{"id":28,"date":"2024-04-04T00:12:01","date_gmt":"2024-04-03T21:12:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/eksperiment\/"},"modified":"2025-09-17T17:33:02","modified_gmt":"2025-09-17T14:33:02","slug":"eksperiment","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/eksperiment\/","title":{"rendered":"Eksperiment"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\"><strong><span style=\"font-size: medium;\">Peeter Vihalemm<\/span><\/strong><br>\n<strong><span style=\"font-size: medium;\">2014<\/span><\/strong><\/p>\n<p>Igasuguse eksperimendi eesm\u00e4rk on kontrollida h\u00fcpoteese p\u00f5hjuslike seoste kohta.<\/p>\n<p>Laialdaselt kasutatava m\u00e4\u00e4ratluse kohaselt on eksperiment <em>selline katse, mis on kavandatud p\u00f5hjuslike seletusteni j\u00f5udmiseks<\/em> (Cook ja Campbell 1979, tsiteeritud Elmese, Kantowitzi ja Roedigeri \u00a02013: 146 j\u00e4rgi).<\/p>\n<p>Eksperimenti on palju kasutatud meedia ja kommunikatsiooniga seonduvates uuringutes, \u00a0see on olnud eriti oluline teadete vastuv\u00f5tu tegurite anal\u00fc\u00fcsimisel.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf3dcb0c-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf3dcb0c-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf3dcb0c-collapse\">Eksperimendi loogiline skeem<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf3dcb0c-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf3dcb0c-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Uurija loob v\u00f5i valib teatud olukorra, mille p\u00f5hitunnuseid ta suudab kirjeldada, viib tegevusse oletatava p\u00f5hjuse (<em>s\u00f5ltumatu muutuja<\/em>) ning registreerib selle tegevusse astumise tagaj\u00e4rjed vaadeldavates, <em>s\u00f5ltuvates muutujates <\/em>ning nende vastavuse v\u00f5i mittevastavuse h\u00fcpoteesidele. Teisi v\u00f5imalikke m\u00f5jutegureid p\u00fc\u00fctakse hoida konstantsetena, <em>kontrollitavate muutujatena<\/em>.<\/p>\n<p>Tulemuste usaldusv\u00e4\u00e4rsus tugineb kahele eeldusele.<\/p>\n<ul>\n<li>Uurija peab suutma t\u00f5estada, et tulemuseni viis just nimelt uuritav tegur ja mitte m\u00f5ni teine (<em>sisemine valiidsus<\/em>).<\/li>\n<li>Uurija peab t\u00f5estama, et p\u00f5hjuslik seos kahe n\u00e4htuse vahel on teatud tingimustes seadusp\u00e4rane, et saadud tulemusi v\u00f5ib \u00fcle kanda teistele, mitte-eksperimentaalsetele olukordadele (<em>v\u00e4line valiidsus<\/em>).<\/li>\n<\/ul>\n<p>H\u00fcpoteesi eksperimentaalne t\u00f5estamine tugineb loogilistele skeemidele, mille 1843 esitas inglise filosoof John Stuart Mill.<\/p>\n<p>Neljast Milli loogilisest skeemist kasutatakse sotsiaalteadustes sagedasti <em>ainsa erinevuse meetodit.<\/em><\/p>\n<p><em><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"312\" height=\"195\" class=\"wp-image-280 aligncenter\" title=\"eksperiment.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/eksperiment.png\" alt=\"eksperiment.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/eksperiment.png 312w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/eksperiment-300x188.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 312px) 100vw, 312px\"><\/em><\/p>\n<p>S\u00f5ltumatu muutuja D muutumist (tugevnemist, n\u00f5rgenemist) v\u00f5i puudumist v\u00f5ib pidada s\u00f5ltuva muutuja N muutumise v\u00f5i puudumise p\u00f5hjuseks.<\/p>\n<p>Eksperiment eeldab uuritava n\u00e4htuse p\u00f5hilisi elemente ja omadusi ning nendevahelisi seoseid kajastava mudeli (plokkskeemi) v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist, samuti selle mudeli reaalse toimimise registreerimist erinevates olukordades.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf3dcb1b-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf3dcb1b-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf3dcb1b-collapse\">Laboratoorne eksperiment ja loomulik eksperiment<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf3dcb1b-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf3dcb1b-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Sotsiaalse reaalsuse suure keerukuse ning t\u00f5lgendusliku ja intersubjektiivse iseloomu t\u00f5ttu on p\u00fcsivate tunnetuslike mudelite loomine, nagu ka eksperimendi sisemise ja v\u00e4lise valiidsuse saavutamine, v\u00f5imalik vaid osaliselt.