{"id":3,"date":"2024-04-04T00:11:59","date_gmt":"2024-04-03T21:11:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/cronbachi-kordaja\/"},"modified":"2025-09-18T16:09:19","modified_gmt":"2025-09-18T13:09:19","slug":"cronbachi-kordaja","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/cronbachi-kordaja\/","title":{"rendered":"Cronbachi kordaja"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\"><strong>Liina-Mai Tooding<br>\n2020<\/strong><\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d3b3f0d9-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d3b3f0d9-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d3b3f0d9-collapse\">Reliaabluse m\u00f5\u00f5tmisest<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d3b3f0d9-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d3b3f0d9-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Sotsiaalse n\u00e4htuse kirjeldamiseks ei piisa tavaliselt \u00fchest v\u00f5i v\u00e4hesest arvust tunnustest, vaid kasutusele v\u00f5etakse palju tunnuseid korraga ja k\u00e4sitlus on enamjaolt mitmem\u00f5\u00f5tmeline. Veel enam, ka \u00fcksikomaduse esiletoomiseks kasutatakse vastava m\u00f5iste operatsionaliseerimisel harva \u00fchtainust n\u00e4itajat, vaid vaadeldakse seda m\u00f5istet peegeldavat \u00fcksiktunnuste r\u00fchma, mida kokkuv\u00f5tvalt v\u00f5iks matemaatilist analoogiat kasutades nimetada ka tunnusvektoriks. Nii n\u00e4iteks vaatleme allpool inimeste poliitilise usalduse indikaatoritena usaldust seitsme institutsiooni suhtes, kasutades Euroopa sotsiaaluuringu sellekohaseid andmeid (<i>European Social Survey<\/i> \u2026). Ps\u00fchhomeetrias nimetatakse \u00fche omaduse v\u00f5i objekti indikaatorite kogumit skaalaks ja selle komponente \u201e\u00fchikuteks\u201c (ik<i> item<\/i>). Allpool kasutame v\u00e4ljendit \u201etunnusr\u00fchm\u201c ja selle komponente nimetame \u00fcksiktunnusteks. <\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 12.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Tunnusr\u00fchma kasutamise loogikat teatud omaduse (nt rahuloluaste, teadmiste tase) m\u00f5\u00f5tmiseks illustreerib joonisel 1 kujutatud m\u00f5\u00f5tmismudel: t\u00f5eline v\u00e4\u00e4rtus <i>T<\/i> peegeldub \u00fcksiktunnustes <i>Y<\/i><sub>1<\/sub>, <i>Y<\/i><sub>2<\/sub>, \u2026, <i>Y<sub>K<\/sub><\/i> vastavalt vigadega <i>e<\/i><sub>1<\/sub>, <i>e<\/i><sub>2<\/sub>, \u2026, <i>e<sub>K<\/sub><\/i> ja t\u00f5elise v\u00e4\u00e4rtuse hinnanguna kasutatakse \u00fcksiktunnuste kaalutud summat vastavalt kaaludega <i>b<\/i><sub>1<\/sub>, <i>b<\/i><sub>2<\/sub>, \u2026, <i>b<sub>K<\/sub><\/i>. Vigade kohta on loomulik eeldada, et need on keskmiselt v\u00f5rdsed nulliga (iga \u00fcksiktunnus m\u00f5\u00f5dab keskmiselt \u00f5igesti), \u00fcksteisest s\u00f5ltumatud (iga \u00fcksiktunnus \u201eeksib\u201c teistest s\u00f5ltumatult) ja ei s\u00f5ltu ka t\u00f5elisest v\u00e4\u00e4rtusest (m\u00f5\u00f5tmine on m\u00f5\u00f5detava suuruse suhtes \u00fchtlaselt t\u00e4pne). <\/span><\/p>\n<figure id=\"attachment_67\" aria-describedby=\"caption-attachment-67\" style=\"width: 527px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-67\" title=\"Joonis 1. M\u00f5\u00f5tmismudel\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.34.34.png\" alt=\"Joonis 1. M\u00f5\u00f5tmismudel\" width=\"527\" height=\"208\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.34.34.png 527w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.34.34-300x118.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 527px) 100vw, 527px\"><figcaption id=\"caption-attachment-67\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 1. M\u00f5\u00f5tmismudel<\/figcaption><\/figure>\n<p style=\"margin-bottom: 12.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Vaatleme l\u00e4hemalt seda skeemi poliitilise usalduse n\u00e4itel. Euroopa sotsiaaluuringus m\u00f5\u00f5detakse sotsiaalset usaldust usalduse kaudu maa parlamendi, poliitikute, poliitiliste parteide, politsei ja \u00f5iguss\u00fcsteemi vastu ning usalduse kaudu \u00dcRO ja Euroopa Parlamendi vastu (esitati vastavalt k\u00fcsimused \u201eKuiv\u00f5rd usaldate Riigikogu?\u201c, \u201eKuiv\u00f5rd usaldate poliitikuid?\u201c jne). Need on skeemil 1 tunnused <i>Y<\/i><sub>1<\/sub>, <i>Y<\/i><sub>2<\/sub>, \u2026, mille variatiivsus on meie mudeli kohaselt olulises ja tunnuseti mitte tingimata \u00fchetaolises ulatuses (kordajad <i>b<\/i><sub>1<\/sub>, <i>b<\/i><sub>2<\/sub>, \u2026) m\u00e4\u00e4ratud poliitilise usalduse <i>T<\/i> poolt. Teatud osa variatiivsusest kujundab mudeli viga <i>e<\/i><sub>1<\/sub>, <i>e<\/i><sub>2<\/sub>, \u2026, sh juhuslik m\u00f5\u00f5tmisviga (nt k\u00fcsitletu hetkeseisundist olenev).<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">M\u00f5\u00f5tmismudeli vigade headele omadustele vaatamata j\u00e4\u00e4b vastuseta k\u00fcsimus, kui asjakohane on selline tunnusr\u00fchm vaadeldava omaduse uurimisel: kas m\u00f5\u00f5dame seda, mida arvame m\u00f5\u00f5tvat (valiidsus, ik <i>validity<\/i>) ja kui t\u00f6\u00f6kindlalt (reliaablus, ik <i>reliability<\/i>). Viimane vaatenurk viibki meid Cronbachi kordaja juurde. <\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Reliaablus on mitmetahuline ja keeruline m\u00f5\u00f5tmisteoreetiline m\u00f5iste. Reliaabluse astet konkreetse m\u00f5\u00f5diku (testi, tunnusr\u00fchma) puhul v\u00e4ljendab l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes see, kui suur on t\u00f5elise v\u00e4\u00e4rtuse statistilise variatiivsuse ja m\u00f5\u00f5diku kaudu saadud v\u00e4\u00e4rtuse (t\u00f5eline v\u00e4\u00e4rtus + viga) statistilise variatiivsuse suhe. Mida t\u00f6\u00f6kindlam m\u00f5\u00f5tmine, seda l\u00e4hemal on see suhe arvule 1. <\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Reliaablust k\u00e4sitletakse erinevatest vaatenurkadest ja erineva t\u00e4hendusvarjundiga: katse- v\u00f5i vaatlustulemuste korratavus (st tulemuste p\u00fcsivus kordamisel), m\u00f5\u00f5diku seesmine koosk\u00f5la (j\u00e4rjekindlus, konsistentsus). Erinevad on ka vahendid reliaabluse kindlakstegemisel: seos erinevate indiviidide\/ekspertide m\u00f5\u00f5tmiste vahel (ik <i>inter-rater reliability<\/i>), seos kordusm\u00f5\u00f5tmiste vahel (ik <i>test-retest reliability<\/i>), seos samal eesm\u00e4rgil loodud eri testide vahel (ik <i>parallel-form reliability<\/i>), seos testi eri elementide vahel (ik <i>internal consistency reliability<\/i>). Viimati nimetatu \u2212 seesmise konsistentsuse reliaabluse \u2212 m\u00e4\u00e4ra \u00fcks m\u00f5\u00f5dikutest ongi Cronbachi kordaja ehk Cronbachi alfa-kordaja traditsioonilise t\u00e4histuse <i>\u03b1<\/i> j\u00e4rgi. Konsistentsuse m\u00f5te v\u00f5ib uurimisprobleemist olenevalt erineda: j\u00e4rjekindel, ajas p\u00fcsiv, \u00fchetaoline, tihe, koosk\u00f5laline, \u00fchtne m\u00f5\u00f5tmine. Seesmise konsistentsuse m\u00f5ttes reliaablust v\u00f5iks nimetada ka sisereliaabluseks. Reliaabluse teemal \u00fcldisemalt siinkohal rohkem ei peatu (vt nt Elmes jt 2013, lk 177, 425; <i>Types of Reliability<\/i> \u2026).