{"id":35,"date":"2024-04-04T00:12:02","date_gmt":"2024-04-03T21:12:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/intervjuu\/"},"modified":"2025-09-17T17:35:37","modified_gmt":"2025-09-17T14:35:37","slug":"intervjuu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/intervjuu\/","title":{"rendered":"Intervjuu"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\"><span style=\"font-size: medium;\"><strong>Krista Lepik<br>\n<\/strong><\/span><span style=\"font-size: medium;\"><strong>Halliki Harro-Loit<br>\n<\/strong><strong>Katrin Kello<br>\n<\/strong><\/span><span style=\"font-size: medium;\"><strong>Merle Linno<br>\n<\/strong><\/span><span style=\"font-size: medium;\"><strong>Marju Selg<br>\n<\/strong><\/span><span style=\"font-size: medium;\"><strong>Judit Str\u00f6mpl<\/strong><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: right;\"><span style=\"font-size: medium;\"><strong>2014, t\u00e4iendatud ja parandatud 2025<\/strong><\/span><\/p>\n<p class=\"western\">H\u00e4sti lihtsustatult v\u00f5ib intervjueerimist defineerida kui \u201emingile teemale keskenduvat eesm\u00e4rgip\u00e4rast vestlust kahe v\u00f5i enama inimese vahel\u201c (Brennen, 2013: 27). Uurimuse tarbeks l\u00e4biviidavate intervjuude puhul eristatakse intervjueerija ning intervjueeritava, st k\u00fcsimusi k\u00fcsiva ning neile vastava poole rolle. Uurimust plaanides tuleb arvestada, et iga konkreetse intervjuu kava, intervjueerimise viis ja intervjuude hulk olenevad uurimuse eesm\u00e4rgist (sh mis on uurimisk\u00fcsimused, kuidas on plaanis kogutud andmeid anal\u00fc\u00fcsida) ning uurija enese taustast. Seega kirjeldab allj\u00e4rgnev peat\u00fckk eesk\u00e4tt intervjueerimisega kaasnevaid v\u00f5imalusi, annab pisut \u00fcldisi, kuid mitte l\u00f5plikke soovitusi intervjuude l\u00e4biviimiseks ning hoiatab t\u00fc\u00fcpiliste vigade eest.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf45589d-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf45589d-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf45589d-collapse\">Intervjuude t\u00fc\u00fcbid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf45589d-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf45589d-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Intervjuusid on v\u00f5imalik liigitada v\u00e4ga erinevate tunnuste alusel, pidades mh silmas j\u00e4rgmist:<\/p>\n<ul>\n<li>intervjuu struktureeritust;<\/li>\n<li>intervjuu standardiseeritust;<\/li>\n<li>seda, kas intervjuu viiakse l\u00e4bi \u00fche (individuaalintervjuu) v\u00f5i mitme intervjueeritavaga (paari- ja\/v\u00f5i <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/fookusgrupi-intervjuu\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">fookusgrupiintervjuu)<\/a>;<\/li>\n<li>kas intervjueeritav on k\u00f5nealuse teema puhul arvamust avaldava osaleja v\u00f5i oma ala eksperdi positsioonis.<\/li>\n<\/ul>\n<p class=\"western\">Need tunnused lasevad intervjuud kujundada just vastavalt uurimuse eesm\u00e4rgile, luues sel moel m\u00e4nguruumi intervjuu k\u00fcsimuste, struktuuri jms tarbeks. Struktureerituse alusel saab eristada a) struktureeritud, b) poolstruktureeritud e osaliselt struktureeritud e semistruktureeritud ja c) struktureerimata intervjuud. Neist esimese puhul esitatakse k\u00fcsimused k\u00f5igile intervjueeritavatele etten\u00e4htud j\u00e4rjekorras ja s\u00f5nastuses. Kolmas intervjuu liik, struktureerimata intervjuu, on struktureeritud intervjuu vastand, kuna meenutab vabas vormis vestlust, milles p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu \u00fcldisele nimekirjale uuritavatest teemadest ja valdkondadest. Struktureerimata intervjuu puhul esitab intervjueerija pigem vastuste t\u00e4helepanelikul kuulamisel moodustatud \u201ekuulamis\u00adp\u00f5hiseid\u201c (sh t\u00e4psustavaid) k\u00fcsimusi; m\u00f5nikord nimetatakse sellist informatsiooni saamise viisi ka s\u00fcvaintervjuuks.<\/p>\n<p class=\"western\">Poolstruktureeritud intervjuu j\u00e4\u00e4b oma olemuselt nende kahe intervjuuliigi vahele, kuna \u00fchest k\u00fcljest kasutatakse seal varem koostatud intervjuukava, teisest k\u00fcljest v\u00f5ib semistruktureeritud intervjuu l\u00e4biviimisel muuta k\u00fcsimuste j\u00e4rjekorda (nt kui intervjueeritav suundub oma jutuga m\u00f5ne sellise teema juurde, mida oli peagi nagunii plaanis k\u00e4sitleda) ja k\u00fcsida t\u00e4psustavaid k\u00fcsimusi.<\/p>\n<p class=\"western\">K\u00fcllalt l\u00e4hedase m\u00f5istena intervjuude struktureeritusele tuleb mainida ka intervjuude standardiseeritust, kuigi eri meetodi\u00f5pikud l\u00e4hevad selle m\u00f5iste m\u00e4\u00e4ratlemisel m\u00f5nev\u00f5rra vastuollu. \u00dcldiselt peetakse \u201estandardiseeritud intervjuu\u201c all silmas intervjuud, kus nii k\u00fcsimused kui ka vastuste kategooriad on juba ette antud (Minichiello,\u00a0Aroni, Timewell ja Alexander, 1990: 19) ja seda k\u00e4sitletakse \u00fche massk\u00fcsitluse l\u00e4biviimise viisina (vt ka <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/ankeetkysitlus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">ankeetk\u00fcsitlus<\/a>). \u201eStandardiseerimata intervjuudena\u201c k\u00e4sitletakse aga semistruktureeritud ja struktureerimata intervjuusid, mille puhul intervjueeritaval on v\u00f5imalik vastata k\u00fcsimustele t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral oma s\u00f5nadega. Standardiseeritud intervjuu on erinevalt k\u00f5igist siin \u00f5ppematerjalis kirjeldatud intervjuut\u00fc\u00fcpidest kvantitatiivne, selle vastused saab paigutada varem otsustatud anal\u00fc\u00fctilistesse kategooriatesse ning neid saab anal\u00fc\u00fcsida arvuliste n\u00e4itajatena (vt ka peat\u00fckke<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kirjeldav-statistika\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"> kirjeldav statistika<\/a>, jt kvantitatiivsed meetodid). \u00dclej\u00e4\u00e4nud intervjuut\u00fc\u00fcbid on aga oma olemuselt kvalitatiivsed, pakkudes eesk\u00e4tt tekstilist infot, mida on v\u00f5imalik anal\u00fc\u00fcsida andmetest tuletatud kategooriate p\u00f5hjal (vt ka peat\u00fckke <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvalitatiivne-sisuanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs<\/a>, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/diskursusanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">diskursusanal\u00fc\u00fcs<\/a>, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/pohistatud-teooria\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">p\u00f5histatud teooria<\/a>, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/etnograafiline-uurimus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">etnograafia<\/a> jt kvalitatiivse anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5him\u00f5tted).