<\/p>\n<p>Suurema sisemise valiidsuse tagavad laboratoorsed eksperimendid, mille puhul tavaliselt v\u00f5rreldakse s\u00fcndmuste arengut kahes grupis, mis on oma koosseisult, seisundilt ja m\u00f5juteguritelt v\u00f5rdsed.<\/p>\n<p>Erinevus on vaid selles, et <em>eksperimentaalgrupis<\/em> on tegevusse viidud s\u00f5ltumatu muutuja ja <em>kontrollgrupis<\/em> mitte. H\u00fcpoteesi kohaselt peaks eksperimentaalgrupis ilmnema kontrollitav p\u00f5hjuslik seos, s\u00f5ltumatu muutuja toime peaks viima teatud tagaj\u00e4rgedeni. Kontrollgrupis selle teguri toime puudub, seega ei tohiks olla ka eksperimentaalgrupis ilmnenud tagaj\u00e4rgi.<\/p>\n<p>Tagaj\u00e4rgede registreerimine t\u00e4hendab nii s\u00f5ltuva muutuja kui ka kontrollitavate muutujate fikseerimist enne eksperimendi algust ja p\u00e4rast seda. Selleks tehakse eksperimendi k\u00e4igus enamasti mitmesuguseid k\u00fcsitlusi ja vaatlusi.<\/p>\n<p>Laboratoorse eksperimendi n\u00f5rkuseks on v\u00e4hene v\u00e4line valiidsus \u2013 ilmnenud seosed ei pruugi reaalsuses avalduda. Osav\u00f5tjad, muutujad ja olukorrad peavad olema esinduslikud, representatiivsed uuritava n\u00e4htuse ja protsessi suhtes, v\u00f5imaldama usaldusv\u00e4\u00e4rselt esile tuua teatava p\u00f5hjusliku seose, mis seadusp\u00e4rasusena kehtib ka teistes analoogilistes olukordades. Selle saavutamine on v\u00e4ga keeruline \u2013 olukorrad, osav\u00f5tjad ja nende hetkeseisund (hetkel aktuaalsed arusaamad ja hinnangud, emotsioonid ja eelistused) erinevad alati m\u00f5nel m\u00e4\u00e4ral.<\/p>\n<p>Loomulik eksperiment tagab suurema v\u00e4lise valiidsuse, kuid v\u00e4ga raske on saavutada sisemist valiidsust, katsealuste koosseisu, olukordade ja m\u00f5jutegurite v\u00f5rdsust k\u00f5ige muu poolest peale s\u00f5ltumatu muutuja.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf3dcb24-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf3dcb24-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf3dcb24-collapse\">Eksperiment meedia ja kommunikatsiooni uuringutes<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf3dcb24-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf3dcb24-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Eksperimenti on sageli kasutatud tekstide vastuv\u00f5tu ja m\u00f5ju uurimisel, l\u00e4\u00e4nemaades eriti aktiivselt 1940.\u20131950. aastatel, seda eesk\u00e4tt veenda p\u00fc\u00fcdvate teadete (propaganda) m\u00f5jutegurite uurimisel. Alates 1990ndatest on eksperimenti taas aktiivselt kasutama hakatud t\u00e4nu arengule uurimismetoodikas, mis v\u00f5imaldab t\u00e4pselt fikseerida teabe vastuv\u00f5tu ps\u00fchhof\u00fc\u00fcsilist k\u00fclge (ps\u00fchhof\u00fc\u00fcsilisi korrelaate) \u2013 silma liikumist, verer\u00f5hku, s\u00fcdame tegevust jms \u2013 ning seostada seda vastuv\u00f5etavate teadete sisu ja vormi tunnustega (l\u00fchi\u00fclevaadet silmakaameraga tehtud uuringutest vt n\u00e4iteks Kurvits 2010: 52\u201354).<\/p>\n<p>Enamasti on kasutusel olnud laboratoorne eksperiment. S\u00f5ja ajal tegi USA Armee Uurimiskeskus (mille teenistuses oli mitmeid hilisemaid maailmakuulsaid ps\u00fchholooge ja sotsiolooge) ka mitu loomulikku eksperimenti.<\/p>\n<p>Seejuures suudetakse n-\u00f6 t\u00e4ieliku eksperimendiga h\u00f5lmata vaid l\u00fchiajalist individuaalset m\u00f5ju ning sedagi vaid osaliselt, piiratud ulatuses ja ilma v\u00e4list valiidsust saavutamata. Eksperimendi loogilist skeemi saab aga kasutada ka sotsiaalse m\u00f5ju uurimisel, teadlikult piirdudes osalise, v\u00e4hem j\u00e4rjekindla eksperimendiga.