{"id":33,"date":"2024-04-04T00:12:01","date_gmt":"2024-04-03T21:12:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/juhtumiuurimus\/"},"modified":"2025-08-18T12:43:04","modified_gmt":"2025-08-18T09:43:04","slug":"juhtumiuurimus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/juhtumiuurimus\/","title":{"rendered":"Juhtumiuuring"},"content":{"rendered":"<p class=\"western\" style=\"text-align: right;\"><span style=\"font-size: medium;\"><strong>Judit Str\u00f6mpl<\/strong><\/span><br><span style=\"font-size: medium;\"><strong>2014, t\u00e4iendatud ja parandatud 2025<\/strong><\/span><\/p>\n<p>Juhtumiuuring kui teadusliku uurimise viis ja juhtum kui uurimisobjekt on mitmet\u00e4henduslikud m\u00f5isted. Mitmet\u00e4henduslikkus on seotud l\u00e4henemisviisi erineva m\u00f5istmisega erinevatel erialadel ja uurimisvaldkondades. Juhtumiuuringut kasutatakse sotsioloogias, antropoloogias, poliitikauuringutes, ajaloos, ps\u00fchholoogias, kliinilises meditsiinis, haridusteaduses, sotsiaalt\u00f6\u00f6uurimuses, terapeutilises praktikas, meedia- ja kommunikatsiooniuuringutes, poliitikaanal\u00fc\u00fcsis ja programmide hindamises (Schwandt ja Gates, 2018). Uurimisvaldkonnast l\u00e4htuvalt v\u00f5ib olla erinevusi uurimisprobleemides ja -eesm\u00e4rkides, mis seletab ka juhtumiuuringu mitmekesisust. Juhtumiks v\u00f5ivad olla erinevad objektid, n\u00e4htused v\u00f5i protsessid. Schwandt ja Gates (2018) loetlevad juhtumite variante: m\u00f5ni n\u00e4idis v\u00f5i n\u00e4ide (<em>instance<\/em>), vahejuhtum (<em>incident<\/em>) v\u00f5i mingi \u00fcksus (<em>unit of something<\/em>), mis omakorda v\u00f5ib esineda \u00fche inimese, organisatsiooni, s\u00fcndmuse, otsuse, tegevuse, asukoha, n\u00e4iteks naabruskonna v\u00f5i riigi kujul. Juhtumid v\u00f5ivad kuuluda mikro- (inimene, perekond, kooliklass), meso- (organisatsioon, nt kool, kohalik omavalitsus) v\u00f5i makrotasandi (riik, terve \u00fchiskond, riiklik koolis\u00fcsteem, erinevate riikide hariduss\u00fcsteemid) juurde. Juhtumid v\u00f5ivad olla tegelikkuses olemasolevad objektid v\u00f5i teoreetilised konstruktsioonid (Ragin ja Becker, 1992).<\/p>\n<p>Kui uuringu keskmes on olemasolev objekt, siis v\u00f5ib juhtumiuuring esineda kolmes t\u00e4henduses: 1) \u00fche konkreetse \u00fcksuse kontekstist l\u00e4htuv mitmek\u00fclgne s\u00fcvaanal\u00fc\u00fcs (\u00fcksuseks v\u00f5ib olla inimene, grupp inimesi, s\u00fcndmus, projekt, asutus vms); 2) konkreetse \u00fcksuse kontekstist l\u00e4htuv \u00fcksikasjalik kirjeldus \u2013 uurimuse\/anal\u00fc\u00fcsi tulemus; 3) teatud sotsiaalse n\u00e4htuse uurimine \u00fche konkreetse \u00fcksuse kaudu, milles uuritav fenomen ilmneb (nt kogukonna toimimise uurimine \u00fches naabruskonnas\/asutuses; koolikiusamise uurimine \u00fches klassis\/koolis; patsiendi toimetulek kroonilise haigusega \u00fche v\u00f5i patsientide grupi igap\u00e4evaste toimingute kaudu; teatud programmi m\u00f5ju uurimine \u00fches konkreetses grupis v\u00f5i asutuses jms).<\/p>\n<p>Juhtumid v\u00f5ivad olla ka teoreetilised konstruktsioonid, mis kujunevad uurimise k\u00e4igus. N\u00e4iteks ajaloost tuntud Watergate\u2019i juhtum on \u00fche ajakirjandusliku uuringu k\u00e4igus loodud konstruktsioon, mis muutus juhtumiks uuringu k\u00e4igus ja t\u00e4nu uuringule (Schwandt ja Gates, 2018).<\/p>\n<p>Juhtumiuuringud v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevalt m\u00e4\u00e4ratletud. Schwandt ja Gates (2018: 702\u2013739) n\u00e4iteks loetlevad \u00fcheksa eri autorite pakutud juhtumiuuringu definitsiooni. Juhtumiuuringu k\u00f5ige olulisem erinevus traditsioonilises, eelk\u00f5ige kvantitatiivses uurimisviisis kasutatavate meetoditega v\u00f5rreldes on see, et uurimis\u00fcksuseks on sotsiaalne n\u00e4htus selle terviklikkuses, mitte kategooriatesse jaotatuna. Nimelt, traditsiooniline, eriti post-positivistlik kvantitatiivne l\u00e4henemine ei uuri n\u00e4htusi mitte nende terviklikkuses, vaid l\u00f5hub tervikut ja jaotab neid kategooriatesse. N\u00e4iteks ei uurita inimest koos tema soolise, vanuselise, elukohaj\u00e4rgse, haridustase, t\u00f6\u00f6- jm suhete ja teiste ise\u00e4rasustega terviklikkuses ja konkreetses kontekstis, vaid uuritakse mehi ja naisi, lapsi, noori, t\u00e4isealisi, eakaid \u2013 eri vanuses inimesi, linna- ja maaelanikke jne eraldi kategooriatena. Need on kunstlikult loodud kategooriad, kus puudub inimese unikaalsus ja terviklikkus. Sama puudutab ka erinevaid sotsiaalseid n\u00e4htusi, millest arusaamine on v\u00f5imalik vaid siis, kui k\u00e4sitleme neid tervikuna ja konkreetses kontekstis.