<\/p>\n<p class=\"western\">Lisaks struktureeritusele\/standardiseeritusele saab intervjuusid eristada ka selle p\u00f5hjal, kellega neid l\u00e4bi viiakse. Esiteks saab eristada <strong>individuaalintervjuusid<\/strong> ja <strong>grupiintervjuusid<\/strong>. Individuaalintervjuusid viiakse l\u00e4bi \u00fche intervjueeritavaga, kellel on v\u00f5imalik privaatselt, omas tempos k\u00e4sitletavaid teemasid arutada. Grupiintervjuud, sh fookusgruppide omad, viiakse l\u00e4bi v\u00e4ikese hulga inimestega, kusjuures grupiintervjuude puhul on v\u00f5imalik j\u00e4lgida seda, mil moel intervjueeritavad k\u00e4sitlevad mingit teemat mitte enam omaette, vaid vastavas r\u00fchmas (m\u00e4ngu tuleb n-\u00f6 sootsiumi m\u00f5ju). P\u00f5hjalikumalt on individuaal- ja grupiintervjuusid v\u00f5rreldud peat\u00fckis <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/fookusgrupi-intervjuu\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Fookusgrupp<\/a>. Teiseks saab intervjueeritava positsiooni p\u00f5hjalt eristada <strong>osalejaintervjuusid<\/strong> ning <strong>eksperdiintervjuusid<\/strong>. Erinevalt osalejaintervjuudest, kus p\u00f6\u00f6ratakse enam r\u00f5hku intervjueeri\u00adtava isiklikele arvamustele ja hoiakutele, viiakse eksperdiintervjuusid l\u00e4bi inimestega, kelle kogemused m\u00f5ne ala eksperdina on huvipakkuvad (Flick, 2006: 165) ning kellelt soovitakse koguda selle ala kohta faktiteadmisi (Kolb, 2008: 142). Osaleja ja eksperdi positsioneerimine s\u00f5ltub suuresti intervjuu eesm\u00e4rkidest ning eesm\u00e4rkidega seonduvalt paikapandud valimist: mingi valdkonna ekspert v\u00f5ib muude teemade puhul olla osaleja rollis. Samas tuleb meeles pidada, et kui oleme kellegi intervjuule kutsunud, siis on tema arvamus meile oluline ning ei tasu seda intervjuu ajal kahtluse alla seada. Teatud teemade uurimisel, kui uurimuse eesm\u00e4rgiks on v\u00e4lja selgitada kellegi isiklik elukogemus (nt asenduskodulapse, kroonilise haiguse p\u00f5deja v\u00f5i puuetega inimese argip\u00e4ev), esineb indiviid kui oma elu ekspert.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf4558b6-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf4558b6-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf4558b6-collapse\">Kvalitatiivse intervjuu-uurimuse kavandamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf4558b6-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf4558b6-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Kvalitatiivse intervjuu-uurimuse kavandamisel on kasulik l\u00e4htuda j\u00e4rgmistest olulisematest t\u00f6\u00f6\u00fclesannetest.<\/p>\n<p><strong>1. Probleemip\u00fcstitus <\/strong><\/p>\n<p>Uurimus algab probleemist, milles vaja selgust saada, v\u00f5i k\u00fcsimusest, millele on vaja vastust. Enne probleemi t\u00e4psemat s\u00f5nastamist (probleemip\u00fcstitus) on sellele loodud taust t\u00f6\u00f6 teoreetilises peat\u00fckis.<\/p>\n<p><strong>2. Eesm\u00e4rk ja uurimisk\u00fcsimused<\/strong><\/p>\n<p>Kui probleem\/k\u00fcsimus on p\u00fcstitatud, s\u00f5nastatakse selle alusel t\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk ja uurimisk\u00fcsimused v\u00f5i uurimis\u00fclesanded. Peamine uurimisk\u00fcsimus v\u00f5ib tulla otseselt probleemip\u00fcstitusest. Probleemi, eesm\u00e4rki ja uurimisk\u00fcsimusi omavahel koosk\u00f5lastades t\u00e4psustatakse uurimuse fookust.<\/p>\n<p><strong>3. Intervjuu kava<\/strong><\/p>\n<p>Intervjuu kava koostatakse nii, et selle abil saaks vastused uurimisk\u00fcsimustele. \u00dcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6s on kasulik kavandada intervjuu temaatiliste plokkide kaupa, nii et igale uurimisk\u00fcsimusele aitab vastuseid leida \u00fcks vastavat teemat k\u00e4sitlev k\u00fcsimuste plokk koos vestluse k\u00e4igus tekkivate lisak\u00fcsimustega. Sellist intervjuud nimetatakse poolstruktureerituks.<\/p>\n<p><strong>4. Intervjuu l\u00e4biviimine <\/strong><\/p>\n<p>Poolstruktureeritud intervjuud tuleb alustada v\u00e4ikese soojendusvestlusega, oma t\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgi jm tingimuste tutvustamisega, millele j\u00e4rgneb m\u00f5ni \u00fcldisem teemakohane k\u00fcsimus stiilis \u201ePalun kirjeldage oma kogemusi \u2026\u201c. Edasi saab aidata jutuj\u00e4rge hoida toetavate k\u00fcsimustega, mis on enda jaoks kirja pandud selleks, et \u00fckski oluline teema kahe silma vahele ei j\u00e4\u00e4ks. K\u00fcsimused on hea s\u00f5nastada l\u00fchidalt, v\u00f5ib kasutada \u00fcksnes m\u00e4rks\u00f5nu, et tekst oleks pilguga kergesti haaratav.\u00a0 Hea intervjuu on selline, kus vastaja saab aru, mida temalt oodatakse, ja jutustab v\u00f5imalikult iseseisvalt \u2013 nii, kuidas ta ise asju n\u00e4eb ja seostab. Kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik, tuleb v\u00e4ltida k\u00fcsimuse-vastuse stiili. Pole oluline, et vastaja r\u00e4\u00e4giks asjadest intervjuu plokkide ja k\u00fcsimuste j\u00e4rjekorras. Kui ta r\u00e4\u00e4gib millestki, mille kohta oli plaanis hiljem k\u00fcsida, on hea k\u00f5nelejat mitte katkestada, vaid teha vastava k\u00fcsimuse kohta m\u00e4rge, et sellest juba oli juttu. Intervjuu kava on uurijale spikriks ja orientiiriks.<\/p>\n<figure id=\"attachment_285\" aria-describedby=\"caption-attachment-285\" style=\"width: 539px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-285\" title=\"Joonis 1. Intervjuu kava koostamine, l\u00e4htudes uurimuse eesm\u00e4rkidest ja uurimisk\u00fcsimustest\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/intervjuu.png\" alt=\"Joonis 1. Intervjuu kava koostamine, l\u00e4htudes uurimuse eesm\u00e4rkidest ja uurimisk\u00fcsimustest\" width=\"539\" height=\"428\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/intervjuu.png 539w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/intervjuu-300x238.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 539px) 100vw, 539px\"><figcaption id=\"caption-attachment-285\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 1. Intervjuu kava koostamine, l\u00e4htudes uurimuse eesm\u00e4rkidest ja uurimisk\u00fcsimustest<\/figcaption><\/figure>\n<p><strong>N\u00e4ide 1<\/strong><\/p>\n<p>Teema: G\u00fcmnaasiumil\u00f5petajate erialavaliku t\u00f5lgendused<\/p>\n<p>Eesm\u00e4rk: selgitada v\u00e4lja g\u00fcmnaasiumil\u00f5petajate erialavalikuga seotud t\u00f5lgendusi<\/p>\n<p>Uurimisk\u00fcsimused<\/p>\n<p>\u2013\u00a0 Kuidas g\u00fcmnaasiumil\u00f5petajad m\u00f5testavad oma tulevase eriala valikut? Missugused tunded ja m\u00f5tted peegelduvad nende v\u00e4idetes?