<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Lee Joseph Cronbach arendas oma reliaabluse kontseptsiooni v\u00e4lja G. F. Kuderi ja M. W. Richardsoni t\u00f6\u00f6dele toetudes ja pakkus 1951. aastal ilmunud alfa-kordaja tunnusr\u00fchma seesmise konsistentsuse reliaabluse astme hindamiseks. Cronbachi kordaja on saavutanud praktikas tohutu populaarsuse ja leiab sageli ka m\u00f5\u00f5dutundetut rakendamist. Kordaja kasutamise eelduseks on tunnusr\u00fchma aditiivsus uuritava omaduse m\u00f5\u00f5tmisel, st komponendid liituvad ja puudub \u00fcksiktunnuste interaktsioon. Eelduseks on ka see, et tunnusr\u00fchma taga on \u00fcks omadus (konstrukt), ja kordaja v\u00f5imaldab hinnata, kui suur on tunnusr\u00fchma reliaablus sellisel eeldusel (vt nt Tavakol ja Dennick 2011). \u00dcksiktunnused peavad olema positiivselt korreleeritud (vajadusel muuta m\u00f5\u00f5tmistelje suund vastupidiseks) ja need liituvad tulemuseks v\u00f5rdsete kaaludega (tulemus on \u00fcksiktunnuste summa: <i>b<\/i><sub>1 <\/sub>= <i>b<\/i><sub>2 <\/sub>= \u2026 = <i>b<sub>K<\/sub><\/i>). Sellistel eeldustel Cronbachi kordaja <i>\u03b1<\/i> leitakse valemist (\u00fcks v\u00f5imalikke kujusid)<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"186\" height=\"99\" class=\"wp-image-68 aligncenter\" title=\"screen_shot_2020-03-03_at_14.36.07.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.36.07.png\" alt=\"tehe\"><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">kus <i><span lang=\"ET\">c <\/span><\/i><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 107%;\"><span style=\"position: relative;\"><span style=\"top: 3.0pt;\"><img decoding=\"async\" style=\"width: 8px; height: 14px;\" src=\"\/\/\/\/Users\/sandrasaar\/Library\/Group%20Containers\/UBF8T346G9.Office\/TemporaryItems\/msohtmlclip\/clip_image002.png\"><\/span><\/span><\/span><\/span>\u00a0on \u00fcksiktunnuste vaheliste kovariatsioonikordajate keskmine, <i><span lang=\"ET\">v<\/span><\/i><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 107%;\"><span style=\"position: relative;\"><span style=\"top: 3.0pt;\"><img decoding=\"async\" style=\"width: 6px; height: 14px;\" src=\"\/\/\/\/Users\/sandrasaar\/Library\/Group%20Containers\/UBF8T346G9.Office\/TemporaryItems\/msohtmlclip\/clip_image004.png\"><\/span><\/span><\/span><\/span>\u00a0\u00fcksiktunnuste keskmine dispersioon ja <i>K<\/i> tunnuste arv tunnusplokis (skaalas). Standardiseeritud Cronbachi kordaja <i>\u03b1<\/i><sub>st<\/sub> arvutus on analoogiline. Kui <i><span lang=\"ET\">r<\/span><\/i><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 107%;\"><span style=\"position: relative;\"><span style=\"top: 3.0pt;\"><img decoding=\"async\" style=\"width: 5px; height: 14px;\" src=\"\/\/\/\/Users\/sandrasaar\/Library\/Group%20Containers\/UBF8T346G9.Office\/TemporaryItems\/msohtmlclip\/clip_image006.png\"><\/span><\/span><\/span><\/span>\u00a0on tunnusploki \u00fcksiktunnuste vaheliste Pearsoni korrelatsioonikordajate keskmine, siis <\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"169\" height=\"88\" class=\"wp-image-69 aligncenter\" title=\"screen_shot_2020-03-03_at_14.36.50.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.36.50.png\" alt=\"tehe2\"><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Otsuse selle kohta, kas kasutada standardimata (kovariatsioonidel p\u00f5hinevat) kordajat v\u00f5i standarditud (korrelatsioonimaatriksil\u00a0 p\u00f5hinevat) kordajat, teeb uurija ise selle p\u00f5hjal, kas omaduse m\u00f5\u00f5tmiseks kasutatakse esialgsete tunnuste summat v\u00f5i standarditud tunnuste summat (nt tunnuste erisuguste standardh\u00e4lvete korral). Esimesele juhule vastab <i>\u03b1<\/i>, teisele <i>\u03b1<\/i><sub>st<\/sub>. <\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Arvutusvalemeist tuleneb, et Cronbachi kordaja v\u00e4\u00e4rtust m\u00f5jutab tunnustevaheline \u00fcldine kovariatsiooni\/korrelatsioonseose tugevus, mis on v\u00e4ga loomulik, sest p\u00fc\u00fcame hinnata tunnusr\u00fchma seesmist t\u00e4henduslikku koosk\u00f5la. <\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Siin on kohane t\u00e4helepanu juhtida seesmise j\u00e4rjepidevuse reliaabluse teistele kordajatele Cronbachi kordaja k\u00f5rval (vt nt ka Eisinga jt 2013). Kui \u00fcksiktunnused on erineva raskusastmega, siis v\u00f5ib tekkida soov l\u00fclitada neid v\u00f5rdsustamiseks m\u00f5\u00f5tmismudelisse teatud kaaludega ja see t\u00e4hendab alfa-kordaja eelduse rikkumist. Mittev\u00f5rdsete kaaludega summa on loomulikum kui summa (meenutame kasv\u00f5i faktorlaadungeid faktoranal\u00fc\u00fcsis v\u00f5i peakomponentide anal\u00fc\u00fcsis). Sellise juhu jaoks pakkus \u00fche lahenduse Karl J\u00f6reskog 1971. aastal ja hiljem tuli veel teisigi eeskirju, mis arvestavad reliaabluse hindamisel \u00fcksikk\u00fcsimuste kaalusid. Spearmani-Browni valem reliaabluse m\u00f5\u00f5tmiseks seob testi pikkuse (st \u00fcksiktunnuste arvu) reliaabluse m\u00e4\u00e4raga. Kui \u00fcksiktunnused on dihhotoomsed (0 ja 1), siis taandub Cronbachi kordaja Kuderi-Richardsoni valemiks, mis on tuntud KR-20 nime all (nende autorite t\u00f6\u00f6des oli hulk erinevaid reliaabluse arvutuseeskirju). <\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Mida j\u00e4reldada