<\/p>\n<p>Iga eriala ja valdkond, kus juhtumiuuringut kasutatakse, lisab sellele omap\u00e4ra; seda v\u00f5ib j\u00e4lgida ka selle uurimisviisi p\u00f5him\u00f5istete arengus. Kuigi keskendun eelk\u00f5ige sotsioloogias, sotsiaalt\u00f6\u00f6s ja sotsiaalpoliitikas kasutatavale meetodile, tuleb eristada j\u00e4rgmisi juhtumiuuringule l\u00e4hedasi m\u00f5isteid:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>juhtumit\u00f6\u00f6<\/strong> (ingl <em>casework<\/em>) \u2013 nt sotsiaalt\u00f6\u00f6s t\u00e4hendab professionaalset tegevust kliendi juhtumiga: probleemi uurimine ja lahendamine, juhtumikorraldus;<\/li>\n<li><strong>juhtumi lugu<\/strong> (ingl<em> case history<\/em>) \u2013 \u00fcldised andmed juhtumi mineviku kohta, nt \u00f5igusrikkuja toimik, patsiendi haiguslugu;<\/li>\n<li><strong>juhtumi dokumentatsioon <\/strong>(ingl <em>case records<\/em>) \u2013 juhtumit\u00f6\u00f6 fikseeritud osa, nt lastekaitset\u00f6\u00f6taja sissekanded perekonna kohta, kelle probleemiga ta tegeleb;<\/li>\n<li><strong>juhtumi meetod<\/strong> (ingl<em> case method<\/em>) \u2013 n\u00e4idisjuhtumite kasutamine probleemilahendamise harjutamiseks \u00f5ppeprotsessis.<\/li>\n<\/ul>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf553e96-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf553e96-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf553e96-collapse\">Juhtumiuuringu juured ja seosed teiste uurimismetodoloogiatega<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf553e96-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf553e96-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Juhtumiuuring selle kaasaegses t\u00e4henduses sai alguse 19. sajandi Prantsusmaal ja seostub Fr\u00e9d\u00e9ric Le Play nimega, kes kasutas biograafilist meetodit t\u00f6\u00f6lisklassi kuuluvate perekondade uurimiseks (Hamel, Dufour ja Fortin, 1993). Le Play ja tema \u00f5pilased kogusid kokku \u00fcle 300 perekonna juhtumid ning t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja perekonnauurimise meetodi, millest l\u00e4htusid ja mida arendasid edasi nii juhtumi- kui ka eluloouurijad. Le Play kasutas vaatlust, intervjuud uuritava perekonna liikmetega ning intervjuud perekonda tundvate k\u00f5rvalseisjate ja autoriteetidega (kaast\u00f6\u00f6lised, naabrid, \u00fclemused jne). Kogutud allikatele tuginedes koostas ta perekonna juhtumi.<\/p>\n<p>Juhtumiuuringu teiseks allikaks peetakse Suurbritannia antropoloogi Bronis\u0142av Malinowski t\u00f6id, millest algab n\u00fc\u00fcdisaegse <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/vaatlus\">osalusvaatluse <\/a>meetodi traditsioon. Kolmandaks ja v\u00f5ib-olla k\u00f5ige olulisemateks juhtumiuuringu alusepanijateks peetakse Chicago \u00dclikooli sotsiolooge, kelle uurimused p\u00f5hinesid nii osalusvaatlusel kui ka biograafilisel uurimusel ning juhtumiga seotud dokumentatsiooni tekstianal\u00fc\u00fcsil. (Hamel, Dufour ja Fortin, 1993).<\/p>\n<p>Eelnenud l\u00fchi\u00fclevaatest on n\u00e4ha, et juhtumiuurijad seostavad oma meetodi p\u00e4ritolu nimede ja koolkondadega, millega on selgelt seotud ka teistes l\u00e4hedastes metodoloogilistes raamistikes t\u00f6\u00f6tavad sotsioloogid. \u00dcks selline metodoloogiline raamistik on <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/etnograafiline-uurimus\">etnograafia<\/a>, kus uuritavat fenomeni \u00f5pitakse tundma selle konkreetses ja unikaalses ilmnemises loomulikus keskkonnas, ja eluloouurimus, mille olulisim joon on uuritava subjekti \u2013 inimes(t)e elu uurimine selle terviklikkuses.