<br>\n\u2013\u00a0 Mida r\u00e4\u00e4givad noored tulevase eriala valikute m\u00f5juritest? Mis v\u00f5i kes m\u00f5jutab nende erialavalikut?<br>\n\u2013\u00a0 Missugused on noorte erialavalikute p\u00f5hjendused?<\/p>\n<p>Intervjuu kava<\/p>\n<p>Intervjuu algab uurija ja uurimuse tutvustamisega, vajadusel kirjutab vastaja alla informeeritud n\u00f5usoleku lehele. Uurija v\u00f5ib paluda luba intervjuu salvestada seletusega, et seda keegi peale intervjueerija ja t\u00f6\u00f6 juhendaja ei kuule, nimi muudetakse ja avaldatakse ainult tsitaadid, mis ei v\u00f5imalda jutustaja isikut identifitseerida.<\/p>\n<p>Sissejuhatavad k\u00fcsimused (v\u00e4ike soojendus lihtsate k\u00fcsimuste abil)<\/p>\n<ul>\n<li>Kas tahad enne intervjuud minult midagi uurimuse kohta k\u00fcsida?<\/li>\n<li>Kui vana sa oled?<\/li>\n<li>Mis koolis sa \u00f5pid?<\/li>\n<li>Mis on su lemmiktegevused koolis? Vabal ajal?<\/li>\n<\/ul>\n<p>P\u00f5hiosa k\u00fcsimused<\/p>\n<p>I.<\/p>\n<ul>\n<li>Varsti su elu muutub, l\u00f5petad g\u00fcmnaasiumi. Missugused on su plaanid p\u00e4rast g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petamist? Millega soovid tegeleda?<\/li>\n<li>Kuidas n\u00e4ed oma erialast elu tulevikus? Nt kui kujutad ette ennast 30aastasena, siis millega sa erialaselt tegeled?<\/li>\n<li>Millest sa plaanide tegemisel l\u00e4htud? Kuidas p\u00f5hjendad oma erialavalikut?<\/li>\n<\/ul>\n<p>II.<\/p>\n<ul>\n<li>Mis v\u00f5i kes m\u00f5jutab sinu valikuid? Too m\u00f5ni n\u00e4ide.<\/li>\n<li>Kes on need inimesed, kelle soovitused l\u00e4hevad sulle korda? Miks sa neid kuulda v\u00f5tad?<\/li>\n<li>Missuguseid soovitusi sa kuulda ei v\u00f5ta? Miks?<\/li>\n<\/ul>\n<p>III.<\/p>\n<ul>\n<li>Missugused m\u00f5tted ja tunded sul tekivad seoses tulevase eriala v\u00f5i elukutse valikuga?<\/li>\n<li>Kas ja missugust n\u00f5ustamist v\u00f5i abi sa vajad elukutsevaliku tegemisel?<\/li>\n<\/ul>\n<p>Intervjuu l\u00f5petamine<\/p>\n<ul>\n<li>Mida sooviksid veel lisada selle teemaga seoses, mille kohta ma ei k\u00fcsinud?<\/li>\n<li>Kui mul tekivad lisak\u00fcsimused, kas ma saan sinuga veel \u00fchendust v\u00f5tta?<\/li>\n<\/ul>\n<p>T\u00e4nan veel kord, sinu vastused on selle teema uurimisel v\u00e4ga olulised.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf4558c3-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf4558c3-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf4558c3-collapse\">Ettevalmistused intervjuu l\u00e4biviimiseks ja suhtlemine intervjueeritavaga intervjuu j\u00e4rel <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf4558c3-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf4558c3-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">\u00dcldlevinud arusaama kohaselt koosneb intervjuu sellest, et intervjueerija esitab k\u00fcsimusi ja intervjueeritav vastab neile. Siiski tuleb meenutada ka seda, et intervjuu peab olema tehniliselt ette valmistatud, sellel peab olema sissejuhatus ning korralik l\u00f5pp: h\u00e4sti l\u00e4biviidud intervjuu on k\u00f5ige muu hulgas oluline \u00fcli\u00f5pilastele, sest see annab lootust, et \u00fche algaja intervjueerija vintsutatud intervjueeritav on edaspidigi n\u00f5us intervjuusid andma.<\/p>\n<p class=\"western\">Tehniline ettevalmistus v\u00f5ib sisuliste ettevalmistuste k\u00f5rval tunduda triviaalne, kuid on siiski v\u00e4ga vajalik. Intervjuud l\u00e4bi viima minnes tasub end varustada<\/p>\n<ol>\n<li>kontrollitud t\u00f6\u00f6korras diktofoniga, mille m\u00e4lukaardil on piisavalt ruumi ning mille patareid\/aku on laetud;<\/li>\n<li>v\u00f5imaluse korral ka tagavaradiktofoni ning varupatareidega;<\/li>\n<li>kirjutusvahendi ja paberiga m\u00e4rkmete tegemiseks \u2013 neid ei ole vaja, et intervjueeritava r\u00e4\u00e4gitu s\u00f5na-s\u00f5nalt \u00fcles kirjutada. Pigem on m\u00e4rkmete tegemine kasulik intervjuus k\u00f5lavate huvipakkuvate ja uurimuse eesm\u00e4rgiga seonduvate v\u00f5tmes\u00f5nade-ideede \u00fcleskirjutamiseks, et vajaduse korral intervjuu k\u00e4igus nende juurde tagasi tulla. Samas on m\u00e4rkmete tegemisel oht, et kirjutamise ajal ei pruugi intervjueerija olla t\u00e4helepanelik kuulaja ning v\u00f5ib m\u00f5ne olulise m\u00f5tte t\u00e4psustamata j\u00e4tta.<\/li>\n<\/ol>\n<p>Grupiintervjuu puhul v\u00f5ib palju tuge olla assistendist ehk abilisest, kes saab intervjuu ajal m\u00e4rkmeid teha. Nende m\u00e4rkmete p\u00f5hjal saab hiljem nt intervjuud transkribeerides aru sellestki, milline grupiintervjuul osalenu parasjagu r\u00e4\u00e4gib. Grupiintervjuu moderaator ehk l\u00e4biviija saab siis keskenduda intervjuule, aktiivsele kuulamisele jms vajalikule.<\/p>\n<p class=\"western\">Elementaarne viisakus on intervjueerija puhul esmat\u00e4htis: enese j\u00e4rel oodata laskmine ei ole aktsepteeritav, sest iga ebameeldiv n\u00fcanss suurendab v\u00f5imalust hea intervjuu \u00e4ra rikkuda \u2013 teist v\u00f5imalust aga ei pruugi saabuda. Olles juba intervjuupaigas ning valmis intervjuud alustama, tuleb intervjueerijal tegeleda ka hea \u00f5hustiku ja suhte loomisega (ingliskeelses kirjanduses nimetatakse seda <em>building rapport<\/em>), nt tuleb m\u00f5elda selle peale, kuhu istub intervjueeritav, kuhu istub intervjueerija jne. Isegi oma esimese intervjuu p\u00e4rast n\u00e4rvis olles ei tohiks unustada tervitamist, kerget jutuajamist sellest, kuidas on m\u00f6\u00f6dunud intervjueeritava p\u00e4ev v\u00f5i mida arvab ta viimasest kuuma\/k\u00fclmalainest, ning loomulikult v\u00e4ikest t\u00e4nuavaldust selle eest, et intervjueeritav on n\u00f5ustunud intervjuud andma (O\u2019Leary, 2004).<\/p>\n<p class=\"western\">Kohe alguses tuleb intervjueerijal tutvustada l\u00fchidalt enda ja oma uuringu tausta, kuid eriti oluline on viia intervjueeritav kurssi tema rolli ning \u00f5igustega: mis t\u00f6\u00f6 jaoks intervjuud kasutatakse; kuidas on intervjueeritavale tagatud konfidentsiaalsus, st et tema nime ega ka intervjuu v\u00e4ltel mainitud isikute nimesid ei avaldata; et intervjuu k\u00fcsimustele vastamisel on olulised intervjueeritava enda seisukohad, ei ole olemas \u00f5igeid v\u00f5i valesid vastuseid; kui intervjueeritav soovib mingil p\u00f5hjusel m\u00f5nele k\u00fcsimusele vastamata j\u00e4tta, siis on tal ka selleks \u00f5igus. Samuti tuleb veel kord \u00fcle t\u00e4psustada, kas intervjueeritavale sobib, et kogu intervjuu salvestatakse: juhul kui ei see sobi, tuleb intervjuu v\u00e4ltel k\u00e4sitsi m\u00e4rkmeid teha ja kohe p\u00e4rast intervjuud veel m\u00e4rkmeid t\u00e4iendada. Intervjueeritava jaoks v\u00f5ib koostada informeeritud n\u00f5usoleku lehe, millele palutakse intervjuus osaleja allkiri kinnitamaks, et talle on tutvustatud uuringu eesm\u00e4rki ja ta on vabatahtlikult n\u00f5us selles osalema.