em> American Behavioral Scientist<\/em>, <em>47<\/em>(12). Kasutatud 9.08.2014, <a href=\"http:\/\/srmo.sagepub.com\/view\/sage-visual-methods\/n67.xml\">http:\/\/srmo.sagepub.com\/view\/sage-visual-methods\/n67.xml<\/a>.<\/p>\n<p>Kald, I. (2014). <em>1. ja 2. klassi laste online-riskikogemused ja toimetulekustrateegiad<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, \u00fchiskonnateaduste instituut. Kasutatud 9.08.2014, <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/42387\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/42387<\/a>.<\/p>\n<p>Kress, G., Leeuwen, T. van (1996). <em>Reading Images: The Grammar of Visual Design<\/em>. London and New York: Routledge.<\/p>\n<p>Labaree, R. V. (2002). The risk of \u201cgoing observationalist\u201d: negotiating the hidden dilemmas of being an insider participant observer. <em>Qualitative Research<\/em>, <em>2<\/em>(1), 97\u2013122.<\/p>\n<p>Moore, T., Saunders, V. McArthur, M. (2011). Championing choice\u2014lessons learned from children and young people about research and their involvement. <em>Child Indicators Research<\/em>, <em>4<\/em>, 249\u2013267.<\/p>\n<p>Murumaa, M. (2010). <em>Auditooriumi t\u00e4htsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalv\u00f5rgustikes saadetavate s\u00f5numite n\u00e4itel.<\/em> Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. Kasutatud 9.08.2014, <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/16358\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/16358<\/a>.<\/p>\n<p>Murumaa-Mengel, M. (2015). Drawing the threat: a study on perceptions of the online pervert among Estonian high-school students.\u00a0<em>Young: Nordic Journal of Youth Research<\/em>, <em>23<\/em>(1), 1-19.<\/p>\n<p>Punch, S. (2002). Research with children: the same or different from research with adults? <em>Childhood<\/em>, <em>9<\/em>(3), 321\u2013341.<\/p>\n<p>Radley, A., Hodgetts, D., Cullen, A. (2005). Visualising homelessness: a study in photography and estrangement. <em>Journal of Community and Applied Social<\/em> <em>Psychology<\/em>, <em>15<\/em>, 273\u2013295.<\/p>\n<p>Siibak, A., Murumaa-Mengel, M. (2013). Exploring the Potential of Creative Research for the Study of Imagined Audiences: A Case-Study of Estonian Students\u2019 Sketches on Typical Facebook Users. G. Patriarche, H. Bilandzic, J. Linaa Jensen ja J. Jurisic (toim).\u00a0<em>Audience Research Methodologies: Between Innovation and Consolidation<\/em>, (lk-d 127\u2013143). London: Routledge.<\/p>\n<p>Suumann, G. (2012). Kujuteldava kasutaja suhtlusportaali profiililoome anal\u00fc\u00fcs loominguliste uurimismeetodite abil. Bakalaureuset\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. Kasutatud 9.08.2014, <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/25870\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/25870<\/a>.<\/p>\n<p>Thomson, P. (2008). <em>Doing Visual Research with Children and Young People<\/em>. London: Routledge.<\/p>\n<p>Young, L., Barrett, H. (2001). Adapting visual methods: action research with Kampala street children. <em>Area<\/em>, <em>33<\/em>(2), 141\u2013152.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf37b2ac-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf37b2ac-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf37b2ac-collapse\">Soovitatav kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf37b2ac-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf37b2ac-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><strong>T\u00dc raamatukogus on olemas<\/strong><\/p>\n<ul style=\"list-style-type: square;\">\n<li>Gauntlett, D. (2007). <em>Creative Explorations. New Approaches to Identities and Audiences<\/em>. London: Routledge.<\/li>\n<li>Gauntlett, D. (2011). <em>Making Is Connecting: The Social Meaning of Creativity, from DIY and Knitting to YouTube and Web 2.0<\/em>. London: Polity Press.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Veebis (T\u00dc kasutajana) k\u00e4ttesaadavad<\/strong><\/p>\n<ul style=\"list-style-type: square;\">\n<li>Gauntlett, D., Holzwarth, P. (2006). Creative and visual methods for exploring identities. <em>Visual Studies<\/em>, <em>21<\/em>, 82\u201391. Kasutatud 09.11.2014 <a href=\"http:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/full\/10.1080\/14725860600613261#.VF833PmUc3I\">http:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/full\/10.1080\/14725860600613261#.VF833PmUc3I<\/a>, doi: 10.1080\/14725860600613261<\/li>\n<li>Buckingham, D. (2009). \u201cCreative\u201d visual methods in media research: possibilities, problems and proposals. <em>Media, Culture &amp; Society<\/em>, <em>31<\/em>, 633\u2013652.Kasutatud 09.11.2014 <a href=\"http:\/\/mcs.sagepub.com\/content\/31\/4\/633.full.pdf+html\">http:\/\/mcs.sagepub.com\/content\/31\/4\/633.full.pdf+html<\/a>, doi: 10.1177\/0163443709335280<\/li>\n<li>Siibak, A., Murumaa-Mengel, M. (2013). Exploring the Potential of Creative Research for the Study of Imagined Audiences: A Case-Study of Estonian Students\u2019 Sketches on Typical Facebook Users. G. Patriarche, H. Bilandzic, J. Linaa Jensen ja J. Jurisic (toim.).\u00a0<em>Audience Research Methodologies: Between Innovation and Consolidation<\/em>, (lk-d 127\u2013143). London: Routledge. Tekst PDFina k\u00e4ttesaadav autorite ETISe lehek\u00fclgedel.<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><!--break--><\/p>\n<p><strong>M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong><\/p>\n<p><strong>Lineaarne loominguline protsess<\/strong> \u2013 uuringus osaleja loob k\u00f5igepealt midagi ning selgitab seda hiljem.<\/p>\n<p><strong>Projektiivtehnikad<\/strong> \u2013 algselt ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctilises raamistikus kasutatud uurimisinstrument, mille puhul inimesele esitletakse mingit ebam\u00e4\u00e4rast stiimulit ning oodatakse struktureeritud ja t\u00e4henduslikku t\u00f5lgendust (millele on projitseeritud inimese isiksus) (Aronow 2004).<\/p>\n<p><strong>R\u00f6\u00f6pne loominguline protsess<\/strong> \u2013 uuringus osaleja loob ja selgitab loodavat samal ajal.<\/p>\n<p><strong>Siseringi uurija<\/strong> \u2013 uurija, kes kuulub ise oma uuritavasse gruppi v\u00f5i on uuritavale muul moel subjektiivselt l\u00e4hedal, totaalne osalus (Blaikie 2009).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maria Murumaa-Mengel 2014 Loovuurimismeetodid (ingl creative research methods) on kvalitatiivsete visuaalsete uurimismeetodite laiema raamistiku alla kuuluv l\u00e4henemine. See sotsiaalse konstruktivismi p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htuv andmekogumisviis on enamasti segu traditsioonilistest uurimismeetoditest (intervjuu, fookusgrupp, vaatlus) ning projektiivtehnikatest ja loovatest \u00fclesannetest. Meetodi puhul palutakse inimestel &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-37","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2101,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37\/revisions\/2101"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}