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf553ea4-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf553ea4-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf553ea4-collapse\">Juhtumiuuringu m\u00e4\u00e4ratlemine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf553ea4-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf553ea4-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Kirjandus ei anna \u00fchest juhtumiuuringu m\u00e4\u00e4ratlust. Eri autorite definitsioonides leidub isegi vastur\u00e4\u00e4kivusi. N\u00e4iteks Robert Stake\u2019i (1995) hinnangul on juhtumi valimisel oluline selle selge piiritletus ja eristatavus kontekstis, sel ajal kui Robert Yini (2003) \u00fcheks p\u00f5him\u00f5tteks on piiride h\u00e4gusus juhtumi ja selle konteksti vahel (l\u00e4hemalt allpool). \u00dchine on siiski see, et <strong><em>juhtumiuuringu puhul on uurimuse keskmes juhtum oma terviklikkuses ja loomulikus kontekstis<\/em><\/strong>, mitte kategooriad ja muutujad.<\/p>\n<p>Robert Stake (2005) r\u00f5hutab oma definitsioonis juhtumiuuringu juhtumikesksust, seda iseloomustab huvi konkreetse juhtumi \u2013 uurimisobjekti vastu. Juhtumiuuring ei ole tema arvates metodoloogia ega uurimismeetod, vaid uurimisviis, mille k\u00e4igus keskendutakse konkreetsele uurimisobjektile, mis esindab (<em>represent<\/em>) uuritavat fenomeni v\u00f5i milles n\u00e4htus v\u00e4ljendub. Andmekogumise, t\u00f6\u00f6tlemise ja anal\u00fc\u00fcsimise meetodid s\u00f5ltuvad uurimisobjektist, kindlad ettekirjutised puuduvad.<\/p>\n<p>Robert Yini (2003) arvates on Stake\u2019i definitsioon liiga lai ja v\u00f5imaldab nimetada juhtumiuuringuks \u00fcksk\u00f5ik missugust uurimust, mille objektiks on juhtum. Tema m\u00e4\u00e4ratleb juhtumiuuringu sotsiaalsete fenomenide uurimise strateegiana, mille tulemusena v\u00f5ib teha \u00fcldistusi. Ta eristab seejuures statistilist \u00fcldistamist anal\u00fc\u00fctilisest \u00fcldistusest. Juhtumiuuringu puhul tehakse \u00fcldistusi anal\u00fc\u00fcsi s\u00fcgavuse alusel, mitte statistiliste andmete baasil. Ta v\u00e4idab, et juhtumiuuring on empiiriline uurimus, mis k\u00e4sitleb mingisugust kaasaja n\u00e4htust selle reaalses elulises kontekstis, eriti kui piirid uuritava n\u00e4htuse enda ja tema konteksti vahel on h\u00e4gusad. Sellest l\u00e4htuvalt on juhtumiuuringu m\u00e4\u00e4ratlemisel oluline loetleda tehnikaid, mida j\u00e4rgida. Juhtumiuuring on eelk\u00f5ige <strong>uurimisstrateegia<\/strong> (Yin, 1993: 12\u201313).<\/p>\n<p>John Creswell (2007) k\u00e4sitleb juhtumiuuringut \u00fchelt poolt kui\u00a0 metodoloogiat, mille raames uurija kirjeldab seotud s\u00fcsteemi (juhtumit) v\u00f5i mitmekordselt seotud s\u00fcsteeme (juhtumeid) teatud aja v\u00e4ltel. See h\u00f5lmab detailseid, s\u00fcvitsi kogutud andmeid ja mitmekesiseid infoallikaid (vaatlused, intervjuud, visuaalsed materjalid, dokumendid ja aruanded), mille kaudu uuritav n\u00e4htus muutub arusaadavaks. Teiselt poolt t\u00e4hendab juhtumiuuring Creswelli jaoks ka uurimuse l\u00f5pp-produkti \u2013 uurimisaruannet ehk juhtumikirjeldust ja juhtumi anal\u00fc\u00fcsil p\u00f5hinevate teemade kirjeldust.<\/p>\n<p>Sharan Merriami (1998) arvates kujutab kvalitatiivne juhtumiuuring endast \u00fche juhtumi v\u00f5i n\u00e4htuse intensiivset, t\u00e4ielikku <em>kirjeldust ja anal\u00fc\u00fcsi<\/em>. Juhtumiuuringuks nimetab ta ka empiirilise uurimuse tulemust ehk <em>valmis aruannet, <\/em>uurimisobjekti esitamist<em>.<\/em><\/p>\n<p>Eespool \u00f6eldu alusel v\u00f5ib v\u00e4ita, et kvalitatiivse juhtumiuuringu eesm\u00e4rk on objekti tundma \u00f5ppimine ja esitamine selle terviklikkuses ja ainulaadsuses. See eristab juhtumiuuringut traditsioonilisest kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest (nt sisuanal\u00fc\u00fcs) uurimusest, kus sotsiaalseid n\u00e4htusi ei uurita mitte nende terviklikkuses, vaid kategooriatesse jaotatuna. Samas tuleb meeles pidada, et k\u00f5iki sotsiaalseid fenomene ei saa juhtumiuuringu abil uurida. Sellep\u00e4rast on uurimuse planeerimisel ja meetodi valikul oluline otsustada, kas fenomen on \u00fcldse juhtumina uuritav. N\u00e4iteks v\u00f5ib juhtumiuuringuna uurida asutust, mis tegeleb hooletusse j\u00e4etud laste ja nende perede abistamisega, aga kui soov on vaadelda laste hooletusse j\u00e4tmist kui n\u00e4htust ning selgitada v\u00e4lja selle p\u00f5hjused, sobiks m\u00f5ni teine l\u00e4henemine paremini. Juhtumina v\u00f5ib vaadelda konkreetset \u00f5igusrikkujat v\u00f5i kuritegeliku grupeeringut, aga kuritegevuse kui sotsiaalse probleemi uurimiseks juhtumiuuring ilmselt ei k\u00f5lba. Selleks on statistilisel anal\u00fc\u00fcsil p\u00f5hinevad meetodid kahtlemata paremad. Juhtumiuuringu meetodiga ei saa uurida inimeste hoiakuid, k\u00fcll aga konkreetset tegevust konkreetses olukorras, institutsionaalset k\u00e4itumist, rituaale, interaktsioone jms. Eriti h\u00e4sti sobivad juhtumiuuringu objektiks erinevad juhtumid, mida v\u00f5tab luubi alla uuriv ajakirjandus. Sellisel juhul on tegemist teoreetilise juhtumi konstrueerimisega, nt endise haridus- ja teadusministri korruptsioonijuhtum. Sarnaseid olukordi k\u00e4sitleb ajakirjandus igap\u00e4evaselt.<\/p>\n<p>Konteksti kirjeldamiseks kasutatakse enamasti statistilisi andmeid, kuid see ei t\u00e4henda veel, et uurimus on kvantitatiivne. Andmekogumise meetodi valik on juhitud eesm\u00e4rgist koguda v\u00f5imalikult palju ja mitmekesist informatsiooni uuritava objekti v\u00f5i subjekti kohta. N\u00e4iteks Anni Amberg (2013) k\u00e4sitles oma magistrit\u00f6\u00f6s rahvusvahelist lapsendamisprotsessi, anal\u00fc\u00fcsides seda reguleerivaid seadusi ja juhiseid, intervjueerides ministeeriumiametnikke, lapsendajaid ja lastekodude personali ning anal\u00fc\u00fcsides lapsendajate kirju ja blogisid. Tulemus oli \u00fcksikasjalik pilt Eesti laste v\u00e4lismaale (t\u00e4psemalt USAsse) lapsendamise protsessist.<\/p>\n<p>Juhtumi m\u00e4\u00e4ratlemisel on oluline eristada see selgelt teistest juhtumitest ja n\u00e4htustest. Juhtum on alati \u00fcks ja konkreetne teiste hulgas, n\u00e4iteks kindel r\u00fchm inimesi teiste r\u00fchmade seas, konkreetne asutus teiste seas v\u00f5i konkreetne s\u00fcsteem. S\u00fcsteemi tuleb m\u00f5ista t\u00e4henduses \u2019omavahel seotud objektide terviklik kogum; korrakindel \u00fclesehitus v j\u00e4rjestus\u2019 (\u00d5S 2018). N\u00e4iteks v\u00f5ib vaadelda Eesti lastekaitses\u00fcsteemi teiste riikide lastekaitses\u00fcsteemide seas. S\u00fcsteemid funktsioneerivad erinevatel tasanditel, \u00a0mikrotasandil on vaadeldav n\u00e4iteks abivajav laps, tema pere, kohaliku omavalitsuse (KOV) lastekaitset\u00f6\u00f6taja, abistamisprotsess (perele pakutavad teenused) teiste abivajavate laste ja perede seas; mesotasandil \u00fche konkreetse omavalitsuse lastekaitset\u00f6\u00f6 teiste Eesti KOVide seas ja makrotasandil\u00a0 riiklik lastekaitses\u00fcsteem teiste riikide lastekaitses\u00fcsteemide seas. Juhtumit iseloomustab terviklikkus, seotud s\u00fcsteemina funktsioneerimine. Juhtumitel on selged piirid ja iseloom, oma \u201emina\u201c, mis piiritleb nad ja eristab neid teistest juhtumitest.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf553eaf-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf553eaf-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf553eaf-collapse\">Juhtumi t\u00fc\u00fcbid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf553eaf-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf553eaf-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Juhtum v\u00f5ib olla <strong>lihtne<\/strong> (\u00fcks inimene, \u00fcks projekt, programm, s\u00fcndmus, institutsioon, vahejuhtum) v\u00f5i <strong>keeruline<\/strong> (grupp inimesi, mitu projekti, programmid, institutsioonide s\u00fcsteem, vahejuhtumid, nt korruptsioonijuhtumid) (Stake, 2005).