<\/p>\n<p class=\"western\">Intervjuu l\u00f5petamine eeldab samasugust s\u00f5bralikku suhtlemist nagu intervjuu eel kontakti loominegi: t\u00e4nuavaldused intervjuul osalemise ning intervjuuks leitud aja eest on siinkohal elementaarsed. Alati tasub k\u00fcsida, kas intervjueeritav oleks n\u00f5us vastama t\u00e4psustavatele k\u00fcsimustele, kui uurijal need andmeanal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus tekivad. Intervjuus osalejate suuremaks kaasamiseks kasutatakse vahel ka varianti, et intervjuu transkriptsiooni n\u00e4idatakse intervjueeritavale ja k\u00fcsitakse, kas uurija on tema m\u00f5tetest \u00f5igesti aru saanud v\u00f5i kas intervjueeritav sooviks neid t\u00e4psustada. Samuti tasub intervjueeritavale pakkuda v\u00f5imalust l\u00e4biviidava uurimusega kursis olla: vahest soovib ta hiljem lugeda bakalaureuse- v\u00f5i magistrit\u00f6\u00f6d v\u00f5i miks mitte ka artiklit, kus tema oluline panus on kirjas \u2013 sel juhul tasub intervjueeritavalt k\u00fcsida tema kontaktandmeid, kui intervjueerijal neid ei ole.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf4558cf-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf4558cf-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf4558cf-collapse\">Intervjuu kava<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf4558cf-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf4558cf-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>K\u00fcsimuste formuleerimine on intervjuu l\u00e4biviimisel oluline oskus. K\u00fcsimusi saab s\u00fcstematiseerida v\u00e4ga erineval viisil (vt ka peat\u00fckk <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/fookusgrupi-intervjuu\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">fookusgrupp<\/a>), nt saab esitada kirjeldavaid, t\u00f5lgendavaid (anal\u00fc\u00fcsi eeldavaid) v\u00f5i n\u00f5ustumist\/mitten\u00f5ustumist eeldavaid nn kas-t\u00fc\u00fcpi (suletud) k\u00fcsimusi. <strong>Kirjeldavate k\u00fcsimuste<\/strong> abil on v\u00f5imalik intervjueeritavat m\u00f5nev\u00f5rra tundma \u00f5ppida, j\u00e4ttes sealjuures meelde uurimisteema seisukohalt olulisi seiku, et nende kohta hiljem t\u00e4psustusi k\u00fcsida. T\u00fc\u00fcpilised kirjeldavad k\u00fcsimused on n\u00e4iteks sellised.<\/p>\n<ul>\n<li>Palun r\u00e4\u00e4kige, kuidas teist sai sotsiaalt\u00f6\u00f6taja!<\/li>\n<li>Tooge palun n\u00e4ide sellest, milline on t\u00fc\u00fcpiline p\u00e4ev teie koolis.<\/li>\n<li>Meenutage palun viimast korda, kui k\u00e4isite laulupeol.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>T\u00f5lgendavad k\u00fcsimused<\/strong> eeldavad vastajalt juba suuremat s\u00fcvenemist: nendele vastates tuleb intervjueeritaval lahti seletada oma arvamusi, hoiakuid v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtushinnanguid, mis omakorda v\u00f5imaldavad anal\u00fc\u00fcsida hoiakute p\u00f5hjuseid, erinevaid muutumise v\u00f5i kujunemise protsesse. M\u00f5ned n\u00e4ited t\u00f5lgendavate k\u00fcsimuste kohta on j\u00e4rgmised.<\/p>\n<ul>\n<li>Kuidas teie m\u00f5istate terminit \u201eperev\u00e4givald\u201c?<\/li>\n<li>Mis on teie arvates peamine ilukirjanduse lugemise p\u00f5hjus?<\/li>\n<\/ul>\n<p>Eespool mainitud <strong>suletud k\u00fcsimused<\/strong> v\u00f5ivad teinekord sobida \u00f6eldu t\u00e4psustamiseks, abik\u00fcsimusena, kuid \u00fcldiselt v\u00f5iks sedalaadi k\u00fcsimustega \u00fcmber k\u00e4ia kokkuhoidlikult ning esitada avatud k\u00fcsimusi, millele intervjueeritaval on v\u00f5imalik oma s\u00f5nadega vastata.<\/p>\n<p>Intervjuu plaanimisel on k\u00f5ige olulisem t\u00e4hele panna k\u00fcsimustele <strong>saadavate vastuste eeldatavat mahtu<\/strong>. Me v\u00f5ime k\u00fcsida nt t\u00f5lgendavate k\u00fcsimustena \u201eMiks te valisite \u00f5petaja elukutse?\u201c v\u00f5i \u201eMiks te punase fooritulega \u00fcle tee l\u00e4ksite?\u201c. Kirjeldava k\u00fcsimuse puhul v\u00f5ime aga paluda intervjueeritaval kirjeldada tema tegevust viimase tunni v\u00f5i eilse p\u00e4eva jooksul. Nende k\u00fcsimuste eeldatav n-\u00f6 vastamiseks vajalik informatsiooni l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamise ja esitamise maht on erinev \u2013 kuigi intervjueeritavad v\u00f5ivad nii pikka vastust eeldavale k\u00fcsimusele vastata l\u00fchidalt kui ka vastupidi. K\u00fcsimuse nn mahu arvesse v\u00f5tmine on siiski praktiliselt kasulik, sest v\u00e4ga suuremahuliste ja \u00fcldiste k\u00fcsimuste puhul ei pruugi intervjueeritav osata vastata, eriti kui ta pole varem teema peale palju m\u00f5elnud. Sellisel juhul tasub intervjuu l\u00e4biviimisel k\u00fcsida t\u00e4psustavaid k\u00fcsimusi ja aidata intervjueeritaval m\u00f5te liikuma saada. Samas ei maksa t\u00e4psustavate k\u00fcsimuste k\u00fcsimisega ka kiirustada, vaid tuleb anda vastajale piisavalt aega m\u00f5tte s\u00f5nastamiseks. Tasub meeles pidada, et paus on alati pikem k\u00fcsija kui vastaja jaoks.<\/p>\n<p>Eraldi \u00e4ram\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rib intervjuuk\u00fcsimuste koostamisel v\u00f5i esitamisel tahtmatult kallutavate k\u00fcsimuste probleem, st on olemas oht, et intervjueerija esitab k\u00fcsimusi, mis sisaldavad teatud eeldusi. Selliste k\u00fcsimuses sisalduvate eelduste \u00e4ratundmist tuleb aga eraldi harjutada. Eeldusega k\u00fcsimuse \u00fcks kuulsamaid n\u00e4iteid on see, kui Karlsson k\u00fcsis preili Sokult \u201eKas sa oled hommikuse konjakijoomise juba maha j\u00e4tnud?\u201d, kuid enamasti v\u00f5ib eeldus esineda k\u00fcsimuses palju varjatumal kujul.<\/p>\n<ul>\n<li>Mil m\u00e4\u00e4ral erinevad teie arvutikasutamise harjumused teie vanemate omadest? (Eeldus, nagu erineks intervjueeritava arvutikasutamise harjumus teise p\u00f5lvkonna\u00a0 inimeste omast)<\/li>\n<li>Millised on need meelelahutusega seotud tegevused, millega loengu ajal internetis tegelete? (Eeldus, nagu tegeleks intervjueeritav loengu ajal meelelahutuslike tegevustega)<\/li>\n<li>Kas teil kulub internetile iga kuu palju raha? (Eeldus, nagu kuluks internetile palju raha)<\/li>\n<\/ul>\n<p>Muide, mitte alati ei ole eeldust sisaldav k\u00fcsimus probleemne: kui eeldused tulenevad uurijale juba teadaolevast informatsioonist, mis on ammutatud intervjuu k\u00e4igus v\u00f5i p\u00f5hineb varasematel uuringutel, v\u00f5ib eeldus olla k\u00fcsimuse loomulik osa. Samuti v\u00f5ib eeldust sisaldavaid k\u00fcsimusi ette n\u00e4ha uuringu eesm\u00e4rk. Siiski tuleb oma intervjuu k\u00fcsimustesse suhtuda t\u00e4helepanelikult. Tahtmatute eelduste ning intervjueeritava jutu m\u00e4rkamatu suunamise v\u00e4ltimisel on abi nii juhendaja ja kriitiliste s\u00f5prade tagasisidest kui ka prooviintervjuude hoolikast anal\u00fc\u00fcsist. Juhendaja tagasiside ning\u00a0 prooviintervjuud aitavad kohendada ka intervjuu kava tervikuna ning v\u00f5imaldavad t\u00f5en\u00e4oliselt nii m\u00f5negi hilisema probleemi \u00e4ra hoida. N\u00e4iteks tuleb uuringu tulemuste hilisemal t\u00f5lgendamisel arvesse v\u00f5tta intervjueerija ja intervjueeritava vastastikm\u00f5ju (sh vestluse k\u00e4iku, k\u00fcsimuste s\u00f5nastusi). M\u00f5nes k\u00fcsimuses sisalduva probleemi esialgse m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4mise t\u00f5ttu v\u00f5ib aga hiljem tulemusi anal\u00fc\u00fcsides selguda, et intervjueeritavad on vastanud veidi teisele k\u00fcsimusele, kui intervjueerija enda arvates esitas. Sellised l\u00fcngad tulevad vastuste hoolika anal\u00fc\u00fcsimise k\u00e4igus siiski v\u00e4lja ning on erinevalt ankeetk\u00fcsitlusest t\u00e4idetavad j\u00e4rgneva(te) intervjuu(de)ga.