k\u00f5rgest reliaablusest? Eeldades, et tunnusr\u00fchm m\u00f5\u00f5dab \u00fcht konstrukti, saame \u00f6elda, et m\u00f5\u00f5tmine on k\u00fcllalt t\u00f6\u00f6kindel. See t\u00e4hendab, kui meenutada m\u00f5\u00f5tmismudeli skeemi joonisel 1, et t\u00f5eline omadus (nt poliitilise usalduse m\u00e4\u00e4r) on \u00fcksikk\u00fcsimustega koosk\u00f5laliselt tabatud ja summaarse m\u00f5\u00f5tmistulemuse hajuvus on l\u00e4hedane omaduse t\u00f5elisele hajuvusele vaadeldavas kogumis. <\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Kas Cronbachi kordaja v\u00f5ib tulla ka negatiivne? Jah, aga see ei k\u00f5nele \u00f5nnestunult koostatud m\u00f5\u00f5dikust. Cronbachi kordaja eeskirjale tuginedes saab lihtsalt n\u00e4idata (vt nt Nichols), et kordaja tuleb negatiivne, kui \u00fcksiktunnuste keskmine kovariatsioon tuleb negatiivne. Selle taga v\u00f5ib olla see, et ununes skaalade suuna sisuline \u00fchtlustamine, et valimi v\u00e4iksuse t\u00f5ttu on tegelikult positiivse kovariatsiooni hinnang valimi alusel negatiivne, v\u00f5i esineb olukord, kus tunnusr\u00fchm ei olegi seesmiselt konsistentne ning vajab muutmist, sest ei toimi uuritava omaduse m\u00f5\u00f5tmisel koosk\u00f5laliselt. <\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Nimetame l\u00f5puks kokkuv\u00f5tlikult, milliste tunnuste puhul sobib uurida tunnusploki sisemist koosk\u00f5la Cronbachi kordaja abil. Tunnuse t\u00fc\u00fcbist l\u00e4htudes sobivad arvulised tunnused (v\u00f5i arvulisena t\u00f5lgendatavad tunnused), sest kesksel kohal on kovariatsiooni uurimine. Nominaaltunnuseid tuleks k\u00e4sitleda teisendatuna dihhotoomseteks indikaatoriteks. Andmete l\u00fcnklikkusest \u00fclesaamiseks, kui puuduvaid v\u00e4\u00e4rtusi on v\u00e4he, v\u00f5ib soovitada l\u00fcnklike indiviidide paarikaupa elimineerimist korrelatsioonimaatriksi koostamisel.<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Cronbachi kordaja arvutus on k\u00e4ttesaadav enamikes laiema levikuga programmipakettides \u00fcsna sarnasel moel. Kui k\u00e4ep\u00e4rast on ainult Excel (andmeanal\u00fc\u00fcsi mooduliga <i>Data Analysis <\/i>korrelatsioonimaatriksi arvutamiseks), on seegi lahendus, sest arvutusvalem, mida ise kirjutada, ei ole keeruline.<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Cronbachi kordaja arvulise v\u00e4\u00e4rtuse leidmise k\u00f5rval on programmipakettides realiseeritud veel mitmeid k\u00f5rvaltegevusi tunnusr\u00fchma anal\u00fc\u00fcsimiseks: aditiivsuse testimine, detailse kirjeldava statistika esiletoomine. Vaatleme neist p\u00f5hiosa paketi SPSS abil lahendatud n\u00e4ites (vt ka <i>What does Cronbachs alpha mean<\/i> \u2026).<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d3b3f0e7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d3b3f0e7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d3b3f0e7-collapse\">Cronbachi kordaja praktiline rakendamine: n\u00e4ide<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d3b3f0e7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d3b3f0e7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">N\u00e4ites kasutame Euroopa sotsiaaluuringu 2018. aasta uurimisvooru andmeid Eesti kohta (vt <i>European Social Survey<\/i> \u2026) ja hindame poliitilise usalduse tunnusr\u00fchma sisest reliaablust. Tunnusr\u00fchmaga koguti andmeid vastusena k\u00fcsimusele \u201eKuiv\u00f5rd Te usaldate j\u00e4rgmisi institutsioone?\u201c Riigikogu, Eesti \u00f5iguss\u00fcsteemi, politsei, poliitikute, poliitiliste parteide ja erakondade kohta ning Euroopa Parlamendi ja \u00dchinenud Rahvaste Organisatsiooni kohta. Vastati skaalal 0 (ei usalda \u00fcldse) kuni 10 (usaldan t\u00e4ielikult). \u00dclesanne on hinnata poliitilise usalduse tunnusr\u00fchma reliaablust sisemise koosk\u00f5la m\u00f5ttes. Tabelis 1 on n\u00e4idatud poliitilise usalduse \u00fcksiktunnuste keskmised ja standardh\u00e4lbed ning tunnuste omavahelised Pearsoni korrelatsioonikordajad.<\/span><\/p>\n<p>Tabel 1. Poliitilise usalduse tunnusr\u00fchma keskmised ja Pearsoni korrelatsioonikordajad<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-70\" title=\"Tabel 1. Poliitilise usalduse tunnusr\u00fchma keskmised ja Pearsoni korrelatsioonikordajad\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.38.25.png\" alt=\"Tabel 1. Poliitilise usalduse tunnusr\u00fchma keskmised ja Pearsoni korrelatsioonikordajad\" width=\"703\" height=\"233\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.38.25.png 703w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.38.25-300x99.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 703px) 100vw, 703px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 12.0pt 0cm 6.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Keskmine korrelatsioonikordaja on 0,55 standardh\u00e4lbega 0,12 ja see annab otseselt valemi alusel arvutades standarditud Cronbachi kordaja <i>\u03b1<\/i><sub>st<\/sub> v\u00e4\u00e4rtuse 0,897:0,897 = 7*0,554 \/ (1+ 6*0,554). K\u00fcsitletud indiviidide \u00fcldarv on 1904 ja, nagu n\u00e4ha, on tunnustes l\u00fcnki, eriti kahel viimasel \u00fcksiktunnusel. Korrelatsioonimaatriksi paarisvalimite maht k\u00f5igub 1727 ja 1890 vahel ja l\u00fcnkadeta indiviide selles tunnusr\u00fchmas on 1709. Cronbachi kordaja on l\u00e4hedal arvule 1 ja tunnusr\u00fchma vastuste sisemise koosk\u00f5la m\u00f5ttes reliaablus seega k\u00f5rge, kui vaadelda kasutatud tunnuseid poliitilise usalduse m\u00f5\u00f5dikutena. Siiski ei ole m\u00f5istlik kehtestada absoluutseid piire reliaabluse liigitamiseks, kuigi praktikas sageli seda tehakse (nt 0,6 v\u00f5i 0,7 kui piisava reliaabluse alampiir). Sisukam on kordaja v\u00e4\u00e4rtuste v\u00f5rdlus omavahel, nt tunnusr\u00fchma sisulisel muutmisel.<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 12.0pt 0cm 6.0pt 0cm;\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 12.0pt 0cm 6.0pt 0cm;\"><span style=\"text-align: justify;\"><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d3b3f0f7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d3b3f0f7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d3b3f0f7-collapse\">Valikud kordaja arvutamisel paketi SPSS abil<span style=\"text-align: justify;\"><\/span><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d3b3f0f7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d3b3f0f7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Paketi SPSS k\u00e4sud men\u00fc\u00fc kaudu lahendamisel on j\u00e4rgmised (vt ka <i>Reliability Analysis<\/i> \u2026).