{"id":31,"date":"2024-04-04T00:12:01","date_gmt":"2024-04-03T21:12:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/vaatlus\/"},"modified":"2025-09-17T17:38:40","modified_gmt":"2025-09-17T14:38:40","slug":"vaatlus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/vaatlus\/","title":{"rendered":"Vaatlus"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\"><span style=\"font-size: medium;\"><strong>Triin Vihalemm<\/strong><\/span><br>\n<span style=\"font-size: medium;\"><strong>2014<\/strong><\/span><\/p>\n<p>Vaatlus, nagu nimigi \u00fctleb, on uurimisviis, kus uurija j\u00e4lgib vahetult keskkonda ja tegevusi, kogudes infot k\u00f5igi meelte abil, eesk\u00e4tt aga huvipakkuva n\u00e4htuse s\u00fcstemaatilise ja eesm\u00e4rgistatud vaatamise ning kuulamise kaudu (Given, 2008).\u00a0 Kuigi inimesed kasutavad vaatluse strateegiat ka iga p\u00e4ev, \u00fcldse mitte uurijarollis olles, eristab vaatlust kui mingi f\u00fc\u00fcsiliselt v\u00f5i virtuaalselt eksisteeriva n\u00e4htuse, olukorra v\u00f5i keskkonna uurimisviisi just s\u00fcstemaatiline, eetikaalaseid kokkuleppeid arvestav ning eesm\u00e4rgistatud infokogumine ja talletamine. Uurija kogeb vaatluse puhul inimeste tegevusi, protsesse jm n-\u00f6 toimumise k\u00e4igus, samas kui nt intervjuus j\u00f5uavad need temani osalenute m\u00e4lu ja t\u00f5lgenduste kaudu (Daymon ja Holloway, 2002). Osa interaktsiooniprotsesse on halvasti, kui \u00fcldse, verbaliseeritavad ning seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4ksid intervjuudes p\u00fc\u00fcdmatuks, kuid v\u00f5ivad vaatluses esile tulla.<\/p>\n<p>Vaatlus on uurimisviis, mis kas iseseisvalt v\u00f5i kombineerituna intervjuude jt uurimismeetoditega v\u00f5imaldab m\u00f5testada \u00fchiskonnaelu erinevaid k\u00fclgi tegevuste, olukordade ja keskkondade vahetu ning meelelise kogemuse kaudu, v\u00f5imaldades v\u00e4lja tuua ka raskesti verbaliseeritavaid aspekte. Vaatlus p\u00f5hineb vahetu meelelise kogemuse s\u00fcstematiseeritud, eetikareegleid j\u00e4rgival kirjeldusel. Vaatlusel on mitmesugused vorme, mis eristuvad vaatluse formaliseerituse astme, kestuse ja selle j\u00e4rgi, kas uurija osaleb vaadeldavates tegevustes ja protsessides.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de293f9969e-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de293f9969e-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de293f9969e-collapse\">Vaatluse liigid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de293f9969e-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de293f9969e-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Vaatlusviisid varieeruvad nii formaliseerituse astme, kestuse kui ka uurija osaluse poolest (Patton, 2002). Formaliseeritud vaatluse puhul on fikseeritavad kriteeriumid t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratletud ning tulemusi anal\u00fc\u00fcsitakse kriteeriumidele vastanud juhtumite arvulise osakaalu\/v\u00f5rdluse p\u00f5hjal. Formaliseeritud vaatlus on nt loendus, kus loetakse kokku, mitu s\u00f5idukit ja jalak\u00e4ijat l\u00e4bib tee punktis X. Formaliseerimata vaatluse puhul pole fikseeritavad kriteeriumid enne t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratletud. Sel juhul peetakse vaatlusp\u00e4evikut, salvestatakse materjali j\u00e4relanal\u00fc\u00fcsiks nii s\u00f5nas kui ka pildis ja helis. Uuringu seisukohalt olulised tunnused m\u00e4\u00e4ratletakse alles p\u00e4rast vaatlust, anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus. Pikemate uurimisprojektide puhul m\u00e4\u00e4ratletakse teooria v\u00f5i varasema empiirilise kogemuse p\u00f5hjal informatiivsed n\u00e4htused, kuid tunnuste hulka ei piirata, j\u00e4ttes v\u00f5imaluse ka muid tunnuseid m\u00e4rgata ning fikseerida.<\/p>\n<p>Vaatlused erinevad ka oma kestuse poolest. Organisatsiooni keskkonna \u00fcldiseks kirjelduseks (vt <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"n\u00e4idet\" data-content=\"&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;strong&gt;N\u00e4ide 1: Katkend organisatsiooni keskkonna vaatluse juhendist. &lt;\/strong&gt;Allikas: Vihalemm, T., Uibu, M. Vaatlusjuhend\u00a0 \u201eStrateegiapraktika\u201c kursusel, s\u00fcgis 2013.&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;strong&gt;I f\u00fc\u00fcsiline keskkond&lt;\/strong&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&amp;#8211; Kui ligip\u00e4\u00e4setav (lihtsalt leitav) on organisatsioon kliendile \/ kodanikule \/ organisatsioonist huvitatud isikule?&lt;br \/&gt;\n&amp;#8211; Milline on organisatsiooni kontoriruum?&lt;br \/&gt;\n&amp;#8211; Kas ja kuidas on esitatud organisatsiooni s\u00fcmboolika?&lt;br \/&gt;\n&amp;#8211; Millised on muud iseloomulikud elemendid, mis kontoris silma torkavad, nii taotluslikud kujunduselemendid (nt maal seinal) kui ka spontaansed (nt viimasest n\u00f5upidamisest pabertahvlile v\u00f5i lauale j\u00e4\u00e4nud tegevuskava)? V\u00f5imalusel k\u00fcsige ka sisetunde j\u00e4rgi kommentaari eseme p\u00e4ritolu\/saamisloo kohta.&lt;br \/&gt;\n&amp;#8211; Kui suhtlemine klientidega, kodanikega jt sihtr\u00fchmadega toimub eraldi ruumis, siis milline see on?