<\/p>\n<p>Laialdaselt tuntuks on saanud aastatel 1940\u20131960 tehtud eksperimendid nn Yale\u2019i koolkonnalt, mille juht oli Carl Hovland. P\u00f5hiliselt laboratoorsetele eksperimentidele tuginedes p\u00fc\u00fcti selgitada j\u00e4rgmiste tegurite t\u00e4htsust veenda p\u00fc\u00fcdvate teadete vastuv\u00f5tus (vt l\u00e4hemalt n\u00e4iteks Lauristin ja Vihalemm 1977: 60\u201362):<\/p>\n<ul>\n<li>allika staatus m\u00f5jutegurina<\/li>\n<li>\u00fchepoolne v\u00f5i kahepoolne argumenteerimine<\/li>\n<li>poolt- ja vastuargumentide j\u00e4rjekord<\/li>\n<li>s\u00f5naselged v\u00f5i varjatud j\u00e4reldused<\/li>\n<li>ohu ja hirmu tekitamine m\u00f5jutegurina<\/li>\n<li>isiksuse individuaalps\u00fchholoogilised ise\u00e4rasused m\u00f5jutegurina.<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf3dcb2c-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf3dcb2c-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf3dcb2c-collapse\">Eksperimentaalne tekstide vastuv\u00f5tu ja m\u00f5ju uurimine Tartu \u00dclikoolis <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf3dcb2c-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf3dcb2c-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>\u00dclo Vooglaiu juhtimisel toimunud laiaulatuslik ja kompleksne ajalehe Edasi lugejaskonna, sisu ja selle vastuv\u00f5tu, samuti toimetuse uurimine aastatel 1965\u20131976 sisaldas mh nii loomulikke kui ka laboratoorseid eksperimente ajalehetekstide vastuv\u00f5tu ja m\u00f5ju kohta. Loomulike eksperimentide puhul aastatel 1965\u20131966 oli vaatluse all massiteabe valikuline m\u00f5juda laskmine, vastuv\u00f5tt ja meeldej\u00e4tmine, samuti massiteabe kaheastmeline levik ja m\u00f5ju (vt Vooglaid 1972).<\/p>\n<p>Ajalehe Edasi uuringute kompleksi kuulusid ka Peeter Vihalemma 1972. a korraldatud laboratoorsed eksperimendid, mis keskendusid sisu ps\u00fchholoogilisele l\u00e4hedusele ja vormi ebatavalisusele hoiakute aktualiseerijana ajalehetekstide vastuv\u00f5tul (vt Vihalemm 1976). Neidsamu m\u00f5jutegureid, samuti raadiouudiste keelelist kohmakust v\u00f5i ladusust m\u00f5jutegurina k\u00e4sitleti m\u00f5nes hilisemas ajakirjandus\u00fcli\u00f5pilaste diplomit\u00f6\u00f6s aastatest 1976\u20131982.<\/p>\n<p>P\u00e4rast kolmek\u00fcmneaastast vaheaega oli massiteabe vastuv\u00f5tu eksperimentaalne uurimine uuesti p\u00e4evakorral Mihkel Tamme bakalaureuset\u00f6\u00f6s 2013. a, mis keskendus teksti vastuv\u00f5tule paberlehest, veebist ja nutitelefonist (Tamm 2013, 2014). Kuna puudusid selged h\u00fcpoteesid m\u00f5jutegurite kohta, on uuringut nimetatud katseks, mitte eksperimendiks. Kuna aga uuring andis huvipakkuvaid tulemusi ja selle \u00fclesehitus on heas koosk\u00f5las eksperimendi \u00fcldise loogikaga, on allpool toodud sellest l\u00fchi\u00fclevaade. See annab hea ettekujutuse eksperimentaalse uurimist\u00f6\u00f6 v\u00f5imalustest ja v\u00f5iks julgustada neid v\u00f5imalusi kasutama nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktorit\u00f6\u00f6de tegemisel.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf3dcb34-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf3dcb34-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf3dcb34-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf3dcb34-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf3dcb34-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Cook, T. D.; Campbell, D. T. 1979. <em>Quasi-experimentation: Design and analysis for field settings.<\/em> Chicago: Rand Mcnally.<\/p>\n<p>Elmes, D. G.; Kantowitz, B. H.; Roediger, H. L. 2013. <em>Ps\u00fchholoogia uurimismeetodid<\/em>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n<p>Kurvits, R. 2010. <em>Eesti ajalehtede v\u00e4limus 1806\u20132005<\/em>. Dissertationes de mediis et communicationibus Universitatis Tartuensis 10. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n<p>Lauristin, M.; Vihalemm, P. 1977. <em>Massikommunikatsiooni teooria.<\/em> Tartu: Tartu Riiklik \u00dclikool.