{"id":36,"date":"2024-04-04T00:12:02","date_gmt":"2024-04-03T21:12:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/fookusgrupi-intervjuu\/"},"modified":"2025-09-17T17:36:57","modified_gmt":"2025-09-17T14:36:57","slug":"fookusgrupi-intervjuu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/fookusgrupi-intervjuu\/","title":{"rendered":"Fookusgrupi intervjuu"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\"><strong><span style=\"font-size: medium;\">Triin Vihalemm<br>K\u00fclliki Seppel<\/span><\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: right;\"><strong><span style=\"font-size: medium;\">2014, t\u00e4iendatud ja parandatud 2025<\/span><\/strong><\/p>\n<p>Fookusgrupp on struktureeritud k\u00fcsitluskava j\u00e4rgi toimuv vestluslik r\u00fchmaintervjuu, millel on kindel, k\u00fcllalt kitsas teemafookus ning eesm\u00e4rk saavutada vestluses osalevate informantide omavaheline stimulatsioon. Fookusgruppi juhib moderaator, kelle \u00fclesandeks on hoida vestlus kindlates aja- ja teemaraamides ning luua-s\u00e4ilitada sotsiaalsest survest vaba \u00f5hkkonda.<\/p>\n<p>Fookusgrupi kui andmekogumismeetodi idee pakkus v\u00e4lja tuntud sotsioloog Robert Merton (1969) p\u00f5hjendusega, et interaktsioon grupi liikmete vahel on \u00fchiskonnaelu korraldumise ning indiviidi enesev\u00e4ljenduseks ja arvamuse kujundamiseks arvamuste kujunemisel loomulik keskkond, samuti on r\u00fchmavestlus ise teatav mikromudel \u00fchiskonnas toimuvate interaktsioonide m\u00f5testamisel.<\/p>\n<p>Fookusgrupp on oma olemuselt metoodiline h\u00fcbriid, mis p\u00f5hineb teistel \u201ep\u00f5himeetoditel\u201c, nagu s\u00fcvaintervjuu (k\u00fcsimisviis, kava \u00fclesehitus, aktiivne kuulamine), standardiseerimata eksperimentaaluuringud (grupivestluse kavas rakendatakse mingit m\u00f5jutegurit, luuakse uus olukord ja j\u00e4lgitakse osalejate vaba reaktsiooni) ning osalusvaatlus (moderaator peaks olema poolenisti vaatleja rollis).<\/p>\n<p>Fookusgruppi sobib h\u00e4sti kasutada otsingulise uurimuse (pilootuuringu) puhul, nt et v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada mingi teoreetilise k\u00e4sitluse operatsionaliseerimise skeem ja seda proovida; et p\u00fcstitada h\u00fcpoteese, konkreetsemaid k\u00fcsimusi ja \u00fclesandeid edasisteks uuringuteks; kirjeldada, struktureerida ja m\u00f5testada uudset\/originaalset\/ebatavalist materjali jne. K\u00f5igi otsingulise uuringu alat\u00fc\u00fcpide puhul sobib fookusgrupp h\u00e4sti, kuna vastajate omavaheline stimulatsioon aitab kompenseerida uurija puudulikke teadmisi teema kohta.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf34b783-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf34b783-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf34b783-collapse\">Fookusgrupi pikkus ja osalejate arv<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf34b783-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf34b783-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Fookusgrupis tavaliseks informantide arvuks loetakse 6\u20138 inimest, kuid tehakse ka v\u00e4iksemaid ning suuremaid r\u00fchmi. Sobivaks kestuseks peetakse 1,5\u20132,5 tundi, mis annab v\u00f5imaluse osalejate vastastikusel stimulatsioonil toimima hakata, kuid ei kurna osalejaid v\u00e4ga \u00e4ra. Kui individuaalintervjuu k\u00fcsitluskava v\u00f5ib olla vahel ka suhteliselt v\u00e4he struktureeritud, siis r\u00fchmavestluse modereerimiseks on vajalik selgelt struktureeritud k\u00fcsitluskava. Kavasse lisatakse k\u00fcsimustele veel ka mitmesugused osalejate spontaansust, loomingulisust, anal\u00fc\u00fctilisust ja osalusmotivatsiooni stimuleerivaid elemente.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf34b78e-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf34b78e-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf34b78e-collapse\">Fookusgrupi ja s\u00fcvaintervjuude erinevus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf34b78e-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf34b78e-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>H\u00e4sti kavandatud ja modereeritud fookusgrupis informandid stimuleerivad \u00fcksteist, st kiirendavad teema v\u00f5i s\u00fcndmusega seotu v\u00e4ljaotsimist m\u00e4lust, peegeldavad vestlusaluse teema\/s\u00fcndmuse eri aspekte, esindavad eri vaatenurki, aitavad \u00fcksikosalejaid formuleerida oma arvamust v\u00f5rdluse (tausta) loomise kaudu jms. V\u00f5rdlevad katsetused s\u00fcvaintervjuude ning grupivestluses \u201ctoodetud\u201d infomahuga on vastuolulised (vt nt Morgan, 1996, Fern, 1982) ning tulemused s\u00f5ltuvad paljudest teguritest: sihtr\u00fchmast, k\u00e4sitledavatest teemadest ja kindlasti ka uuringu l\u00e4biviimisest. On leitud, et gruppides ja individuaalintervjuudes antud vastused erinevad ka sisuliselt, kui r\u00e4\u00e4gitakse delikaatsetest asjadest v\u00f5i k\u00f5rge normatiivsusega teemadel (Wright, 1994). Kollektiivne teemak\u00e4sitlus v\u00f5ib inimesi julgustada oma arvamust v\u00e4ljendama ka diskreetsetel teemadel (Tracy, Lutgen-Sandvik ja Alberts, 2006). Kindlasti ei saa\u00a0 fookusgrupi puhul r\u00e4\u00e4kida mingist \u00fcldisest garanteeritud stimulatsiooniefektist, vaid selle tekkimine-mittetekkimine s\u00f5ltub grupi koosseisust ja valimi koostamise p\u00f5him\u00f5tetest.<\/p>\n<p>\u00dcht meetodit \u2013 individuaal- v\u00f5i grupiintervjuud \u2013 ei saa pidada teisest valiidsemaks. Sageli peetakse fookusgruppi \u00f6konoomsemaks alternatiiviks individuaalintervjuudele, aga fookusgrupiintervjuu ei ole lihtsalt mitme individuaalintervjuu summa, vaid selle v\u00e4\u00e4rtus seisneb grupi aruteluprotsessis, mitte lihtsalt arvamuste kogumises. Fookusgrupid v\u00f5imaldavad vestelda mitme vaatenurga alt ning j\u00e4lgida grupid\u00fcnaamikat, sealhulgas osalejate omavahelist suhtlust ja arvamuste v\u00f5imalikke muutusi grupiarutelu k\u00e4igus, tuues esile arusaamu ja perspektiive, mida individuaalintervjuudest ei pruugi ilmneda. Arutelu tulemusel peaks fookusgrupis tekkima midagi uut \u2013 osalejate seisukohad ei eksisteeri eraldi, vaid kujunevad \u00fcksteise m\u00f5jul. Seevastu individuaalintervjuud toimuvad privaatselt, v\u00f5imaldades p\u00f5hjalikumaid ja pikemaid vastuseid. Need annavad osalejale rohkem aega oma m\u00f5tteid v\u00e4ljendada ning vastused ei ole m\u00f5jutatud teiste arvamustest (Namey jt, 2016).