<\/p>\n<p>Juhtumitest l\u00e4htuvalt eristatakse seesmise ja instrumentaalse juhtumiuuringu t\u00fc\u00fcpe. <strong>Seesmise juhtumi<\/strong> (<em>intrinsic case<\/em>) puhul r\u00e4\u00e4gitakse sellisest juhtumist, mille tundma \u00f5ppimine on uurimuse eesm\u00e4rk iseeneses (nt unikaalne inimene, unikaalne programm, ainulaadne projekt v\u00f5i asutus). Sel juhul ei esinda juhtum mingit \u00fcldist n\u00e4htust, vaid pakub huvi iseenese unikaalsuse t\u00f5ttu. Seevastu <strong>instrumentaalse juhtumi<\/strong> puhul on juhtumi eesm\u00e4rk representeerida\/esindada midagi muud, n\u00e4iteks \u00fcldisemat fenomeni, mis v\u00e4ljendub erinevates konkreetsetes ilmingutes (nt t\u00fc\u00fcpiline patsient \u2013 haiguse p\u00f5deja; konkreetne Waldorfi kool kui Rudolf Steineri antroposoofilise pedagoogika rakendaja).<\/p>\n<p>Juhtumid v\u00f5ivad olla mitmekordsed (ingl <em>multiple<\/em>) v\u00f5i kollektiivsed (ingl <em>collective<\/em>) \u2013 uuritakse eri juhtumeid, mis on kuidagimoodi omavahel seotud. N\u00e4iteks Robert Stake (2006) viis l\u00e4bi programmi \u201eHea algus\u201c mitmekordse juhtumiuurimuse Ukrainas, Slovakkias ja Rumeenias ning v\u00f5rdles programmi toimimist erinevates kontekstides.<\/p>\n<p>Sarnaseid uurimusi kasutatakse v\u00f5rdlevates kvalitatiivsetes uuringutes. V\u00e4ga sarnaseid uurimusi v\u00f5ib leida nimetatuna kas juhtumiuuringuks v\u00f5i etnograafiliseks uurimuseks v\u00f5i lihtsalt mitmes kohas toimuvaks kvalitatiivseks uurimuseks (ingl <em>multisite(d) qualitative research<\/em>), mitme koha etnograafiaks (ingl <em>multisite(d) ethnography<\/em>) v\u00f5i laiendatud juhtumiuuringuks (ingl <em>extended case study<\/em>)<em>. <\/em><\/p>\n<p>N\u00e4iteks osalesin mitu aastat tagasi \u00fches sellises laiendatud juhtumiuuringus (Fangen jt, 2012), mille uuritav fenomen oli noorte sisser\u00e4ndajate l\u00f5imumiseks rakendatud riiklik integratsioonipoliitika. Kvalitatiivses v\u00f5rdlusuuringus kasutati mitmekordse juhtumiuuringu meetodit, t\u00e4psemalt instrumentaalset juhtumiuuringut. Igasuguse riikliku sotsiaalpoliitika toimimise parimad hindajad on need inimesed, kellele see on suunatud. Sellest l\u00e4htuvalt planeerisime ka meie uurida osalejariikides elavaid sisser\u00e4ndetaustaga noori ja nende kogemusi kohanemisel uues elukohariigis. Et v\u00e4ltida uurijapoolset suunamist, otsustati koguda uuringus osalenud seitsmes Euroopa riigis sisser\u00e4ndetaustaga noorte inimese elulugusid (igas riigis 30 elulugu\/juhtumit). Kogutud lugude hulgast valiti v\u00e4lja 3-4 nn n\u00e4idisjuhtumit, mis k\u00f5ige rohkem illustreerisid\u00a0 l\u00f5imimise olukorda selles riigis. Illustratiivsetes juhtumites v\u00e4ljendusid sarnased l\u00e4hteolukorrad, n\u00e4iteks vanematega vastuv\u00f5turiiki saabunud v\u00e4ikesele lapsele pakutavad teenused; teenused t\u00e4iskasvanud noorele, kes ise v\u00f5ttis ette sisenemise vastuv\u00f5turiiki (siia kuulusid s\u00f5jap\u00f5genikud v\u00f5i teisitim\u00f5tlejad, kelle elu kodumaal oli ohus nende vaadete t\u00f5ttu). Valimisse kuulusid ka teise p\u00f5lvkonna sisser\u00e4ndajad, kes s\u00fcndisid juba vastuv\u00f5turiigis. Mingil m\u00e4\u00e4ral oli arvesse v\u00f5etud ka p\u00e4ritoluriikide erinevusi ning osalejate hetkeolukorda (edukalt kohanenud; on kahe vahel; kohanemine on eba\u00f5nnestunud, nt probleemid korrakaitseorganitega). Kogutud elulugude alusel saime anal\u00fc\u00fcsida osalejariikide hariduspoliitika, elamupoliitika, t\u00f6\u00f6h\u00f5ive poolt pakutud l\u00f5imumisv\u00f5imalusi ja kohalikus sotsiaalelus aktiivse osalemise v\u00f5imalusi sisser\u00e4nde taustaga noortele. Eesti uurijate grupp anal\u00fc\u00fcsis l\u00f5imumisv\u00f5imalusi osalejariikide hariduss\u00fcsteemis (Str\u00f6mpl jt, 2012). Igas osalejariigis on p\u00f5hiharidus kohustuslik, kuid sisser\u00e4ndajatest laste integreerimine \u00fchiskonda on eri Euroopa riikides v\u00e4ga erinev. N\u00f5nda oli v\u00f5imalik nende t\u00fc\u00fcpiliste juhtumite alusel, kus lapsena sarnase stardipositsiooniga inimesed jutustasid oma kogemustest eri riikide koolides, v\u00f5imalik neid koole-hariduss\u00fcsteeme omavahel v\u00f5rrelda. N\u00e4iteks Prantsusmaa assimileerimisel p\u00f5hinev hariduspoliitika keelab lastel koolis kasutada omavahelises suhtluses oma emakeelt. Selle eesm\u00e4rk on tagada prantsuse keele oskus k\u00f5ikidele kooli\u00f5pilastele. Samas elavad sisser\u00e4ndajad eraldatud