&lt;br \/&gt;\n&amp;#8211; Kas organisatsioonis on \u00fchine kohvinurk, \u00fchiste n\u00f5upidamiste v\u00f5i \u00fcrituste koht? Milline see on? Kui, siis kus loetakse ajalehte ja tekivad spontaansed vestlused? Kas on olemas suitsunurk ja kui paljud t\u00f6\u00f6tajad seda kasutavad?&lt;br \/&gt;\n&amp;#8211; Kuidas paiknevad erinevad osakonnad organisatsioonis\u00a0 \/ inimesed f\u00fc\u00fcsiliselt vaadeldavas ruumis? Kellevaheline suhtlus on paigutuse t\u00f5ttu soodustatud? T\u00f5kestatud? Kuidas?&lt;br \/&gt;\n&amp;#8211; Millised on muud iseloomulikud detailid, mis organisatsiooni \/ vaadeldavat \u00fcritust iseloomustavad?&lt;br \/&gt;\n&amp;#8211; Millised detailid organisatsiooni f\u00fc\u00fcsilises keskkonnas tunduvad \u00fcllatavad, mitte-ootusp\u00e4rased?\">n\u00e4idet<\/a>) piisab pooletunnisest vaatlusest.\u00a0 Samas etnograafilises uuringus kasutatakse sageli kuid ja aastaid kestvaid (osalus)vaatlusi. \u00dcldiselt kestavad formaliseeritud, kvantitatiivseid k\u00fcsimusi\u00a0 esitavad vaatlused l\u00fchemat, osalusvaatlused ning kvalitatiivseid k\u00fcsimusi esitavad vaatlusprojektid aga pikemat aega. Mida pikem on vaatlusperiood, seda enam on ka v\u00f5imalusi\u00a0 n\u00e4htut adekvaatselt t\u00f5lgendada \u2013 vastasel juhul v\u00f5ib tekkida olukord, kus t\u00f5lgenduses keskendutakse protsessi, tegevuste v\u00f5i keskkonna mingile osale, kuna l\u00fchike vaatlusperiood ei v\u00f5imaldanud m\u00e4rgata k\u00f5iki varieeruvusi ning avaldumisvorme ning hoomata konteksti terviklikult. Seega on vaatlus \u00fcldjuhul ajamahukas uurimisviis. Uurimisperioodi l\u00fchendamiseks ning uurimisfookuse kitsendamiseks kombineeritakse vaatlust ka intervjuudega, selleks et n\u00e4htut adekvaatselt t\u00f5lgendada. N\u00e4iteks kui koosoleku ajal on uks lahti ning see tundub vaatlejale t\u00e4henduslik (avatud\u00a0 \u00f5hkkond?), ei ole otstarbekas teha k\u00fcmne koosoleku vaatlust, vaid k\u00fcsida selgitust (v\u00f5ibolla uks ei k\u00e4i kinni korralikult, ruumis on \u00f5hupuudus vms). Kui sellele k\u00fcsimusele ei osata vastata (see on harjumuslik), tasub see t\u00e4hendusliku detailina fikseerida.<\/p>\n<p>Kuna vaatluse puhul on ideaaliks uurija v\u00f5imalikult v\u00e4hene m\u00f5ju uuritavale keskkonnale, inimestele ja tegevustele, siis on oluline k\u00fcsimus, kas ja kuiv\u00f5rd on vaadeldavate isikute jaoks teadvustatud uurija osalus. Enamasti eristataksegi vaatlusviise uurija osaluse j\u00e4rgi. Sageli on viidatud Goldi (1958) jaotusele: t\u00e4ielik osalusvaatlus (complete participant); osalejana tehtav vaatlus (participant as observer); avalikustatud vaatlejana tehtav vaatlus (observer as participant) ja t\u00e4ielikult mittesekkuv vaatlus (complete observer).<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de293f996a8-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de293f996a8-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de293f996a8-collapse\">Osalusvaatlus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de293f996a8-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de293f996a8-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Osalusvaatlus annab v\u00f5imaluse kogeda suhteid ja olukordi autentsel kujul, ilma uurijapoolse \u201ek\u00f5rvalseisja\u201c filtrita, ning selle kogemuse pinnalt tehtud\u00a0 avastusi ning seletusi peetakse \u00fcheks parimaks viisiks selgitada \u00fchiskonnas toimuvat (Lidlof ja Taylor, 2002). Osalusvaatluse puhul asub uurija ise mingiks ajaks organisatsiooni t\u00f6\u00f6le, astub r\u00fchma liikmeks v\u00f5i loob uuritava r\u00fchmaga muu sisulise seose.<\/p>\n<p>Selle uurimisviisi puhul ei ole vaatleja uurijaroll teistele pooltele enamasti teadvustatud v\u00f5i kestab vaatlusperiood nii pikka aega, et see unustatakse, seda enam, et uurija t\u00e4idab iga p\u00e4ev ka hoopis muud, sisulist rolli. Kuna eesm\u00e4rk on j\u00e4lgida ja kogeda keskkonda, sihtr\u00fchma esindajate k\u00e4itumist, mingi konkreetse tegevuse toimumist v\u00f5imalikult vahetul ja loomulikul kujul, siis on siin v\u00e4ga oluline l\u00e4bi m\u00f5elda uuringueetilised k\u00fcsimused.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de293f996ad-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de293f996ad-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de293f996ad-collapse\">Osalejana tehtav vaatlus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de293f996ad-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de293f996ad-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Osalejana tehtava vaatluse puhul on uurija avalikustatud kaksikrollis, nii r\u00fchma liige ning tegevuses osaleja kui ka uurija. Sel puhul pole uurija tavaliselt t\u00e4ielikult sulandunud vaadeldava r\u00fchma igap\u00e4evaellu ja suhetesse, kuid saab neist ikkagi osa v\u00f5tta, nt osaleb organisatsiooni koosolekutel ilma otsustus\u00f5iguseta. Online-uuringutes saab uurija olla k\u00fcll r\u00fchma liige, kuid tema tegevuste hulk on v\u00f5rreldes r\u00fchma t\u00e4ie\u00f5iguslike liikmetega piiratud. Selles rollis on osaleja-uurija vajadus oma rolli t\u00e4psustada ja kohandada suurem kui t\u00e4ieliku osalusvaatluse puhul (Lidlof ja Taylor, 2002). Mida v\u00e4iksemad inimr\u00fchmad ning privaatsemad keskkonnad, seda enam tuleb uurija olemasolu ja roll l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida \u2013 ei piisa vaid kokkuleppest organisatsiooni juhtkonnaga. Uurija kohalolu v\u00f5ib sel juhul osalejate k\u00e4itumist m\u00f5jutada. Selle m\u00f5ju minimeerimiseks on mitu v\u00f5imalust: uurimuse eesm\u00e4rke tutvustatakse \u00fcldiselt, mitte v\u00e4ga detailselt v\u00f5i kestab uuringuprojekt pikka aega, nii et uurija kohalolek muutub tavap\u00e4raseks.