<\/p>\n<p>Meetodi valikul m\u00e4ngivad rolli ka logistilised tegurid. Valik peaks s\u00f5ltuma nii uuritava teema erip\u00e4rast kui ka uurija aja- ja raharessurssidest.<\/p>\n<p>P\u00f5hilised kaalutlused, millest valikul l\u00e4htuda, on toodud tabelis 1.<\/p>\n<p align=\"left\"><strong>Tabel 1. Erinevusi grupi- ja individuaalintervjuu vahel<\/strong><\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\" cellspacing=\"0\" cellpadding=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"left\"><strong>Grupiintervjuu<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"left\"><strong>Individuaalintervjuu<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"left\">Respondendid suhtlevad omavahel, stimuleerivad \u00fcksteist, tekkivad loomulikud grupiprotsessid v\u00f5ivad vastuseid m\u00f5jutada<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"left\">Toimub uurija-respondendi suhtlus, uurija stimuleerib vastuseid<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"left\">On v\u00e4hem aega respondendile tema vastuste p\u00f5hjal t\u00e4iendavaid k\u00fcsimusi esitada (aktiivse kuulamise kasutamine piiratud)<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"left\">Respondent liigub rohkem omas tempos ja arutlusloogikat m\u00f6\u00f6da on v\u00f5imalik t\u00e4psustada, toetuda juba antud teabele, minna rohkem sisse respondendi maailma, kasutades aktiivse kuulamise v\u00f5tteid<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"left\">Kava on keeruline k\u00e4igu pealt \u00fcmber teha, kui grupivestlus juba k\u00e4imas on ja selgub, et mingid k\u00fcsimused \u201cei t\u00f6\u00f6ta\u201d<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"left\">Paindlikumad v\u00f5imalused intervjuu kava testimiseks, k\u00fcsimuste t\u00e4psustamiseks<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"left\">Teatud sihtr\u00fchmade\/teemade puhul v\u00f5ib olla probleemne saada kokku v\u00f5i panna koos r\u00e4\u00e4kima 8\u201310 inimest<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"left\">Ajakava on respondendi seisukohast paindlikum, protsess privaatsem<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"left\">Parem anal\u00fc\u00fcsida, kuna suur hulk infot on kontsentreeritud \u00fchte v\u00e4ljundisse<\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p align=\"left\">Raskem anal\u00fc\u00fcsida, kuna info on hajali mitmes intervjuus<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf34b797-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf34b797-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf34b797-collapse\">Fookusgrupis osalejad<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf34b797-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf34b797-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Tavaline grupis osalejate arv on 7\u201310 inimest, kuid tehakse ka nn minigruppe (4\u20136 inimest). Vastajad ei pea tingimata silmast silma kohtuma, palju gruppe tehakse ka interneti vahendusel (sarnane jututoa p\u00f5him\u00f5ttega).<\/p>\n<p>Fookusgrupi valimi tegemisel kasutatakse erinevaid suunatud valiku strateegiaid, samuti nagu formaliseerimata individuaalintervjuu puhul (vt peat\u00fckki <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/intervjuu\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Intervjueerimine<\/a>). Suunatud valiku puhul ei saa tulemusi laiendada \u00fcldkogumile, kuid on v\u00f5imalik t\u00e4psemalt uurida konkreetset sihtr\u00fchma. P\u00f5hilised eesm\u00e4rgip\u00e4rase valiku strateegiad (Patton, 2002) on j\u00e4rgmised.<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Kontrastsed juhtumid \u2013 <\/strong>uurimisk\u00fcsimuse seisukohalt keskmisest veidi \u201eintensiivsemad\u201c juhtumid, mis toovad v\u00e4lja tuua arvamuste vms variatiivsuse\/universaalsuse; nt end h\u00e4sti ja halvasti informeerituks pidavad t\u00f6\u00f6tajad organisatsioonis, rahulolevad ja rahulolematud kliendid.<\/li>\n<li><strong>T\u00fcpoloogiatel, struktuuridel p\u00f5hinevat valikut<\/strong> saab rakendada, kui on teada \u00fcldkogumi struktuurne jaotus. N\u00e4iteks saab koostada valimi organisatsiooni struktuuri j\u00e4rgi, arvestades vertikaalset ja horisontaalset jaotust (erinevad juhtimistasandid, erinevad valdkondlikud \u00fcksused). Aluseks v\u00f5ivad olla ka nt kvantitatiivuuringust selgunud teatud r\u00fchmad. Sel juhul saab informandid m\u00e4\u00e4ratleda, rakendades filterk\u00fcsimustena (mitte \u00fcle 4-5) neidsamu k\u00fcsimusi, mis olid kvantitatiivses uuringus.<\/li>\n<li><strong>Homogeenne valik \u2013 <\/strong>informantide r\u00fchm on 1-2 tunnuse baasil taotluslikult sarnane, et uuritavat n\u00e4htust detailselt kirjeldada v\u00f5i tuua v\u00e4lja seoseid.<\/li>\n<li><strong>\u201eLumepalli\u201c meetodi<\/strong> puhul annab j\u00e4rgmise informandi kontakti eelnev informant. Meetodit on hea kasutada, kui valikukriteeriumiks on \u00fcksiktunnuste kaudu raskesti m\u00e4\u00e4ratletavad valikukriteeriumid, nt elustiil. Sel juhul palutakse informandil nimetada tema arvates sarnase elustiiliga tuttav. Kogemus n\u00e4itab, et intuitiivselt soovitatakse sobivaid inimesi.<\/li>\n<li><strong>Kriitiliste juhtumite valim \u2013 <\/strong>uuritakse p\u00f5hjalikult \u00fchte referentsr\u00fchma, eeldades, et see annab maksimaalset informatsiooni ka teiste, kriitilisest piirist n-\u00f6 \u00fcles- v\u00f5i allapoole j\u00e4\u00e4vate r\u00fchmade kohta. N\u00e4iteks katsetatakse uut \u00f5ppeprogrammi kehvemate \u00f5pilastega, eeldades, et kui programm neile sobib, siis sobib see ka parema \u00f5ppeedukusega \u00f5pilastele. Selline strateegia annab ajas\u00e4\u00e4stu, samas ei pruugi need empiirilised eeldused paika pidada.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Konformsuse v\u00e4hendamise huvides peaks \u00fchte r\u00fchma erinevaid inimesi kutsudes arvestama, et juhul kui informandid erinevad oma hoiakute poolest, et tohiks samas grupis osalejad rohkem erineda nt staatuse v\u00f5i hariduse poolest (k\u00f5rgema staatusega osalejad v\u00f5ivad m\u00f5juda p\u00e4rssivalt teistsuguse arvamusega, kuid madalama staatusega osalejatele). Samas, juhul kui informandid sarnanevad oma hoiakute, eelistuse ja kogemuse poolest, v\u00f5ivad nende sotsiaal-demograafilised tausta- v\u00f5i elustiilitunnused rohkem varieeruda.