<\/p>\n<p>Tamm, M. 2013. Uudiste lugemine paberlehest, veebiv\u00e4ljaandest ja nutitelefonidest. Bakalaureuset\u00f6\u00f6 T\u00dc meedia ja kommunikatsiooni instituudis. K\u00e4ttesaadav internetis aadressil <a href=\"http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/32224\">http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/32224<\/a>.<\/p>\n<p>Tamm, M. 2014. Uudiste lugemine paberlehest, veebiv\u00e4ljaandest ja nutitelefonist. \u2013 I. Ude, P. Vihalemm (toim), <em>Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2013.<\/em> Tartu: EAAS, lk-d 38\u201343.<\/p>\n<p>Vihalemm, P. 1976. Hoiakud ajaleheteksti vastuv\u00f5tul. \u2013 J. Peegel (toim), <em>Fakt, s\u00f5na, pilt IX. <\/em>Tartu: Tartu Riiklik \u00dclikool, lk-d 3\u201333.<\/p>\n<p>Vooglaid, \u00dc. 1972. Metod\u00f5, ispolzovann\u00f5je pri issledovanii auditorii gazet\u00f5 \u201eEdasi\u201c i dejatelnosti redaktsii. \u2013 \u00dc. Vooglaid (toim), <em>Trud\u00f5 po sotsiologii II.<\/em> Tartu: Tartu Riiklik \u00dclikool, lk-d 5\u2013101.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf3dcb39-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf3dcb39-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf3dcb39-collapse\">Soovitatav lisalugemine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf3dcb39-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf3dcb39-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Babbie, E. 2008. <em>The Basics of Social Research.<\/em> 4th edition. Belmont, CA: Thomson Wadsworth (eesk\u00e4tt 8. ptk \u201eExperiments\u201c).<\/p>\n<p>Elmes, D. G.; Kantowitz, B. H.; Roediger, H. L. 2013. <em>Ps\u00fchholoogia uurimismeetodid<\/em>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus (eesk\u00e4tt 7. ptk \u201eEksperimendi alused\u201c).<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf3dcb60-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf3dcb60-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf3dcb60-collapse\">Lisa \u2013 Mihkel Tamme \u00fclevaade oma bakalaureuset\u00f6\u00f6st<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf3dcb60-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf3dcb60-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>V\u00f5ime eeldada, et nutitelefonide kui \u00fche uue v\u00f5imaliku uudiste lugemise meediumi t\u00e4htsus on kasvamas.<\/p>\n<p>K\u00fcsimus on, kuidas inimesed nutitelefonist uudiseid lugedes k\u00e4ituvad. Kuidas m\u00f5jutavad telefoni tehnilised erip\u00e4rad uudiste lugemist? Kas eri meediumidel on uudiste lugemise m\u00f5ttes vahet? Kas m\u00f5nest meediumist lugedes j\u00e4\u00e4b rohkem meelde ja teisest v\u00e4hem?<\/p>\n<p>Bakalaureuset\u00f6\u00f6 k\u00e4igu ja tulemuste k\u00e4sitlemist tuleb alustada minu seminarit\u00f6\u00f6st, milles uurisin, kas erinevatest keskkondadest lugedes teevad lugejad erinevaid valikuid ning millest see tuleneb.<\/p>\n<p>Seminarit\u00f6\u00f6s korraldasin katse, milles osalenutel palusin lugeda konkreetse p\u00e4eva (6. detsember 2012) artikleid Postimehe paberlehest, veebilehelt ning nutirakendusest. Katse veebilehelt lugenute ning nutirakendusest lugenute r\u00fchmadega toimus hommikul kell 8.40, sest p\u00e4eva varasematel tundidel kattuvad veebis avaldatud uudised paberlehes samal p\u00e4eval ilmunuga k\u00f5ige enam. P\u00e4eva jooksul kattuvus oluliselt v\u00e4heneb, sest veebilehel t\u00e4iendatakse uudisvoogu pidevalt. Nutirakenduses oli lugejatel v\u00f5imalik lugeda samu uudiseid, mis veebilehel, kuid nutirakenduses on uudised j\u00e4rjestatud \u00fcksnes ilmumise aja j\u00e4rgi, nende t\u00e4htsust ei ole arvesse v\u00f5etud, nagu seda suurel m\u00e4\u00e4ral tehakse veebiv\u00e4ljaannetes.<\/p>\n<p>Paberlehte lugenute uudistevalik kattus veebilehte lugenute valikuga 11% ulatuses. Nutirakendusest sai lugeda samasuguseid uudiseid kui veebilehek\u00fcljelt. Seega sai seminarit\u00f6\u00f6 tulemustest t\u00e4heldada, et kuigi k\u00f5ik katsealused lugesid sama Postimehe numbrit, oli uudistevalik eri meediumide puhul v\u00e4gagi erinev, \u00fcletades erinevuse paber- ja veebiv\u00e4ljaande sisus.