{"id":29,"date":"2024-04-04T00:12:01","date_gmt":"2024-04-03T21:12:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/etnograafiline-uurimus\/"},"modified":"2025-08-25T12:27:10","modified_gmt":"2025-08-25T09:27:10","slug":"etnograafiline-uurimus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/etnograafiline-uurimus\/","title":{"rendered":"Etnograafiline uurimus"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\"><span style=\"font-size: medium;\"><strong>Judit Str\u00f6mpl<\/strong><\/span><br><span style=\"font-size: medium;\"><strong>2014, t\u00e4iendatud ja parandatud 2025<\/strong><\/span><\/p>\n<p><strong>Mis on etnograafia?<\/strong><\/p>\n<p>S\u00f5na \u201eetnograafia\u201c on p\u00e4rit kreeka keelest; s\u00f5na esimene pool t\u00e4hendab rahvast ja teine pool kirjeldust ning k\u00f5ige \u00fcldisemalt t\u00e4hendab m\u00f5iste inimeste ja rahvaste kultuuri s\u00fcstemaatilist uurimist.<\/p>\n<p>Sotsioloogias on etnograafia \u00fcks p\u00f5hilisi kvalitatiivseid uurimisviise ja sellel on pikk kasutamise lugu. Aja jooksul on etnograafia arenguga kaasnenud mitmesuguseid muutusi, nii et n\u00fc\u00fcdseks on tegemist keerulise, kohati vastuolulise uurimisviisiga, mida eri autorid v\u00f5ivad m\u00e4\u00e4ratleda erinevalt vastavalt erialasele ja paradigmaatilisele eesm\u00e4rgile. T\u00e4nap\u00e4evane etnograafia on eriti mitmekesine ja kompleksne ning h\u00f5lmab v\u00e4ga erinevaid l\u00e4henemisi alates traditsioonilisest n-\u00f6 f\u00fc\u00fcsilises keskkonnas teostatud uurimusest kuni veebip\u00f5hise etnograafiani (Whitaker ja Atkinson, 2023). Siiski on \u00fcks p\u00f5hiline tunnus, mis eristab etnograafiat teistest uurimisviisidest \u2013 see on uurija isiklik osalemine ja otsene vaatlus. K\u00f5ige \u00fcldisemalt \u00f6eldes on etnograafia eesm\u00e4rk m\u00f5ista inimeste k\u00e4itumist nende loomulikus kultuurilises argielu keskkonnas (vt nt Gobo, 2008; Hammersley ja Atkinson, 2019). M\u00f5istmine saavutatakse uurija isikliku osalemise kaudu \u2013 tema on vaatleja, kes \u00f5pib tundma uuritavat fenomeni, sukeldudes uuritava keskkonna (ingl <em>setting<\/em>) p\u00e4riselu toimingutesse (Becker, 1963; Coffey, 1999; Delamont ja Atkinson, 2021; Goffman, 1961).<\/p>\n<p>Uurijal on etnograafilises uurimuses eriline roll \u2013 ta on \u00f5ppija, kes kasutab teadlikult oma sotsiaalseks toimijaks olemist uuritava fenomeni kohta teadmiste loomisel. Ta esineb tinglikus m\u00f5ttes <em>instrumendina<\/em>, mis v\u00f5imaldab tal isiklikult kogeda uuritavat n\u00e4htust loomulikus keskkonnas ja saavutada uuritava fenomeni s\u00fcgav m\u00f5istmine n-\u00f6 <em>seestpoolt <\/em>(Coffey, 1999). Lisaks v\u00f5imaldab etnograafia \u00fcletada l\u00f5het, mis on inimeste hoiakute ja reaalse tegevuse vahel. Ainult sellest, mida inimesed uurijale oma tegevusest, argielust, kultuurist ja t\u00f5ekspidamistest r\u00e4\u00e4givad, ei piisa tegeliku pildi saamiseks.<\/p>\n<p>Etnograafiline l\u00e4henemine r\u00f5hutab uurija personaalset osalemist teadlikult kui pikaajalise uurimispraktika tulemust. K\u00f5ige \u00e4\u00e4rmuslikum, kuid samal ajal ka k\u00f5ige loogilisem tulemus on \u201eiseenda uurimine\u201c ehk autoetnograafia. Etnograafia kui meetod v\u00f5imaldab avastada \u201ev\u00f5\u00f5rast\u201c kultuuri isikliku kogemuse kaudu, mida teised uurimisviisid, nagu <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/intervjuu\/\">intervjuu<\/a>, <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/kusitlusuuringud\/\">k\u00fcsitlus<\/a>, <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/eksperiment\/\">eksperiment<\/a> v\u00f5i <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/kuidas-analyysida-tekste-ja-diskursust\/\">tekstianal\u00fc\u00fcs<\/a>, ei v\u00f5imalda. Samas v\u00f5ivad k\u00f5ik nimetatud andmekogumismeetodid olla osa etnograafilisest uurimusest. Uurija, kes teeb etnograafilist uuringut, v\u00f5ib viia l\u00e4bi intervjuusid v\u00f5i k\u00fcsitlusi, vajadusel teha eksperimente ja anal\u00fc\u00fcsida erinevaid uuritava teema kohta k\u00e4ivaid tekste.<\/p>\n<p>Andmekogumine toimub v\u00e4lit\u00f6\u00f6 (ingl <em>fieldwork<\/em>) k\u00e4igus, kui uurija teeb <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/vaatlus\/\">osalusvaatlust<\/a> (ingl <em>participant observation<\/em>) ning kasutab teisi andmekogumismeetodeid, sh etnograafilist intervjuud (Emerson jt, 2011). Lisaks v\u00e4lit\u00f6\u00f6le kogub uurija ka muid uurimisobjektile omaseid andmeid (verbaalsed ja visuaalsed tekstid, artefaktid (ingl <em>artifacts<\/em>), statistilised andmed, toimikud, dokumendid jne). P\u00f5hiliseks anal\u00fc\u00fcsimeetodiks on etnograafiline t\u00f5lgendus, mida v\u00f5ib kombineerida teiste anal\u00fc\u00fcsimeetoditega. N\u00e4iteks v\u00f5ib kasutada <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/pohistatud-teooria\">p\u00f5histatud teooria<\/a> kodeerimiss\u00fcsteeme, narratiivianal\u00fc\u00fcsi, <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/diskursusanalyys\">diskursuseanal\u00fc\u00fcsi <\/a>jm elemente.<\/p>\n<p>Etnograafia on omap\u00e4rane teadmiste loomise vorm, mida arendatakse omap\u00e4raste tehnikate kaudu. \u00dchem\u00f5tteliselt on etnograafiat raske m\u00e4\u00e4ratleda, sest tegemist on mitmet\u00e4hendusliku m\u00f5istega. Giampietro Gobo (2009) j\u00e4rgi v\u00f5idakse etnograafiaga paralleelselt kasutada v\u00e4hemalt kolme terminit. Need on v\u00e4lit\u00f6\u00f6, osalusvaatlus ja juhtumiuuring (ingl <em>case study<\/em>), mida teatud m\u00f6\u00f6ndusega v\u00f5ib k\u00e4sitleda etnograafia alaliikidena.<\/p>\n<p><strong><em>Mis vahe on meetodil ja metodoloogial ning miks r\u00e4\u00e4gime etnograafia puhul metodoloogiast, mitte meetodist?<\/em><\/strong><\/p>\n<p><strong>Metodoloogia<\/strong> all m\u00f5istetakse sotsiaalteadustes \u00fcldist teaduslikku m\u00f5tlemisviisi, millest uurija l\u00e4htub (Gobo, 2009). See on tervet uurimisprotsessi h\u00f5lmav strateegia, mis sisaldab nelja komponenti:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>kognitiivsed teadmiste hankimise viisid<\/strong>, nt kuulamine, vaatamine, vaatlemine, lugemine, k\u00fcsitlemine, vestlemine;<\/li>\n<li><strong>teadusliku teadmise teooria<\/strong> \u2013 eeldused sotsiaalse tegelikkuse olemusest (ontoloogilised k\u00fcsimused), teaduse \u00fclesannetest, uurija rollist; kontseptsioonid tegevuse (ingl <em>action<\/em>) ja sotsiaalse toimija (ingl <em>social actor<\/em>) kohta;<\/li>\n<li><strong>uurimisprobleemi lahendamise<\/strong> vahendid ja v\u00f5tted (epistemoloogilised k\u00fcsimused);<\/li>\n<li>enam-v\u00e4hem s\u00fcstemaatiline jada <strong>protseduurilisi samme<\/strong>, mida valitud kognitiivne teadmiste hankimise viis eeldab.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Meetod on vahend, tehnika v\u00f5i operatsionaalne protseduur, mis sisaldab aja jooksul tekkinud, kumuleeritud ja objektiviseeritud vormis lahendusi. Need on informatsiooni kogumise v\u00f5i konstrueerimise tehnikad, saadud info ja andmete anal\u00fc\u00fcsimise tehnikad (Gobo, 2008: 18\u201322).<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de8866b7a78-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de8866b7a78-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de8866b7a78-collapse\">Teoreetiline raamistik<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de8866b7a78-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de8866b7a78-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><strong>Missugune teoreetiline p\u00f5hjendus v\u00f5imaldab k\u00e4sitleda etnograafiat sotsiaalteadusliku metodoloogiana?