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<div><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de293f996b7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de293f996b7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de293f996b7-collapse\">Avalikustatud vaatlejana tehtav vaatlus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de293f996b7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de293f996b7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Uurija, kel on lubatud tegevuste, protsesside juures olla vaatlejana, teostab mittesekkuvat vaatlust (vaatleja kui osaleja). Uurija ei v\u00f5ta siin protsessidest osa, tema roll ongi olla 100%\u00a0 vaatleja. Vaadeldavaid on teavitatud vaatluse toimumisest. See roll v\u00f5imaldab uurijal teha t\u00e4iendavaid intervjuusid ilma osalejarollist v\u00e4ljumata. \u00dcks t\u00fc\u00fcpilisi n\u00e4iteid on (t\u00f6\u00f6)varjuks olemine, kus vaadeldava subjekti tegevust j\u00e4lgitakse terve p\u00e4eva v\u00f5i ka pikema perioodi jooksul, et n\u00e4ha keskkonda ja suhteid tema silme l\u00e4bi (McDonald, 2005). T\u00f6\u00f6varjup\u00e4eva kohta vt ka <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"n\u00e4idet\" data-content='&lt;\/p&gt;\n&lt;div class=\"field field-name-body field-type-text-with-summary field-label-hidden view-mode-full\"&gt;\n&lt;div class=\"field-items\"&gt;\n&lt;div class=\"field-item even\"&gt;\n&lt;p&gt;&lt;strong&gt;N\u00e4ide 2:&lt;\/strong&gt; &lt;strong&gt;Katkend kommunikatsioonijuhi t\u00f6\u00f6varjup\u00e4eva juhendist&lt;\/strong&gt;. Allikas: Vihalemm, T., Uibu, M. Vaatlusjuhend\u00a0 \u201eStrateegiapraktika\u201c kursusel, s\u00fcgis 2013.&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;strong&gt;Suhtluskanalid ja -rutiinid, toetav taristu&lt;\/strong&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;ul&gt;\n&lt;li&gt;Milliseid kanaleid kasutavad vaadeldav inimene, tema suhtluspartnerid jt kohatud inimesed omavaheliseks suhtluseks (koosolekud, memod, siseveeb jne)?&lt;\/li&gt;\n&lt;li&gt;Kas vaadeldav isik p\u00f6\u00f6rdub p\u00e4eva jooksul juhi poole? Kui jah, siis kas see oli varem kokkulepitud tegevus (nt koosolek) v\u00f5i spontaanne p\u00f6\u00f6rdumine (mingi esilekerkinud teema v\u00f5i k\u00fcsimuse arutamiseks)?&lt;\/li&gt;\n&lt;li&gt;Kas juhi jutule minekut valmistab vaadeldav inimene ette?\u00a0 Kuidas (aja kokkuleppimine, materjalide ettevalmistamine jms)?&lt;\/li&gt;\n&lt;li&gt;Millised tehnilisi abivahendeid v\u00f5i professionaalseid lisaressursse (nt sisseostetud meediamonitooring, kliendiandmebaas, infos\u00fcsteem jne) vaadeldav inimene p\u00e4eva jooksul kasutab?&lt;\/li&gt;\n&lt;li&gt;Milliseid eelnevalt kokkulepitud (standardseid) protseduure vaadeldav inimene ja tema suhtluspartnerid kasutavad (nt memo v\u00f5i protokoll koosolekul, siseveebi kannete tegemine, kohvipaus kindlal kellaajal)?&lt;\/li&gt;\n&lt;li&gt;Kas vaadeldav inimene kasutab oma tegevustes n\u00e4htavalt mingeid juhendeid, plaane?&lt;\/li&gt;\n&lt;\/ul&gt;\n&lt;p&gt;&lt;strong&gt;T\u00f6\u00f6jaotus, -protsessid ja t\u00f6\u00f6 iseloom&lt;\/strong&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;ul&gt;\n&lt;li&gt;Kellega vaadeldav inimene \/ \u00fcritusel osalejad suhtleb\/suhtlevad?&lt;\/li&gt;\n&lt;li&gt;Millised on ja kuidas kujunevad suhtlusteemad?\n&lt;ul&gt;\n&lt;li&gt;Kas need (tunduvad) strateegilised, pikema ajaperspektiiviga, seotud kindlate kokkulepitud eesm\u00e4rkide ja plaanidega v\u00f5i pigem reageerivad v\u00e4ljastpoolt tulnud infole?&lt;\/li&gt;\n&lt;li&gt;Milline on sise- ja v\u00e4liskommunikatsiooni vahekord?&lt;\/li&gt;\n&lt;li&gt;Millised siht- ja sidusr\u00fchmad ning kommunikatsioonitegevused on arutluse all \/ kaasatud?&lt;\/li&gt;\n&lt;li&gt;Milliseid piiranguid tegevustele mainitakse (ajalised, rahalised, tehnoloogilised, geograafilised)?&lt;\/li&gt;\n&lt;li&gt;Kas teemad l\u00f5petatakse, probleemid lahendatakse (osaliselt) v\u00f5i j\u00e4\u00e4vad need \u00f5hku?&lt;\/li&gt;\n&lt;\/ul&gt;\n&lt;\/li&gt;\n&lt;\/ul&gt;\n&lt;\/div&gt;\n&lt;\/div&gt;\n&lt;\/div&gt;\n&lt;p&gt;'>n\u00e4idet<\/a>.