<\/p>\n<p>Seminarit\u00f6\u00f6 katse tulemusena sai v\u00f5rrelda, kui p\u00f5hjalikult \u00fchest v\u00f5i teisest meediumist uudiseid loeti.<\/p>\n<p>Paberlehest loeti kokku keskmiselt 40 uudist, mis moodustas 53% k\u00f5ikidest paberlehes pakutud uudistest. 28% ulatuses lugesid katses osalenud inimesed paberlehest samu artikleid. Keskmist artikli lugemiseks kulunud aega katsest ei selgunud.<\/p>\n<p>Veebiv\u00e4ljaandest loeti kokku keskmiselt 42 uudist, mis moodustas 19% k\u00f5ikidest veebiv\u00e4ljaandes kell 8.40 avaldatud uudistest. 26% ulatuses lugesid katses osalenud inimesed veebiv\u00e4ljaandest samu artikleid. Keskmiselt loeti \u00fcht artiklit 55 sekundit.<\/p>\n<p>Nutiseadmest loeti kokku keskmiselt 30 uudist. 47% ulatuses lugesid katses osalenud inimesed nutitelefonist samu artikleid. Keskmiselt loeti \u00fcht artiklit 41 sekundit.<\/p>\n<p>Selgus, et eri keskkondadest Postimeest lugedes teevad lugejad t\u00f5epoolest erinevaid valikuid. Saadud tulemustest sai j\u00e4reldada, et nutitelefonidest loetakse uudiseid pealiskaudsemalt. Seda n\u00e4itas nii loetud uudiste arv, uudise lugemisele p\u00fchendatud aeg kui ka intervjuudest ilmnenud tendentsid.<\/p>\n<p>Kuigi seminarit\u00f6\u00f6 k\u00e4igus l\u00e4biviidud katsest selgus, et nutiseadmetest uudiste lugemisele p\u00fchendatav aeg on peaaegu viiendiku v\u00f5rra l\u00fchem kui veebist lugedes, olen arvamusel, et nutitelefonist uudiste lugemisel on ka k\u00fclgi, mille poolest v\u00f5ib selle kaudu uudiste lugemine olla veebi v\u00f5i paberlehega v\u00f5rreldes ehk isegi efektiivsem. Nimelt ei ole nutitelefonist uudiseid lugedes artiklite \u00fcmber ega keskel reklaame. Samamoodi ei j\u00e4\u00e4 lugeja vaatev\u00e4lja teisi artikleid, nagu seda v\u00f5ib juhtuda paberlehest uudiseid lugedes. Nutitelefonist uudiste lugemise heaks k\u00fcljeks on see, et kui lugeja artikli juba avab, siis saab ta t\u00e4ielikult keskenduda ainult \u00fchele tekstile, segavad faktorid tema vaatev\u00e4lja ei ulatu.<\/p>\n<p>Selleks et teada saada, kas kasutatav keskkond on uudise lugemise kvaliteeti m\u00f5jutanud, korraldasin bakalaureuset\u00f6\u00f6 tarvis uue katse.<\/p>\n<p><strong>Katse k\u00e4ik ja katsematerjal<\/strong><\/p>\n<p>Katse toimus 10. aprillil 2013. Katses osales 18 inimest, kes jagati kolme kuueliikmelisse r\u00fchma. R\u00fchmad jagunesid paberlehe r\u00fchmaks, veebilehe r\u00fchmaks ning nutitelefoni r\u00fchmaks. K\u00f5ik r\u00fchmad lugesid t\u00e4pselt samu tekste.<\/p>\n<p>K\u00f5ik katses osalenud olid Tartu \u00dclikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi esimese ning teise kursuse tudengid. Katses osalejateks valisin just selle grupi inimesi, sest neil on k\u00f5rgendatud meediahuvi ning samasugused baasteadmised. Teadmiste ning hoiakute poolest homogeenne valik oli oluline, et saada paremini v\u00f5rreldavaid tulemusi. Lisaks oli mul k\u00f5ige lihtsam koguda katse jaoks piisavalt suur valim just kodusest ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudist.<\/p>\n<p>Katses osalenud isikud jagunesid kolme r\u00fchma, pidades silmas tasakaaluprintsiipi, mille kohaselt pidanuks igas r\u00fchmas olema katses osalevate esimese ning teise kursuse tudengite vaheline tasakaal. Samuti oli oluline ka iga r\u00fchma sooline tasakaal. Nutitelefonist uudiseid lugeva r\u00fchma puhul tuli silmas pidada, et suuremal osal sellesse r\u00fchma m\u00e4\u00e4ratud tudengitel oleks olemas isiklik nutitelefon.<\/p>\n<p>Tekstidena kasutasin Postimees.ee-s avaldatud artikleid, mis olid ilmunud rohkem kui \u00fcks kuu enne katset. N\u00f5nda pikk ajavahe oli oluline, sest isegi kui m\u00f5ni katses osalenu oli artikleid varem lugenud, siis ei pruukinud tal k\u00f5ik enam v\u00e4ga t\u00e4pselt meeles olla.