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf4558d8-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf4558d8-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf4558d8-collapse\">K\u00fcsimuste esitamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf4558d8-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf4558d8-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Intervjuu \u00f5nnestumise eelduseks on oskus t\u00e4helepanelikult kuulata. T\u00e4helepaneliku kuulamise teeb keeruliseks see, et korraga tuleb informatsiooni (sh s\u00f5nu, kehakeelt, h\u00e4\u00e4letooni jms) t\u00e4hele panna, t\u00f5lgendada, meelde j\u00e4tta. Kui intervjueeritav kasutab s\u00f5nu v\u00f5i m\u00f5isteid, mille t\u00e4henduses kuulaja pole kindel, tuleks seda osa t\u00e4psustada. Samas, liigne katkestamine v\u00f5ib intervjueeritavale m\u00f5juda segavalt. Seega tuleks intervjuu k\u00e4igus t\u00e4psustada ja peegeldada pigem neid aspekte, mis on t\u00e4htsad uurimiseesm\u00e4rgi seisukohalt. Intervjueerija peaks olema uuringu eesm\u00e4rgiga piisavalt h\u00e4sti kursis, et selliseid otsuseid jooksvalt langetada.<\/p>\n<p class=\"western\">Diktofoni kasutamine ei asenda kuulamist, eriti struktureerimata s\u00fcvaintervjuude puhul. Eriti eksperdiintervjuude puhul t\u00e4hendab t\u00e4pne kuulamine s\u00f5na tasandil kuulamist. N\u00e4iteks kui intervjueeritav \u00fctleb, et \u201epoes olid kenad p\u00e4tid\u201c, oleks ebat\u00e4pne t\u00f5lgendada, et intervjueeritav r\u00e4\u00e4kis poes liikunud kurjategijatest \u2013 \u00f6eldut v\u00f5ib m\u00f5jutada intervjueeritava k\u00f5nedefekt, keeleoskus v\u00f5i s\u00f5na tegelik t\u00e4hendus: \u201ep\u00e4tid\u201c on Muhu p\u00e4ritolu jalan\u00f5ud. T\u00e4helepanelikku kuulamist t\u00e4iendab omakorda aktiivne kuulamine: kogum verbaalseid ja ka mitteverbaalseid v\u00f5tteid, mille varal intervjueerija reageerib intervjueeritava jutule, alates noogutusest v\u00f5i m\u00f5\u00f5dukast pilkkontaktist neutraalse \u201eMhmh\u2019i\u201c v\u00f5i t\u00e4psustava \u201ePalun r\u00e4\u00e4gi sellest l\u00e4hemalt \u2026\u201c v\u00e4ljendini v\u00e4lja. Allpool on paar n\u00e4idet aktiivse kuulamise situatsioonidest (rasvases kirjas on m\u00e4rgitud intervjueerija tekst).<\/p>\n<p class=\"western\">\u2013 <strong>Nagu \u2026 see k\u00f5ige \u00fcldisem m\u00f5te: mida sinu jaoks t\u00e4hendab kooli raamatukogu?<br>\n<\/strong>\u2013 See on \u00fcks minu abiline.<br>\n<strong>\u2013 Jah. Kuidas sa veel kirjeldad, mis s\u00f5nad sulle p\u00e4he tulevad?<br>\n<\/strong>\u2013 Ilus ja tark koht.<br>\n<strong>\u2013 Ilus ja tark koht. V\u00f5ib-olla veel midagi?<br>\n<\/strong>\u2013 Oleks lapsed siin rohkem k\u00e4iksid.<br>\n<strong>\u2013 Jah.<br>\n<\/strong>\u2013 Et lapsed \u00f5piksid lugema ja ei hindaks raamatud selle j\u00e4rgi, et kas ta on paks v\u00f5i \u00f5huke. Et nad loeksid. (Kannukene, 2014, lisa lk 36)<br>\n\u2013 Batman on, selles on veel multikaid ja suurte filme ka.<br>\n\u2013 <strong>Ahahh, aga mis seal siis toredat on? Millep\u00e4rast sa seda vaatad?<br>\n<\/strong>\u2013 See on \u00e4ge. Seal Batman v\u00f5itleb teiste vastu.<br>\n<strong>\u2013 Kas ta on hea v\u00f5i halb?<br>\n<\/strong>\u2013 Hea.<br>\n<strong>\u2013 Hea on jah? Kuidas sa aru saad, et ta on hea?<br>\n<\/strong>\u2013 Sest ta aitab.<br>\n\u2013 Sest ta kaitseb ka teisi.<br>\n<strong>\u2013 Kas p\u00e4riselus saab ka niisugune Batman olla?<br>\n<\/strong>\u2013 Ei. (Eljand 2011: 130)<\/p>\n<p class=\"western\">M\u00f5nikord on oluline intervjueeritava \u00f6eldu \u00fcmber s\u00f5nastada (t\u00e4pselt v\u00f5i kokkuv\u00f5tlikult), et kontrollida, kas seda m\u00f5isteti nii, nagu ta soovis: \u201eTe \u00fctlesite, et \u2026\u201c; \u201eKas ma sain \u00f5igesti aru, et \u2026\u201c. Intervjueeritavale v\u00f5ib olla oluline, et ta saab aru, et intervjueerija m\u00f5istab teda, sh tema meeleolu. Sel juhul on kasulik kasutada nn peegeldamistehnikaid, korrates oma s\u00f5nadega \u00fcle intervjueeritava v\u00e4ljendatud tundeid (Masso ja Lepik, 2014), nt \u201e\u00dctlesid, et sind r\u00f5\u00f5mustab \u2026\u201c.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf4558df-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf4558df-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf4558df-collapse\">Projektiivtehnikad<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf4558df-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf4558df-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Intervjuu v\u00f5imaldab avada intervjueeritava arvamusi, hoiakuid, tundeid jm m\u00f5ne n\u00e4htuse suhtes, kuid vahel juhtub, et verbaalsest informatsioonist j\u00e4\u00e4b andmete kogumisel v\u00e4heks v\u00f5i on m\u00f5nest teemast r\u00e4\u00e4kimine liiga keeruline. Sellisel juhul on v\u00f5imalik appi v\u00f5tta projektiivtehnikad, mis toetavad intervjueeritavat oma m\u00f5tete v\u00e4ljendamisel, millegi meenutamisel v\u00f5i ka intervjuuolukorra m\u00e4ngulisemaks muutmisel. Projektiivtehnikaid, mida saab kasutada nii individuaalintervjuude kui ka <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/fookusgrupi-intervjuu\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">fookusgrupi <\/a>puhul, on v\u00e4ga erinevaid, neid v\u00f5ib ise ka vastavalt vajadusele luua. Siinkohal on esile toodud m\u00f5ned t\u00fc\u00fcpilisemad projektiivtehnikate kasutamise viisid:<\/p>\n<ul>\n<li>m\u00f5istekaardid, mida v\u00f5ib intervjueeritavale ette anda v\u00f5i mida v\u00f5ib lasta tal endal koostada;<\/li>\n<li>etteantud info (tekstiga kaardid, pildid vms) sorteerimine ja kommenteerimine;<\/li>\n<li>pildi p\u00f5hjal loo jutustamine;<\/li>\n<li>erinevatest materjalidest kollaa\u017ei tegemine, legodest ehitamine;<\/li>\n<li>koomiksiseerias jutumullide t\u00e4itmine tekstiga, loole ise v\u00e4ljam\u00f5eldud l\u00f5pu jutustamine;<\/li>\n<li>assotsiatsioonide loomine, nt \u201eKui Tartu \u00fchistransport oleks loom, siis milline?