<\/p>\n<p>Tavaline gruppide arv \u00fcheks uuringuks on 3\u20134 gruppi iga sihtr\u00fchma kohta, tegelikkuses tehakse sageli v\u00e4hem r\u00fchmi. Aga on tehtud ka suure fookusgruppide arvuga uurimisprojekte, nt \u00fches AIDSi uuringus oli 52 gruppi (Kitzinger, 1994), poliitiliste probleemide uurimisel on kasutatud 37 gruppi (Gamson, 1992).<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf34b79c-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf34b79c-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf34b79c-collapse\">K\u00fcsitluskava<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf34b79c-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf34b79c-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Fookusgrupi k\u00fcsitluskava on p\u00f5him\u00f5tteliselt semistruktureeritud intervjuu kava, kus fikseeritakse j\u00e4rgmised elemendid:<\/p>\n<ul>\n<li>intervjuu alateemade nimetused (soovitavalt ka koos teemale p\u00fchendatava ajaga);<\/li>\n<li>p\u00f5hik\u00fcsimused ja v\u00f5imalikud abik\u00fcsimused alateemade kaupa;<\/li>\n<li>juhendid\/meeldetuletused abimaterjalide ja projektiivtehnikate kasutamise kohta, st millise teema raames ja millise k\u00fcsimuse j\u00e4rel mida kasutatakse;<\/li>\n<li>\u00fcldised meeldetuletavad m\u00e4rkused probleemi r\u00f5huasetuste kohta;<\/li>\n<li>alternatiivsed k\u00fcsimused v\u00f5i selgitavad tekstid, mida kasutatakse juhul, kui vastajad ei ole k\u00fcsimusest v\u00f5i \u00fclesande sisust t\u00e4pselt aru saanud.<\/li>\n<\/ul>\n<p align=\"left\">Kavas on konformsuse v\u00e4ltimiseks soovitav varieerida<\/p>\n<ul>\n<li>individuaalset ning r\u00fchmat\u00f6\u00f6d;<\/li>\n<li>k\u00fcsimustele vastamist \/ vaba interaktsiooni, tegevust;<\/li>\n<li>vastamise j\u00e4rjekorda r\u00fchmas.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Grupiintervjuu k\u00fcsitluskava koostamise \u00fcks oluline osa on abistavate uuringutehnikate (nt projektiivtehnikate) valik ja selleks vajalike abimaterjalide ettevalmistus.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf34b7a3-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf34b7a3-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf34b7a3-collapse\">Projektiivtehnikad<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf34b7a3-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf34b7a3-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><strong>Projektiivtehnikaid<\/strong> kasutatakse eriti just r\u00fchmavestlustes eesm\u00e4rgiga koguda hinnanguid, mida vastaja ei oska (nt emotsioonid, kujutluspildid), ei saa (ta ei ole seda teadvustanud) v\u00f5i ei taha (delikaatsed, normatiivsed teemad) verbaalselt v\u00e4ljendada. Projektiivseid tehnikaid on v\u00e4ga erinevaid, enam kasutatavad on neist:<\/p>\n<ul>\n<li>s\u00f5nalised assotsiatsioonid <em>(Palun kirjeldage oma esimesi tundeid ja m\u00f5tteid seoses \u2026)<\/em>;<\/li>\n<li>personifitseerimis\u00fclesanded <em>(Kujutlege palun, et \u2026 (nt erakond) on inimene (v\u00f5i auto, v\u00f5i loom, lill vms). Kirjeldage mulle seda sellisena l\u00e4hemalt)<\/em>;<\/li>\n<li>seosed s\u00f5nade v\u00f5i piltidega (nt kollaa\u02db) <em>(Valige m\u00f5ned pildid (s\u00f5nad), mis teie arvates iseloomustavad \u2026)<\/em>;<\/li>\n<li>lause t\u00e4iendamise \u00fclesanded <em>(L\u00f5petage palun lause oma s\u00f5nadega: \u201e\u00d5htuleht ahvatleb end lugema eelk\u00f5ige sellega, et \u2026\u201c)<\/em>;<\/li>\n<li>r\u00fchmitamis\u00fclesanded <em>(R\u00fchmitage palun need ajakirjad \u2026 Kirjeldage neid gruppe)<\/em>;<\/li>\n<li>k\u00f5nemullid <em>(Vaadake seda joonistust. Mida see isik selles situatsioonis \u00fctleks\/m\u00f5tleks?)<\/em>;<\/li>\n<li>ps\u00fchhoprojektsioon <em>(Joonistage oma lemmiktelesaade)<\/em>;<\/li>\n<li>rollim\u00e4ngud reaalsete olukordade v\u00f5i fantaasiaolukordade baasil;<\/li>\n<li>valikud ja j\u00e4rjestamised <em>(J\u00e4rjestage palun need poliitikud (nimed) selle j\u00e4rgi, kuiv\u00f5rd usaldusv\u00e4\u00e4rsed nad teile tunduvad)<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Projektiivtehnikatest v\u00f5ib abi olla just argielu implitsiitsete eelduste, raskesti verbaliseeritavate harjumuste v\u00e4ljatoomisel. N\u00e4iteks uurimist\u00f6\u00f6s, mille teemaks oli r\u00f5ivaste t\u00e4hendus argikommunikatsioonis, aitas olulist infot vastajate praktikate kohta v\u00e4lja tuua just etteantud figuuride kasutamine, keda grupil iseloomustada paluti (mis on selle inimese nimi, kellena t\u00f6\u00f6tab, kes on tema s\u00f5brad jne). Grupis osalejad stimuleerisid \u00fcksteist ning t\u00f5id selle k\u00e4igus v\u00e4lja enda tegevuspraktikaid r\u00f5ivaste ja v\u00e4limuse t\u00f5lgendamisel, mis otse k\u00fcsides poleks t\u00f5en\u00e4oliselt sellisel kujul v\u00e4lja tulnud (vt <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"n\u00e4ide 1\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;strong&gt;N\u00e4ide 1.&lt;\/strong&gt;&lt;strong&gt; Projektiivtehnikate kasutamine fookusgrupis&lt;\/strong&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;strong&gt;&lt;img class=\"alignnone wp-image-286\" title=\"fg.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/fg.png\" alt=\"fg.png\" \/&gt;&lt;\/strong&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;em&gt;Allikas: Raamat, R (2006). R\u00f5ivaste s\u00fcmboliline t\u00e4hendus argikommunikatsioonis ja Montoni kuvand: trendir\u00f5ivaid eelistava sihtgrupi t\u00f5lgendused. K\u00e4sikirjaline kodut\u00f6\u00f6, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut.&lt;\/em&gt;'>n\u00e4ide 1<\/a>).<\/p>\n<p>Projektiivtehnikate kasutamisel tuleb uurijal teadvustada, mis on nende kaudu kogutud tulemuste t\u00e4hendus uuringu probleemi lahendamisel. Oluline on, et vastajad saaksid v\u00f5imaluse oma valikuid\/joonistusi jms vabalt kommenteerida, selgitada. Tehnikaid ei tohi kasutada liialt palju, v\u00e4ltimaks olukorda, kus vastaja tunneks end k\u00f5igi nende \u00fclesannete keskel katsej\u00e4nesena, v\u00f5i vastupidi, v\u00f5taks asja liialt meelelahutuslikult.