<\/p>\n<p>Et muuta katses osalenute jaoks tekstide lugemine v\u00f5imalikult reaalse elu situatsiooniga sarnaseks, otsustasin luua paberlehe, veebilehe ning nutilehe, mis sarnanesid v\u00f5imalikult palju reaalsete paber-, veebi- ja nutilehtedega. \u00a0Kujuteldava paberlehe, veebilehe ning nutilehe loomine oli oluline, et katsematerjal oleks k\u00f5igi jaoks \u00fchesugune.<\/p>\n<p>Loodud paberleht, mis kandis nime Kerav\u00e4lk, koostati peamisi ajalehe sisu ja vormi printsiipe j\u00e4rgides. Neljalehek\u00fcljelise ajalehe esik\u00fcljel asusid t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsemate ja paeluvamate lugude l\u00fchitutvustused, mis v\u00f5inuks lehte lugema \u00e4rgitada.<\/p>\n<p>Esik\u00fclje p\u00f5hiuudis kandis pealkirja \u201eVaba ajakirjandus kadunud?\u201c, mis eeldatavasti pidanuks \u00e4rgitama katses osalenud ajakirjandustudengeid artiklit lugema, sest see puudutas otseselt nende eriala. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kolm uudist, mis esik\u00fclje allreas olid esile toodud, olid spordiuudis \u201eKanepi naaseb m\u00e4nguv\u00e4ljakutele\u201c, v\u00e4lisuudis \u201eEuroopa ootab uut liidrit, Van Rompuy pakib pillid kokku\u201c ja meelelahutusuudis \u201eUrmas Kruuse v\u00e4rvikas elu\u201c.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"325\" height=\"384\" class=\"wp-image-281 aligncenter\" title=\"keravalk.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/keravalk.png\" alt=\"keravalk.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/keravalk.png 325w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/keravalk-254x300.png 254w\" sizes=\"auto, (max-width: 325px) 100vw, 325px\"><\/p>\n<p>Paberlehe Kerav\u00e4lk teine ja kolmas lehek\u00fclg olid paarisk\u00fclg. L\u00e4htudes Eesti ajalehtede \u00fclesehitusest, olid ka paberlehe Kerav\u00e4lk teisel lehek\u00fcljel Eesti uudised. Kodumaiste uudiste valikus oli artikkel tol hetkel sisepoliitiliselt k\u00f5rgendatud t\u00e4helepanu all olnud Politsei- ja Piirivalveameti kohta ning artikkel, mis puudutas r\u00f5ivakaubandusettev\u00f5tte Baltika majandustulemusi. Kolmandal lehjek\u00fcljel olid v\u00e4lisuudised. Katses osalenutel oli v\u00f5imalus lugeda esilehel p\u00f5hiuudisena esitletud artiklit \u201eBriti poliitikud leppisid kokku uutes ajakirjandusreeglites\u201c. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kaks artiklit olid \u201eHiina s\u00fc\u00fcdistab USAd regulaarsetes k\u00fcberr\u00fcnnakutes\u201c ja \u201eVan Rompuy lahkub tuleval aastal poliitikast\u201c. Paarisk\u00fclg n\u00e4gi v\u00e4lja selline \u2013 teine lehek\u00fclg on vasakpoolne pilt ning kolmas lehek\u00fclg on parempoolne.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"537\" height=\"373\" class=\"wp-image-282 aligncenter\" title=\"pilt.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt.png\" alt=\"pilt.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt.png 537w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-300x208.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 537px) 100vw, 537px\"><\/p>\n<p>Viimasele lehek\u00fcljele paigutasin meelelahutusuudised. Oluline on m\u00e4rkida, et arvestasin meelelahutuse sisse ka spordiuudised, millele on tavaliselt ajalehtedes p\u00fchendatud terve paarisk\u00fclg. Spordiuudisena oli katses osalenutel v\u00f5imalik lugeda esik\u00fcljel presenteeritud artiklit \u201eKanepi naaseb tuleval n\u00e4dalal turniirikarusellile\u201c. Meelelahutusuudiste seas oli ka teine esik\u00fcljel esile toodud uudis \u201eUrmas Kruusel endise br\u00fcneti asemele kaasaks blondiin\u201c. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kaks uudist olid \u201ePotililled kolivad kevadel peenrasse\u201c ja \u201eBulgaaria vahetas juba valitud eurolaulu v\u00e4lja\u201c.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"386\" height=\"401\" class=\"wp-image-283 aligncenter\" title=\"pilt1.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt1.png\" alt=\"pilt1.