<\/strong><\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eva etnograafia p\u00f5hineb erinevatel teooriatel. Olulisemad nendest on s\u00fcmboliline interaktsionism (Blumer, 1986), fenomenoloogia (Van Maanen, 2011) k\u00fclgneva etnometodoloogiaga ja poststrukturalism k\u00fclgneva sotsiaalkonstruktsionismiga (Holstein ja Gubrium, 2008). Etnograafia rohkem kui saja-aastase arengu jooksul on l\u00e4htutud ka teistest teoreetilistest paradigmadest. N\u00e4iteks \u00fcks esimesi t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5istes teadusliku etnograafia arendajatest, Suurbritannia antropoloog Bronis\u0142aw Malinowski oli oma vaadetelt funktsionalist. Oma panuse andsid Prantsuse strukturalistid Claude L\u00e9vi-Strauss ja Pierre Bourdieu oma varasemal perioodil; Chicago \u00dclikooli sotsioloogide esimene p\u00f5lvkond l\u00e4htus eelk\u00f5ige John Dewey pragmatismi ideedest. Etnograafilise uurimuse praktika ning probleemide lahendamise vajadus \u00e4rgitas teadlasi otsima ja arendama selliseid teooriaid, mis oleksid rohkem koosk\u00f5las etnograafilise uurimusega. 20. sajandil toimunud teoreetilise m\u00f5tte areng sotsioloogias, filosoofias, keeleteaduses jm sf\u00e4\u00e4rides toetab etnograafiat igati, v\u00f5imaldades selle olulisust sotsiaalteadustes p\u00f5hjendada. N\u00e4iteks Erving Goffman (1961) l\u00f5i oma kuulsa \u201etotaalse institutsiooni\u201c teooria ps\u00fchhiaatriahaiglas l\u00e4biviidud etnograafilise uurimuse k\u00e4igus.<\/p>\n<p><strong>Naturalism <\/strong>on \u00fcks levinud teoreetiline raamistik, mida arendasid etnograafid, kes \u00fcritasid leida vastupanu positivismi survele. Nad heitsid positivistlikule uurimusele ette selle kunstlikku olemust, mis ei v\u00f5imalda sotsiaalseid n\u00e4htusi k\u00e4sitleda ja m\u00f5ista nende loomulikes ilminguis. Hammersley ja Atkinson (2019) arendavad oma kuulsas raamatus \u201eEthnography. Principles in Practice\u201c sellist naturalistlikku metodoloogiat, v\u00e4ites, et selleks et m\u00f5ista sotsiaalseid n\u00e4htusi, tuleb neid tundma \u00f5ppida mitte kunstlikult korraldatud eksperimentide ja konstrueeritud k\u00fcsimustike kaudu, vaid nende loomulikus keskkonnas. Naturalism p\u00f5hineb omakorda fenomenoloogial ja s\u00fcmbolilisel interaktsionismil.<\/p>\n<p><strong>S\u00fcmbolilise interaktsionismi<\/strong> kui etnograafilise uurimuse \u00fche teoreetilise aluse p\u00f5hitees on, et sotsiaalne tegelikkus, k.a inimene ise, on sotsiaalse tegevuse tulemus. Indiviidid kui \u00fcmbritsevat tajuvad olendid loovad v\u00e4liseid objekte \u2013 aga mitte lihtsalt fakte, vaid inimeste poolt m\u00f5testatud fenomene. Inimene konstrueerib, mitte lihtsalt ei reageeri situatsioonile, milles ta tegutseb. Samuti ei s\u00fcnni inimene valmis <em>minaga<\/em>, vaid <em>mina<\/em> kujuneb interaktsioonides ehk vastastikm\u00f5jus teiste inimestega. Indiviidi <em>mina<\/em> on sotsiaalsuse \u2013 sotsiaalsete suhete \u2013 tulemus (Mead, 1967\/1970).<\/p>\n<p>\u00dchiskonna struktuur ei eksisteeri v\u00e4ljaspool inimeste tegevusi. \u00dcksteisega suheldes loovad ja taasloovad inimesed seda pidevalt. Interaktsioone on k\u00e4sitletud p\u00f5hilise sotsiaalse tegevusena (ingl<em> social activity<\/em>), mille k\u00e4igus inimesed \u00f5pivad tundma olemasolevaid t\u00f5lgendusi, t\u00f5lgendavad ise \u00fcmbritseva maailma s\u00fcndmusi ja n\u00e4htusi, m\u00f5jutades \u00fcksteist ning luues t\u00e4hendusi. Selles kollektiivses tegevuses konstrueerivad inimesed sotsiaalset tegelikkust, mis ongi tegelikkuse <strong>t\u00e4henduslik<\/strong> osa (Blumer, 1986). Sellep\u00e4rast on etnograafilises uurimuses igati p\u00f5hjendatud keskendumine interaktsioonides toimuvale t\u00e4henduse loomise ja taasloomise protsessile ning selle protsessi k\u00e4igus tekkinud sotsiaalse objekti tundma\u00f5ppimisele. Pikaajalise v\u00e4lit\u00f6\u00f6 k\u00e4igus teostatud osalusvaatlus v\u00f5imaldab uurijal j\u00e4lgida ja tundma \u00f5ppida konkreetses kultuurilises keskkonnas toimuva t\u00e4henduse (taas)loomise protsessi ja selle protsessi k\u00e4igus konstrueeritud struktuuri. (S\u00fcmbolilise interaktsionismi ja etnograafia seoste kohta vt Rock, 2011.)<\/p>\n<p>Kolmanda teoreetilise allika \u2013 <strong>fenomenoloogia<\/strong> p\u00f5hiteesid v\u00f5ib l\u00fchidalt kokku v\u00f5tta j\u00e4rgmiselt. Reaalne fenomen on inimese poolt tajutud objekt, mis ilmneb inimese vahetus kogemuses. Reaalse fenomeni abstraktne t\u00e4hendus kujuneb subjektiivsete t\u00e4henduste alusel, mida inimesed jagavad \u00fcksteisega argielu interaktsioonides. Sellest loogikast l\u00e4htuvalt on reaalset fenomeni v\u00f5imalik tundma \u00f5ppida eelk\u00f5ige isikliku osalemise \u2013 kogemuse kaudu. Fenomenoloogiline teooria v\u00f5imaldab p\u00f5hjendada, miks ja kuidas aitab uurija isiklik osalemine etnograafilises uuringus ja vahetu kogemus uuritavat fenomeni paremini tundma \u00f5ppida. (Fenomenoloogia ja etnograafia seoste kohta vt Maso, 2011.)<\/p>\n<p><strong>Etnometodoloogia<\/strong> arendab edasi fenomenoloogide ideed isiklike kogemuste rollist ja indiviidi osalemisest sotsiaalse struktuuri ja korra taasloomises. Kui fenomenoloogia keskendub fenomeni uurimisele subjektiivsete kogemuste kaudu, siis etnometodoloogia puhul on huvi keskmes sotsiaalne kord, mis on inimestele ette antud ja mida nad oma konkreetse tegevusega konkreetsetes situatsioonides taasloovad. Etnometodoloogia levinumaid meetodeid on <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/vestlusanalyys\">vestlusanal\u00fc\u00fcs <\/a>(ingl <em>conversation analysis<\/em>), kuid ka etnograafilises v\u00e4lit\u00f6\u00f6s keskendutakse sellele, kuidas nt taasloovad m\u00f5nes asutuses kehtivat korda selles osalevad inimesed: juhid, t\u00f6\u00f6tajad ja teised osapooled, n\u00e4iteks kliendid. (Etnometodoloogia ja etnograafia seoste kohta vt Pollner ja Emerson, 2011.) Eelnevad teooriad on \u00fchtlasi aluseks sotsiaalkonstruktsionismile (selle kohta vt Holstein ja Gubrium, 2008; Str\u00f6mpl, 2012).<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de8866b7a82-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de8866b7a82-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de8866b7a82-collapse\">Etnograafia kui uurimisprotsess<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de8866b7a82-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de8866b7a82-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Etnograafia on sotsiaalse tegelikkuse tundma\u00f5ppimise protsess, mille eri etapid on omavahel tihedalt seotud. Teemavalik ja uurimisprobleemi s\u00f5nastamine on tingitud uurija teoreetilis-filosoofilisest maailmavaatest, milles lihtsalt \u00f6eldes v\u00e4ljendub tema arusaamine sellest, kuidas ta sotsiaalset tegelikkust (ontoloogia k\u00fcsimused) ja selle tundma\u00f5ppimise v\u00f5imalusi (epistemoloogia k\u00fcsimused) m\u00f5istab. Etnograafilise uurimuse puhul on m\u00e4\u00e4ravaks uurija soov uuritavat n\u00e4htust selle ilmnemise loomulikus keskkonnas isiklikult kogeda. Sellest l\u00e4htuvalt v\u00f5ib uurimisprobleemi uurimisprotsessi k\u00e4igus t\u00e4psustada, kuna etnograafiline uurimisviis iseenesest on paindlik. See t\u00e4hendab, et andmekogumise k\u00e4igus v\u00f5ib esile kerkida mingisugune huvitav ja etten\u00e4gematu \u00fcksikasi, mis muudab uurimuse fookust ja see omakorda muudab uurimisprobleemi p\u00fcstitust. Kuid see ei t\u00e4henda, et etnograafilist uurimust oleks v\u00f5imalik alustada \u00fcldse ilma uurimisprobleemi s\u00f5nastamata.