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf34b7af-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf34b7af-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf34b7af-collapse\">K\u00fcsimuste t\u00fc\u00fcbid ja modereerimine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf34b7af-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf34b7af-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Intervjuu kava (vt ka peat\u00fckk <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/intervjuu\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Intervjueerimine<\/a>) plaanimisel kasutatakse eri t\u00fc\u00fcpi k\u00fcsimusi (Patton, 2002, Kvale, 1996).<\/p>\n<p>Patton (2002) liigitab k\u00fcsimusi nende sisu j\u00e4rgi.<\/p>\n<p><strong>Kirjeldavad k\u00fcsimused.<\/strong> Nende puhul informant kirjeldab vabalt oma kogemusi, olukordi, s\u00fcndmusi. Eesm\u00e4rgiks on tundma \u00f5ppida informanti, tema v\u00e4ljenduslaadi, tema jaoks olulisi ning t\u00e4henduslikke asju. Soovitatav on siin m\u00f5ningaid n\u00e4iteid-m\u00e4rks\u00f5nu meelde j\u00e4tta (\u00fcles m\u00e4rkida), et neid hiljem abik\u00fcsimustes n\u00e4idetena kasutada, neile tagasi viidata. Kirjeldava k\u00fcsimusega on soovitav alustada teemat, kuid tuleb arvestada, et vastajat v\u00f5ib palve midagi kirjeldada ka segadusse ajada. Et seda v\u00e4ltida, kasutatakse assotsiatsioone v\u00f5i kontraste loovaid v\u00f5tteid, nt: <em>R\u00e4\u00e4gi oma tavalisest p\u00e4evast \u2026; Meenuta k\u00f5ige viimast korda, kui \u2026; Millised on olnud sinu k\u00f5ige meeldivamad ja k\u00f5ige ebameeldivamad kogemused \u2026<\/em><\/p>\n<p><strong>Arvamuste-, hoiakute-, v\u00e4\u00e4rtuste-, t\u00f5lgendustekesksed k\u00fcsimused. <\/strong>Need k\u00fcsimused moodustavad tavaliselt intervjuude p\u00f5hiosa. Uurija eesm\u00e4rk on m\u00f5ista sihtr\u00fchma esindajate arvamuste, veendumuste olemust ja nende kujunemisprotsesse. Samuti kuuluvad siia informandi v\u00e4\u00e4rtusmaailma puudutavad k\u00fcsimused. P\u00f5hjendusi v\u00f5ib k\u00fcsida nt esmaste assotsiatsioonide abil (<em>Mis Sulle k\u00f5igepealt meenub seoses \u2026 Miks?). <\/em>Kasutada saab informandi kirjeldavas osas toodud n\u00e4iteid <em>(Siin on v\u00e4ike loetelu \u2026, selle p\u00f5hjal, mis Sa enne r\u00e4\u00e4kisid. Vaatame n\u00fc\u00fcd iga teemat l\u00e4hemalt \u2026; R\u00e4\u00e4kisid enne \u2026 Kas see on t\u00fc\u00fcpiline \u2026?) <\/em>Aitab ka valmisvarutud stiimulmaterjali, nt situatsioonikirjelduste, loetelude jms\u00a0 kasutamine, mille kohta vastajalt k\u00fcsitakse personaalset arvamust.<\/p>\n<p><strong>Emotsioonidekesksed k\u00fcsimused.<\/strong> Nende eesm\u00e4rk on m\u00f5ista inimeste vahetuid reaktsioone uuritava n\u00e4htuse suhtes (<em>Meenuta, kui sa \u2026 Mida sa siis tundsid?)<\/em><\/p>\n<p><strong>Fakti- ja taustak\u00fcsimused.<\/strong> Nende abil saab kindlaks teha informandi informeeritust <em>(Mida sa sel teemal oled t\u00e4psemalt lugenud?; Nimeta palun m\u00f5ned \u2026.)<\/em>, t\u00e4psustada sotsiaal-demograafilisi jm asjassepuutuvaid andmeid. Need k\u00fcsimused j\u00e4etakse tavaliselt intervjuu l\u00f5ppu v\u00f5i esitatakse kiirete abik\u00fcsimustena muude vahel.<\/p>\n<p>Kvale (1996) liigitab k\u00fcsimusi nende funktsiooni j\u00e4rgi.<\/p>\n<p><strong>(Teemat) tutvustavad k\u00fcsimused, <\/strong>nt <em>Palun kas sa r\u00e4\u00e4giks \u2026; Mida sa m\u00e4letad sellest, kui \u2026, Sa mainisid \u2026 Mis siis t\u00e4psemalt juhtus?<\/em><\/p>\n<p><strong>J\u00e4tkamise julgustamine, <\/strong>nt just \u00f6eldu t\u00e4psustamine otseste k\u00fcsimustega, aga ka noogutamine ja paraleksikaalsed vahendid, nt n\u00f5ustuv \u00fcmisemine, m\u00f5ne informandi poolt \u00f6eldud s\u00f5na kordamine k\u00fcsiva vm intonatsiooniga.<\/p>\n<p><strong>T\u00e4psustavad k\u00fcsimused, <\/strong>nt <em>Palun r\u00e4\u00e4gi algusest peale, kuidas \u2026; Kas sa ei v\u00f5iks sellest pikemalt r\u00e4\u00e4kida; Palun kirjelda seda \u2026 l\u00e4hemalt; Mida sa siis tundsid \u2026 <\/em><\/p>\n<p><strong>Otsesed k\u00fcsimused, <\/strong>nt <em>Kui sa r\u00e4\u00e4gid konkurentsist, siis kas sa m\u00f5tled sportlikku konkurentsi v\u00f5i rohkem v\u00f5itlust, kus k\u00f5ik vahendid on lubatud?<\/em><\/p>\n<p><strong>Kaudsed k\u00fcsimused,<\/strong> kus informandi reaktsioone uuritakse teistele inimestele v\u00f5i objektidele suunatud projektsiooni kaudu, nt <em>Mis sa arvad, kuidas sinu s\u00f5brad suhtuvad koolit\u00f6\u00f6de ostmisse-m\u00fc\u00fcmisse Internetis?<\/em><\/p>\n<p><strong>\u00dcmbersuunavad k\u00fcsimused <\/strong>v\u00f5etakse kasutusele siis, kui tahetakse vastaja k\u00f5ne katkestada ja minna edasi uue teemaga, nt <em>Tahaksin n\u00fc\u00fcd k\u00fcsida hoopis \u2026; Me v\u00f5ime seda teemat hiljem j\u00e4tkata, aga praegu \u2026<\/em><\/p>\n<p><strong>T\u00f5lgendavad k\u00fcsimused (k.a. \u00fcmbers\u00f5nastamised)<\/strong>, nt <em>Kui ma olen sinust \u00f5igesti aru saanud, siis sa \u2026; Kas sinu poolt \u00f6eldu saaks kokku v\u00f5tta \u2026; Sa siis m\u00f5tled \u2026 all seda, et \u2026<\/em><\/p>\n<p>Intervjueerimisel tuleb rakendada <strong>aktiivset kuulamist, <\/strong>mida kasutatakse erinevates, ka mitteuuringulistes elusituatsioonides. K\u00fcsimuste esitamisel tuleks arvestada j\u00e4rgmisi p\u00f5him\u00f5tteid:<\/p>\n<ul>\n<li>k\u00fcsida minimaalselt kas-k\u00fcsimusi, kuna need eeldavad napis\u00f5nalist ei-jah vastust;<\/li>\n<li>mitte k\u00fcsida mitut miks-k\u00fcsimust j\u00e4rjest, see tekitab \u00fclekuulamise tunde ja kurnab informanti;<\/li>\n<li>p\u00fc\u00fcda k\u00fcsida ilma emotsionaalsete lisanditeta, mis kergesti \u00fcle huulte lipsavad, nt <em>ju, ka, ometi<\/em>;<\/li>\n<li>v\u00f5imalusel viidata varem\u00f6eldule <em>(sa \u00fctlesid enne, et \u2026)<\/em>;<\/li>\n<li>t\u00e4psustada kohe, kui midagi j\u00e4\u00e4b arusaamatuks, mitmeti t\u00f5lgendatavaks <em>(Palun kas sa ei r\u00e4\u00e4giks l\u00e4hemalt \u2026; sa mainisid mitut \u2026, palun t\u00e4psustame iga\u00fcht neist \u2026)<\/em>;<\/li>\n<li>kasutada v\u00f5imalusel informandi oma m\u00e4rks\u00f5nu-termineid. Neid v\u00f5ib ka k\u00fcsida <em>(Kuidas sa tavaliselt nimetad \u2026)<\/em>;<\/li>\n<li>vajadusel julgustada <em>(See, mida sa r\u00e4\u00e4kisid, oli v\u00e4ga huvitav, kas sa ei t\u00e4psustaks veel \u2026), <\/em>ergutada mitteverbaalsete vahenditega <em>(noogutamine, \u00fclesm\u00e4rkimine, sama poosi