<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: .0001pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">K\u00e4sureaga <i>Analyze \u2013 Scale \u2013 Reliability Analysis<\/i> avatakse reliaablusanal\u00fc\u00fcsi moodul, mille p\u00f5hiaknas (joonis 2) tuleb:<\/span><\/p>\n<ul>\n<li style=\"margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">kanda uuritava tunnusr\u00fchma tunnuste nimed v\u00e4ljale <i>Items<\/i>, <\/span><\/li>\n<li style=\"margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">teha valikud sildi <i>Model <\/i>all,<\/span><\/li>\n<li style=\"margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">teha valikud sildi <i>Statistics<\/i> all,<\/span><\/li>\n<li style=\"margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">soovi korral omistada v\u00e4ljal <i>Scale label<\/i> uuritavale tunnusr\u00fchmale (skaalale) nimi.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Lisame, et v\u00e4lja <i>Ratings<\/i> kasutada tunnuste valikuks siis, kui vaadeldava mooduliga soovitakse arvutada Fleissi kapa-kordajat ekspertide koosk\u00f5la uurimiseks. <\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm .0001pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Sildi <i>Model <\/i>valikud m\u00e4\u00e4ravad reliaabluse hindamise viisi:<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: .0001pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><i>\u00a0Alpha<\/i> \u2013 Cronbachi kordaja arvutamine ja anal\u00fc\u00fcs tunnustevahelise keskmise korrelatsiooni alusel; see on p\u00f5hiline valik, kui ei ole tegemist reliaabluse detailse anal\u00fc\u00fcsiga kitsamalt m\u00f5ne ps\u00fchhomeetrilise probleemi lahendamisel v\u00f5i uue testi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise k\u00e4igus, mil v\u00f5iksid kasuks olla ka mudeli \u00fclej\u00e4\u00e4nud variandid; <\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><i>Split-half<\/i> \u2013 tunnusr\u00fchm poolitatakse ja reliaablust uuritakse kahe poole tunnuste omavahelist korrelatsiooni kasutades, <i>Guttman<\/i> \u2013 hinnatakse reliaabluse alampiiri (Louis Guttman pakkus mitmeid hinnanguid selleks), <i>Parallel<\/i> \u2013 eeldatakse, et tunnused on sama hajuvusega ja sama hajuvusega on ka m\u00f5\u00f5tmismudeli vead (joonis 1); <i>Strict parallel<\/i> \u2013 eeldatakse, et tunnused on sama keskmisega, sama hajuvusega ja sama hajuvusega on ka m\u00f5\u00f5tmismudeli vead.<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Sildi Statistics valikud on j\u00e4rgmised (joonis 2). <\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: .0001pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">V\u00e4ljal <i>Descriptives for<\/i> on v\u00f5imalik valida p\u00f5hilise kokkuv\u00f5tliku statistika esiletoomine:<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: .0001pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><i>Item<\/i> \u2013 keskmiste ja standardh\u00e4lvete arvutus iga \u00fcksiktunnuse jaoks (kasutatakse terve tunnusr\u00fchma seisukohalt l\u00fcnkadeta andmestikku);<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: .0001pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><i>Scale<\/i> \u2013 keskmiste ja standardh\u00e4lvete arvutus tunnusr\u00fchma summa jaoks;<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: .0001pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><i>Scale if item deleted<\/i> \u2013 k\u00f5rvutatakse kogu tunnusr\u00fchma (skaala) keskmisi ja standardh\u00e4lbeid ja Cronbachi kordajaid, mis on leitud olukorras, kus konkreetne tunnus on r\u00fchmast v\u00e4lja j\u00e4etud; tuuakse esile konkreetse tunnuse ja \u00fclej\u00e4\u00e4nute mitmene korrelatsioonikordaja. <\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm .0001pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">V\u00e4ljal <i>Summaries<\/i> on v\u00f5imalik esile tuua tunnusr\u00fchma koosk\u00f5lalisuse iseloomustamiseks \u00fcksiktunnuste kokkuv\u00f5tlike suuruste statistika:<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: .0001pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><i>Means<\/i> \u2013 tunnusr\u00fchma \u00fcksiktunnuste keskmiste keskmine, miinimum ja maksimum, haare, suurima ja v\u00e4hima keskmise suhe keskmise taseme varieeruvuse hindamiseks;<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: .0001pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><i>Variances <\/i>\u2013 tunnusr\u00fchma \u00fcksiktunnuste keskmiste keskmine, miinimum ja maksimum, haare, suurima ja v\u00e4him tunnusr\u00fchma \u00fcksiktunnuste dispersioonide keskmine, miinimum ja maksimum, haare, suurima ja v\u00e4hima dispersiooni suhe hajuvusastme varieeruvuse hindamiseks;<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: .0001pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><i>Covariances<\/i> \u2013 tunnusr\u00fchma \u00fcksiktunnuste keskmiste keskmine, miinimum ja maksimum, haare, suurima ja v\u00e4him tunnusr\u00fchma \u00fcksiktunnuste vaheliste kovariatsioonikordajate keskmine, miinimum ja maksimum, haare, suurima ja v\u00e4hima kovariatsioonikordaja suhe koosvarieeruvuse m\u00e4\u00e4ra varieeruvuse hindamiseks;<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: .0001pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><i>Correlations<\/i> \u2013 tunnusr\u00fchma \u00fcksiktunnuste keskmiste keskmine, miinimum ja maksimum, haare, suurima ja v\u00e4him tunnusr\u00fchma \u00fcksiktunnuste vaheliste korrelatsioonikordajate keskmine, miinimum ja maksimum, haare, suurima ja v\u00e4hima korrelatsioonikordaja suhe korrelatsioonseose varieeruvuse hindamiseks.