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de8866b7a87-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de8866b7a87-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de8866b7a87-collapse\">Valim<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de8866b7a87-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de8866b7a87-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Etnograafilises uurimuses ei t\u00e4henda valim selles osalevate inimeste hulka, vaid keskendub andme\u00fchikutele. N\u00e4iteks v\u00f5ivad valimi moodustada asjakohased tekstid, mitte inimesed, kes neid tekste loovad. \u00dcks inimene v\u00f5ib luua hulga eri pikkusega tekste, mis v\u00f5ivad olla erineva pikkusega, ning uurimuse usaldusv\u00e4\u00e4rsust ei hinnata mitte ainult informantide arvu j\u00e4rgi, vaid ka tekstiliste andmete mahust ja rikk(alikk)usest l\u00e4htuvalt (ingl <em>rich data<\/em>) (Hammersley ja Atkinson, 2019; Gobo, 2008). Etnograafilises uurimuses on t\u00e4htis ka aeg, mis uurijal piisava informatsiooni kogumise jaoks ehk v\u00e4lit\u00f6\u00f6l viibimiseks kulub (samas). Samuti arvestatakse informantidega, kes on uuritavas keskkonnas elavad kompetentsed inimesed ja kellega uurija v\u00e4lit\u00f6\u00f6 ajal ja uurimusega seoses tihedalt suhtleb (samas). Viimaks on oluline kontekst, kus suhtlemine toimub.<\/p>\n<p>Valimi moodustamisel on uurijal kaks tegevust. K\u00f5igepealt ta kontseptualiseerib \u2013 selgitab v\u00e4lja uurimisteema tunnused, m\u00e4\u00e4rab igale tunnusele vaatlus\u00fchikud, mis moodustavad valimi raamistiku. Teiseks m\u00e4\u00e4ratleb vaatluskeskkonna(d) (ingl <em>setting<\/em>), mida ta k\u00fclastab, ning juhtumid (samas).<\/p>\n<p>Valimi moodustamisel loob\/valib uurija ka esialgsed kategooriad. Etnograafias on kahte t\u00fc\u00fcpi kategooriaid: uuritavate tekitatud kategooriad\/m\u00f5isted\/keelekasutus ja uurija tekitatud kategooriad\/m\u00f5isted\/keelekasutus (samas).<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de8866b7a93-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de8866b7a93-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de8866b7a93-collapse\">Andmekogumine: v\u00e4lit\u00f6\u00f6<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de8866b7a93-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de8866b7a93-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>V\u00e4lit\u00f6\u00f6le minek eeldab mitmeid protseduure, mille uurija peab l\u00e4bi tegema (Gobo, 2008). K\u00f5igepealt peab ta endale aru andma, mis on v\u00e4lit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk ja kuidas seda parimal viisil saavutada. Ta peab end ette valmistama. Kui v\u00f5\u00f5ra kultuuri uurija ehk antropoloog peab enne v\u00e4lit\u00f6\u00f6le minekut kasv\u00f5i mingil tasemel keskkonnas kasutatava keele selgeks \u00f5ppima, siis oma kultuuri uuriv sotsioloog keskendub uuritavas keskkonnas kasutatava kommunikatiivse \u201ekoodi\u201c selgeks \u00f5ppimisele (nt uurib vangla\u017eargooni, subkultuuris kasutatavaid v\u00e4ljendid ja nende t\u00e4hendusi). Sageli v\u00f5ib see osutuda raskeks, kuna puudub n-\u00f6 \u00f5pik erinevate samasse kultuuri kuuluvate keelekasutuse n\u00fcansside selgeks tegemiseks. Ka siin v\u00f5ib m\u00e4rgata huvitavat tendentsi \u2013 mida kaugem on subkultuur, seda rohkem on v\u00f5imalusi end kirjalike materjalide abil ette valmistada (nt on kergem leida kriminaalset leksikat tutvustavat s\u00f5nastikku kui teavet arstide v\u00f5i \u00f5petajate v\u00f5i IT-inimeste k\u00f5nepruugi kohta). Samas on oluline, et v\u00e4lit\u00f6\u00f6le minnes oleks uurija teadlik sellest, et uuritavas keskkonnas v\u00f5ib kodeerimiss\u00fcsteem olla erinev, kuigi kasutatakse eesti keelt. Lisaks tuleb aru saada seal kasutatavatest s\u00f5nadest ja m\u00f5istetest \u2013 selleks tuleb teha j\u00f5upingutusi (samas).<\/p>\n<p>J\u00e4rgmine ettevalmistava etapi tegevus on loa saamine uuritavasse keskkonda <strong>sisenemiseks<\/strong>. Tuleb selgeks teha, kes on konkreetses keskkonnas nn <strong>v\u00e4ravavalvurid <\/strong>(ingl <em>gatekeeper<\/em>) ning kuidas on v\u00f5imalik nendega kontakt luua. Siin tuleb appi \u00fcksikasjalikult v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud uurimiskava. Pole p\u00f5hjust loota, et meid lubatakse m\u00f5nda asutusse v\u00f5i kogukonda juhul, kui me ei oska v\u00e4ga selgelt s\u00f5nastada oma uurimuse eesm\u00e4rke, protsessi, oodatavaid tulemusi ja eelk\u00f5ige kasu, mida asutus v\u00f5i kogukond sellest uurimusest saab. Kasuna ei ole siin m\u00f5eldud mitte materiaalse heaolu suurendamist, vaid pigem oma tegevuse tutvustamist, tagasiside saamist tegevuse arendamiseks, mingite asutuse v\u00f5i kogukonna enda probleemide lahendamist jm mittemateriaalset h\u00fcve. Muidugi tuleb l\u00e4htuda konkreetsest teemast ja konkreetsest keskkonnast ning leida seal seda positiivset, mida uurimus v\u00f5ib pakkuda. See n\u00f5ue on omakorda seotud uurimiseetikaga (Murphy ja Dingwall, 2011). Uuritavas keskkonnas viibivad inimesed ei tohi tunda end kellegi teise huvides kasutatuna, vaid peavad tundma end olulise ja v\u00e4\u00e4rikana. Sotsiaalteadusliku uurimuse puhul, kus uurija tunneb siirast huvi teiste inimeste argielu, t\u00f6\u00f6, kogemuste, rituaalide jms vastu, seda ka pakutakse. Isegi siis, kui tulemuseks on kriitiline anal\u00fc\u00fcs, mis ei pruugi kellelegi isiklikult meeldida, on see organisatsiooni\/kogukonna parema toimimise jaoks kindlasti kasulik.<\/p>\n<p>Oluline on varuda endale toetuskirju, soovitusi ning leida v\u00f5rgustikust v\u00f5i keskkonnast endast toetajaid-soovitajaid. M\u00f5nikord valib uurija sellise keskkonna, millega ta ise on seotud, nt sotsiaalt\u00f6\u00f6 \u00fcli\u00f5pilane t\u00f6\u00f6tab osakoormusega asutuses ja otsustab sealsamas oma bakalaureuset\u00f6\u00f6 uurimuse l\u00e4bi viia ning valib etnograafia. Sellist uurimust nimetatakse <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/insaideruuringust-ja-insaideruurija-perspektiivist\/\">insaider-uurimuseks<\/a>. Sel juhul ei teki probleemi asutusse sisse saamisega, kuid v\u00f5ivad tekkida teised probleemid (nt identiteedi probleemid seoses kaksikrolliga, mis v\u00f5ivad h\u00e4irida t\u00f6\u00f6alaste \u00fclesannete t\u00e4itmist). Ka sel juhul tuleb uurijal k\u00fcsida luba uurimuse l\u00e4biviimiseks ning informeerida uurimist\u00f6\u00f6st k\u00f5iki t\u00f6\u00f6tajaid, kellega ta t\u00f6\u00f6\u00fclesannete k\u00e4igus kokku puutub (vt lisa <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/isikuandmete-tootlemine-sotsiaalteaduslikes-uuringutes\/\">andmekaitse peat\u00fckist<\/a>).<\/p>\n<p>V\u00e4lit\u00f6\u00f6 aeg jaguneb kolmeks: 1) sisenemine ja tutvumine v\u00f5\u00f5ra keskkonnaga; 2) kohanemine keskkonnaga ehk v\u00f5\u00f5ra omaks tegemine; 3) lahkumise ettevalmistamine ja lahkumine (Coffey, 1999; Hammersley ja Atkinson, 2019). V\u00e4lit\u00f6\u00f6 esimesel etapil teeb uurija j\u00f5upingutusi, et v\u00f5\u00f5ra keskkonnaga tutvuda. See on intensiivse n-\u00f6 keele\u00f5ppe aeg: uurija \u00fcritab keskkonnas kasutatavatest koodidest aru saada ja need endale selgeks teha; tutvub inimeste ja reeglitega, otsib endale nn v\u00f5tmeinformante (ingl <em>key informant<\/em>), kes tutvustavad ja selgitavad talle siseelu reegleid. V\u00f5tmeinformant on uuritavas keskkonnas \u201eoma inimene\u201c, \u201ekohalik\u201c (ehk insaider), kes on uuritava keskkonna asjus k\u00fcllaldaselt p\u00e4dev ning jagab oma teadmisi ja oskusi meelsasti ka uurijaga. P\u00e4devaid inimesi v\u00f5ib keskkonnas olla palju, kuid v\u00f5tmeinformantideks valib uurija neist \u00fcksikud (1\u20132 inimest). V\u00f5tmeinformant v\u00f5ib olla \u201ekohalik\u201c, kellel tekib uurijaga vastastikune s\u00fcmpaatia, v\u00f5i kui uurimus kestab pikemat aega, ka t\u00f5eline s\u00f5prus, millest v\u00e4lit\u00f6\u00f6 esimesel etapil on uurija siiralt huvitatud. Kuna tema eesm\u00e4rk on end siseeluga v\u00f5imalikult kiiresti kurssi viia, siis otsib ta selliseid s\u00f5pru. Ka v\u00f5tmeinformandile v\u00f5ib olla huvitav