v\u00f5tmine)<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n<p align=\"left\">Grupiintervjuud juhtida on keerukam kui individuaalintervjuud, kuna vastajaid on rohkem ning vastajad stimuleerivad\/m\u00f5jutavad \u00fcksteist. Fookusgrupi juhtimisel on oluline:<\/p>\n<ul>\n<li>m\u00e4\u00e4ratleda juba enesetutvustuse ja esimeste k\u00fcsimuste vastuste p\u00f5hjal, millised vastajat\u00fc\u00fcbid on grupis esindatud (kes on pelgalt n\u00f5ustuja\/heakskiitja, kes ideede generaator, kes arvamusliidriks p\u00fcrgija, kes \u201em\u00e4ngur\u201c jne), ning suunata k\u00fcsimused (kasutades nimelist p\u00f6\u00f6rdumist) erinevatele vastajat\u00fc\u00fcpidele erinevalt (nt liidriks p\u00fcrgiva osaleja suhtes tuleb kasutada kehtestavaid verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlustehnikaid);<\/li>\n<li>j\u00e4lgida intervjueeritava(te) kaasal\u00f6\u00f6misvalmidust ning teha kavasse vajadusel muutusi (puhkepause ootamatute l\u00f5\u00f5gastavate teemade v\u00f5i tegevustega);<\/li>\n<li>alustada sisuliste k\u00fcsimustega alles siis, kui vastajad tunnevad end mugavalt, saavad oma rollist ja \u00fclesandest aru ning on motiveeritud koost\u00f6\u00f6le (vestlusele);<\/li>\n<li>hoida grupi osalejate vastamisaktiivsust tasakaalus: julgustada tagasihoidlikke ja hoida tagasi liigaktiivseid vastamise j\u00e4rjekorra m\u00e4\u00e4ramisega, ergutavate v\u00f5i teemale fokuseerivate k\u00fcsimustega;<\/li>\n<li>julgustada erinevaid arvamuspooli ja stimuleerida diskussiooni tekkimist; arvestada ja suhtuda lugupidavalt iga grupiliikme arvamusse ja usaldada grupi v\u00f5imekust.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kehakeele j\u00e4lgimine on oluline saamaks teavet vastajate enesetunde, v\u00e4ljendamata m\u00f5tete ja emotsioonide kohta. N\u00e4iteks v\u00e4ljendab \u00fclessuunatud pilk seda, et vastaja m\u00f5tleb \u00fcldistes kategooriates ja\/v\u00f5i konstrueerib uusi ideid. K\u00f5rvalpilgud viitavad olukorrale, et vastaja on ebakindel ning ootab \u00f6eldule kinnitust.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf34b7b8-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf34b7b8-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf34b7b8-collapse\">Fookusgrupi l\u00e4biviimine veebis<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf34b7b8-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf34b7b8-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>M\u00f5nikord on otstarbekas viia fookusgrupiintervjuu l\u00e4bi veebis, eriti kui potentsiaalsed osalejad asuvad eri paikades. Samuti on sel juhul lihtsam leida \u00fchist aega, kuna osalejatel j\u00e4\u00e4b \u00e4ra kohaletulekuga seotud ajakulu, mis omakorda suurendab osalemisvalmidust. Fookusgrupi veebis l\u00e4biviimine v\u00f5ib muuta osalejate kogemuse mugavamaks ja v\u00e4hem stressirohkeks, sest nad saavad osaleda oma tavap\u00e4rases keskkonnas. See v\u00f5ib teha nad avatumaks ja vabamaks oma arvamusi jagama. Lisaks v\u00f5imaldab veebiformaat suuremat anon\u00fc\u00fcmsust, mis on eriti oluline tundlikke teemasid k\u00e4sitledes.<\/p>\n<p>Veebis ja n\u00e4ost n\u00e4kku l\u00e4bi viidud fookusgruppe v\u00f5rdlevad uuringud (Underhill ja Olmsted, 2003,\u00a0 Abrams jt, 2015) on v\u00e4lja toonud, et veebis l\u00e4biviidud fookusgruppides genereeritakse n\u00e4ost n\u00e4kku gruppidega samav\u00e4\u00e4rselt uusi ideid (anal\u00fc\u00fcsitavat infot), samas peab arvestama, et verbaalne enesev\u00e4ljendus on veebis sageli lakoonilisem ning v\u00e4hem seotud teiste osalejate kommentaaridega. Seega ei sobi see juhul, kui uuringus on oluline ka kehakeele ja ruumisuhete (prokseemika) anal\u00fc\u00fcs. Samuti v\u00f5ib veebikeskkonnas ette tulla rohkem teemav\u00e4liseid ja konfliktseid s\u00f5nav\u00f5tte.<\/p>\n<p>Fookusgrupi l\u00e4biviimisel veebis peab arvesse v\u00f5tma, et selle sujuvust v\u00f5ivad h\u00e4irida erinevad tehnilised probleemid. Osalejate interneti\u00fchenduse kvaliteet v\u00f5ib varieeruda, p\u00f5hjustades viivitusi v\u00f5i heli- ja videoprobleeme. Seet\u00f5ttu on oluline testida tehnikat enne intervjuu algust ning m\u00f5elda v\u00e4lja varuplaan, n\u00e4iteks alternatiivse liitumislingi v\u00f5i telefoniga osalemise v\u00f5imaluse n\u00e4ol. Veebiplatvormi valikul saab l\u00e4htuda sellest, millist osalejad on harjunud k\u00f5ige rohkem kasutama. Kuna virtuaalsed sessioonid v\u00e4sitavad kiiremini, peaks fookusgrupp olema l\u00fchem (60\u201390 minutit) ning sisaldama rohkem pause ja d\u00fcnaamilisi tegevusi, samuti tasub planeerida sissejuhatav osa pikemaks.<\/p>\n<p>Moderaatori roll on veebifookusgrupis olulisem kui n\u00e4ost n\u00e4kku grupis. Moderaator peab olema teadlik, kuidas osalejaid aktiivselt kaasata, vestlust struktureerida ja tagada, et arutelu ei hajuks. Ilma silmast silma kontaktita v\u00f5ib veebifookusgrupp tunduda passiivsem, samuti on virtuaalses keskkonnas rohkem v\u00f5imalusi k\u00f5rvalisteks tegevusteks; osalejaid v\u00f5ivad h\u00e4irida taustam\u00fcra ja muud segajad (nt pereliikmete sekkumine, telefonik\u00f5ned), mis hajutavad nende t\u00e4helepanu. Seet\u00f5ttu on interaktiivsete tehnikate kasutamine ja k\u00f5rge energiataseme hoidmine v\u00f5tmet\u00e4htsusega. Veebis v\u00f5ib\u00a0 ka sagedamini tekkida olukord, kus domineerivad osalejad v\u00f5tavad rohkem s\u00f5na, j\u00e4ttes tagasihoidlikumad k\u00f5rvale. Selle v\u00e4ltimiseks peab moderaator ise osalejaid aktiivselt kaasama, p\u00f6\u00f6rdudes nende poole nimepidi v\u00f5i kasutades vestluse funktsiooni. Veebikeskkond v\u00f5imaldab samas vestluse stimuleerimiseks kasutada erinevaid digitaalseid t\u00f6\u00f6riistu, mis f\u00fc\u00fcsilises kohtumises pole v\u00f5imalikud, nagu virtuaalsed tahvlid, k\u00fcsitlused jne. Lisaks saab kasutada vestlusakent ja reaktsiooninuppe, et kaasata ka neid osalejaid, kes ei soovi verbaalselt panustada.<\/p>\n<p>Veebifookusgruppide puhul on lihtsam anon\u00fc\u00fcmsust tagada, n\u00e4iteks kasutades varjunimesid v\u00f5i v\u00f5imaldades anon\u00fc\u00fcmselt vastata (k\u00fcsitlus). Veebis on lihtne sessiooni salvestada, kuid see t\u00e4hendab, et osalejatele tuleb r\u00e4\u00e4kida, millised on nende \u00f5igused, selgitada, mis juhtub edaspidi salvestusega, ning k\u00fcsida n\u00f5usolekut. Veebikeskkonnas tekkida v\u00f5ivate konfliktide ja v\u00e4\u00e4rarusaamade ennetamiseks on oluline kehtestada enne intervjuu algust selged k\u00e4itumisreeglid.