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<\/div>\n<div><\/div>\n<div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de293f996c1-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de293f996c1-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de293f996c1-collapse\">T\u00e4ielikult mittesekkuv vaatlus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de293f996c1-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de293f996c1-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>T\u00e4ielikult mittesekkuvad on vaatlused, kus uurija vaadeldavates tegevustes ise ei osale, j\u00e4lgides keskkonda, inimesi ja protsesse 100% k\u00f5rvaltvaatajana, ja uurija isik pole ka avalikustatud. Selline vaatlus on v\u00f5imalik nt fotode v\u00f5i videosalvestiste p\u00f5hjal, samuti online-keskkonnas, aga ka n\u00e4iteks avalikel \u00fcritustel, kus vaatleja on \u00fcks <span style=\"background-color: #ffffff;\">isik massis<\/span>. Uurijate seas ei ole v\u00e4ga selget \u00fcksmeelt sellise vaatluse teavitamisreeglite osas. ESOMARi reeglid n\u00f5uavad ka siis vaadeldavas keskkonnas v\u00f5i situatsioonis viibijate teavitamist, nt avalikus ruumis toimuval miitingul paneb vaatleja \u00fcles vastava teavitussildi; online-r\u00fchmades soovitatakse moderaatori\/administraatori informeerimist ja vastava postituse tegemist, v\u00f5ttes arvesse ka v\u00f5imalikku m\u00f5ju vaadeldavate k\u00e4itumisele (Gaiser ja Schreiner, 2009). \u00a0Osa autoreid soovitab osalejaid teavitada ja neilt luba k\u00fcsida siis, kui on selge, millist osa vaatlusest kavatsetakse \u00fcldse avalikustada (Daymon ja Holloway, 2002), samuti n\u00e4idata oma uurimisj\u00e4reldusi vaadeldutele, k\u00fcsides nende kommentaare (Kozinets, 2006). Mittesekkuva vaatluse puhul puudub uurijal v\u00f5imalus esitada t\u00e4iendavaid k\u00fcsimusi, protsessi kulgu kuidagi kiirendada v\u00f5i huvipakkuvale fenomenile t\u00e4psemalt fokuseerida. \u00a0Mittesekkuva vaatluse tegemiseks on ka erip\u00e4raseid viise, nagu nt tegevusj\u00e4lgede vaatlus, kus uuritakse inimeste tegevusest j\u00e4\u00e4nud m\u00e4rke. \u00dcks enim tsiteerituid on Arizona pr\u00fcgikastide uuring, kus antropoloogid tegid j\u00e4reldusi inimeste toitumistavade ja alkoholitarbimise kohta nende tekitatud pr\u00fcgi anal\u00fc\u00fcsides (viidatud Berg ja Lune, 2014 kaudu). Sama meetodit on kasutatud ka \u00fchiskonnateaduste instituudi tudengit\u00f6\u00f6des (vt n\u00e4ide 3).<\/p>\n<p>Tegevusj\u00e4lgede vaatluseks v\u00f5ib pidada ka p\u00e4evikute ja kalendrite anal\u00fc\u00fcsi, nt on sel viisil vaadeldud (kombineerituna intervjuude ja tegevuse vaatlusega) erinevate professionaalide ajakasutust ning t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid (Fleming, 2008).<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\"><strong>N\u00e4ide 3. P\u00e4rast paberit ja taarat sorteerida v\u00f5imaldava konteineri paigaldamist \u00f5ppehoonesse j\u00e4lgiti selle kasutuselev\u00f5ttu mh ka \u201etavaliste\u201c pr\u00fcgikastide sisust pilte tehes. Ilmnes, et sorteeritavate j\u00e4\u00e4tmete \u00e4raviskamine \u201etavalistesse\u201c pr\u00fcgikastidesse muutus harvemaks kui varem, kuid j\u00e4tkus siiski.<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/42393\/pytsep_kadri_ma_2014.pdf?sequence=1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><em>Allikas: <\/em>P\u00fctsep, K. (2014). <\/a><em>J\u00e4\u00e4tmepraktikate muutumine Lossi 36 \u00f5ppehoones. <\/em>Magistrit\u00f6\u00f6, T\u00dc \u00fchiskonnateaduste instituut.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"746\" height=\"343\" class=\"wp-image-284 aligncenter\" title=\"vaatlus.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/vaatlus.png\" alt=\"vaatlus.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/vaatlus.png 746w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/vaatlus-300x138.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 746px) 100vw, 746px\"><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"Normalsingle\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de293f996cb-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de293f996cb-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de293f996cb-collapse\">Vaatluse plaanimine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de293f996cb-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de293f996cb-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Nii formaliseeritud kui ka formaliseerimata vaatluse puhul m\u00e4\u00e4ratletakse k\u00f5igepealt uuringu huvifookus: mida tulemused peavad andma ja kelle v\u00f5i mille kohta v\u00f5imaldama j\u00e4reldusi teha?<\/p>\n<p>Vaatlust saab l\u00e4bi viia nii iseseisva uuringuna kui ka kombineerituna intervjuude, dokumendianal\u00fc\u00fcsi jt meetoditega. Mida pikem ja komplitseeritumate uurimisk\u00fcsimustega uurimisprojekt on, seda rikkalikumat infot erinevate meetodite, sh ka vaatluse kasutamine tavaliselt annab. V\u00e4iksemate aja- ja energiaressursside ning kitsama fookusega uurimis\u00fclesande puhul tasub enne vaatluse uuringuplaani v\u00f5tmist l\u00e4bi m\u00f5elda m\u00f5ned olulised k\u00fcsimused. Kas vaatlus annab intervjuudele, dokumendianal\u00fc\u00fcsile jt meetoditele midagi juurde? Kas huvipakkuv n\u00e4htus on vaadeldav ja\/v\u00f5i vaatluseks ligip\u00e4\u00e4setav? (vt tabel 1). Jaatavate vastuste korral tasub vaatlus uurimiskavasse v\u00f5tta.