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt1.png 386w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt1-289x300.png 289w\" sizes=\"auto, (max-width: 386px) 100vw, 386px\"><\/p>\n<p>Veebileht Kerav\u00e4lk sisaldas t\u00e4pselt samu artikleid ja fotosid ning oli kujundatud v\u00f5imalikult sarnaselt Eesti <em>online<\/em>-uudistek\u00fclgedega. V\u00f5tsin eeskuju Postimees.ee elementidest. Et veebileht n\u00e4eks v\u00e4lja v\u00f5imalikult sarnane Eestis populaarsete <em>online<\/em>-uudisk\u00fclgedega, s\u00e4ttisin katse tarvis loodud veebik\u00fcljele ka reklaamb\u00e4nnerid. Reklaamide seadmine \u00e4\u00e4reribale ning lehek\u00fclje all\u00e4\u00e4rde pidanuks hajutama lugejate t\u00e4helepanu, samamoodi nagu reklaamid v\u00f5ivad m\u00f5juda ka iga p\u00e4ev veebist uudiseid lugedes.<\/p>\n<p>Nutitelefonidele loodud veebilehes olid samuti t\u00e4pselt samad artiklid ja fotod, kuid selle disainis ei j\u00e4rgitud Postimehe nutirakenduse disainipoolt. Pigem sarnanes see Postimehe alla kuuluva meelelahutusk\u00fclje Elu24.ee nutiseadmetele kujundatud disainiga.<\/p>\n<p><strong>Katse tulemustest<\/strong><\/p>\n<p>P\u00e4rast k\u00f5igi artiklite l\u00e4bilugemist tuli katsealustel vastata k\u00fcsimustikule, milles nad iga artikli puhul m\u00e4rkisid k\u00f5igepealt, kui p\u00f5hjalikult nad seda lugesid (vastusevariandid: p\u00f5hjalikult, osaliselt, vaatasin \u00fcle, praktiliselt ei lugenud), seej\u00e4rel vastasid kahele faktik\u00fcsimusele, mis seondusid artikli sisuga. M\u00f5ned k\u00fcsimustest olid etteantud vastusevariantidega.<\/p>\n<p>Lugemiskvaliteedi erinevust katses osalenud r\u00fchmade vahel kontrollisin mitmel erineval meetodil.<\/p>\n<p>Esimene meetod arvestas seda, kui palju katsealustele uudistest meelde j\u00e4i ning kui p\u00f5hjalikult nad uudiseid lugesid. K\u00f5igi uudiste lugemise keskmist p\u00f5hjalikkust on edaspidi nimetatud lugemisindeksiks.<\/p>\n<p>Kui katses osalenu m\u00e4rkis, et ta luges uudiseid p\u00f5hjalikult, oli see indeksi v\u00e4\u00e4rtuse arvutamiseks kolme punkti v\u00e4\u00e4riline, osaline lugemine andis kaks punkti, p\u00f5gus \u00fclevaatamine \u00fche punkti ning mittelugemine null punkti. Lisaks sellele arvutasin kokku iga katses osalenud isiku \u00f5iged vastused k\u00fcsimustikule (\u00f5igesti meeldej\u00e4\u00e4nud faktid), seej\u00e4rel leidsin\u00a0 arvutasin ka kogu r\u00fchma keskmise tulemuse.<\/p>\n<p>See meetod andis j\u00e4rgmised tulemused:<br>\npaberlehte lugenud r\u00fchm \u2013 keskmine lugemisindeks 2,63 ning keskmine \u00f5igete vastuste arv 11,6;<br>\nveebilehte lugenud r\u00fchm \u2013 keskmine lugemisindeks 2,4 ning keskmine \u00f5igete vastuste arv 11,4;<br>\nnutilehte lugenud r\u00fchm \u2013 keskmine lugemisindeks 2,53 ning keskmine \u00f5igete vastuste arv 9,8.<\/p>\n<p>Nagu n\u00e4ha, loeti k\u00f5ige p\u00f5hjalikumalt paberlehte, k\u00f5ige rohkem j\u00e4eti selles r\u00fchmas ka fakte meelde, r\u00fchma keskmine \u00f5igete vastuste arv oli 11,6. Kuid v\u00f5rreldes paberlehega oli keskmine \u00f5igete vastuste arv peaaegu sama k\u00f5rge ka veebist uudiseid lugenud r\u00fchma puhul \u2013 11,4. Erinevus keskmiste vahel ei olnud statistiliselt oluline. Seevastu nutitelefonist uudiseid lugenute puhul oli meeldej\u00e4tmise n\u00e4itaja (9,8) oluliselt madalam nii paberlehte kui ka veebiv\u00e4ljaannet lugenute keskmisest. Nutir\u00fchma puhul oli huvitav ka see, et kuigi lugemisindeksi j\u00e4rgi loeti nutitelefonist uudiseid veidi p\u00f5hjalikumalt kui veebilehest, oli meeldej\u00e4tmine kehvem.<\/p>\n<p>Katse tulemuste arvutamiseks oli ka teine meetod, mis arvestas \u00fcldise lugemiskvaliteedi arvutamisel lugemisindeksi ning \u00f5igete ja valede vastuste seotust.