uurijaga kohtuda ja talle teejuhiks olla. Samas v\u00f5ib v\u00e4lit\u00f6\u00f6s\u00f5prusest tekkida eetiline probleem, millest uurija peab teadlik olema. Tuleb meeles pidada, et uurija jaoks on v\u00e4lit\u00f6\u00f6 ajutine ning vaid \u00fcks osa tema p\u00e4riselust. V\u00f5tmeinformandi jaoks on aga keskkonnas viibimine tema p\u00e4riselu, mis olenevalt konkreetsest keskkonnast ja tegevusest v\u00f5ib olla totaalne (nt subkultuuri liikme terve elu on seotud subkultuuriga). Kui v\u00e4lit\u00f6\u00f6 l\u00f5peb, lahkub uurija uuritavast keskkonnast ning j\u00e4tkab oma p\u00e4riselu seal, kus see korraks \u2013 v\u00e4lit\u00f6\u00f6 ajaks \u2013 on peatunud; v\u00f5tmeinformant aga j\u00e4\u00e4b ikka sinna ja tema jaoks v\u00f5ib uurija lahkumine olla emotsionaalselt raske. Sellep\u00e4rast hoiatatakse suhete loomisel alati, et v\u00f5tmeinformant on oluline eelk\u00f5ige informandina ja liiga s\u00fcgav s\u00f5prus v\u00f5ib teda riivata, kui uurija lahkub ning v\u00e4lit\u00f6\u00f6 ajal tekkinud s\u00f5prussuhe kaotab tema jaoks aktuaalsuse. Loomulikult oleneb k\u00f5ik konkreetsest olukorrast ja konkreetsetest inimestest. Pole v\u00e4listatud olukord, kus s\u00f5prus v\u00f5tmeinformandiga kestab elu l\u00f5puni (Coffey, 1999).<\/p>\n<p>V\u00e4lit\u00f6\u00f6 teist etappi iseloomustab uurija jaoks harjumine uuritava keskkonnaga. Kui uurija tegevus muutub rutiiniks, kui ta ei leia enam midagi uut ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset uuritavas keskkonnas, kui ta muutub juba liiga \u201eomaks\u201c, siis on aeg v\u00e4lit\u00f6\u00f6d l\u00f5petada ja hakata lahkumist ette valmistama.<\/p>\n<p>V\u00e4lit\u00f6\u00f6 kolmas etapp n\u00f5uab uurijalt omakorda j\u00f5upingutusi. Kui v\u00e4lit\u00f6\u00f6 on pikk, siis harjuvad nii uurija kui ka uurimuse teised osalised \u00fcksteisega. Nagu tavaelus on raske kellegagi h\u00fcvasti j\u00e4tta, on ka v\u00e4lit\u00f6\u00f6lt lahkumine emotsionaalselt raske. Sellep\u00e4rast tuleb \u00f5igel ajal ettevalmistusi teha ja inimestele aeg-ajalt meelde tuletada, et uurija kohalolek varsti l\u00f5peb.<\/p>\n<p>Seoses sellega on oluline meelde tuletada, et kunagi oli etnograafidel hirm, et kohalikud toimijad v\u00f5ivad oma k\u00e4itumist kuidagi muuta, kui nad teavad, et nende hulgas on uurija, kes j\u00e4lgib nende k\u00e4itumist. Sellep\u00e4rast eelistas osa teadlasi varjatud vaatluse meetodit ehk nad ei r\u00e4\u00e4kinud kohalikele, et nad tegelevad uurimist\u00f6\u00f6ga. Selline varjatud vaatlus pole p\u00f5hjendatud v\u00e4hemalt kahel p\u00f5hjusel. Esiteks ei kiida t\u00e4nap\u00e4eva uurijaeetika heaks olukorda, kus uuritavate eest varjatakse seda, et neid uuritakse. Inimese p\u00f5hi\u00f5iguse kohaselt peab ta teadma seda, milles (vabatahtlikult) osaleb. Teine p\u00f5hjus on see, et nagu kogemus n\u00e4itab, harjuvad inimesed v\u00e4ga kiiresti sellega, et neid uuritakse. K\u00e4itumises toimuv muutus, kui see \u00fcldse esineb, kestab vaid l\u00fchikest aega ega sega kohaliku elu rutiini.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de8866b7aa7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de8866b7aa7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de8866b7aa7-collapse\">Osalusvaatlus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de8866b7aa7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de8866b7aa7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/vaatlus\">Osalusvaatlus<\/a> on empiiriline andmekogumise viis, p\u00f5hiline teadmiste kogumise meetod (ingl <em>knowledge-gathering<\/em>) etnograafilises uuringus (Angrosino ja Rosenberg, 2013). Osalusvaatluse eesm\u00e4rk on n\u00e4ost n\u00e4kku interaktsioonide dokumenteerimine, kusjuures uurija ise on selles protsessis osaleja. Vaatluse teostamisel kasutab uurija oma viit meelt uuritavast objektist teadmise loomiseks.<\/p>\n<p>Vaatluse uurimismeetodina kasutamine on p\u00f5hjendatud eelk\u00f5ige sellega, et inimeste (suus\u00f5nal avaldatud) hoiakute ja k\u00e4itumise vahel v\u00f5ib esineda erinevusi. Teisis\u00f5nu, inimese s\u00f5nad ja teod ei tarvitse kokku langeda. Etnograafil on v\u00f5imalus vaadelda, mida inimene teeb, ja samal ajal paluda tal oma tegevust t\u00f5lgendada. Selleteemaline diskussioon oli eriti elav m\u00f6\u00f6dunud sajandi keskel. Sel ajal uurisid Harold Garfinkel ja Saul Mendlovitz (vt Gobo, 2008: 44\u201345) kohtute praktikat ning nende eesm\u00e4rk oli koguda andmeid selle kohta, kuidas vandekohtunikud teevad otsuse, keda pidada s\u00fc\u00fcdlaseks ja keda mitte. Vaatlusandmed lubasid j\u00e4reldada, et vandekohtunikel pole otsuse tegemise hetkel kindlaid reegleid, mille alusel nad kedagi s\u00fc\u00fcdi v\u00f5i \u00f5igeks m\u00f5istavad. Reeglid tekivad otsustamise k\u00e4igus, ning kui otsus on juba tehtud, siis otsitakse sobivaid p\u00f5hjendusi ja \u00f5igustusi. Aga intervjuus kirjeldavad nad oma tegevust nii, nagu oleks otsus tehtud varem kokkulepitud reeglite j\u00e4rgi.<\/p>\n<p>Kuna etnograafilise uurimuse k\u00e4igus uuritakse argielu protsesse kindlas keskkonnas, siis keskendub etnograaf k\u00f5ige tavalisema rutiinse tegevuse vaatlemisele. Vaatlusel on sellep\u00e4rast oluline funktsioon, et rutiinsest tegevusest on k\u00f5ige raskem r\u00e4\u00e4kida. Rutiinset tegevust \u201ev\u00f5\u00f5rana\u201c vaatlev uurija aga m\u00e4rkab palju sellist, mida insaider ise ei pea oluliseks mainida. Kui paluda inimesel kirjeldada n\u00e4iteks igap\u00e4evategevusi, teeb ta ikka mingeid valikuid, millest tasub r\u00e4\u00e4kida ja millest mitte, ning toob pigem v\u00e4lja midagi erakorralist, mis ka tema jaoks on huvitav ja oluline, aga tavap\u00e4rast ei maini.<\/p>\n<p>Vaatlus teadusliku tegevusena peab p\u00f5hinema teoreetilisel raamistikul ning esialgsete uurimisk\u00fcsimuste funktsioon on hoida uurimust teatud piirides. Esialgsed k\u00fcsimused peavad olema avatud ning v\u00f5imaldama uurijale paindlikkust end vajadusel andmetest juhtida lasta. N\u00e4iteks v\u00f5ib k\u00fcsida: <em>Mis toimub asutuses? Kuidas inimesed asutuses toimivad? Missugused on suhted inimeste vahel? Missuguses keskkonnas inimesed toimivad? Kuidas keskkond igap\u00e4evategevusi m\u00f5jutab? Kuidas toimub t\u00e4henduseloomine asutuse argielu interaktsioonides?<\/em> jms. Kuigi need on avatud k\u00fcsimused, suunavad need vaatleja t\u00e4helepanu igap\u00e4evaelu protsessidele ja interaktsioonidele. Aga see ongi etnograafilise uurimuse \u00fcldine eesm\u00e4rk \u2013 uurida argielu tegevusi, suhteid, k\u00e4itumist konkreetses keskkonnas ja kontekstis.<\/p>\n<p><strong>Osalemise erinevad t\u00e4hendused<\/strong><\/p>\n<p>Eri autorid (nt Hammersley ja Atkinson, 2019; Gobo, 2008; Laherand, 2008; Vihalemm, 2014) teevad vahet nn mitteosaleva vaatluse ja osalusvaatluse vahel. Osalemisest saadakse aru erinevalt. V\u00e4idan, et vaatlus, mis on samuti \u00fcks n\u00e4ost n\u00e4kku interaktsiooni viis uurija ja teiste osalejate vahel, saab olla ainult osalusvaatlus. Uurija osaleb igal juhul vaatlejana s\u00fcndmustes ja toimingutes, mida ta j\u00e4lgib, ning sellisena m\u00f5jutab vaadeldavat. Ma ei m\u00f5tle siin siiski seda, et vaadeldavad oleksid vaatlejast kuidagi h\u00e4iritud ja k\u00e4ituksid teistmoodi kui ilma temata (kuigi ka selline v\u00f5imalus, eriti vaatluse algfaasis, v\u00f5ib k\u00f5ne alla tulla). Ma pean silmas vaatleja aktiivsust vaatlejana, \u00f5ppijana, vaadeldava fikseerijana. Isegi kui vaatlus on varjatud, osaleb vaatleja selles aktiivselt, tehes valikuid, mida vaadata, mida mitte, mida kuulata, mida mitte ning mida kanda vaatlusp\u00e4evikusse kui olulist ja mida mitte. Osalusvaatlust m\u00f5jutavad ka uurija s\u00f5nastatud uurimisprobleem ning esialgsed uurimisk\u00fcsimused. Etnograafilises uurimuses on r\u00f5hutatud avatust \u2013 uurija peab olema avatud uute teadmiste vastuv\u00f5tmisele ja uutele kogemustele ning seet\u00f5ttu ei ole soovitatav enne v\u00e4lit\u00f6\u00f6le minekut uurimisprobleemi ja uurimisk\u00fcsimusi v\u00e4ga t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratleda, kuid siiski pole alust oodata, et uurija v\u00f5ib olla t\u00e4iesti vaba oma eelmistest teadmistest, oletustest, hoiakutest, isiklikest huvidest jms. Teadlikkus sellest, et eelteadmised, hoiakud ja v\u00e4\u00e4rtused ning isiklikud huvid m\u00f5jutavad vaatlust, on oluline n\u00f5ue, millega uurija peab tegelema pidevalt terve uurimisprotsessi v\u00e4ltel, alustades uurimuse planeerimisest kuni l\u00f5pparuande kirjutamiseni. (Sellest t\u00e4psemalt vt Hammersley ja Atkinson, 2019.)