<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm .0001pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">V\u00e4lja <i>Inter-item<\/i> kaudu on v\u00f5imalik esile tuua \u00fcksiktunnuste vaheline korrelatsioonimaatriks (valik <i>Correlations<\/i>) ja\/v\u00f5i kovariatsioonimaatriks (<i>Covariances<\/i>). <\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm .0001pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">V\u00e4li <i>ANOVA Table<\/i> \u2013 dispersioonanal\u00fc\u00fcs \u00fcksiktunnuste keskmiste v\u00f5rdumise h\u00fcpoteesi testimiseks \u2013 v\u00f5ib kas \u00e4ra j\u00e4tta (valik <i>None<\/i>) v\u00f5i kujundada seda kolme liiki statistikute kasutamise kaudu:<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: .0001pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><i>F-test<\/i> \u2013 kordusm\u00f5\u00f5tmistega dispersioonanal\u00fc\u00fcsi <i>F<\/i>-statistikul p\u00f5hinev anal\u00fc\u00fcs,<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: .0001pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><i>Friedman chi-square<\/i> \u2013 j\u00e4rjestustunnuste korral kasutatakse <i>F<\/i>-statistiku analoogina Friedmani teststatistikut,<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><i>Cochran chi-square<\/i> \u2013 dihhotoomsete tunnuste korral kasutatakse Cochrani statistikut <i>Q<\/i> <i>F<\/i>-statistiku analoogina.<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Analoogiliselt dispersioonanal\u00fc\u00fcsile on ka Hotellingi <i>T<\/i>-testi eesm\u00e4rgiks h\u00fcpoteesi kontrollimine \u00fcksiktunnuste keskmiste v\u00f5rdsuse kohta (vajadusel lisada linnuke ruudu <i>Hotelling\u2019s T-square<\/i> ette).<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Tukey aditiivsuse test v\u00f5imaldab kontrollida eeldust, et summaarne tulemus avaldub \u00fcksiktunnuste liitumisel ega sisalda nende interaktsioonikomponente (valik <i>Tukey\u2019s test of additivity<\/i> k\u00e4ivitab selle anal\u00fc\u00fcsi). <\/span><\/p>\n<figure id=\"attachment_71\" aria-describedby=\"caption-attachment-71\" style=\"width: 734px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-71\" title=\"Joonis 2. Reliaablusanal\u00fc\u00fcsi men\u00fc\u00fcvalikud paketi SPSS 26.0 korral\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.40.07.png\" alt=\"Joonis 2. Reliaablusanal\u00fc\u00fcsi men\u00fc\u00fcvalikud paketi SPSS 26.0 korral\" width=\"734\" height=\"496\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.40.07.png 734w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.40.07-300x203.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 734px) 100vw, 734px\"><figcaption id=\"caption-attachment-71\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 2. Reliaablusanal\u00fc\u00fcsi men\u00fc\u00fcvalikud paketi SPSS 26.0 korral<\/figcaption><\/figure>\n<p style=\"margin-bottom: 6.0pt; text-align: justify;\"><span lang=\"ET\">Klassisisese korrelatsioonikordaja (valik <i>Intraclass correlation coefficient<\/i>) m\u00f5tteks siinkohal on n\u00e4idata tunnusr\u00fchma koosk\u00f5la indiviidide kaupa, indiviidi andmete reas. Arvutusi saab varieerida, et v\u00f5rrelda eri p\u00f5him\u00f5tteil saadud tulemusi, kuid parim viis vastavad valikud enesele selgeks teha tekib p\u00e4ris oma \u00fclesannet kasutades.<\/span><\/p>\n<p class=\"body\" style=\"text-align: justify; margin: 0cm 0cm 6.0pt 0cm;\"><span lang=\"ET\">Nende kohtade jaoks, kus reliaablusanal\u00fc\u00fcsis tehakse statistilisi otsustusi, saab ette anda soovitava usaldusnivoo. Testide jaoks, mis siin anal\u00fc\u00fcsis on, saab kirjeldada ka nullh\u00fcpoteesi kohase v\u00e4\u00e4rtuse (vaikimisi 0).<\/span><\/p>\n<p class=\"body\" style=\"text-align: justify; margin: 0cm 0cm 6.0pt 0cm;\"><span lang=\"ET\">Osa <i>Interrater Agreement Fleiss\u2019 kappa<\/i> kasutatakse siis, kui eesm\u00e4rgiks on Fleissi kordaja arvutus ekspertide-hindajate hinnangute koosk\u00fcla uurimiseks.\u00a0<\/span><\/p>\n<p class=\"body\" style=\"text-align: justify; margin: 0cm 0cm 6.0pt 0cm;\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/span><\/p>\n<p class=\"body\" style=\"text-align: justify; margin: 0cm 0cm 6.0pt 0cm;\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d3b3f10c-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d3b3f10c-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d3b3f10c-collapse\">P\u00f5hilised tulemuste osad poliitilise usalduse n\u00e4ites<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d3b3f10c-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d3b3f10c-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p class=\"body\" style=\"text-align: justify; margin: 0cm 0cm 6.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Rakendasime \u00e4sja kirjeldatud valikuid institutsioonide usaldushinnanguist koosneva tunnusr\u00fchma reliaabluse anal\u00fc\u00fcsimisel poliitilise usalduse n\u00e4ites. P\u00f5hilised tulemuste osad on esile toodud lahenduse kordamise huvides paketi SPSS tabelite \u00a0vormis, mida l\u00f5ppvormistuses tuleks kindlasti muuta kompaktsemaks. Tekstis on j\u00e4rgnevatel tabelitel erinumeratsioon SPSS_1, SPSS_2 jne, et oleks kergem j\u00e4lgida arvutiv\u00e4ljundit oma \u00fclesandes ja ise n\u00e4idet kaasa lahendades (Euroopa sotsiaaluuringu andmestikud on vabakasutuses ja k\u00e4ttesaadavad uuringu eespool viidatud kodulehel). Iga tabeli j\u00e4rele on lisatud v\u00e4ike kommentaar.<\/span><\/p>\n<p>Tabel SPSS_1. Case Processing Summary \u2013 Lahendusk\u00e4igu kokkuv\u00f5te<\/p>\n<p class=\"body\" style=\"text-align: justify; margin: 0cm 0cm 6.0pt 0cm;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-72\" title=\"Tabel SPSS_1. Case Processing Summary \u2013 Lahendusk\u00e4igu kokkuv\u00f5te\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.41.20.png\" alt=\"Tabel SPSS_1. Case Processing Summary \u2013 Lahendusk\u00e4igu kokkuv\u00f5te\" width=\"690\" height=\"93\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.41.20.png 690w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.41.20-300x40.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 690px) 100vw, 690px\"><br>\n<span style=\"line-height: normal;\"><i><span lang=\"ET\" style=\"color: black;\">Listwise deletion based on all variables in the procedure. \u2013 <\/span><\/i><span lang=\"ET\" style=\"color: black;\">Andmel\u00fcnkade v\u00e4ljaj\u00e4tmine tunnuste loetelu alusel.