\u201c (Masso ja Lepik, 2014) jne.<\/li>\n<\/ul>\n<p class=\"western\">Kokkuv\u00f5tteks. Intervjuude liigendamiseks, k\u00fcsimuste esitamiseks ja l\u00e4biviimiseks ning projektiivtehnikate kasutamiseks on palju v\u00f5imalusi. Neist osakest on k\u00e4sitletud k\u00e4esolevas \u00f5ppematerjalis, kuid vastavalt uurimuse eesm\u00e4rkidele ja intervjueeritavale sihtgrupile tuleb igal uurijal oma intervjuusid kohandada ning vajadusel tutvuda konkreetsemalt m\u00f5ne intervjueerimist puudutava p\u00f5him\u00f5ttega. N\u00e4iteks lastega intervjuu l\u00e4biviimisel v\u00f5ib m\u00f5elda k\u00e4elisele tegevusele, sest millegi joonistamine v\u00f5i voolimine hajutab t\u00e4helepanu ja aitab lapsel ennast paremini v\u00e4ljendada. Kasuks v\u00f5ib olla ka selle tegevuse k\u00e4igus tekkinud asja v\u00f5i joonistuse kohta kommentaaride k\u00fcsimine ja selle anal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf4558e7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf4558e7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf4558e7-collapse\">Intervjuu l\u00e4biviimise eetika p\u00f5him\u00f5tted<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf4558e7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf4558e7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Alapeat\u00fckis \u201eIntervjuu l\u00e4biviimine\u201c on kirjas soovitused selle kohta, kuidas oleks viisakas k\u00e4ituda intervjueeritavaga intervjuu eel ning j\u00e4rel. Sellised soovitused ei ole aga siiski v\u00e4lja m\u00f5eldud selleks, et j\u00e4tta endast lihtsalt kena inimese muljet \u2013 nende soovituste juured peituvad palju s\u00fcgavamal, intervjuu eetika p\u00f5him\u00f5tteis. Intervjuu eetikat saab lihtsustatult s\u00f5nastada p\u00f5hiliste normide kaudu.<\/p>\n<ol>\n<li>Intervjueeritav peab andma informeeritud n\u00f5usoleku: st intervjueeritav peab teadma, kus, kes ja milleks ning millistel tingimustel tema s\u00f5nu (pilti) kasutab v\u00f5i tema intervjuu helifaili t\u00f6\u00f6tleb (vaata t\u00e4psemalt peat\u00fckist uurimiseetika peat\u00fckist). Kord lubatud kasutuseesm\u00e4rki ja -tingimusi ei tohi hiljem intervjueeritava n\u00f5usolekuta muuta.<\/li>\n<li>Lapsi ja alaealisi ning haavatavas olukorras inimesi (nt kriisis olevaid, v\u00e4ga haigeid v\u00f5i arusaamisraskustega isikuid) koheldakse erilise t\u00e4helepanuga, nende suhtes v\u00f5tab intervjueerija vastutuse v\u00f5imalike hilisemate kannatuste v\u00e4ltimiseks (hea n\u00e4ide bakalaureuset\u00f6\u00f6st, kus uurija on noortesse t\u00e4helepanelikult suhtunud, on nt Heinma (2014));<\/li>\n<li>Kui intervjueeritavale lubatakse konfidentsiaalsus, tuleb kaaluda, kas seda lubadust saab t\u00e4ita \u2013 teisis\u00f5nu, kas intervjuu kasutamisel on tagatud, et isikut ei saa tema intervjuu abil identifitseerida.<\/li>\n<li>Intervjueeritavat tuleb enne intervjuud informeerida intervjueerija kohustusest teatada kuriteo, eriti lapse v\u00e4\u00e4rkohtlemise kohta. Intervjueeritav vastutab ise sel juhul informatsiooni eest, mida ta intervjuu ajal edastab.<\/li>\n<\/ol>\n<p class=\"western\">Lastega tehtud uurimisintervjuude puhul kehtivad erinormid, millega tasub uuringu alguses tutvuda.<\/p>\n<p class=\"western\">Delikaatsetel teemadel (ohvrid, immigrandid, ohustatud isikud) soovitud intervjuude puhul kehtivad eritingimused, intervjueerimistehnika eeldab, et intervjueeritav ei tunneks end survestatuna, ebamugavalt, ohustatult.<\/p>\n<p class=\"western\">Intervjuus osalemine on vabatahtlik ning intervjueeritaval on \u00f5igus mitte osaleda v\u00f5i mitte vastata teatud k\u00fcsimustele, samuti on tal \u00f5igus katkestada intervjuu hetkel, kui ta selleks soovi tunneb. Seda v\u00f5imalust tuleb intervjueeritavale tutvustada ning sellega ka arvestada, kui ta selleks soovi avaldab.<\/p>\n<p class=\"western\">Eetika puudutab ka k\u00fcsimuste kvaliteeti. K\u00fcsimused peavad arvestama osaleja ise\u00e4rasusega (nt vaimne areng, keeleoskus, l\u00e4bielamised minevikus jne). Ei tohi esitada provokatiivseid, ebadelikaatseid, osalejat solvavaid v\u00f5i tema v\u00e4\u00e4rikust h\u00e4irivaid k\u00fcsimusi. K\u00fcsimuste s\u00f5nastamisel tuleb m\u00f5elda keelele \u2013 kas selliselt s\u00f5nastatud k\u00fcsimused on intervjueeritavale arusaadavad, kas ta oskab neile vastata, tunneb kasutatavaid oskuss\u00f5nu jne.<\/p>\n<p class=\"western\">Haavatavate gruppide esindajate kaasamisel uuringusse v\u00f5i tundlike teemade (nt v\u00e4givald, v\u00e4\u00e4rkohtlemine jm) k\u00e4sitlemisel tuleb enne koguda infot v\u00f5imalike traumade kohta ning saadud infost l\u00e4htuvalt plaanida nii intervjuu vorm (individuaalne, grupi-, personaalne n\u00e4ost n\u00e4kku v\u00f5i kirjalik, interneti vahendusel jm) kui ka intervjuukava ja k\u00fcsimuste s\u00f5nastamine.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf4558f1-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf4558f1-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf4558f1-collapse\">Transkribeerimise p\u00f5hit\u00f5ed<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf4558f1-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf4558f1-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>\u00dchiskonnateaduste instituudis kaitstavate seminari- ja l\u00f5put\u00f6\u00f6de puhul piisab, kui t\u00f6\u00f6 sisaldab uuringu tulemusi h\u00f5lmavates peat\u00fckkides intervjueeritavate tsitaate v\u00f5i intervjuu andmeid erinevates kategooriates. Vastavalt konkreetse uuringu andmehalduse p\u00f5him\u00f5tetele v\u00f5ib teinekord olla vajalik ka intervjuutranskriptsioonide esitamine t\u00f6\u00f6 lisades. Mida t\u00e4psemalt peaks aga transkriptsioon sisaldama, nii et seda saaks pidada sobivalt koostatuks?<\/p>\n<p class=\"western\">Juba intervjuu eel v\u00f5i j\u00e4rel tasub fikseerida intervjuu kohta v\u00e4hemalt j\u00e4rgmised andmed:<\/p>\n<ul>\n<li>kellega intervjuu l\u00e4bi viidi \u2013 pseudon\u00fc\u00fcm v\u00f5i m\u00f5ni nn silt, millega intervjueeritavat kirjeldate ja tema tsitaate t\u00f6\u00f6s vajadusel l\u00e4bivalt m\u00e4rgistate ning mis aitab selle intervjueeritava tsitaate t\u00f6\u00f6s eristada teiste intervjueeritavate omadest: nt \u00fcli\u00f5pilane_EE_N_1), pseudon\u00fc\u00fcmi v\u00f5ib lasta ka intervjueeritaval endal valida;<\/li>\n<li>millal intervjuu l\u00e4bi viisite \u2013 kuup\u00e4ev\/kuu\/aasta, intervjuu algus ja l\u00f5pp, intervjuu kestus;<\/li>\n<li>kus intervjuu l\u00e4bi viisite \u2013 Tartu \u00dclikooli \u00fchiskonnateaduste instituudi stuudios, intervjueeritava t\u00f6\u00f6kohas vms; Tartus; Tallinnas vms m\u00e4rkus vastavalt vajadusele;<\/li>\n<li>kes intervjueeris \u2013 eriti juhul, kui intervjueerijaid oli mitu, v\u00f5i sekundaaranal\u00fc\u00fcsi puhul, kui anal\u00fc\u00fcsiks kasutatava intervjuu olid varem teinud teine intervjueerija.