<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\"><strong>Tabel 1. \u00a0K\u00f5ige olulisemad k\u00fcsimused, mida endalt k\u00fcsida enne vaatluse plaanimist<\/strong><\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n<p class=\"Normalsingle\" align=\"left\"><strong>Kas tegu on v\u00e4ga harjumusliku, igap\u00e4evase v\u00f5i sensitiivse teemaga?<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p class=\"Normalsingle\" align=\"left\">Igap\u00e4evased, harjumusest tehtavad tegevused on sageli halvasti verbaliseeritavad. Vaatlus v\u00f5ib siin olla rikkalikuma info allikas kui intervjuu. Tasub ka kombineerida vaatlust ja intervjuud<\/p>\n<p>Sensitiivse teema puhul v\u00f5ivad inimesed p\u00fc\u00fcda anda (nende ettekujutuses) sotsiaalselt heakskiidetud vastuseid. Ka sel juhul v\u00f5ib vaatlus v\u00f5i selle kombineerimine intervjuuga anda rikkalikumat infot<\/p><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p class=\"Normalsingle\"><strong>Kas huvipakkuv n\u00e4htus on vaadeldav v\u00f5i vaatluseks ligip\u00e4\u00e4setav?<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td>Kas uurimuse objekt v\u00f5i\/ja subjekt on \u00fcldse vaadeldav? Ilma vastava tehnikata on halvasti vaadeldavad mikrotasandi liigutused (nt silmade liikumine), osalt ka emotsioonid jms. Ka teadmised, veendumused ja arusaamad ei pruugi k\u00e4itumises otseselt v\u00e4ljenduda (oht \u00fcle- v\u00f5i alat\u00f5lgenduseks). Protsessid v\u00f5ivad olla halvasti vaadeldavad nii kriteeriumide ebaselguse kui ka subjektidele ligip\u00e4\u00e4su t\u00f5ttu<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p class=\"Normalsingle\"><strong>Kui palju on uurimuseks aega?<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td>Vaatlus v\u00f5ib olla v\u00e4ga ajamahukas \u2013 enamasti tuleb huvitava n\u00e4htuse tabamiseks teha korduvaid, pikaajalisi vaatlusi. Samuti v\u00f5ib pikaajaline vaatlus olla vajalik selleks, et vaadeldavad harjuksid vaatleja kohaloluga. Osalusvaatluse jaoks oleks vaja end r\u00fchmaga v\u00f5i organisatsiooniga sisuliselt siduda (nt asuda t\u00f6\u00f6le), mis ei pruugi olla (kohe) v\u00f5imalik<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p class=\"Normalsingle\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"Normalsingle\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de293f996d4-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de293f996d4-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de293f996d4-collapse\">Tunnuste salvestamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de293f996d4-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de293f996d4-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Samuti on oluline m\u00e4\u00e4ratleda, kuidas anal\u00fc\u00fcsitav info <strong>fikseeritakse. <\/strong>Vaatlusel kasutatavad fikseerimise v\u00f5tted on keskkonna, protsessi v\u00f5i tegevuse kirjeldused, vestluste \u00fcleskirjutused, liikumisskeemid, visuaalid jms (vt <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/multimodaalse-diskursuse-analyys\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Multimodaalne anal\u00fc\u00fcs<\/a>). Kuna j\u00e4lgitavaid tunnuseid on palju ning erilaadseid, on abiks toimuva <strong>salvestamine,<\/strong> mis v\u00f5imaldab mitmekordset materjali \u00fclevaatamist ja \u201ekihilist\u201c anal\u00fc\u00fcsi. Salvestamine pole siiski alati vajalik ja otstarbekas. Mida v\u00e4hem formaliseeritud on vaatlus ning komplitseeritum uurimisk\u00fcsimus, seda suurem on vajadus materjali salvestada. Lihtsamate, piiratud arvu uurimisk\u00fcsimuste ning formaliseeritud tunnuste puhul v\u00f5ib aga piisata ka vaatlusankeedi t\u00e4itmisest ning salvestada ei ole vaja. Salvestamine pole aga k\u00f5igis olukordades otstarbekas seet\u00f5ttu, et see v\u00f5ib vaadeldavaid m\u00f5jutada. Siiski \u2013 mida tugevamalt infotehnoloogia meie igap\u00e4evaeluga p\u00f5imub, seda v\u00e4hem salvestamine inimeste loomulikku tegevust m\u00f5jutab, sest ollakse pideva enese, teiste ja keskkondade salvestamise ning audiovisuaalse sisu jagamisega harjunud (vrd selfid, Instagram, Foursquare jne). Soome haridusuurijad on avaldanud arvamust, et salvestustehnika kasutamine v\u00f5ib tulemusi v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutada (viide). Videosalvestuse algusaegade ja praeguseid salvestisi v\u00f5rreldes on n\u00e4ha, et varem k\u00e4itusid lapsed tunnis distsiplineeritumalt ja tegid v\u00e4hem k\u00f5rvaltegevusi kui praegu. Uurijad on v\u00e4ga skeptilised t\u00f5lgendama seda koolik\u00e4itumise erinevusena. Nad arvavad, et ajal, mil videokaamera klassiruumis tekitas lastes erakordsuse tunde, k\u00e4itusid nad ka vaoshoitumalt. T\u00e4nasel p\u00e4eval on salvestamine ja vastav tehnika laste jaoks normaalsus ning nad k\u00e4ituvad salvestuse ajal nagu tavap\u00e4rases olukorras <em>(samas).