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf34b7c2-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf34b7c2-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf34b7c2-collapse\">Tulemuste anal\u00fc\u00fcs ja esitamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf34b7c2-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf34b7c2-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Fookusgrupi tulemuste anal\u00fc\u00fcsil kasutatakse valdavalt formaliseerimata tekstianal\u00fc\u00fcsi (temaatiline sisuanal\u00fc\u00fcs, diskursusanal\u00fc\u00fcs), seda muude anal\u00fc\u00fcsitehnikatega (vaatlus, interaktsiooni anal\u00fc\u00fcs, visuaalide anal\u00fc\u00fcs) kombineerides. Neist anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5imalustest on juttu peat\u00fckkides <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvalitatiivne-sisuanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs<\/a>, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/diskursusanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">diskursusanal\u00fc\u00fcs <\/a>ja <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/multimodaalse-diskursuse-analyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">multimodaalse diskursuse anal\u00fc\u00fcs<\/a>.<\/p>\n<p>Tulemuste anal\u00fc\u00fcsi on soovitav rakendada peamiselt horisontaal<span style=\"text-decoration: underline;\">anal\u00fc\u00fcsi <\/span>(teemade kaupa), kuna teemadesse s\u00fcvenemise v\u00f5imalusi on informantidel v\u00e4hem kui individuaalintervjuu puhul (vt ka peat\u00fckk <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvalitatiivne-sisuanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs<\/a>). Juhul kui vestluses on olnud piisavalt aega teema avamiseks, siis v\u00f5ib kasutada ka vertikaalanal\u00fc\u00fcsi (isikute kaupa) (vt ka peat\u00fckk <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvalitatiivne-sisuanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs<\/a>). Samuti tuleb arvestada, et arvamusavaldused s\u00fcnnivad interaktsioonis \u2013 sageli pole vastused terviklikud, vaid (l\u00fchi)reaktsioonid teiste \u00fctlustele. Sellisel juhul on soovitav tuua \u00e4ra terve tekstil\u00f5ik, lisades uurija interpretatsiooni mitte \u00fcksikute v\u00e4idete, vaid kogu m\u00f5tte liikumise protsessi kohta. N\u00e4iteks kriisikommunikatsiooni k\u00e4sitlevas uuringus j\u00f5udis grupp \u00fchiselt arutledes probleemi olemuse p\u00f5hjalikuma anal\u00fc\u00fcsini (vt <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"N\u00e4ide 2\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&amp;#8211; &lt;em&gt;tekib k\u00fcsimus, millises suunas minna \u2026 millises suunas pilv liigub? Kui kaugele tuleb minna \u2026\u00a0 \u2013 et olla turvaliselt, tuleb minna nii kaugele kui v\u00f5imalik!&lt;br \/&gt;&lt;\/em&gt;&amp;#8211;\u00a0\u00a0\u00a0 &lt;em&gt;ei, tuleb j\u00e4lgida infot!&lt;br \/&gt;&lt;\/em&gt;&amp;#8211;\u00a0\u00a0\u00a0 &lt;em&gt;\u00a0Ei! Tuleb s\u00f5ita nii kaugele kui v\u00f5imalik!&lt;br \/&gt;&lt;\/em&gt;&amp;#8211;\u00a0\u00a0\u00a0 &lt;em&gt;\u00a0Mis siis, kui sa satud minnes just pilve alla?&lt;br \/&gt;&lt;\/em&gt;&amp;#8211;\u00a0\u00a0\u00a0 &lt;em&gt;\u00a0Ei satu \u2026 ma tean, kuidas see k\u00e4ib \u2026 pilv hajub j\u00e4rk-j\u00e4rgult ja kaotab j\u00f5udu \u2026 aga sul on \u00f5igus, paljud inimesed peavad endale vaatama varjendi \u2026 aga meil pole (tsiviil)kaitse s\u00fcsteemi \u2026 siin pole midagi teha \u2026 soomlastel on see olemas \u2026&lt;br \/&gt;&lt;\/em&gt;&amp;#8211;\u00a0\u00a0\u00a0 &lt;em&gt;Kujuta ette olukorda piiril \u2026 liiklusummikud, j\u00e4rjekorrad, \u00fchtedel pole passe, teistel viisasid \u2026 kas sa p\u00e4\u00e4sed v\u00e4lismaale?&lt;br \/&gt;&lt;\/em&gt;&amp;#8211;\u00a0\u00a0\u00a0 &lt;em&gt;\u00a0Ma siis j\u00e4tan auto sinnapaika ja l\u00e4hen jalgsi (NAER)&lt;br \/&gt;&lt;\/em&gt;&amp;#8211;\u00a0\u00a0\u00a0 &lt;em&gt;\u00a0Need, kellel on keldrid, saavad sinna varjuda&lt;br \/&gt;&lt;\/em&gt;&amp;#8211;\u00a0\u00a0\u00a0 &lt;em&gt;Niipalju kui ma kooli tsiviilkaitse tundidest m\u00e4letan, varjend peab olema maapinnast allpool, niisiis saab end sinna sulgeda \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 &lt;\/em&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;em&gt;Allikas: CrisComScore uuringuprojekt 2008&lt;\/em&gt;\">N\u00e4ide 2<\/a>).<\/p>\n<p>Grupis v\u00f5ib tekkida kaskaadiefekt (Lindlof ja Taylor, 2002) \u2013 j\u00e4rgnevad arvamused tulenevad eelnevast, grupis tekib sageli uus idee v\u00f5i m\u00f5testamise viis, mis ei ole osalejate m\u00f5tete-t\u00f5lgenduste summa. Samuti v\u00f5ib olla keerukas tulemusi t\u00f5lgendada, kui tekib kajaefekt \u2013 mingi (juhuslik v\u00f5i konstrueeritud) v\u00e4ide muutub arutelus keskseks ning reageeritakse sellele. Allj\u00e4rgnevalt on toodud n\u00e4ide, kuidas seda v\u00f5iks anal\u00fc\u00fcsis lahendada (Vene, 2006).<\/p>\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"N\u00e4ide 3\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;strong&gt;Stiimulmaterjalina kasutatud elemendi sulandumine r\u00fchmavestlusse&lt;\/strong&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;M\u00e4ngult loodud situatsioonile, et T\u00fcri koolis \u00f5ppiv noormees p\u00f6\u00f6rdub grupis osalejate poole sooviga hakata v\u00e4itlemisega tegelema, erinesid vastused suhteliselt palju.&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;Harjutus oma elul\u00e4hedusega t\u00f6\u00f6tas grupis osalenute seas v\u00e4ga h\u00e4sti, kuna k\u00f5ik hakkasid r\u00e4\u00e4kima v\u00e4ga pragmaatiliselt ning pakkuma konkreetseid lahendusi T\u00fcri noormehe probleemile. vestlusest tulid aga v\u00e4lja ka mitmeid v\u00e4itlusega seotud omap\u00e4rad ja probleemkohad.&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;Panin ka t\u00e4hele, et selle harjutusega loodud kujund- T\u00fcri noormees &amp;#8211; j\u00e4i edasises vestluses kasutatavaks kujundiks ning v\u00f5eti grupis osalenute poolt v\u00e4ga kiiresti omaks. Nii n\u00e4iteks viitas Inga \u00fcritusest r\u00e4\u00e4kides veel sellele teemale tagasi:&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;em&gt;turniir on selline professionaalne \u00fcritus, aga suvelaagrisse v\u00f5ib tulla ka see, kes ei tea midagi. see sama T\u00fcri noormees tuleb sinna (IN)&lt;\/em&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;em&gt;Allikas: Vene, K. (2006). Eesti V\u00e4itlusseltsi ebakohad ja kordaminekud liikmete informeerimisel ja kaasamisel. T\u00dc AKI.