elurajoonides, kus lapsed v\u00f5ivad \u00fcles kasvada nii, et nad n-\u00f6 p\u00e4risprantslast n\u00e4evad vaid televiisorist. L\u00f5pptulemuseks on see, et lapsed tunnevad riigikeelt, aga samal ajal tunnevad ka eraldatust kohalikust \u00fchiskonnast. V\u00f5rreldes sellega \u00fcritatakse Skandinaavia riikides elamupoliitika kaudu segada uussisser\u00e4ndajad kohalike elanikega (elamupoliitikas puudub segregatsioon). Koolis pakutakse intensiivset riigikeele \u00f5pet uutele sisser\u00e4ndajatele, kuid tunnustatakse ja v\u00e4\u00e4rtustatakse ka \u00f5pilaste emakeeleoskusi. Eesti integratsioonis\u00fcsteemi iseloomustas sel ajal \u00fchelt poolt segregatsioon \u2013 riik pakkus emakeelset haridust vene emakeelega lastele, venekeelne elanikkond elas ka \u00fcldiselt eraldatuna eestikeelsest elanikkonnast. Teisalt assimilatsioon \u2013 eestikeelne haridus eeldas emakeele kasutamise v\u00e4ltimist. K\u00f5igest sellest p\u00f5hjalikumalt vt Fangen jt, 2012; kasutatud meetodi kohta vt Fangen, 2012.<\/p>\n<p>Juhtumiuuringutest kirjutavate autorite arvamused ei lange kokku ka selles, kas juhtumiuuringu puhul on tegemist seletava v\u00f5i avastusliku uurimisviisiga. M\u00f5ned autorid, n\u00e4iteks Robert Stake (2005, 2006) r\u00f5hutavad juhtumiuuringu avastavat (ingl <em>exploratory<\/em>) olemust, sel ajal kui teised, n\u00e4iteks Yin (2003) ja Burawoy (2003) v\u00e4idavad, et juhtumiuuring v\u00f5ib olla ka seletav (ingl <em>explanatory<\/em>) ning uuritavate fenomenide kohta v\u00f5ib teha \u00fcldistusi (Fangen jt, 2012; Flyvbjerg, 2006).<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf553eb5-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf553eb5-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf553eb5-collapse\">Andmekogumise ja anal\u00fc\u00fcsimise meetodid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf553eb5-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf553eb5-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Kvalitatiivset juhtumiuuringut iseloomustab rikkalik ja mitmekesiselt kogutud andmestik. P\u00f5hilised andmekogumismeetodid on <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/vaatlus\">osalusvaatlus<\/a>, <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/intervjuu\">intervjuu<\/a>, erinevad olemasolevad tekstid (nt dokumendid, kirjad, toimikud, ajaleheartiklid, juhised jms), visuaalsed tekstid (fotod, joonistused, joonised, pildid, videod, filmid jm) ja palju muud.<\/p>\n<p>Kui tegu on lihtsa juhtumiuuringuga, toimub andmete anal\u00fc\u00fcs juhtumisiseselt (ingl <em>within-case analysis<\/em>), mis sarnaneb temaatilise anal\u00fc\u00fcsiga. Kui tegemist on keerulise juhtumiuuringuga, kus anal\u00fc\u00fcsitakse mitmeid juhtumeid, siis kasutatakse juhtumite ristanal\u00fc\u00fcsi (ingl <em>cross-case analysis<\/em>), mis keskendub eri juhtumite sarnasuste ja erinevuste v\u00e4ljaselgitamisele. J\u00e4rgmine n\u00e4ide illustreerib neid protsesse keerulise laiendatud seletava juhtumiuuringu alusel.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf553ebc-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf553ebc-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf553ebc-collapse\">N\u00e4ide uuringust \u201eNoored sisser\u00e4ndajad. T\u00f5rjumine ja kuulumine Euroopasse\u201c<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf553ebc-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf553ebc-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Noorte sisser\u00e4ndajate kaasatuse ja t\u00f5rjumise kogemuste uuringus osalesid Norra (uuringu juhtpartner), Rootsi, Eesti, Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia. Need riigid paiknevad Euroopa \u00e4\u00e4realadel p\u00f5hjas, idas, l\u00f5unas ja l\u00e4\u00e4nes ning s\u00fcmboliseerivad omamoodi \u201eringkaitset\u201c. Siit ka uuringu l\u00fchinimetus EUMARGINS. Samas paikneb ka iga riigi sees osa noorest elanikkonnast \u00e4\u00e4realadel. Varasemad uuringud n\u00e4itavad, et k\u00f5ige suurema t\u00f5en\u00e4osusega marginaliseeritakse ehk peetakse t\u00e4htsusetuks v\u00f5i j\u00e4etakse k\u00f5rvale noori sisser\u00e4ndajaid. Sellep\u00e4rast s\u00f5ltub noorte sisser\u00e4ndajate heaolu uuel kodumaal sealsest integratsioonipoliitikast. EUMARGINSi uuringu eesm\u00e4rk oli saada sissevaade seitsme riigi integratsioonipoliitikasse noorte sisser\u00e4ndajate kogemuste kaudu. Tegemist oli laiendatud juhtumiuuringuga, mis p\u00f5hines samadel andmekogumis- ja anal\u00fc\u00fcsimeetoditel osalejariikides.