<\/em>\n<p class=\"Normalsingle\">Juhul kui vaatlust tehakse reaalajas, salvestamata, siis on v\u00e4ga oluline enne m\u00e4\u00e4ratleda need tunnused, mida j\u00e4lgida. Sageli tehakse vaatlusi mitmes etapis, alustades n-\u00f6 suurest plaanist ning liikudes detailsemale ning fokuseeritumale j\u00e4lgimisele. Vastavalt vaatluse etapile kasutatakse ka erinevaid strateegiaid: kirjeldav vaatlemine; fokuseeritud vaatlemine ja selektiivne vaatlemine (Spradley, 1980).<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"Normalsingle\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de293f996e5-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de293f996e5-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de293f996e5-collapse\">Tunnuste kirjeldamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de293f996e5-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de293f996e5-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"Normalsingle\">\u00dcldisemaks olukorra, tegevuse ja protsesside kirjeldamiseks soovitatakse j\u00e4rgida kuut peamist dimensiooni (Spradley, 1980): koht\/ruum; aeg; tegutsejad; tegevused; materiaalsed objektid (asjad, interj\u00f6\u00f6r, dokumendid jms); protsessid\/s\u00fcndmused. Tabelis 2 on n\u00e4idatud nende kirjeldamise v\u00f5imalusi.<\/p>\n<p><strong>Tabel 2. Kirjeldava vaatluse p\u00f5hidimensioonid ja tunnuste fikseerimise v\u00f5imalused<\/strong> Autori edasiarendus Spradley (1980) p\u00f5hjal<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><strong>P\u00f5hidimensioonid<\/strong><\/td>\n<td><strong>Kirjelduse v\u00f5imalusi<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Koht<\/td>\n<td>Tegevuse toimumiskoha\u00a0 kirjeldus, asukohakaart, ruumi skeem, fotod ja nende anal\u00fc\u00fcs<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Aeg<\/td>\n<td>Tegevuste toimumise, vaatluse tegemise aeg. Kuup\u00e4ev, kellaaeg. Protsesside puhul soovitav tegevust fikseerida kindlate ajaliste intervallide tagant. V\u00f5imalusel kasutada p\u00e4evikuid, kalendreid, kuhu on m\u00e4rgitud subjektide tegevused<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Objektid<\/td>\n<td>Kirjeldus, fotod, paigutuse skeem, dokumentide v\u00e4ljav\u00f5tted<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Tegutsejad<\/td>\n<td>Sotsiaal-demograafiline, ametialane vm iseloomustus, v\u00e4limuse, tegevuse\/k\u00e4itumise kirjeldus<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>S\u00fcndmused, protsessid<\/td>\n<td>Kronoloogiline, kindlate atribuutide (kellaaeg, osalejate tegevused) j\u00e4rgi struktureeritud kirjeldus, liikumis- v\u00f5i paiknemisskeem,\n<p>tegevuse verbaalse tausta (nt koosoleku teemade) osaline v t\u00e4ielik litereering ehk v\u00e4ga t\u00e4pne \u00fcleskirjutus<\/p><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Tegevused (osalejate vastastikm\u00f5ju)<\/td>\n<td>Mitteverbaalse tegevuse kirjeldus, liikumisskeemid, k\u00f5nevoorude litereering, pauside, k\u00f5nevoorukatkestuste, teemamuutuste arv jne<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Vaatlustulemuste ja \u2011j\u00e4relduste \u00fcks levinumaid esitamise viise on <strong>kirjeldus.<\/strong> Kirjeldus peab olema v\u00f5imalikult objektiivne, detailne ja s\u00fcstemaatiline. Kirjeldus ei tohi p\u00f5hineda \u00fcldistustel, vaatleja enda j\u00e4reldustel v\u00f5i hinnangutel \u2013 nii endastm\u00f5istetav, kui vaadeldavate k\u00e4itumine ka tunduda v\u00f5ib (vt tabel 3).<\/p>\n<p><strong>Tabel 3. Vaatlusm\u00e4rkmete tegemine. Vasakul vale (\u00fcldistav, hinnanguline) m\u00e4rkimisviis, paremal \u00f5ige (detailidel p\u00f5hinev, lugejal endal m\u00f5tteliselt kohal viibida ja omi j\u00e4reldusi teha v\u00f5imaldav) <\/strong><em>Autori konstruktsioon tudengite poolt Tartu kesklinna kohvikutes tehtud harjutust\u00f6\u00f6de p\u00f5hjal<\/em><\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><strong>Vale m\u00e4rkimisviis<\/strong><\/td>\n<td><strong>\u00d5ige m\u00e4rkimisviis<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Kelneri \u00f5pilane oli ebakindel, klientide vastu \u00a0ebaviisakas ja n\u00e4rveeris<\/td>\n<td>Laua juurde tuleb valges s\u00e4rgis musta kikilipsuga kelner, \u00fctleb midagi v\u00e4ga vaikselt, millest kohe ei saanud aru. Rinnas on silt \u201e\u00f5pilane\u201c. (\u2014) Kelneri \u00f5pilane t\u00f5i k\u00f5rvallauda arve, \u00fctlemata lauas istuvale nahkjopes mehele \u00fchtegi s\u00f5na. (\u2014) Meie joogid tulevad 5 minuti p\u00e4rast. Kelneri \u00f5pilane toob meile lauda tellitud joogid, kohvitassi lauale asetades v\u00e4riseb ta k\u00e4si nii, et tass nihkub s\u00fcvendist alustaldrikul<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Kohvikus valitseb ebaselgus \u00fclesannete jagamisel, kogu t\u00f6\u00f6korraldus on lohakas ja ebah\u00fcgieeniline<\/td>\n<td>Ettekandjatel puudub \u00fchine vormiriietus, ees on p\u00f5ll. Kokku v\u00f5ib m\u00e4rgata kokka ja kolme ettekandjat. M\u00f5ne tellimuse v\u00f5tab ettekandja asemel vastu kokk ning \u00fchel korral viib kokk tee ise lauda. \u00dcks ettekandja tegi vahepeal ka ise s\u00fc\u00fca, r\u00e4tikut tal peas ei olnud. Kokal on peas r\u00e4tik, aga ettekandjatel pole peas