<\/p>\n<p>Tulles tagasi osalusvaatluse m\u00f5iste juurde, peab siiski tunnistama, et m\u00f5istet \u201eosalemine\u201c v\u00f5ib erinevalt k\u00e4sitleda. Kui autorid r\u00e4\u00e4givad osalemisest vaatluse ajal, siis nad peavad silmas uurija aktiivset osav\u00f5ttu uuritavas keskkonnas kulgevast tegevusest (Angrosino ja Rosenberg, 2013). Uurija v\u00f5ib lasta end osakoormusega t\u00f6\u00f6le vormistada ning t\u00e4ita vaatluse ajal t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid, mida teevad teised kohalikud osalejad (vt nt Str\u00f6mpl, 2002). Ta v\u00f5ib imbuda (mitteformaalsesse) kogukonda ja t\u00e4ita seal kindlaid funktsioone. Aga ta v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da k\u00f5rvaltvaatajaks ning selles m\u00f5ttes kohalikes tegevustes \u201emitte osaleda\u201c.<\/p>\n<p>M\u00f5lemal variandil on omad plussid ja miinused. Kui uurija t\u00e4idab t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid v\u00f5i on muud moodi aktiivne uuritava kogukonna tegevustes, saab ta kiiremini ja s\u00fcgavamaid kogemusi. Ta v\u00f5ib n-\u00f6 omal nahal tunda, mida t\u00e4hendab olla grupi liige v\u00f5i t\u00f6\u00f6tada uuritavas asutuses. Samas piirab nende \u00fclesannete t\u00e4itmine tema vaatleja funktsioone. Kui inimene peab jooksvalt lahendama t\u00f6\u00f6alaseid \u00fclesandeid, muutub ta kiiresti omaks (ehk insaideriks) ning see v\u00f5ib tema uurijavabadust piirata. N\u00e4iteks ei p\u00e4\u00e4se ta ligi informatsioonile, mis ei puutu tema t\u00f6\u00f6\u00fclesannetesse; m\u00f5jub ka hierarhia \u2013 nimelt kui ta on kesktaseme t\u00f6\u00f6taja, v\u00f5ib tema suhtlemine hierarhia \u00fclemistel v\u00f5i alumistel astmetel olijatega muutuda problemaatiliseks. Samas, kui uurija ei osale aktiivselt grupi tegevuses, pole tal v\u00f5imalik n-\u00f6 seestpoolt kogeda seda, mida kogeb p\u00e4ris kohalik\/\u201eoma\u201c. Sellep\u00e4rast peab uurija osalusvaatluse ajal pidevalt balansseerima kahe rolli vahel: osaleda omana ja s\u00e4ilitada v\u00f5\u00f5ras (autsaideri) pilk.<\/p>\n<p><strong>Probleemid osalusvaatlusega ja \u00fcks v\u00f5imalik lahendus<\/strong><\/p>\n<p>Kui r\u00e4\u00e4gime uurija osalemisest ja m\u00f5jutamisest vaatluse ajal, ei t\u00e4henda see sihip\u00e4rast tegevust, nagu olekski uurija eesm\u00e4rk tegevust m\u00f5jutada. Otse vastupidi! Oma m\u00f5just teadlik olemine v\u00f5imaldab teadvustada uurija rolli uurimuses ning seda m\u00f5ju pidevalt kontrolli all hoida ja uurimuse k\u00e4igus minimeerida. Sotsiaalse toimijana m\u00f5jutab iga uurija oma uurimuse k\u00e4iku ja ka tulemusi. Erinevus on vaid selles, et \u00fches olukorras on ta sellest teadlik ja hoiab seda kontrolli all ning v\u00f5tab arvesse andmete kogumisel, anal\u00fc\u00fcsimisel ja esitamisel, teises olukorras aga ignoreerib seda. Kvalitatiivse uurimisviisi ja eriti etnograafia puhul on \u00e4\u00e4rmiselt oluline olla teadlik ja refleksiivne, st tegeleda uurija v\u00f5imaliku m\u00f5juga uurimistulemustele. Selle protsessi viimase aja arenguks on nn <strong>autoetnograafia<\/strong>, mis on sellise uurija eneseanal\u00fc\u00fcsi tulemus (Ellis ja Bochner, 2000). Nimelt, kui v\u00e4ga p\u00f5hjalikult anal\u00fc\u00fcsida osalusvaatluse ajal toimuvat ja j\u00e4rgida rangelt teaduslikkuse n\u00f5udeid, siis v\u00f5ibki j\u00f5uda sellise arusaamani, et uurija v\u00f5ib vaatluse ajal toimuva puhul sajaprotsendiliselt kindel olla vaid oma kogemustes, ta k\u00e4sitleb seda analoogselt autobiograafiaga autoetnograafiana ehk oma elu \u00fche s\u00fcndmusena ning esitab just sellisena (samas).<\/p>\n<p><strong>Mida ja kuidas vaadelda?<\/strong><\/p>\n<p>\u00dcldine soovitus on vaadelda <strong>f\u00fc\u00fcsilist keskkonda<\/strong>, kus inimesed tegutsevad; vaadelda <strong>inimesi<\/strong>, kes t\u00e4idavad teatud sotsiaalseid rolle, astudes \u00fcksteisega interaktsiooni; ja vaadelda <strong>tegevust<\/strong> (interaktsioone, t\u00f5lgendusi).<\/p>\n<p>Vaatlus v\u00f5ib olla rohkem v\u00f5i v\u00e4hem struktureeritud. Enamasti struktureeritus muutub vaatluse ajal. Hea on alustada mittestruktureeritud, nn vabast vaatlusest ja p\u00fc\u00fcda m\u00e4rgata ja \u00fcles m\u00e4rkida k\u00f5ike (vt nt Howard Beckeri (1977) soovitusi). See on siiski praktiliselt v\u00f5imatu ja uurija teeb oma valikuid, kuid ei piira end eelnevalt loodud struktuuriga. Vaatluse k\u00e4igus selginevad uurija huvid ja t\u00e4psustuvad \u00fcksikasjad, millele ta edaspidise vaatluse ajal keskendub. Teisis\u00f5nu tekivad t\u00e4psemad uurimisk\u00fcsimused ning nendest s\u00f5ltuvalt muutub vaatlus struktureeritumaks. Selline l\u00e4henemine v\u00f5imaldab uurijal olla piisavalt avatud ning lubada uurimisobjektil teda juhatada, mitte vastupidi.<\/p>\n<p><strong>Vaatlusp\u00e4evik<\/strong><\/p>\n<p>V\u00e4lit\u00f6\u00f6 teine oluline tegevus on m\u00e4rkmete tegemine ja vaatlusp\u00e4eviku pidamine (Becker, 1977; Delamont ja Atkinson, 2021; Emerson jt, 1995; Hammersley ja Atkinson, 2019). Vaatlustulemusi on ilma m\u00e4rkmeteta raske (kui mitte v\u00f5imatu) anal\u00fc\u00fcsida. Anal\u00fc\u00fcs eeldab, et vaatluse alusel tekib verbaalne ja\/v\u00f5i visuaalne tekst, mida anal\u00fc\u00fcsida. Vaatlusp\u00e4eviku pidamine on intensiivne mitmeetapiline tegevus, mis algab esialgsete m\u00e4rkmete tegemisega vaatluse ajal v\u00f5i kohe p\u00e4rast vaatlust. Mida t\u00e4psemalt \u00fcles m\u00e4rkida, oleneb olukorrast vaatluse ajal. M\u00f5nikord on rohkem, m\u00f5nikord v\u00e4hem v\u00f5imalusi m\u00e4rkmeid teha, m\u00f5nikord aga pole selleks \u00fcldse v\u00f5imalust, n\u00e4iteks kui uurija on samal ajal t\u00f6\u00f6\u00fclesandega h\u00f5ivatud v\u00f5i olukord n\u00f5uab uurija tegutsemist kogukonna liikmena.<\/p>\n<p>Esimesed m\u00e4rkmed v\u00f5ivad sisaldada iseloomulikke m\u00e4rks\u00f5nu, mis aitavad vaadeldud s\u00fcndmust hiljem (m\u00e4lu j\u00e4rgi) taastada. Esimesed m\u00e4rkmed on v\u00e4ga olulised, sest need on vaadeldud faktide fikseerimisel k\u00f5ige t\u00e4psemad. Alati tuleb aeg, ruum, osalenud inimesed ja tegevus \u00fcles m\u00e4rkida vaatleja hinnangutest v\u00f5imalikult vabana. Hea, kui sel juhul kujutab uurija endale ette, et ta on \u201ekaamera\u201c ja peab j\u00e4\u00e4dvustama tegevuse v\u00f5i s\u00fcndmuse. J\u00e4rgmises etapis kirjutab uurija esimesed m\u00e4rkused \u00fcmber ja tekitab digitaalse dokumendi, mida saab hiljem t\u00f6\u00f6delda. Ka seda tuleb teha esimesel v\u00f5imalusel, n\u00e4iteks vaatlusp\u00e4eva \u00f5htul. Kui uurija kirjutab vaatluse ajal tehtud m\u00e4rkmeid \u00fcmber, tuleb talle enamasti meelde veel hulganisti detaile, mis tuleb lisada, seejuures aga on oluline fikseerida m\u00e4lu j\u00e4rgi tehtud sissekannete aeg, et hiljem oleks hea hinnata selle usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Mida varem p\u00e4rast vaatlust on sissekanded tehtud, seda usaldusv\u00e4\u00e4rsemad need on. Vaatlusp\u00e4evikusse kannab uurija sisse ka k\u00f5ik oma esmased hinnangud ja t\u00f5lgendused, m\u00e4rkides need siiski eraldi kas kommentaarina v\u00f5i teise v\u00e4rviga. (Vt vaatlusp\u00e4eviku koostamise kohta l\u00e4hemalt Emerson jt, 2011; 1995.)