<\/span><\/span><\/p>\n<p class=\"body\" style=\"text-align: justify; margin: 0cm 0cm 6.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Tabelist SPSS_1 on n\u00e4ha k\u00fcmnendiku jagu kadu andmel\u00fcnkade t\u00f5ttu. L\u00fcnklikkuse laadi tuleks kindlasti uurida, kas see on juhuslik, sest tunnustele vastamine-mittevastamine v\u00f5ib oleneda informeeritusest ja kindlasti ka huvist poliitiliste k\u00fcsimuste vastu. <\/span><\/p>\n<p>Tabel SPSS_2. <em>Reliability Statistics <\/em>\u2013 Reliaabluse statistikud<\/p>\n<p class=\"body\" style=\"text-align: justify; margin: 0cm 0cm 6.0pt 0cm;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-73\" title=\"Tabel SPSS_2. Reliability Statistics \u2013 Reliaabluse statistikud\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.42.24.png\" alt=\"Tabel SPSS_2. Reliability Statistics \u2013 Reliaabluse statistikud\" width=\"703\" height=\"71\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.42.24.png 703w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.42.24-300x30.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 703px) 100vw, 703px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Tabelist SPSS_2 n\u00e4eme juba eestpoolt tuttavat arvu, kui rakendasime arvutustes vahetult valemit. Formaalselt v\u00f5ttes on tunnusr\u00fchma sisemine koosk\u00f5la Cronbachi kordaja alusel v\u00e4ga suur. Andmete standardimine kordajat m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ei muuda (tunnused on k\u00fcllaltki \u00fchetaolise hajuvusastmega).<\/span><\/p>\n<p>Tabel SPSS_3. <em>Item Statistics<\/em> \u2013 \u00dcksiktunnuste statistika<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-74\" title=\"Tabel SPSS_3. Item Statistics \u2013 \u00dcksiktunnuste statistika\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.43.05.png\" alt=\"Tabel SPSS_3. Item Statistics \u2013 \u00dcksiktunnuste statistika\" width=\"699\" height=\"193\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.43.05.png 699w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.43.05-300x83.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 699px) 100vw, 699px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Tabelist SPSS_3 j\u00e4\u00e4b silma suur keskmine usaldus politsei vastu, poliitikute ja poliitiliste parteide v\u00e4ike usaldus ja nendest pea punkti v\u00f5rra k\u00f5rgem Riigikogu usaldus. T\u00e4helepanu \u00e4ratab ka standardh\u00e4lve, mis on v\u00e4lisinstitutsioonide korral suurem kui teiste hinnangute puhul. Need andmed k\u00f5igutavad pisut Cronbachi kordaja alusel tekkinud veendumust, et poliitiline usaldus on \u00fchtne ja \u00fcheainsa n\u00e4itajana esitatav (nagu eeldatakse kordaja kasutamisel). Lisame veel, et keskmised ja standardh\u00e4lbed erinevad pisut tabelis 1 tooduist, mille taga on l\u00fcnklike indiviidide erisugune k\u00e4sitlus: siin tabelis tunnuste loetelu j\u00e4rgi ja tabelis 1 \u00fcksiktunnuste kaupa. <\/span><\/p>\n<p>Tabel SPSS_4. <em>Inter-Item Correlation Matrix<\/em> \u2013 \u00dcksiktunnuste vaheline korrelatsioonimaatriks<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"699\" height=\"280\" class=\"wp-image-75 aligncenter\" title=\"Tabel SPSS_4. Inter-Item Correlation Matrix \u2013 \u00dcksiktunnuste vaheline korrelatsioonimaatriks\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.44.03.png\" alt=\"Tabel SPSS_4. Inter-Item Correlation Matrix \u2013 \u00dcksiktunnuste vaheline korrelatsioonimaatriks\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.44.03.png 699w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.44.03-300x120.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 699px) 100vw, 699px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Ligil\u00e4hedaselt k\u00f5neldes peegeldab Cronbachi kordaja tunnustevahelist keskmist korrelatsiooni. Seega otsime korrelatsioonimaatriksit vaadeldes vastust k\u00fcsimusele, kui tugev ja kui \u00fchtlane on tugevuselt korrelatsioonseos meie tunnusr\u00fchmas. Hea t\u00e4helepanek tabelist SPSS_4 on see, et ei ole n\u00f5rgalt seotud tunnuseid (n\u00f5rgim seos kordajaga 0,38 \u00dcRO ja Eesti politsei usaldushinnangute vahel) ja samuti mitte liiga tugevalt korreleerituid (tugevaim seos 0,84 poliitikute ja parteide usaldushinnangute vahel, 70% ulatuses vastastikku kirjeldatud variatiivsus). \u00dchtlast seosetugevust kinnitada ei tahaks: korrelatsioonikordajad muutuvad piirides 0,38 kuni 0,84. <\/span><\/p>\n<p>Tabel SPSS_5. <em>Item-Total Statistics<\/em> \u2013 Tunnus-tunnusr\u00fchm statistika<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"746\" height=\"343\" class=\"wp-image-76 aligncenter\" title=\"Tabel SPSS_5. Item-Total Statistics \u2013 Tunnus-tunnusr\u00fchm statistika\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.44.47.png\" alt=\"Tabel SPSS_5. Item-Total Statistics \u2013 Tunnus-tunnusr\u00fchm statistika\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.44.47.png 746w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.44.47-300x138.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 746px) 100vw, 746px\"><br>\n<span style=\"line-height: normal;\"><sup>a<\/sup> Tunnuse determinatsioonikordaja tunnusr\u00fchmas on tunnuse mitmese korrelatsioonikordaja ruut.