&lt;\/em&gt;\">N\u00e4ide 3<\/a>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf34b7cb-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf34b7cb-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf34b7cb-collapse\">Osaleja \u00f5igused ja uuringueetika<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf34b7cb-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf34b7cb-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Fookusgrupp on sarnaselt s\u00fcvaintervjuuga osaleja anon\u00fc\u00fcmsuse ja isikuandmete konfidentsiaalsuse seisukohalt tundlik andmekogumise viis, sest intervjuu eesm\u00e4rk on avada inimese m\u00f5ttemaailma ja v\u00e4\u00e4rtusi ning anal\u00fc\u00fcsi seisukohalt on oluline ka vestluse salvestamine (video- v\u00f5i v\u00e4hemalt audiosalvestisena). Seet\u00f5ttu pannakse uuringupraktikas v\u00e4ga suurt r\u00f5hku eetiliste normide (heade tavade) loomisele ja nende j\u00e4lgimisele. Uuringu \u00fcheski etapis ei tohi ei s\u00f5na ega teoga riivata inimese enesev\u00e4\u00e4rikust.<\/p>\n<p>Fookusgrupis osalejatel peab olema enne intervjuus osalemist\u00a0 selge arusaam uuringu eesm\u00e4rgist, intervjuus k\u00e4sitletavatest teemadest ja sellest, kuidas nende panust kasutatakse. Osalejatel peaks olema piisavalt selge \u00fclevaade uuringu sisust ja k\u00e4igust, et nad saaksid teadlikult otsustada, kas nad on n\u00f5us neil tingimustel uuringus osalema v\u00f5i mitte. Osalemine peab olema t\u00e4ielikult vabatahtlik ning osalejatel peab olema \u00f5igus igal ajal grupist lahkuda ilma negatiivsete tagaj\u00e4rgedeta. Samuti on oluline teavitada osalejaid nende \u00f5igusest keelduda vastamast teatud k\u00fcsimustele v\u00f5i paluda oma k\u00f5nevoorude eemaldamist transkriptsioonist enne andmete anal\u00fc\u00fcsimist.<\/p>\n<p>Osalejaid tuleb informeerida, kas fookusgruppi salvestatakse (heli- v\u00f5i videosalvestus), kuidas kogutud andmeid t\u00f6\u00f6deldakse ning kus ja kui kaua neid s\u00e4ilitatakse. Samuti tuleb selgitada, kuidas kogutud andmeid kasutatakse, kes neid n\u00e4evad, kuidas neid s\u00e4ilitatakse ja kuidas kaitstakse andmete konfidentsiaalsust. Intervjuu stenogramme ega lindistusi ei tohi kasutada muuks otstarbeks kui ainult anal\u00fc\u00fcsi koostamiseks. Juhul kui andmeid soovitakse (taas)kasutada uuel eesm\u00e4rgil (nt hilisem j\u00e4tku-uuring), peab selleks olema osalejate luba.<\/p>\n<p>Hea tava (ja nt teaduspublikatsioonide puhul n\u00f5ue) on k\u00fcsida fookusgrupis osalejatelt enne intervjuud informeeritud n\u00f5usolekut. Informeeritud n\u00f5usoleku vormis peab osalejatele esitama sihtr\u00fchmale arusaadavas keeles selge kirjelduse uuringu eesm\u00e4rgist, teemast ning r\u00fchma liikmete rollist ja \u00f5igustes grupiintervjuus, sh sellest, mis juhtub kogutud andmetega. N\u00f5usolekuvormi t\u00e4psed n\u00f5uded on kirjas <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/isikuandmete-tootlemine-sotsiaalteaduslikes-uuringutes\/\">andmekaitse peat\u00fckis<\/a>. Sama info ja osalemise p\u00f5him\u00f5tted peab \u00fcle selgitama ka fookusgrupiintervjuu alguses.<\/p>\n<p>Kuigi osalejal on \u00f5igus osalemisest loobuda ja paluda oma tsitaatide eemaldamist, v\u00f5ib see praktikas osutuda keeruliseks, kuna fookusgrupis p\u00f5hineb anal\u00fc\u00fcs sageli osalejate dialoogil. Seega peaks osalejatele ka selgitama, et kuigi otsesed tsitaadid saab eemaldada, v\u00f5ib olla keeruline kustutada vestluse osi, mis m\u00f5jutavad kogu anal\u00fc\u00fcsi terviklikkust. Seda olulisem on osalejate usalduse saavutamiseks lahti seletada k\u00f5ik meetmed, mida rakendatakse isiku kaitsmiseks nii andmete kogumise kui s\u00e4ilitamise ajal.<\/p>\n<p>Fookusgrupiintervjuu puhul ei ole v\u00f5imalik tagada osalejatele anon\u00fc\u00fcmsust. Uurijad saavad neile lubada nn sisemist konfidentsiaalsust \u2013 andmete konfidentsiaalsuse tagamist omapoolse t\u00f6\u00f6tlemise k\u00e4igus, pseudon\u00fc\u00fcmides osalejad ja nende tuvastamist v\u00f5imaldavad tunnused ning avaldades tulemused v\u00f5imalikult \u00fcldistatud kujul.<\/p>\n<p>Samas ei saa uurijad garanteerida v\u00e4list konfidentsiaalsust, sest nii uuringu l\u00e4biviijatel kui ka osalejatel puudub kontroll selle \u00fcle, mida teised grupiliikmed hiljem arutelu sisust kellelegi jagavad. Seet\u00f5ttu on soovitav\u00a0 grupiintervjuu alguses ka osalejatega kokku leppida, et arutelus avaldatud isiklikku teavet v\u00e4ljaspool gruppi ei jagata. V\u00e4ga tundlike teemade puhul on soovitav s\u00f5lmida osalejatega t\u00e4iendav konfidentsiaalsuskokkulepe. V\u00f5imalusel on eriti \u00fcli\u00f5pilasuuringu raames korraldatavas fookusgrupis soovitatav v\u00e4ltida v\u00e4ga tundlike ja isiklike teemade arutelu (nt neid, mis seostuvad eriliiki isikuandmete avaldamisega: osalejate f\u00fc\u00fcsilisse v\u00f5i vaimsesse tervisesse puutuv, seksuaalsus jne), sest see eeldab uurimiseetiliselt keerukamat protseduuri (sageli eetikakomitee loa taotlemist) ning ka uurijalt suuremat kogemusepagasit.<\/p>\n<p>Fookusgrupiintervjuud kasutatakse sageli ka erialaprofessionaalide ja ekspertide kaasamiseks konkreetse teema k\u00e4sitlemisse. Konfidentsiaalsuse tagamine v\u00f5ib sel puhul s\u00f5ltuvalt olukorrast vajalik olla, kuid mitte alati. Kui teema ega osalejad seda ei eelda (st on andnud n\u00f5usoleku) ning ekspertide nimede ja ametipositsioonide avalikustamine ei ohusta nende huve, vaid vastupidi \u2013 suurendab uuringu usaldusv\u00e4\u00e4rsust, ei ole andmete salastamine v\u00f5i konfidentsiaalsena hoidmine vajalik.<\/p>\n<p>Andmekogumise ning t\u00f6\u00f6tlemisega seotud eetilisi ja juriidilisi aspekte on p\u00f5hjalikumalt\u00a0 k\u00e4sitletud <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/isikuandmete-tootlemine-sotsiaalteaduslikes-uuringutes\/\">andmekaitse peat\u00fckis<\/a>.