<\/p>\n<p><strong>Tehniliste vahendite kasutamine osalusvaatluse ajal<\/strong><\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval on suurep\u00e4rane v\u00f5imalus kasutada audiovisuaalseid vahendeid vaatluse fikseerimisel. Siin aga tuleb meeles pidada, et esiteks ei saa neid p\u00e4ris igal pool kasutada, teiseks pole salaja salvestamine uurijaeetikas lubatud ning kolmandaks, uurija juhib vaatlust ka siis, kui tema k\u00e4es on kaamera. Kui vaatluskohas pole v\u00f5imalik tehnikat kasutada, on siiski v\u00e4ga hea, kui \u00f5nnestub teha m\u00f5ned fotod v\u00f5i l\u00fchike video kasv\u00f5i f\u00fc\u00fcsilisest keskkonnast ilma inimesteta, mis annab hiljem v\u00e4ga olulist faktilist materjali anal\u00fc\u00fcsi n\u00e4itlikustamiseks.<\/p>\n<p>Kui \u00f5nnestub salvestada video vaatluskohas toimuvatest tegevustest ja s\u00fcndmustest, ei asenda see siiski vaatlusp\u00e4eviku sissekandeid ning sageli tuleb visuaalne materjal sarnaselt audiomaterjaliga transkribeerida p\u00f5hjalikuma anal\u00fc\u00fcsi tegemiseks.<\/p>\n<p>Vaatlusp\u00e4evik koos k\u00f5ikide sissekannetega on uurija isiklik t\u00f6\u00f6alane materjal, mida ta ei avalikusta (ka p\u00e4rast uuringu l\u00f5ppu), vaid t\u00f6\u00f6tleb ja anal\u00fc\u00fcsib. Avalikustatakse anal\u00fc\u00fcsitulemusi sisaldav aruanne, mis enamasti sisaldab tsitaate vaatlusp\u00e4evikust.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de8866b7ab9-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de8866b7ab9-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de8866b7ab9-collapse\">V\u00e4lit\u00f6\u00f6 k\u00e4igus kasutatud muud allikad<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de8866b7ab9-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de8866b7ab9-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Lisaks osalusvaatlusele kogub uurija ka muid materjale, sh dokumente ja artefakte (nt osalejate joonistusi, k\u00e4sit\u00f6\u00f6tarbeid), ning teeb intervjuusid.<\/p>\n<p><strong>Etnograafiline intervjuu<\/strong> meenutab pigem vestlust inimestega, mis v\u00f5ib tekkida <em>ad hoc <\/em>ehk vajadusel ilma spetsiaalse ettevalmistuseta (DeVault ja McCoy, 2012; Gobo, 2008). Intervjuu omap\u00e4ra on seotud asjaoluga, et uurija ja uuritav\/intervjueeritav on omavahel juba tuttavad ning suhtlevad omavahel v\u00e4lit\u00f6\u00f6 kontekstis. Sellest l\u00e4htuvalt v\u00f5ib etnograafiline intervjuu olla korduv, suhteliselt l\u00fchike, vaba vestlust meenutav interaktsioon, mille k\u00e4igus uurija v\u00f5ib esitada l\u00fchikesi ja hiljem sama teema kohta veel t\u00e4psustavaid k\u00fcsimusi ning j\u00e4tkata sobival ajal uute k\u00fcsimustega (Delamont ja Atkinson, 2021). Uurijal j\u00e4\u00e4b aega vahepeal vastuseid anal\u00fc\u00fcsida ning arusaamatuks j\u00e4\u00e4vaid t\u00f5lgendusi t\u00e4psustada. Etnograafilise intervjuu puhul pole alati vaja intervjuukava eraldi v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada, kuigi selliseid intervjuusid v\u00f5ib teha ka v\u00e4lit\u00f6\u00f6 ajal. Etnograafilise intervjuu \u00fcks eesm\u00e4rke on selgituse palumine vaatluse ajal j\u00e4lgitud k\u00e4itumise v\u00f5i s\u00fcndmuse kohta. Etnograafiline intervjuu saab aset leida spontaanselt, see v\u00f5ib toimuda r\u00fchmas v\u00f5i individuaalselt. Sellised intervjuud on v\u00e4ga olulised abivahendid uurimuse interpreteerivas faasis, kus uurijal tekib oma t\u00f5lgendus vaadeldud tegevusest v\u00f5i s\u00fcndmusest, kuid sageli aitavad eri inimeste t\u00f5lgendused kaasa uuritavast keskkonnast adekvaatsema ja usaldusv\u00e4\u00e4rsema pildi maalimisele. Samal ajal on kasulik ka planeerida traditsioonilisi poolstruktureeritud individuaal- v\u00f5i grupiintervjuud asutuse v\u00f5i kogukonna juhtivate isikutega, et saada informatsiooni asutuse v\u00f5i kogukonna traditsioonidest, strukturaalsest \u00fclesehitusest jm ise\u00e4rasustest, mille kohta k\u00f5ige rohkem teavad juhid.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de8866b7ac2-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de8866b7ac2-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de8866b7ac2-collapse\">Andmete t\u00f6\u00f6tlemine ja t\u00f5lgendamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de8866b7ac2-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de8866b7ac2-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Etnograafiliste andmete anal\u00fc\u00fcs keskendub sotsiaalsete t\u00e4henduste lahtiseletamisele ning selleks v\u00f5ib kasutada erinevaid kodeerimis- ja t\u00f5lgendamismeetodeid. P\u00f5hilised meetodid andmete s\u00fcgavuti m\u00f5istmiseks on avatud kodeerimine ja memode kirjutamine (v\u00f5rdle <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/kvalitatiivne-sisuanalyys\">sisuanal\u00fc\u00fcsi <\/a>ja <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/pohistatud-teooria\">p\u00f5histatud teooriaga<\/a>). Andmeid kogudes tegeleb uurija pidevalt ka anal\u00fc\u00fcsimise ja t\u00f5lgendamisega. Anal\u00fc\u00fcsides loob ta <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/pohistatud-teooria\">kategooriaid<\/a>, mida edasise vaatluse jooksul t\u00e4iendab ja t\u00e4psustab. Vaatluse ajal kogetu usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamine ja t\u00f5lgendamine toimub memode kirjutamise vormis. Memo on anal\u00fc\u00fctiline instrument, mida uurija kasutab, et oma ideid kirja panna. Memodes v\u00f5ib uurija \u00fcles m\u00e4rkida vaadeldu kohta tekkinud h\u00fcpoteese ja oletusi ning neid edasise vaatluse ja intervjuude ajal testida.<\/p>\n<p><strong>Andmete esitamine<\/strong> on t\u00f5eliselt loominguline tegevus. Kindlaid eeskirju, kuidas etnograafiline aruanne v\u00e4lja peab n\u00e4gema, ei ole olemas. Autori kirjutamisannet hinnatakse k\u00f5rgelt. Siiski peab aruanne olema teaduslik: p\u00f5hinema andmetel; andmed peavad olema kogutud vastavalt etnograafilise osalusvaatluse ja teistele andmekogumise p\u00f5him\u00f5tetele; anal\u00fc\u00fcs peab olema veenev; on ka v\u00e4ga oluline, et uurimist\u00f6\u00f6 autor oleks dialoogis teiste sama teema uurijatega, st v\u00f5rdleks oma uurimist\u00f6\u00f6 tulemusi ja seisukohti teiste uurijate uurimistulemuste ja seisukohtadega. Etnograafilise uurimuse eesm\u00e4rk ei ole objekti lihtviisiline kirjeldamine, kuigi kirjeldamisel on etnograafias oluline funktsioon. Eesm\u00e4rk on t\u00e4henduse loomise protsessi m\u00f5istmine, mis Clifford Geertzi (vt nt 2003. aastal eesti keeles ilmunud publikatsiooni) j\u00e4rgi toimub t\u00f5lgenduste kaudu. Uurija anal\u00fc\u00fcsib informantide t\u00f5lgendusi, mille tulemus on omakorda tema enda t\u00f5lgendus. T\u00f5lgendamine h\u00f5lmab aga alati seletust. John Van Maanen (2011) kirjutab kolmest p\u00f5hilisest etnograafia kirjutamise stiilist. Nendest \u00fcks on realistlik kirjutamine, mis esitab etnograafilise uurimuse tulemusi selliselt, nagu see oleks tegelikkuse objektiivne peegeldus. Teine stiil on tunnistuslik. Selle stiili kasutajad p\u00fc\u00fcavad oma uuringu tulemusi esitada sarnaselt kohtus antud tunnistusega, kus tunnistaja peab esitama objektiivse pildi juhtunu kohta, kuid samas on arvesse v\u00f5etud tema kui tunnistaja seisukohti ja hinnanguid. Kolmanda stiili esindajad on need etnograafid, kes esitavad oma uurimuse tulemuse kui nende endi kogemuse. Selle kolmanda stiili esindajad kirjutavadki autoetnograafiat, nad ei \u00fcrita veenda lugejaskonda, et see, mida nad kogesid, peegeldab reaalset tegelikkust selle objektiivses olemuses, vaid nad m\u00f5testavad reflektiivselt tegelikkust selliselt, nagu nad seda kogenud on.