r\u00e4tikuid, kuigi k\u00f5ik liiguvad toidutegemise piirkonnas<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Kohviku p\u00fcsik\u00fclastajad on vanemad j\u00f5ukad prouad, kes on men\u00fc\u00fc ja teiste k\u00fclastajate suhtes n\u00f5udlikud ja kriitilised<\/td>\n<td>Saabus vanem naine karusnahkses kasukas, peas lilla sall. Ta v\u00f5tab kohvi ja koogi. Naisele tuleb kaaslane \u2013 teine kasukas vanem naine. Nad tulevad leti \u00e4\u00e4rde \u2013 vaatavad umbes 20 koogist koosnevat magusavalikut. \u201ePolegi midagi,\u201c \u00fctleb viimatitulnud\u00a0 naine. \u201eNo midagi seal ikka ju on,\u201c vastab esimene. Esimene naine hakkab uue kohvitassiga leti \u00e4\u00e4rest oma laua poole minema, aga ootamatult tuleb kohvikusse palju rahvast, kes k\u00f5ik talle vastu jalutavad. Ta ei mahu h\u00e4sti l\u00e4bi ja h\u00fc\u00fcatab vastutulijatele: \u201eNoh, noh, noh\u2026.\u201c Vastutulijad annavad teed, naine pomiseb pahaselt midagi edasi<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Pikemate uurimisprojektide puhul v\u00f5idakse j\u00e4lgida v\u00e4ga detailselt \u00fcsna v\u00e4ikest aja- ning tegevuste diapasooni \u2013 seda juhul, kui uurimisk\u00fcsimused on empiiriliselt v\u00f5i teoreetiliselt juba h\u00e4sti l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tatud ning vaatlust kasutatakse konkreetsetele k\u00fcsimustele selgituse saamiseks, mitte \u00fcldise olukorra ja protsesside kirjeldamiseks.<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">N\u00e4iteks uurides pressiteadete kirjutamise professionaalseid praktikaid, kasutasid uurijad alguses \u201esuurt plaani\u201c, j\u00e4lgides oma informanti tema igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s ja tehes vaatlusm\u00e4rkmeid; uurisid tema pressiteadete mustandeid ning palusid informandil neid ka kommenteerida. L\u00f5puks salvestasid nad <em>online<\/em>-kaameraga \u00fche konkreetse pressiteate kirjutamise protsessi 92 minuti jooksul. Nad rekonstrueerisid kogu kirjutusprotsessi t\u00e4ht-t\u00e4helt ning parandus-paranduselt. Lisaks palusid nad informandil pressiteate kirjutamise ajal paralleelselt \u201evaljustim\u00f5tlemise\u201c meetodil selgitada, mida ta teeb. Lisaks tegid nad retrospektiivse protokolli, n\u00e4idates informandile erinevaid l\u00f5ike <em>online<\/em>-salvestisest ning paludes tal kommenteerida oma valikuid (Sleurs, Jacobs ja Waes, 2003). Selline \u00fche pressiteate kirjutamise protsessi v\u00e4ga detailne anal\u00fc\u00fcs v\u00f5imaldas autoritel selgitada otsetsitaatide kasutamist pressiteadetes ning nende \u00fclev\u00f5tmist ajakirjanike poolt.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"Normalsingle\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de293f996f7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de293f996f7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de293f996f7-collapse\">Visuaalsed meetodid. Subjektid andmekogujatena<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de293f996f7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de293f996f7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Vaatlustulemusi v\u00f5ib esitada kirjeldustena ka nt <strong>visuaalseid meetodeid <\/strong>(vt nt Mitchell, 2011, Margolis ja Pauwels, 2011) kasutades. Visuaalsed uurimismeetodid t\u00e4hendavad, et uuritavat subjekti, olukorda v\u00f5i protsessi uuritakse, anal\u00fc\u00fcsitakse ning tulemusi kommunikeeritakse fotode, filmide v\u00f5i video kaudu.<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">V\u00f5ib paluda ka uuritava sihtr\u00fchma liikmetel teatud aja jooksul (teatud olukorras) teha fotosid, videosalvestisi vms.\u00a0 P\u00e4rast anal\u00fc\u00fcsitakse fotode v\u00f5i video vahendusel just seda, kuidas subjekt on maailma ja \u00fcmbritsevat elu n\u00e4inud, mida salvestamisv\u00e4\u00e4rseks pidanud. Vaatlust v\u00f5ib kombineerida intervjuuga: uuritavatelt subjektidelt k\u00fcsitakse enne v\u00f5i p\u00e4rast vaatlust v\u00f5i selle v\u00e4ltel k\u00fcsimusi, mis aitavad uurijal toimuvat m\u00f5testada (vt ka <a href=\"http:\/\/samm.ut.ee\/loovuurimismeetodid\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">loovuurimismeetodid<\/a>).<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"Normalsingle\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de293f996fb-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de293f996fb-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de293f996fb-collapse\">Soovitatav kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de293f996fb-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de293f996fb-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"Normalsingle\">Vaatlust k\u00e4sitlevad peat\u00fckid raamatutest<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">Berg, B. Lune, H. (2014). <em>Qualitative Research Methods for the Social Sciences<\/em>. Pearson Education<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">Laherand, M.L. (2008). <em>Kvalitatiivne uurimisviis<\/em>. Tallinn (kordustr\u00fckk 2010, Tartu: Sulesepp).