<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Tabeli SPSS_5 m\u00f5te on k\u00f5rvutada iga tunnust \u00fclej\u00e4\u00e4nutega, et selgitada, kuiv\u00f5rd tugevaks mittekoosk\u00f5la allikaks (mustaks lambaks v\u00f5i valgeks vareseks) on see tunnus \u00fclej\u00e4\u00e4nute seas. Kui tunnused on v\u00f5rreldavad uuritava omaduse peegeldamisel, siis muutub tunnusr\u00fchma summa tunnuste \u00fchekaupa v\u00e4ljaj\u00e4tmisel \u00fchev\u00f5rra. Praegu see nii ei ole \u2013 summa kukub m\u00e4rgatavalt, kui v\u00e4lja j\u00e4\u00e4b politsei usaldushinne (28,09). N\u00e4eme ka, et politsei usaldushinne on teiste summaga k\u00f5ige n\u00f5rgemalt seotud (0,442). Samuti on selle tunnuse determinatsioonikordaja \u00fclej\u00e4\u00e4nute kaudu prognoosimisel madalaim. Kui politsei usaldushinnang tunnusr\u00fchmast v\u00e4lja j\u00e4tta, siis Cronbachi kordaja ei muutu, kuid \u00fclej\u00e4\u00e4nud tunnuste v\u00e4ljaj\u00e4tmine v\u00e4hendab kordajat. T\u00f5si k\u00fcll, muutus ei ole suur. Tundub, et politsei usaldushinnangut ei ole siiski alust pidada erandlikuks selles tunnusr\u00fchmas (Cronbachi kordaja v\u00e4\u00e4rtus tunnuse v\u00e4ljaj\u00e4tmisel s\u00e4ilib), aga tabelis ilmnenud v\u00e4ikest erip\u00e4ra v\u00f5iks meeles pidada k\u00fcll. Kui m\u00f5ne tunnuse v\u00e4ljaj\u00e4tmine suurendaks m\u00e4rgatavalt Cronbachi kordaja v\u00e4\u00e4rtust, siis oleks alust tunnusr\u00fchma puhastada selle tunnuse v\u00e4ljaj\u00e4tmise teel ja seesmist \u00fchetaolisust seel\u00e4bi suurendada. <\/span><\/p>\n<p>Tabel SPSS_6. <em>Summary Item Statistics<\/em> \u2013 \u00dcksiktunnuste p\u00f5hin\u00e4itajate kokkuv\u00f5te<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"702\" height=\"298\" class=\"wp-image-77 aligncenter\" title=\"Tabel SPSS_6. Summary Item Statistics \u2013 \u00dcksiktunnuste p\u00f5hin\u00e4itajate kokkuv\u00f5te\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.45.41.png\" alt=\"Tabel SPSS_6. Summary Item Statistics \u2013 \u00dcksiktunnuste p\u00f5hin\u00e4itajate kokkuv\u00f5te\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.45.41.png 702w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.45.41-300x127.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 702px) 100vw, 702px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Tabelis SPSS_6 v\u00f5etakse kokku see, mida n\u00e4gime eespool tabeleis SPSS_3 ja SPSS_4. \u00dcksiktunnuste \u00fcldkeskmine on 5,02 (meenutame, et hindamisskaala on 0 kuni 10), k\u00f5rgeim keskmine on 6,7 ja madalaim 3,8 ning nende suhe 1,9, st peaaegu kahekordne. Suurim dispersioon on pooleteisekordne v\u00e4him dispersioon. Tugevaim korrelatsioon on enam kui kahe ja poole kordne n\u00f5rgim korrelatsioon. Siin kordame eespool\u00f6eldut: ei saa v\u00e4ita, et poliitilise usalduse m\u00f5\u00f5diku osad on n\u00f6 v\u00f5rdsed tegijad ja nende summa peegeldab \u00fchetaoliselt neid k\u00f5iki. Sellest ei oleks midagi, sest v\u00f5iks kasutada ka kaalutud summat, aga Cronbachi kordaja peegeldab reliaablust juhul, kui kaalud on v\u00f5rdsed. Seega n\u00e4ib, et peaksime oma n\u00e4ites j\u00e4relduste tegemisel suhtuma kordajasse ettevaatlikult. <\/span><\/p>\n<p>Tabel SPSS_7. <em>Scale Statistics<\/em> \u2013 Tunnusr\u00fchma statistika<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"700\" height=\"69\" class=\"wp-image-78 aligncenter\" title=\"Tabel SPSS_7. Scale Statistics \u2013 Tunnusr\u00fchma statistika\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.46.37.png\" alt=\"Tabel SPSS_7. Scale Statistics \u2013 Tunnusr\u00fchma statistika\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.46.37.png 700w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.46.37-300x30.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 700px) 100vw, 700px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Tabelist SPSS_7 selgub, et usalduse kogum\u00e4\u00e4r (tunnuste summa, skaala summaarne skoor) on keskmiselt 35,2 dispersiooniga 169. Nende arvude taustal v\u00f5iks veel kord vaadelda tabelit 5, kus n\u00e4idatakse, mis juhtub summaarse skooriga, kui konkreetne tunnus v\u00e4lja j\u00e4tta (nt politsei usaldushinnang). <\/span><\/p>\n<p>Tabel SPSS_8. H<em>otelling\u2019s T-Squared Test <\/em>\u2013 Hotellingi <em>T<\/em>-ruut test<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"702\" height=\"73\" class=\"wp-image-79 aligncenter\" title=\"Tabel SPSS_8. Hotelling's T-Squared Test \u2013 Hotellingi T-ruut test\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.47.17.png\" alt=\"Tabel SPSS_8. Hotelling's T-Squared Test \u2013 Hotellingi T-ruut test\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.47.17.png 702w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.47.17-300x31.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 702px) 100vw, 702px\"><br>\n<span style=\"line-height: normal;\"><sup>a<\/sup> L\u00fchend fraasist <i>Number of degrees of freedom<\/i> (vabadusastmete arv). <i>F<\/i>-statistikul on siinkohal kaks vabadusastmete arvu: \u00fche v\u00f5rra v\u00e4hendatud tunnuste arv ja indiviidide arv miinus \u00fche v\u00f5rra v\u00e4hendatud tunnuste arv. <\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Tabelis SPSS_8 on esitatud Hotellingi testi tulemused kontrollimaks h\u00fcpoteesi selle kohta, et tunnuste keskmised on \u00fchetaolised. See h\u00fcpotees tuleb kummutada olulisuse t\u00f5en\u00e4osuse korral, mis on alla 0,0005. J\u00e4reldus tehakse<i> F<\/i>-jaotuse alusel vastavate vabadusastmete arvude korral. <\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><strong>N\u00e4ite kokkuv\u00f5te<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Millise kokkuv\u00f5tte v\u00f5iksime nendest tulemustest teha poliitilise usalduse tunnusr\u00fchma kohta? Cronbachi kordaja osutab tugevale sisereliaablusele. N\u00e4gime aga, et tunnuste keskmised on erinevad ja sellele osutas ka Hotellingi test (samuti dispersioonanal\u00fc\u00fcs, tulemust ei ole siin \u00e4ra toodud). Kui poliitilise usalduse m\u00e4\u00e4raks on \u00fcksiktunnuste summa, siis ei saa arvestada \u00fcksiktunnuste \u00fchesuguse m\u00f5juga l\u00f5pptulemusele. See tekitab m\u00f5tte uurida, kuiv\u00f5rd tunnusr\u00fchm on summale toetudes \u00fcheainsa latentse n\u00e4itaja peegeldus, nagu eeldatakse Cronbachi kordaja puhul. Rakendasime selle selgitamiseks <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/faktoranalyys\/\">faktoranal\u00fc\u00fcsi<\/a> ja peakomponentide anal\u00fc\u00fcsi, mis n\u00e4itasid, et \u00fcheainsa konstrukti korral saab \u00fcksiktunnuseid kirjeldada m\u00f5\u00f5dukal m\u00e4\u00e4ral (faktoranal\u00fc\u00fcs 56% ja peakomponentide anal\u00fc\u00fcs 62%), kuid kaht latentset tunnust eeldades on kirjeldusaste t\u00fckk maad parem (vastavalt 64% ja 74%). Tabelist 2 (siin taas kogu teksti l\u00e4biv nummerdamine) on n\u00e4ha, et \u00fchekomponendilises konstruktis on kordajad t\u00f5epoolest l\u00e4hedased 0,8 ringis, v\u00e4lja arvatud politsei usaldushinnang. \u00d5iguss\u00fcsteemi ja politsei usaldushinnangud osutuvad teise, t\u00f5si k\u00fcll, esimesega v\u00f5rreldes mitmeid kordi v\u00e4iksema kirjeldusj\u00f5uga peakomponendi tuumikuks.