<\/p>\n<p>Selle meetodi puhul tuli k\u00f5igepealt arvestada, kuidas on katses osalenud isik m\u00e4rkinud, kui p\u00f5hjalikult ta konkreetset artiklit luges. P\u00f5hjalikult lugemine oli v\u00e4\u00e4rt kolm punkti, osaliselt lugemine kaks punkti, artikli p\u00f5gus \u00fclevaatamine oli v\u00e4\u00e4rt \u00fche punkti ning mittelugemine null punkti. Neid punkte seostatasin \u00f5igete ja valede vastustega. Kui katses osalenu m\u00e4rkis, et ta luges konkreetset artiklit p\u00f5hjalikult ehk kolme punkti v\u00e4\u00e4riliselt, siis seda artiklit puudutavate k\u00fcsimuste eest sai ta \u00f5igesti vastates kolm punkti ning valesti vastates miinus kolm punkti. Kui ta m\u00e4rkis, et ta luges artiklit osaliselt, siis olid \u00f5iged ja valed vastused v\u00e4\u00e4rt vastavalt kaks ja miinus kaks punkti. Artikli p\u00f5gus \u00fclevaatamine andis \u00f5igesti vastates \u00fche punkti ning valesti vastates miinus \u00fche punkti. Mittelugemine oli v\u00e4\u00e4rt null punkti.<\/p>\n<p>Sellise arvutusmeetodi j\u00e4rgi sain j\u00e4rgmised tulemused. V\u00e4lja on toodud kogu r\u00fchma \u00fcldine tulemus ning \u00fche r\u00fchmas olnud osaleja keskmine punktide arv:<br>\npaberlehte lugenud r\u00fchm \u2013 110 punkti, keskmine 22;<br>\nveebilehte lugenud r\u00fchm \u2013 88 punkti, keskmine 17,6;<br>\nnutilehte lugenud r\u00fchm \u2013 51 punkti, keskmine 10,2.<\/p>\n<p>Arvutusmeetodite abil saadud tulemustest v\u00f5ime teha m\u00f5ningad \u00fcsna k\u00f5nekad j\u00e4reldused ja kokkuv\u00f5tted.<\/p>\n<p>Paberlehest uudiseid lugenutel j\u00e4i teiste v\u00f5rreldavate r\u00fchmadega loetud tekstidest k\u00f5ige enam fakte meelde. Erinevatel meetoditel arvutades selgusid paberlehest uudiseid lugenud r\u00fchma kohta j\u00e4rgmised tulemused:<br>\nesimene meetod \u2013 11,6 punkti ehk 73% maksimumist<br>\nteine meetod \u2013 22 punkti ehk 46% maksimumist<\/p>\n<p>Veebilehest uudiseid lugenutel oli uudiste lugemise efektiivsus sarnane paberlehest uudiseid lugenutega. Erinevatel meetoditel arvutades selgusid veebilehest uudiseid lugenud r\u00fchma kohta j\u00e4rgmised tulemused:<br>\nesimene meetod \u2013 11,4 punkti ehk 71% maksimumist;<br>\nteine meetod \u2013 17,6 punkti ehk 37% maksimumist.<\/p>\n<p>Nutitelefonidest uudiseid lugenutel j\u00e4i v\u00f5rreldes teiste r\u00fchmadega loetud tekstidest meelde k\u00f5ige v\u00e4hem fakte. Erinevatel meetoditel arvutades selgusid nutitelefonist uudiseid lugenud r\u00fchma kohta j\u00e4rgmised tulemused:<br>\nesimene meetod \u2013 9,8 punkti ehk 61% maksimumist;<br>\nteine meetod \u2013 10,2 punkti ehk 21% maksimumist.<\/p>\n<p>Keskendudes teisel meetodil tehtud arvutustele, v\u00f5ib teha m\u00f5ned \u00fcldistused. Selgus, et k\u00f5ige parema tulemuse saavutas paberlehest uudiseid lugenud katser\u00fchm, mis sai 22 punkti. K\u00f5ige parema r\u00fchma tulemuse t\u00e4histame 100%-ga. Veebist uudiste lugemise efektiivsus (meeldej\u00e4etud faktide arv) paberlehe suhtes oli 80% \u2013 see t\u00e4hendab teise meetodi abil leitud katse tulemuste suhet parima tulemuse suhtes. Vastav lugemise efektiivsus nutitelefonist uudiste lugemise puhul oli 46%.<\/p>\n<p>Katse tulemusi anal\u00fc\u00fcsides v\u00f5ib t\u00f5deda, et uudiste lugemise efektiivsus (faktide meeldej\u00e4tmine) on t\u00f5epoolest seotud sellega, millisest meediumist lugeja uudiseid loeb. Veebilehelt uudiste lugemine on efektiivsuse poolest viiendiku v\u00f5rra kehvem kui paberlehest lugedes. K\u00f5ige v\u00e4hem j\u00e4i lugejatele meelde nutitelefonist uudiseid lugedes, \u00a0\u00fcle poole v\u00e4hem kui paberlehest lugenule.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Peeter Vihalemm 2014 Igasuguse eksperimendi eesm\u00e4rk on kontrollida h\u00fcpoteese p\u00f5hjuslike seoste kohta. Laialdaselt kasutatava m\u00e4\u00e4ratluse kohaselt on eksperiment selline katse, mis on kavandatud p\u00f5hjuslike seletusteni j\u00f5udmiseks (Cook ja Campbell 1979, tsiteeritud Elmese, Kantowitzi ja Roedigeri \u00a02013: 146 j\u00e4rgi). Eksperimenti on &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-28","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2094,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions\/2094"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}