<\/p>\n<p>Etnograafilise uurimuse tulemus on igal juhul uurija t\u00f5lgendus uuritavast objektist ning oma t\u00f5lgendust p\u00f5hjendab ta tsitaatidega p\u00f5hjalikku kirjeldust sisaldavast vaatlusp\u00e4evikust ja intervjuudest. Ta v\u00f5rdleb oma tulemusi teiste autorite samal teemal tehtud uurimist\u00f6\u00f6de tulemustega.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de8866b7ac7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de8866b7ac7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de8866b7ac7-collapse\">Soovitatavad \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6d<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de8866b7ac7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de8866b7ac7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Eik, L. (2010). <em>Pooleks aastaks vabatahtlik: etnograafia Eesti-Mehhiko piiril.<\/em> Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, sotsioloogia \u00f5pekava.<\/p>\n<p>Kallip, K. (2008). <em>Erivajadustega laste ja noorte institutsionaalne kohtlemine kahe eesti asutuse n\u00e4itel.<\/em> Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, sotsiaalt\u00f6\u00f6 ja sotsiaalpoliitika \u00f5pekava.<\/p>\n<p>Sindi, I. (2021). <em>Discursive Practices of Child Institutional Substitute Care. Experience from an Ethnographic Research in SOS Children`s Village Estonia (Laste institutsionaalse asendushoolduse diskursiivsed praktikad: etnograafial p\u00f5hinev uuringukogemus SOS Eesti Lastek\u00fclas)<\/em>, Doktorit\u00f6\u00f6. Tallinna \u00dclikool, sotsiaalt\u00f6\u00f6 \u00f5pekava.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de8866b7ad2-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de8866b7ad2-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de8866b7ad2-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de8866b7ad2-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de8866b7ad2-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Angrosino, M. ja Rosenberg, J. (2013). Observation on Observation. Continuities and Challenges. N. Denzin ja Y. Lincoln (Toim.) <em>Collecting and Interpreting Qualitative Material.<\/em> Fourth Edition. Ch.5. SAGE.<\/p>\n<p>Becker, H. S. (1977). <em>Sociological Work: Method and Substance<\/em>. New Brunswick: Transaction Books.<\/p>\n<p>Becker, H. S. (1963). <em>Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance<\/em>. New York: The Free Press.<\/p>\n<p>Blumer, H. (1986). <em>Symbolic Interactionism. Perspective and Method<\/em>. Berkley, Los Angeles, London: University of California Press.<\/p>\n<p>Coffey, A. (1999). <em>The Ethnographic Self. Fieldwork and the Representation of Identity.<\/em> London, Thousand Oaks, New Delhi: SAGE.<\/p>\n<p>Delamont, S. ja Atkinson, P. (2021). <em>Ethnographic Engagements. Encounters with the Familiar and the Strange. <\/em>London and New York: Routledge.<\/p>\n<p>DeVault, M. L. ja McCoy, L. (2012). Investing Ruling Relations: Dynamics of Interviewing in Institutional Ethnography. J. F. Gubrium, J. A. Holstein, A. B. Marvasti, K. D. McKinney (toim.) <em>The SAGE Handbook of Interview Research: The Complexity of the Craft<\/em>. Second Edition (lk 381\u2013396). Los Angeles, etc.: SAGE.<\/p>\n<p>Emerson, R. M., Fretz, R. I. ja Shaw, L. (2011). Participant Observation and Fieldnotes. P. Atkinson, A. Coffey, S. Delamont, J. Lofland ja L. Lofland (toim.).<em> Handbook of Ethnography<\/em> (lk 352\u2013368). London, Thousand Oaks, New Delhi: Sage Publications. <a href=\"https:\/\/methods.sagepub.com\/hnbk\/edvol\/embed\/handbook-of-ethnography\/chpt\/participant-observation-fieldnotes\">https:\/\/methods.sagepub.com\/hnbk\/edvol\/embed\/handbook-of-ethnography\/chpt\/participant-observation-fieldnotes<\/a><\/p>\n<p>Emerson, R. M.; Fretz, R. I. ja Shaw, L. (1995). <em>Writing Ethnographic Fieldnotes.<\/em> Chicago and London: The University of Chicago Press.<\/p>\n<p>Ellis, C. ja Bochner, A. (2000). Autoethnography, Personal Narrative, Reflexivity: Researcher as Subject. N. Denzin ja Y. Lincoln (toim.). <em>The Handbook of Qualitative Research<\/em> (2nd edition) (lk 733\u2013768). London, Thousand Oaks, New Delhi: Sage.<\/p>\n<p>Geertz, C. (2003). <em>Omakandi tarkus:<\/em> <em>esseid t\u00f5lgendavast antropoloogiast<\/em>. Inglise keelest t\u00f5lkinud Triinu Pakk-Allmann. Tallinn: Varrak.<\/p>\n<p>Gobo, G. (2008) <em>Doing Ethnography<\/em>. London, Thousand Oaks, New Delhi: Sage.<\/p>\n<p>Goffman, E. (1961\/1990). <em>Asylum: Essays on the Social Situation of Mental Patients and other Inmates<\/em>. New York: Anchor Books.<\/p>\n<p>Hammersley, M. ja Atkinson, P. (2019). <em>Ethnography. Principles in Practice<\/em>. Fourth edition. London and New York: Routledge.<\/p>\n<p>Holstein, J. A. ja J. F. Gubrium (toim.) (2008). <em>Handbook of Constructionist Research<\/em>. New York, London: The Guilford Press.<\/p>\n<p>Laherand, M.-L. (2008). <em>Kvalitatiivne uurimisviis<\/em>. Tallinn: Infotr\u00fckk O\u00dc.<\/p>\n<p>Maso, I. (2011). Phenomenology and Ethnography. \u00a0P. Atkinson, A. Coffey, S. Delamont, J. Lofland and L. Lofland (toim.).<em> Handbook of Ethnography<\/em> (lk 136\u2013144). London, Thousand Oaks, New Delhi: Sage Publications. <a href=\"https:\/\/methods.sagepub.com\/hnbk\/edvol\/embed\/handbook-of-ethnography\/chpt\/ethnomethodology-ethnography\">https:\/\/methods.sagepub.com\/hnbk\/edvol\/embed\/handbook-of-ethnography\/chpt\/ethnomethodology-ethnography<\/a><\/p>\n<p>Mead, G. H. (1967\/1970). <em>Mind, Self and Society: from the standpoint of a social behaviorist.<\/em> <em>Edited and with an introduction by Charles W. Morris.<\/em> Chicago: University of Chicago Press.<\/p>\n<p>Murphy, E. ja Dingwall, R. (2011). The Ethics of Ethnography. P. Atkinson, A. Coffey, S. Delamont, J. Lofland ja L. Lofland (toim.). \u00a0<em>Handbook of Ethnography <\/em>(lk 339\u2013351). London, Thousand Oaks, New Delhi: Sage Publications. <a href=\"https:\/\/methods.sagepub.com\/hnbk\/edvol\/embed\/handbook-of-ethnography\/chpt\/ethics-ethnography\">https:\/\/methods.sagepub.com\/hnbk\/edvol\/embed\/handbook-of-ethnography\/chpt\/ethics-ethnography<\/a><\/p>\n<p>Pollner, M. ja Emerson, R. M. (2011). Ethnomethodology and Ethnography. P. Atkinson, A. Coffey, S. Delamont, J. Lofland ja L. Lofland (toim.). \u00a0<em>Handbook of Ethnography<\/em> (lk 118\u2013135). London, Thousand Oaks, New Delhi: Sage Publications. <a href=\"https:\/\/methods.sagepub.com\/hnbk\/edvol\/embed\/handbook-of-ethnography\/chpt\/ethnomethodology-ethnography\">https:\/\/methods.sagepub.com\/hnbk\/edvol\/embed\/handbook-of-ethnography\/chpt\/ethnomethodology-ethnography<\/a><\/p>\n<p>Rock, P. (2011). Symbolic Interactionism and Ethnography. P. Atkinson, A. Coffey, S. Delamont, J. Lofland ja L. Lofland (toim.). <em>\u00a0Handbook of Ethnography<\/em> (lk 26\u201338). London, Thousand Oaks, New Delhi: Sage Publications. <a href=\"https:\/\/methods.sagepub.com\/hnbk\/edvol\/embed\/handbook-of-ethnography\/chpt\/symbolic-interactionism-ethnography\">https:\/\/methods.sagepub.com\/hnbk\/edvol\/embed\/handbook-of-ethnography\/chpt\/symbolic-interactionism-ethnography<\/a><\/p>\n<p>Sherman Heyl; B. (2011). Ethnographic Interviewing. P. Atkinson, A. Coffey, S. Delamont, J. Lofland ja L. Lofland (toim.). <em>\u00a0Handbook of Ethnography<\/em> (lk 369\u2013383). London, Thousand Oaks, New Delhi: Sage Publications. <a href=\"https:\/\/methods.sagepub.com\/hnbk\/edvol\/embed\/handbook-of-ethnography\/chpt\/ethnographic-interviewing\">https:\/\/methods.sagepub.com\/hnbk\/edvol\/embed\/handbook-of-ethnography\/chpt\/ethnographic-interviewing<\/a><\/p>\n<p>Str\u00f6mpl, J. (2002). <em>The K. School. Residential Management of Troublesome Girls in Transition-time Estonia<\/em>. (Doktorit\u00f6\u00f6, Department of Social Policy and Social Work, University of Tampere) Tampere: Tampere University Press.