<\/li>\n<\/ul>\n<p class=\"western\">T\u00e4pseid reegleid selle kohta, kuidas ja mida transkribeerida, ei ole olemas\u00a0 \u2013 ka see oleneb uuringu eesm\u00e4rgist ja fookusest. K\u00fcll aga saab anda pisut n\u00e4pun\u00e4iteid selle kohta, mida transkribeerimisel silmas pidada.<\/p>\n<ul>\n<li>Transkriptsioonis peab olema v\u00f5imalikult selgelt eristatud intervjueerija ja intervjueeritava r\u00e4\u00e4gitu.<\/li>\n<li>Transkribeerimisel v\u00f5ib \u00fcldiselt kasutada automaatse transkribeerimise vahendeid, nt <a href=\"http:\/\/tekstiks.ee\">tekstiks.ee<\/a> annab v\u00f5rdlemisi h\u00e4id tulemusi eestikeelsete intervjuude transkribeerimisel. Taoliste vahendite kasutamisel tuleb siiski silmas pidada, et p\u00e4ris puhast tulemust need veel ei anna, samuti s\u00f5ltub transkriptsiooni esitus uurimuse eesm\u00e4rkidest. S\u00f5ltuvalt anal\u00fc\u00fcsimeetodist (nt s\u00fcvaanal\u00fc\u00fcs) v\u00f5ib osutuda vajalikuks ka ise k\u00e4sitsi transkribeerimine, seega tasub transkribeerimise vahendi \u00fcle juhendajaga n\u00f5u pidada.<\/li>\n<li>Transkriptsiooni detailsus s\u00f5ltub uurimuse eesm\u00e4rkidest: kui on soov anal\u00fc\u00fcsida mitte ainult verbaalselt, vaid ka mitteverbaalselt v\u00e4ljendatut, tuleks transkriptsiooni lisada eraldi m\u00e4rgistatult (tingm\u00e4rkidega) erinevad r\u00f5hutused, m\u00e4rked ohkamise, naermise vms kohta. Eeldusel, et intervjuu eesm\u00e4rgiks on\u00a0 koguda eesk\u00e4tt intervjueeritava\u00a0 esitatud verbaalset informatsiooni, ei pea transkriptsioon aga nii t\u00e4pne olema.<\/li>\n<li>Erinevad m\u00f5ttekohad (\u201e[m\u00f5tleb]\u201c), \u201evenitused\u201c (\u201eee.. no ma arvan, et \u00e4\u00e4..\u201c) jms tasub transkriptsiooni lisada samuti ainult vajaduse korral.<\/li>\n<li>Hea tava n\u00e4eb ette (sest intervjueerimise alguses lubatakse ju intervjueeritavale konfidentsiaalsust), et p\u00e4risnimed, asutuste nimed, t\u00e4navanimed, kohanimed jm andmed, mis v\u00f5imaldavad intervjueeritava v\u00f5i m\u00f5ne mainitud isiku kiiret tuvastamist, transkriptsioonis anon\u00fcmiseeritakse, asendades need pseudon\u00fc\u00fcmidega (Thomson jt, 2005) v\u00f5i rollidega (nt \u201ekolleeg\u201c, \u201evanaisa s\u00f5ber\u201c vms). (Transkribeerija \u00fcmbers\u00f5nastusele tuleb siiski nt v\u00e4ljaj\u00e4tum\u00e4rkide ning lisatud s\u00f5nale osutavate tingm\u00e4rkide abil t\u00e4helepanu juhtida.) T\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata ka sellele, kas intervjueeritav v\u00f5i keegi tema mainitud isik on \u00e4ratuntav kaudselt, olgu siis kolleegide ja tuttavate poolt elulooliste andmete p\u00f5hjal v\u00f5i viies kokku intervjuus \u00f6eldu ning meedias avaldatu (A Guide to Sharing \u2026 ; vt siit allikast n\u00e4iteid andmete anon\u00fcmiseerimise kohta).<\/li>\n<\/ul>\n<p class=\"western\">Kui intervjuu transkriptsioon on valmis kirjutatud, on aeg asuda intervjuusid anal\u00fc\u00fcsima. Selleks kasutatavate v\u00f5tetega saab tutvuda siin: <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvalitatiivne-sisuanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs<\/a>, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/diskursusanalyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">diskursusanal\u00fc\u00fcs <\/a>jm. Kuna intervjuud on \u00fcldiselt mahukad tekstid, v\u00f5ib nende anal\u00fc\u00fcsimisel palju abi olla ka <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvalitatiivse-analyysi-tarkvara\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kvalitatiivse anal\u00fc\u00fcsi tarkvarast<\/a>.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf4558fa-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf4558fa-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf4558fa-collapse\">Intervjuu v\u00f5imalused ja piirangud<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf4558fa-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf4558fa-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Nagu igal teiselgi uurimismeetodil on ka kvalitatiivsel intervjuul omad metodoloogilised v\u00f5i tunnetusteoreetilised l\u00e4htekohad ning nendest l\u00e4htekohtadest tulenevad v\u00f5imalused ja piirangud. Kui <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/pohistatud-teooria\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">p\u00f5histatud teooria<\/a> puhul on enam-v\u00e4hem selgelt n\u00e4ha, millised teaduslikud paradigmad seda l\u00e4henemisviisi m\u00f5jutavad, siis intervjuude puhul on erinevate \u201e-ismide\u201c hulk veel suurem, allj\u00e4rgnevalt on k\u00e4sitletud neist paari. S\u00fcmboliline interaktsionism (ingl <em>symbolic interactionism<\/em>) eeldab t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ramist t\u00e4hendustele, mida inimesed annavad konkreetsetele olukordadele (Hess, Markson ja Stein, 2000, Laherand, 2008: 29 kaudu) ning mis m\u00f5jutavad inimeste k\u00e4itumist (Flick, 2006, Laherand, 2008: 29 kaudu). Mis on siin peamine: \u201eUurijad peavad n\u00e4gema maailma uuritavate subjektide vaatenurgast\u201c (Laherand, 2008: 29).<\/p>\n<p class=\"western\">T\u00f5lgendava konstruktsionismi (ingl <em>interpretive constructionism<\/em>) puhul p\u00f6\u00f6ratakse samamoodi t\u00e4helepanu sellele, mida on v\u00f5imalik teada ja kuidas v\u00f5imalik seda teadmist uurida. Oluline on aru saada, et nt selline oluline m\u00f5iste nagu \u201et\u00f5de\u201c v\u00f5i \u201et\u00f5ene teadmine\u201c v\u00f5ib inimeseti erineda, tulenedes intervjueeritava enda kogemustest v\u00f5i t\u00f5lgendustest (Rubin ja Rubin, 2005). Laiemalt v\u00f5ttes v\u00f5ivad t\u00f5lgendused v\u00f5i t\u00e4hendused erineda ka m\u00f5ne kultuuri, religiooni, ameti vms piires. Selle \u201et\u00f5e\u201c teadasaamisel on intervjueerijal m\u00e4ngida aktiivne roll, sest tema kuulamis-, j\u00e4lgimis- ja t\u00f5lgendamisoskused m\u00f5jutavad uurimisprotsessi ja \u2011tulemusi. Oluline on, et ta oleks enda m\u00f5jutustest teadlik. Enese tundma\u00f5ppimine intervjueerijana moodustab olulise osa uurimuse l\u00e4biviimisega seotud refleksiivsest tasandist: millised on minu eelteadmised, kogemused, reaktsioonid seoses uuritava teemaga; milline on minu intervjueerimisstiil, kas lasen intervjueeritaval kaua soojeneda v\u00f5i asun kiirelt teemakohaste k\u00fcsimuste juurde; kui p\u00f5hjalikult valmistan ette intervjuu kava jne. (Rubin ja Rubin, 2005) Nagu eespoolgi mainitud, ei saa me intervjueerija m\u00f5ju intervjueeritavale v\u00e4ltida, kuid intervjueerijatena saame proovida teha nii, et need m\u00f5jutused oleksid v\u00f5imalikult v\u00e4ikesed ning v\u00f5imalikult v\u00e4he ebameeldivad: intervjuu peaks \u00fcldjoontes olema intervjueeritava jaoks ikkagi positiivne kogemus.