<\/span><\/p>\n<p>Tabel 2. Kahekomponendiline mudel institutsioonide usalduse tunnusr\u00fchmas<\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"697\" height=\"210\" class=\"wp-image-80 aligncenter\" title=\"Tabel 2. Kahekomponendiline mudel institutsioonide usalduse tunnusr\u00fchmas\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.57.31.png\" alt=\"Tabel 2. Kahekomponendiline mudel institutsioonide usalduse tunnusr\u00fchmas\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.57.31.png 697w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/screen_shot_2020-03-03_at_14.57.31-300x90.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 697px) 100vw, 697px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Vaadeldavas \u00fclesandes ei ole tegemist olukorraga, kus koostatakse uut testi ja Cronbachi kordaja aitaks seejuures testik\u00fcsimusi s\u00f5eluda. Meie \u00fclesanne oli pigem toetuse otsimine m\u00f5ttele, et v\u00f5iks kasutada summaarset poliitilise usalduse n\u00e4itajat tunnusr\u00fchma alusel, mis on aastaid Euroopa sotsiaaluuringus olnud kasutusel ja kuulub iga kahe aasta tagant toimuva Euroopa \u00fchiskondade monitooringu p\u00fcsik\u00fcsimuste hulka. Alternatiiv oleks anal\u00fc\u00fcsida erinevaid usalduse m\u00f5\u00f5tmeid eraldi v\u00f5i summeerida tunnuseid v\u00e4iksemate r\u00fchmadena (nt usaldus poliitikute, parteide ja parlamentide suhtes). Cronbachi kordaja ei andnud v\u00e4ga veenvat vastust (mitme konstrukti kahtlus), kuigi arvuliselt \u00fcletas rangedki piisava reliaabluse l\u00e4ved. Arvatavasti v\u00f5iks meie andmeis reliaabluse astet lisaks kogu tunnusr\u00fchmale kirjeldada ka veel selle alar\u00fchmades. Nii v\u00f5i teisiti \u2013 Cronbachi kordaja uurimine aitas s\u00fcveneda poliitilise usalduse kujunemismehhanismi.<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 12.0pt 0cm 6.0pt 0cm;\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d3b3f116-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d3b3f116-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d3b3f116-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d3b3f116-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d3b3f116-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm 6.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Eisinga, R., te Grotenhuis, Pelzer, B. (2013). The reliability of a two-item scale: Pearson, Cronbach or Spearman-Brown? <i>International Journal of Public Health<\/i>, 58, 637\u2013642.<\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 6.0pt 0cm 6.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Elmes, D.G., Kantowitz, B.H., Roedinger, III, H. L. (2013). <i>Ps\u00fchholoogia uurimismeetodid.<\/i> Tartu \u00dclikooli Kirjastus. <\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 6.0pt 0cm 6.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">European Social Survey. <i>Data and Documentation.<\/i> (<a href=\"https:\/\/www.europeansocialsurvey.org\/data\/\">https:\/\/www.europeansocialsurvey.org\/data\/<\/a>; vaadatud 30.12.2019).<\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 6.0pt 0cm 6.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Nichols, D. P. <i>My Coefficient a is Negative!<\/i> (<a href=\"https:\/\/stats.idre.ucla.edu\/spss\/library\/how-negative-reliability-coefficients-can-occur\/\">https:\/\/stats.idre.ucla.edu\/spss\/library\/how-negative-reliability-coefficients-can-occur\/<\/a>; vaadatud 21.12.2019).<\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 6.0pt 0cm 6.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">IBM Knowledge Center. <i>Reliability Analysis.<\/i> (<a href=\"https:\/\/www.ibm.com\/support\/knowledgecenter\/bg\/SSLVMB_23.0.0\/spss\/base\/idh_reli.html\">https:\/\/www.ibm.com\/support\/knowledgecenter\/bg\/SSLVMB_23.0.0\/spss\/base\/idh_reli.html<\/a>; vaadatud 30.12.2019).<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 6.0pt 0cm 6.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Tavakol, M., Dennick, R. (2011). Making sense of Cronbach\u2019s alpha. <i>International Journal of Medical Education<\/i>, 2, 53\u201355.<\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 6.0pt 0cm 6.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Research Methods Knowledge Base. <i>Types of Reliability.<\/i> <a href=\"https:\/\/socialresearchmethods.net\/kb\/reltypes.php\">https:\/\/socialresearchmethods.net\/kb\/reltypes.php<\/a>; vaadatud 30.12.2019).<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 12.0pt 0cm 6.0pt 0cm;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 107%;\">UCL, Institute for Digital Research and Education. <i>What does Cronbach\u2019s alpha mean? <\/i><\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 107%;\">\u00a0(<a href=\"https:\/\/stats.idre.ucla.edu\/spss\/faq\/what-does-cronbachs-alpha-mean\/\">https:\/\/stats.idre.ucla.edu\/spss\/faq\/what-does-cronbachs-alpha-mean\/<\/a><\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 107%;\">; vaadatud 30.12.2019).<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify; margin: 12.0pt 0cm 6.0pt 0cm;\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm 6pt;\"><i>Valminud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmi toel<\/i>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Liina-Mai Tooding 2020 Reliaabluse m\u00f5\u00f5tmisest Sotsiaalse n\u00e4htuse kirjeldamiseks ei piisa tavaliselt \u00fchest v\u00f5i v\u00e4hesest arvust tunnustest, vaid kasutusele v\u00f5etakse palju tunnuseid korraga ja k\u00e4sitlus on enamjaolt mitmem\u00f5\u00f5tmeline. Veel enam, ka \u00fcksikomaduse esiletoomiseks kasutatakse vastava m\u00f5iste operatsionaliseerimisel harva \u00fchtainust n\u00e4itajat, vaid &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-3","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2237,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions\/2237"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}