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf34b7e1-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf34b7e1-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf34b7e1-collapse\">Soovitatav kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf34b7e1-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf34b7e1-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p align=\"left\">Murumaa-Mengel, M. (2020). Veebiintervjuud, projektiivtehnikad ja loovuurimismeetodid. A. Masso, K. Tiidenberg, A. Siibak (Toim.). <em>Kuidas m\u00f5ista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht<\/em>. (707\u2212738).\u00a0 Tallinn: Tallinna \u00dclikooli kirjastus.<\/p>\n<p align=\"left\">Krueger, R.A., Casey, M. A. (2009). <em>Focus Groups. A Practical Guide for Applied Research<\/em>. Newbury Park: Sage.<\/p>\n<p align=\"left\"><span style=\"text-decoration: underline;\">K\u00fcsitluskava tegemise ja aktiivse kuulamise oskusi<\/span>, mis on kasutatavad nii \u00fcksikintervjuu kui ka r\u00fchmaintervjuu puhul, aitavad arendada j\u00e4rgmised allikad:<\/p>\n<p align=\"left\">Patton, M. Q. (2002). <em>Qualitative Research &amp; Evaluation Methods.<\/em> California, Thousand Oaks: Sage.<\/p>\n<p align=\"left\">Turner, D. W. (2010). Qualitative Interview Design: A Practical Guide for Novice Investigators, <em>The Qualitative Report,<\/em> <em>15<\/em>(3), 754-760. <a href=\"http:\/\/www.nova.edu\/ssss\/QR\/QR15-3\/qid.pdf\">http:\/\/www.nova.edu\/ssss\/QR\/QR15-3\/qid.pdf<\/a><\/p>\n<p>Rikkalikud n\u00e4ited intervjuude eri t\u00fc\u00fcpidest (eeldab head inglise keele oskust ja s\u00fcgavamat huvi teema vastu) <a href=\"http:\/\/www.esds.ac.uk\/qualidata\/support\/interviews\/interviews.pdf\">http:\/\/www.esds.ac.uk\/qualidata\/support\/interviews\/interviews.pdf<\/a><\/p>\n<p align=\"left\"><span style=\"text-decoration: underline;\">Aktiivne kuulamine<\/span><\/p>\n<p align=\"left\">Nn eneseabi\u00f5pik, sobib aktiivse kuulamise oskuste arendamiseks nii igap\u00e4evasuhtluses kui ka intervjueerimisel:<\/p>\n<p class=\"Joonistabel\">Bolton, R. (2002). <em>Igap\u00e4evaoskused: Kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada<\/em>. Tallinn: V\u00e4ike Vanker<\/p>\n<p align=\"left\">Aktiivse kuulamise peamised barj\u00e4\u00e4rid: <a href=\"http:\/\/www.sklatch.net\/thoughtlets\/listen.html\">http:\/\/www.sklatch.net\/thoughtlets\/listen.html<\/a><\/p>\n<p align=\"left\"><span style=\"text-decoration: underline;\">Fookusgrupil p\u00f5hinevaid magistrit\u00f6id<\/span><\/p>\n<p>Vene, K. (2007). <em>Noorte organisatsiooniline kuuluvus siirdeaja Eestis: motiivid ja eesm\u00e4rgid individualiseerumisteooria kontekstis<\/em>. <a href=\"http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/15700\">http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/15700<\/a><\/p>\n<p>Suba, L. (2014). <em>Rahvustevaheliste kontaktide soodustamine Eestis: praktikateoreetiline k\u00e4sitlus<\/em>. <a href=\"http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/42399\">http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/42399<\/a><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf34b7e7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf34b7e7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf34b7e7-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf34b7e7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf34b7e7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Abrams, K. M., Wang, Z., Song, Y. J. ja Galindo-Gonzalez, S. (2015). Data Richness Trade-Offs Between Face-to-Face, Online Audiovisual, and Online Text-Only Focus Groups. <em>Social cience Computer Review<\/em>, <em>33<\/em>(1), 80\u201396. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1177\/0894439313519733\">https:\/\/doi.org\/10.1177\/0894439313519733<\/a><\/p>\n<p>Fern, E.F. (1982). The use of focus groups for idea generation: the effects on groups size, acquintanceship, and moderator on response quantity and quality. <em>Journal of Marketing Research, 19<\/em>, 1\u201313.<\/p>\n<p>Kitzinger, J. (1994). Focus Groups: method or madness? M. Boulton (toim). <em>Challenge and Innovation: Methodological Advances in Social Research on HIV\/AIDS <\/em>(lk 159\u2013175). New York: Taylor &amp; Francis.<\/p>\n<p>Krueger, R.A., Casey, M. A. (2009). <em>Focus Groups. A Practical Guide for Applied Research<\/em>. Newbury Park: Sage.<\/p>\n<p>Kvale, S. (1996). <em>Interviews: An Introduction to Qualitative Research Interviewing<\/em>. Thousand Oaks California: Sage.<\/p>\n<p>Morgan, D. L. (1996). Focus Groups. <em>Annual Review of Sociology<\/em>, 22, 129\u2013152.<\/p>\n<p>Namey, E., Guest, G., McKenna, K. ja Chen, M. (2016). Evaluating Bang for the Buck: A Cost-Effectiveness Comparison Between Individual Interviews and Focus Groups Based on Thematic Saturation Levels. <em>American Journal of Evaluation<\/em>, <em>37<\/em>(3), 425\u2013440. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1177\/1098214016630406\">https:\/\/doi.org\/10.1177\/1098214016630406<\/a><\/p>\n<p>Patton, M. Q. (2002). <em>Qualitative Research &amp; Evaluation Methods.<\/em> California, Thousand Oaks: Sage.<\/p>\n<p>Sim, J. ja Waterfield, J. (2019). Focus group methodology: some ethical challenges. <em>Qual Quant<\/em> 53, 3003\u20133022. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1007\/s11135-019-00914-5\">https:\/\/doi.org\/10.1007\/s11135-019-00914-5<\/a><\/p>\n<p>Underhill, C. ja Olmsted, M. G. (2003). An Experimental Comparison of Computer-Mediated and Face-to-Face Focus Groups. <em>Social Science Computer Review<\/em>, <em>21<\/em>(4), 506\u2013512. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1177\/0894439303256541\">https:\/\/doi.org\/10.1177\/0894439303256541<\/a><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Triin VihalemmK\u00fclliki Seppel 2014, t\u00e4iendatud ja parandatud 2025 Fookusgrupp on struktureeritud k\u00fcsitluskava j\u00e4rgi toimuv vestluslik r\u00fchmaintervjuu, millel on kindel, k\u00fcllalt kitsas teemafookus ning eesm\u00e4rk saavutada vestluses osalevate informantide omavaheline stimulatsioon. Fookusgruppi juhib moderaator, kelle \u00fclesandeks on hoida vestlus kindlates aja- &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-36","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2096,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36\/revisions\/2096"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}