<\/p>\n<p class=\"western\">L\u00f5petuseks tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ka intervjueerija-intervjueeritava suhtele. Oleme enne r\u00e4\u00e4kinud p\u00f5hilisematest eetilistest normidest, mille vajadus v\u00f5ib algajale intervjueerijale n\u00e4ida tavalise formaalsusena. Tuleb aga meeles pidada, et intervjueerija-intervjueeritava suhe on midagi enamat kui lihtsalt vestlus mingitel teemadel: intervjueeritaval tuleb end ju tegelikult n-\u00f6 avada v\u00f5\u00f5rale inimesele,\u00a0 ta peab saama olla kindel, et tema isiklikud m\u00f5tted ja t\u00f5lgendused satuvad usaldusv\u00e4\u00e4rse inimese valdusse, kes neid ei kuritarvita. \u00dchest k\u00fcljest puudutab see intervjueeritava konfidentsiaalsust ning temalt saadud andmete kasutuseesm\u00e4rke. Teise, sama olulise aspektina tuleb aga j\u00e4lgida, et ka andmete v\u00e4liselt sihip\u00e4rasel kasutamisel suhtutaks andmetesse t\u00e4pselt ning \u00f5iglaselt, et esitatavate t\u00f5lgendustega ei tehtaks intervjueeritavatele liiga (Rubin ja Rubin, 2005).<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf4558fe-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf4558fe-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf4558fe-collapse\">Soovitatav kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf4558fe-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf4558fe-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Kvalitatiivse intervjuu metodoloogilistest v\u00f5i tunnetusteoreetilistest l\u00e4htekohtadest v\u00f5ib eesti keeles lisaks lugeda: Str\u00f6mpl, J. (2012). Sotsiaalse tegelikkuse konstrueeritud iseloom ja interpreteeriv sotsiaalteadus. Str\u00f6mpl, J., Selg, M., Linno, M. (toim). <em>Narratiivne l\u00e4henemine sotsiaalt\u00f6\u00f6uurimuses. Laste v\u00e4\u00e4rkohtlemise lood<\/em> (lk 15\u201347). Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf455905-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf455905-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf455905-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf455905-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf455905-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"western\">Brennen, B. S. (2013). <em>Qualitative research methods for media studies<\/em>. New York and London: Routledge.<\/p>\n<p class=\"western\">Flick, U. (2006). <em>An introduction to qualitative research<\/em> (3rd ed.). Los Angeles etc.: SAGE Publications.<\/p>\n<p class=\"western\"><em>A guide to sharing qualitative data, december 2012<\/em>. <a href=\"http:\/\/www.princeton.edu\/~amoravcs\/library\/guide_qual_data.pdf\">http:\/\/www.princeton.edu\/~amoravcs\/library\/guide_qual_data.pdf<\/a><\/p>\n<p class=\"western\">Eljand, V. (2011). <em>Eelkooliealiste laste intervjueerimistehnikate ohud ja v\u00f5imalused<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/18160\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/18160<\/a><\/p>\n<p class=\"western\">Heinma, G. (2014). <em>Asenduskodus elavate laste suhtumine samasooliste paaride lapsendamis\u00f5igusesse. <\/em>Bakalaureuset\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, \u00fchiskonnateaduste instituut. <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/43413\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/43413<\/a><\/p>\n<p class=\"western\">Kannukene, K. (2014). <em>T\u00f5rva G\u00fcmnaasiumi \u00f5petajate infok\u00e4itumine ja kooli raamatukogu<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, \u00fchiskonnateaduste instituut. <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/42516\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/handle\/10062\/42516<\/a><\/p>\n<p class=\"western\">Kello, K. (2014). <em>Uurimist\u00f6\u00f6 l\u00e4biviimine ja kirjutamine<\/em>. Publitseerimata loengumaterjal.<\/p>\n<p class=\"western\">Kolb, B. (2008). <em>Marketing research: A practical approach<\/em>. London, etc.: SAGE Publications.<\/p>\n<p class=\"western\">Kutsar, D. (1996). <em>Intervjueerimisstrateegiad. \u00d5ppematerjal kursuses osalejatele.<\/em> Tartu: Tartu \u00dclikool.<\/p>\n<p class=\"western\">Laherand, M.-L. (2008). <em>Kvalitatiivne uurimisviis. <\/em>Tallinn: M.-L. Laherand.<\/p>\n<p class=\"western\">Lichtman, M. (2014). <em>Qualitative research for the social sciences<\/em>. Thousand Oaks, etc.: SAGE Publications.<\/p>\n<p class=\"western\">Masso, A., Lepik, K. (2014). <em>Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodid. SOZU 03.253<\/em>. Publitseerimata loengumaterjal.<\/p>\n<p class=\"western\">Minichiello, V.,\u00a0Aroni, R.,\u00a0Timewell, E.,\u00a0Alexander, L.\u00a0 (1990). <em>In-depth interviewing: Researching people<\/em>. Melbourne: Cheshire.<\/p>\n<p class=\"western\">O\u2019Leary, Z. (2004). <em>The essential guide to doing research<\/em>. Los Angeles, etc.: SAGE Publications.<\/p>\n<p class=\"western\">Rubin, H. J., Rubin, I. S. (2005). <em>Qualitative interviewing: the art of hearing data.<\/em> Thousand Oaks; London; New Delhi: SAGE.<\/p>\n<p class=\"western\">Saunders, M., Lewis, P., Thornhill, A. (2009). <em>Research methods for business students<\/em> (5th ed.). Harlow, etc.: Pearson Education.<\/p>\n<p class=\"western\">Thomson, D., Bzdel, L., Golden-Biddle, K., Reay, T., Estabrooks, C. A. (2005). Central Questions of Anonymization: A Case Study of Secondary Use of Qualitative Data. <em>Forum : Qualitative Social Research<\/em>, <em>6<\/em> (1), Art. 29, <a href=\"http:\/\/nbn-resolving.de\/urn:nbn:de:0114-fqs0501297\">http:\/\/nbn-resolving.de\/urn:nbn:de:0114-fqs0501297<\/a>.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Krista Lepik Halliki Harro-Loit Katrin Kello Merle Linno Marju Selg Judit Str\u00f6mpl 2014, t\u00e4iendatud ja parandatud 2025 H\u00e4sti lihtsustatult v\u00f5ib intervjueerimist defineerida kui \u201emingile teemale keskenduvat eesm\u00e4rgip\u00e4rast vestlust kahe v\u00f5i enama inimese vahel\u201c (Brennen, 2013: 27). Uurimuse tarbeks l\u00e4biviidavate intervjuude &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-35","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2095,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions\/2095"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}