<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">Patton, M. (2002). <em>Qualitative Evaluation and Research Methods<\/em>. California, Thousand Oaks: \u00a0Sage.<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">Eetikan\u00f5uded<br>\nESOMARi\u00a0 vaatluse ja salvestamise reeglid (n.d). Internet (vaadatud 20.08.2014): <a href=\"http:\/\/www.esomar.org\/uploads\/public\/knowledge-and-standards\/codes-and-guidelines\/ESOMAR_Codes-and-Guidelines_Passive_Data_Collection-Observation-and-Recording.pdf\">http:\/\/www.esomar.org\/uploads\/public\/knowledge-and-standards\/codes-and-guidelines\/ESOMAR_Codes-and-Guidelines_Passive_Data_Collection-Observation-and-Recording.pdf<\/a><\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">Vaatluse meetodit kasutanuid magistrit\u00f6id<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">Ruus, R. (2010). <em>Tarbijaks sotsialiseerumine: koolieelik ja supermarket<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6, T\u00dc Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/15389\/Ruus_Riina.pdf?sequence=1\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/15389\/Ruus_Riina.pdf?sequence=1<\/a><\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">P\u00fctsep, K. (2014). <em>J\u00e4\u00e4tmepraktikate muutmine T\u00dc Lossi 36 \u00f5ppehoones<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6, T\u00dc \u00fchiskonnateaduste instituut. <a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/42393\/pytsep_kadri_ma_2014.pdf?sequence=1\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/42393\/pytsep_kadri_ma_2014.pdf?sequence=1<\/a><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"Normalsingle\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de293f99701-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de293f99701-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de293f99701-collapse\">Kirjandusviited<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de293f99701-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de293f99701-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"Normalsingle\">Berg, B., Lune, H. (2014). <em>Qualitative Research Methods for the Social Sciences<\/em>. Pearson Education<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">Daymon, C., Holloway, I. (2002). <em>Qualitative Research Methods in Public Relations and Marketing Communications<\/em>. Routledge.<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">Fleming, J. (2008). Managing the diary: what does a police Commissioner do? <em>Public Administration<\/em>,\u00a0 <em>86<\/em>(3), 679-698.<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">Gaiser, T., Schreiner, A. (2009). <em>A Guide to Conducting Online Research. <\/em>Los Angeles: Sage.<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">Given. L. (toim). (2008). <em>The SAGE Encyclopedia of Qualitative Research Methods<\/em>. Sage.<\/p>\n<p>Gold, R.L. (1958). Roles in sociological field observations. <em>Social Forces, 36<\/em>(3), 217\u2013223.<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">Kozinets, R. (2006). Netnography 2.0. R.W. Belk (toim) <em>Handbook of Qualitative Research Methods in Marketing <\/em>(lk 129-242), Cheltenham: Edward Elgar.<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">Lindlof, T., Taylor, B. (2002). <em>Qualitative Communication Methods<\/em>. Thousand Oaks, CA: Sage.<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">Margolis, E., Pauwels, L. (toim) (2011).\u00a0 <em>The SAGE Handbook of Visual Research Methods<\/em>. Sage Publications.<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">McDonald, S. (2005). Studying actions in context: A qualitative shadowing method for organizational research. <em>Qualitative Research, 5<\/em>(4), 455\u2013473.<\/p>\n<p>Mitchell, C. (2011). <em>Doing Visual Research<\/em>. Sage Publications.<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">Patton, M. (2002). <em>Qualitative Evaluation and Research Methods<\/em>. California, Thousand Oaks: \u00a0Sage.<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">Sleurs, K., Jacobs, G., Waes, L. (2005). Beyond preformulation: an ethnographic perspective on press releases. <em>Journal of Pragmatics, 37<\/em>(8), 1251-1273.<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\">Spradley, J. (1980). <em>Participant Observation<\/em>. Fort Worth, TX: Harcourt Brace\/Jovanovich College Publishers.<\/p>\n<p class=\"Normalsingle\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Triin Vihalemm 2014 Vaatlus, nagu nimigi \u00fctleb, on uurimisviis, kus uurija j\u00e4lgib vahetult keskkonda ja tegevusi, kogudes infot k\u00f5igi meelte abil, eesk\u00e4tt aga huvipakkuva n\u00e4htuse s\u00fcstemaatilise ja eesm\u00e4rgistatud vaatamise ning kuulamise kaudu (Given, 2008).\u00a0 Kuigi inimesed kasutavad vaatluse strateegiat ka &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-31","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2097,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions\/2097"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}