<\/p>\n<p>Projekti raames ilmus kaks raamatut. Esimene neist annab p\u00f5hjaliku \u00fclevaate seitsme osalejariigi migratsiooniolukorrast ja -poliitikast, kasutades olemasolevaid materjale \u2013 statistikat, seadusandlust ja k\u00fcsitlusandmed \u00fcldiste hoiakute kohta migratsiooni suhtes \u2013 ehk pakub p\u00f5hjalikku konteksti uuritava juhtumi m\u00f5istmiseks (Fangen jt, 2010). Teine raamat sisaldab 250 noore sisser\u00e4ndaja lugude anal\u00fc\u00fcsi nende kogemuste kohta kaasamisest ja t\u00f5rjumisest vastuv\u00f5turiigis (Fangen jt, 2012). Andmeid koguti eluloointervjuude kaudu, mis t\u00e4hendab, et uurijad kohtusid iga osalejaga korduvalt ja palusid neil jutustada kodumaalt lahkumise ja uude riiki j\u00f5udmise ning seal kohanemisega seotud lugusid. Poolstruktureeritud intervjuukava oli suhteliselt vaba, kuid selles olid siiski m\u00f5ned kohustuslikud teemad. Need olid: 1) liikumine koduriigist vastuv\u00f5tvasse riiki, st lugusid sellest, kuidas noor ise v\u00f5i tema vanem(ad) (juhul kui tegemist oli teise p\u00f5lvkonna sisser\u00e4ndajaga) vastuv\u00f5tvasse riiki said; 2) kokkupuuted ja kogemused vastuv\u00f5tva riigi hariduss\u00fcsteemiga; 3) kokkupuuted t\u00f6\u00f6h\u00f5ivev\u00f5imalustega ning 4) kogemused majutusv\u00f5imalustega \u2013 kodu loomise ja eluaseme soetamise v\u00f5imalused vastuv\u00f5tvas riigis.<\/p>\n<p>Valimi moodustamise eeskiri n\u00e4gi ette, et osalejad esindaksid erinevaid sisser\u00e4ndajate t\u00fc\u00fcpe. Valimisse kuulusid \u00fchelt poolt igati edukad noored t\u00e4iskasvanud, kelle kohanemine toimus kiiresti ja positiivselt, ja teisalt noored, kes pidid kannatama rohkem t\u00f5rjumist ja vaesust ning kellel oli kokkupuuteid korrakaitseorganitega, n\u00e4iteks kes kandsid vanglakaristust. Valimis olid esindatud esimese ja teise p\u00f5lvkonna sisser\u00e4ndajad erinevatest p\u00e4ritoluriikidest; nende hulgas leidus nii v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilasi ja t\u00f6\u00f6r\u00e4ndega saabunud spetsialiste kui ka s\u00f5jap\u00f5genikke ja majanduspagulasi. Eesti puhul kuulusid valimisse ka kodakondsuseta nn halli passi omanikud, kes olid mitmenda p\u00f5lvkonna sisser\u00e4ndajad, kuid kel oli ikka veel t\u00f5siseid kohanemisraskusi. Nii tekkis elulugudest v\u00e4ga rikkalik andmestik, mida anal\u00fc\u00fcsisime k\u00f5igepealt eraldi narratiivianal\u00fc\u00fcsi meetodil ja jagasime erinevate t\u00fc\u00fcpidesse. Seej\u00e4rel l\u00f5ime andmestiku baasil n-\u00f6 t\u00fc\u00fcpilised narratiivid, mis sisaldasid erinevates elulugudes korduvaid s\u00fcndmuste v\u00f5i kogemuste kirjeldusi, n\u00e4iteks sellest, kuidas kool sisser\u00e4ndajast last vastu v\u00f5ttis, kuidas teda koolis kaasati, kuidas \u00f5pilased ja \u00f5petajad suhtusid uude \u00f5pilasse, kuidas laps ennast selles olukorras tundis jne. T\u00fc\u00fcpiliste narratiivide alusel oli v\u00f5imalik hinnata eri riikide integratsioonipoliitikaid hariduses.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf553ec0-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf553ec0-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf553ec0-collapse\">Soovitatavad \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6d<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf553ec0-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf553ec0-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Amberg, A. (2014). <em>Rahvusvahelise lapsendamisprotsessi kogemuste kirjeldused<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, sotsiaalt\u00f6\u00f6 ja sotsiaalpoliitika \u00f5pekava. <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/43546\/amberg_anni_ma_2014.pdf?sequence=1\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/43546\/amberg_anni_ma_2014.pdf?sequence=1<\/a><\/p>\n<p>Palts, T. (2013). Sisemise br\u00e4ndingu praktikad tantsuklubis Danceact. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni \u00f5pekava. <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/31088\/palts_teele.pdf?sequence=1\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/31088\/palts_teele.pdf?sequence=1<\/a><\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"western\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf553ec5-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf553ec5-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf553ec5-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf553ec5-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf553ec5-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Burawoy, M. (2003). <em>The Extended Case Method. Four Countries, Four Decades, Four Great Transformations and One Theoretical Tradition<\/em>. Berkeley: University of California Press.<\/p>\n<p>Creswell, J. (2007). <em>Qualitative Inquiry and Research Design. Choosing Among Five Approaches.<\/em> 2nd ed. Thousand Oaks, London, New Delhi: Sage.<\/p>\n<p>Fangen, K. (2012). Analysis of life stories across National Borders. Fangen, K., Johansson, T. ja Hammaren, N. (toim). <em>Young Migrants. <\/em><em>Exclusion and Belonging in Europe<\/em> (lk 26\u201353). London, New York: Palgrave Macmillan.<\/p>\n<p>Fangen, K., Johansson, T. ja Hammaren, N. (toim) (2012). <em>Young Migrants. Exclusion and Belonging in Europe<\/em>. London, New York: Palgrave Macmillan.<\/p>\n<p>Fangen, K., Mohn, F. A. ja Fossan, K. (toim) (2010). <em>Inclusion and Exclusion of Young Adult Immigrants: Barriers and Bridges. <\/em>Surrey: Ashgate.<\/p>\n<p>Flyvbjerg, B. (2006). Five Misunderstandings about Case Study Research. <em>Qualitative Inquiry<\/em>. <em>12<\/em>(2): 219\u2013245.<\/p>\n<p>Hamel, J., Dufour, S. ja Fortin, D. (1993). <em>Case Study Methods<\/em>. Newbury Park: SAGE.<\/p>\n<p>Merriam, S. B. (1998). <em>Qualitative research and case study applications in education<\/em>. San Francisco: Jossey-Bass Publishers.<\/p>\n<p>Stake, R. E. (2006). <em>Multiple Case Study Analysis<\/em>. NY: Guilford Press.<\/p>\n<p>Stake, R. (2005). Qualitative Case Studies. N. Denzin ja Y. Lincoln (toim). <em>The Sage Handbook of Qualitative Research <\/em>(lk 443\u2013465)<em>. <\/em>Thousand Oaks, CA: SAGE.<\/p>\n<p>Stake, R. (1995). <em>The art of case study research. <\/em>\u00a0Thousand Oaks, CA: SAGE.<\/p>\n<p>Str\u00f6mpl, J.; Kaldur, K.; Markina, A. (2012). Pathways in Education. K. Fangen, T. Johansson, N. Hammaren (toim). <em>Young Migrants. Exclusion and Belonging in Europe<\/em>. (87\u2212116). London, New York: Palgrave Macmillan. (Migration, Diasporas and Citizenship).<\/p>\n<p>\u00d5igekeelsuss\u00f5naraamat \u00a02018. https:\/\/arhiiv.eki.ee\/dict\/qs<\/p>\n<p>Yin, R. (2003). <em>Case study research. Design and methods<\/em>. 3rd ed. Thousand Oaks, CA: SAGE.<\/p>\n<p>Yin, R. (1993). <em>Applications of Case Study Research<\/em>. Thousand Oaks, CA: SAGE.<\/p>\n<p class=\"western\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Judit Str\u00f6mpl2014, t\u00e4iendatud ja parandatud 2025 Juhtumiuuring kui teadusliku uurimise viis ja juhtum kui uurimisobjekt on mitmet\u00e4henduslikud m\u00f5isted. Mitmet\u00e4henduslikkus on seotud l\u00e4henemisviisi erineva m\u00f5istmisega erinevatel erialadel ja uurimisvaldkondades. Juhtumiuuringut kasutatakse sotsioloogias, antropoloogias, poliitikauuringutes, ajaloos, ps\u00fchholoogias, kliinilises meditsiinis, haridusteaduses, sotsiaalt\u00f6\u00f6uurimuses, terapeutilises &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-33","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=33"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1009,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33\/revisions\/1009"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=33"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}