<\/p>\n<p>Str\u00f6mpl, J. (2012). Sotsiaalse tegelikkuse konstrueeritud iseloom ja interpreteeriv sotsiaalteadus. Str\u00f6mpl, J., Selg, M. ja Linno, M. (toim.). <em>Narratiivne l\u00e4henemine sotsiaalt\u00f6\u00f6uurimuses. Laste v\u00e4\u00e4rkohtlemise lood <\/em>(lk 15\u201347). Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n<p>Van Maanen, J. (2011). <em>Tales of the Field. On Writing Ethnography. Second Ed.<\/em> Chicago and London: The University of Chicago Press.<\/p>\n<p>Vihalemm, T. (2014). Vaatlus. SAMM. <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/vaatlus\/\">https:\/\/samm.ut.ee\/vaatlus\/<\/a><\/p>\n<p>Whitaker, E. M. ja Atkinson, P. (2023). <em>Ethnographic Explorations: Surrender and Resistance.<\/em> London &amp; New York: Routledge.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de8866b7ae1-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de8866b7ae1-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de8866b7ae1-collapse\">Lisa: V\u00e4ljav\u00f5tted vaatlusp\u00e4evikust K koolis (Str\u00f6mpl, 2002)<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de8866b7ae1-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de8866b7ae1-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td>Kodeerimine, t\u00f5lgendamine<\/td><td>\u00a0Vaatluse kirjeldus<strong><em> Kasvatajate koosolek, kasvatajate tuba, (28.02. 1997)<\/em><\/strong><\/td><\/tr><tr><td>Riigip\u00fcha,<br>eestlus, ajalugu: Eesti iseseisvus,<br>rahvuslik ja riigi identiteet<br>pidulik s\u00fcndmus, t\u00e4histamine<br>h\u00e4iriv faktor \u2013 vastandamine<br>\u00f5pilaste eristamine rahvuskuuluvuse alusel binaarsed opositsioonid: \u201emeie\u201c\u2013\u201enemad\u201c<br>\u201eomad\u201c \u2013\u201ev\u00f5\u00f5rad\u201c<br>Passiivsus <em>vs.<\/em> aktiivsus<br>Teistmoodi olemise aktsepteerimine, lubamine<br>Lahenduste otsimine<br>Sundolukord<\/td><td><br>\u2026<br>V.: Mida te arvate iseseisvusp\u00e4evast? <br><br>\u00dc.: Aktus oli ilus,<br><strong>aga<\/strong> see oli vene t\u00fcdrukutele v\u00f5\u00f5ras. <br><br>Nad tundsid end k\u00f5rvalet\u00f5rjutuna. <br><br>L.: Vene t\u00fcdrukutel on omad p\u00fchad. Me peame neile lubama, et nad valmistaksid midagi ette oma p\u00fchadeks. \u00a0 <br><br>S.: Aga siis eesti t\u00fcdrukud ignoreerivad seda. Me peame selle p\u00f5hjalikult l\u00e4bi m\u00f5tlema!\u201d<\/td><\/tr><tr><td>Opositsioon pedagoogide tasemel<\/td><td>Selleks korraks oli teema ammendatud, aga natuke hiljem r\u00e4\u00e4kis mulle \u00fcks kooli juhtidest (seesama V., kes koosolekut juhatas) \u00fchest detailist seoses iseseisvusp\u00e4eva t\u00e4histamisega, mida koosolekul ei arutatud: \u201eAktuse ajal istus ta (\u00fcks vene \u00f5petajatest) viimases reas ja tegeles vihikute parandamisega. Selline on siis tema hoiak. Ja seda n\u00e4evad t\u00fcdrukud. Mida nemad v\u00f5ivad m\u00f5elda?\u201c<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Memo<\/strong>: koolis, kus \u00f5petamine toimub kahes keeles, taastoodetakse rahvuslikku eraldatust kahe rahvusgrupi vahel, kusjuures r\u00f5hutatakse erinevusi eriti t\u00f5husa vastandamise alusel: oma-v\u00f5\u00f5ras. Eesti ja vene t\u00fcdrukute, aga ka t\u00f6\u00f6tajate vahel on tunda pingeid. Ainult \u00fcksikud r\u00e4\u00e4givad teise rahvusgrupi keelt. Ka vene \u00f5petajad ei r\u00e4\u00e4gi eesti keelt. Ei saa \u00f6elda, et kahe grupi vahel oleks mingi avalik vaen, pigem \u00fcksk\u00f5iksus, huvi puudumine. Siiski demonstreerivad \u00fcksikud \u00f5petajad negatiivset suhtumist Eesti riiklikesse p\u00fchadesse ja selle kaudu eestluse suhtes. Inimesed teretavad \u00fcksteist, naeratavad \u00fcksteisele, kuid sellega asi piirdub.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisainfo intervjuust sama \u00f5petajaga, kes parandas vihikuid iseseisvusp\u00e4eva aktuse ajal. Ta jutustas mulle, et on EV kodanik ja selleks k\u00e4is eesti keele kursustel ning sooritas l\u00f5puks kodakondsuseksami. \u00dcllatav oli tema loo kokkuv\u00f5te: \u201eAga n\u00fc\u00fcdseks olen ma j\u00e4lle k\u00f5ik unustanud. Kui sa ei harjuta, ununeb keel kiiresti.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Reeglid ja erandid<\/strong>. V\u00e4ljav\u00f5te vaatlusp\u00e4evikust<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td>Koodid, m\u00e4rks\u00f5nad<\/td><td>V\u00e4ljav\u00f5te p\u00e4evikust <em>30.04.1997<\/em><\/td><\/tr><tr><td>P\u00e4evare\u017eiim ja erandid, mida juhtkond lubab rikkuda<\/td><td>Reegel on selline, et kell 10 \u00f5htul peavad t\u00fcdrukud olema juba oma voodites, algab \u00f6\u00f6rahu. Koridoris on kaks televiisorit, mida t\u00fcdrukud saavad vaadata enne magamaminekut. Kord juhtus nii, et n\u00e4idati head filmi, mis l\u00f5ppes hiljem. T\u00fcdrukud palusid v\u00e4ga, et neil erandkorras lubataks vaadata film l\u00f5puni. \u00dcks juhtidest lubas seda tingimusel, et k\u00f5ik l\u00e4hevad p\u00e4rast filmi l\u00f5ppu kiiresti magama ja k\u00e4ituvad h\u00e4sti. See juhtus \u00fche kolmap\u00e4eva \u00f5htul.<\/td><\/tr><tr><td>Piiride katsetamine, n\u00f5rgemate l\u00fclide proovimine ja leidmine<\/td><td>\u2014 M\u00f5ne n\u00e4dala p\u00e4rast hakkasid t\u00fcdrukud j\u00e4lle n\u00f5udma televiisori vaatamise luba. \u00dcks kasvatajatest keeldus luba andmast. Siis tulid t\u00fcdrukud minu juurde, et ma kirjutaksin alla mingisugusele paberit\u00fckile. Ma lugesin l\u00e4bi, see oli luba hilis\u00f5htuni televiisorit vaadata. Ma ei kirjutanud sellele alla. T\u00fcdrukud l\u00e4ksid \u00e4ra k\u00fcllaltki rahulikult, nad isegi ei n\u00f5udnud minult midagi, nii nagu tegid enne kirjeldatud stseenis. <br><br>\u00d6\u00f6valvur tuli korrusele ja ma l\u00e4ksin \u00e4ra. <br><br>J\u00e4rgmisel hommikul k\u00fcsisin \u00f6\u00f6valvuri k\u00e4est, et kuidas t\u00fcdrukud \u00f6\u00f6sel k\u00e4itusid. \u201eK\u00f5ik oli korras,\u201c\u00a0 vastas ta, \u201enad vaatasid \u00e4ra \u00f6\u00f6filmi ja siis l\u00e4ksid rahulikult magama ilma mingisuguse probleemita.\u201c<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Memo: K. koolis on korra hoidmine k\u00f5ikide t\u00f6\u00f6tajate poolt \u00e4\u00e4rmiselt oluline, sest siin elavad t\u00fcdrukud, kes on \u00fcldiselt ei ole mingisuguse korraga harjunud. Nende elu enne kooli suunamist oli \u00fcsna stiihiline ja nad ise on impulsiivsed. Sellep\u00e4rast on v\u00e4ga oluline t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja sellised reeglid, mis on kindlalt vajalikud, ja nendest tuleb k\u00f5ikidel ilma eranditeta kinni hoidma. \u00dchekordne reegli eiramine n\u00f5rgestab korda ja tekitab t\u00fcdrukutes segadust, aga ka lootust kehtestada nende endi reegleid. T\u00fcdrukud kasutavad v\u00f5imaluse kohe \u00e4ra ja hakkavad n\u00f5udma luba korrata eelmist toimunud erandlikku k\u00f5rvalekaldumist reeglitest.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Judit Str\u00f6mpl2014, t\u00e4iendatud ja parandatud 2025 Mis on etnograafia? S\u00f5na \u201eetnograafia\u201c on p\u00e4rit kreeka keelest; s\u00f5na esimene pool t\u00e4hendab rahvast ja teine pool kirjeldust ning k\u00f5ige \u00fcldisemalt t\u00e4hendab m\u00f5iste inimeste ja rahvaste kultuuri s\u00fcstemaatilist uurimist. Sotsioloogias on etnograafia \u00fcks p\u00f5hilisi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-29","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29"}],"version-history":[{"count":21,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1216,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29\/revisions\/1216"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}