{"id":25,"date":"2024-04-04T00:12:01","date_gmt":"2024-04-03T21:12:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/indikaatorid-ja-indeksid\/"},"modified":"2025-09-17T17:31:24","modified_gmt":"2025-09-17T14:31:24","slug":"indikaatorid-ja-indeksid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/indikaatorid-ja-indeksid\/","title":{"rendered":"Sotsiaalsed indikaatorid"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\"><span style=\"font-size: medium;\"><strong>Avo Trumm<\/strong><\/span><br><span style=\"font-size: medium;\"><strong>2014<\/strong><\/span><\/p>\n<p>Indikaatorid ja indeksid on kvantitatiivses anal\u00fc\u00fcsis laialdaselt kasutatavad n\u00e4itajad.\u00a0 Indikaatorite abil iseloomustatakse (enamasti kaudselt) erinevaid\u00a0 reaalseid n\u00e4htusi ja protsesse, indeksid on\u00a0 kompleksn\u00e4itajad, mis saadakse erinevate tunnuste \u00fchendamisel.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf1b8172-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf1b8172-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf1b8172-collapse\">Indikaatorite m\u00f5iste ja olemus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf1b8172-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf1b8172-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>K\u00f5ige \u00fcldisemalt v\u00f5ib indikaatoreid defineerida kui m\u00f5\u00f5detavaid muutujaid, mille puhul oletatakse, et nad m\u00f5\u00f5davad teisi (enamasti mittem\u00f5\u00f5detavaid) muutujaid (Bunge, 1975). Indikaatoreid kasutatakse laialdaselt k\u00f5ikidel elualadel: meditsiinis on inimese tervisliku seisundi\u00a0 hindamisel esmasteks indikaatoriteks kehatemperatuur ja verer\u00f5hk, mis on lihtsalt ja kohe m\u00f5\u00f5detavad; keskkonnaseires m\u00f5\u00f5detakse \u00f5hu v\u00e4\u00e4vli- ja veekogude nitraadisisaldust; majandusteadustes v\u00e4ljendab \u00fche elaniku kohta arvestatud sisemajanduse kogutoodang riikide j\u00f5ukust jne. Arusaadavalt\u00a0 kirjeldavad n\u00e4itena toodud indikaatorid vaid v\u00e4ikest osa k\u00f5ne all oleva n\u00e4htuse (tervis, keskkonna olukord, majanduslik j\u00f5ukus) koguspektrist, kuid siinjuures eeldatakse, et valitud indikaatoriga m\u00f5\u00f5detav osa toob siiski v\u00e4lja k\u00f5ige olulisema\/t\u00e4henduslikuma.\u00a0 Indikaator ongi olulise t\u00e4hendusj\u00f5uga suhteliselt lihtsasti m\u00f5\u00f5detav arvn\u00e4itaja ning peamiseks metodoloogiliseks v\u00e4ljakutseks indikaatorite kasutamisel andmeanal\u00fc\u00fcsis on sobivaima m\u00f5\u00f5detava tunnuse leidmine.<\/p>\n<p>Sotsiaalteadustes on kasutusel erinevad <strong><em>sotsiaalsed indikaatorid<\/em><\/strong>.\u00a0 Sotsiaalsed indikaatorid annavad pidevaid teadmisi \u00fchiskonna toimimisest ja arengust ning v\u00f5imaldavad selgitada \u00fchiskonna seisundit, kaardistada sotsiaalseid probleeme ning prognoosida edasisi arengutrende (Noll, 1996). Indikaatorite abil toimub \u00fchiskondlike protsesside seire, poliitikate kavandamine ja poliitikameetmete t\u00f5hususe ja m\u00f5ju hindamine. Bauer (1966) nimetab indikaatoreid t\u00f5endusmaterjaliks, mis v\u00f5imaldab meil hinnata, kus me oleme ja kuhu me l\u00e4heme. K\u00f5ige t\u00fc\u00fcpilisemaks sotsiaalsete indikaatorite kasutusvaldkonnaks ongi \u00fchiskonna ja poliitika protsesside anal\u00fc\u00fcs, mille ilmekaks n\u00e4iteks Eestis on inimarengu aruanded (vt <a href=\"http:\/\/www.kogu.ee\">www.kogu.ee<\/a>), rahvusvahelises kontekstis aga erinevad riikidevahelised v\u00f5rdlused (nt Rahvusvahelise Majandus- ja Koost\u00f6\u00f6organisatsiooni OECD iga-aastane \u00fclevaade <a href=\"http:\/\/www.keepeek.com\/Digital-Asset-Management\/oecd\/social-issues-migration-health\/society-at-a-glance-2014_soc_glance-2014-en#page1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u201eSociety at Glance\u201c<\/a>.<\/p>\n<p>Oma p\u00f5hifunktsioonist l\u00e4htuvalt peavad sotsiaalsed indikaatorid esindama \u00fchiskonna erinevaid makro\u00fcksusi \u2013 riike, regioone, institutsioone, suuri inimkooslusi jne. Nende \u201etootmine\u201c p\u00f5hineb nimetatud makro\u00fcksuste suhtes representatiivsetel andmestikel (loendused, vaatlused, registrip\u00f5hised andmed, k\u00fcsitlused) ja toimub riiklikes statistikaametites ja rahvusvaheliste organisatsioonide (\u00dcRO, OECD, ILO, Maailmapank, WHO jne) vastavates osakondades. Indikaatorid avaldatakse (temaatilistes) statistikakogumikes ja interneti andmebaasides (vt nt <a href=\"http:\/\/www.stat.ee\">www.stat.ee<\/a>, <a href=\"http:\/\/epp.eurostat.ec.europa.eu\/portal\/page\/portal\/eurostat\/home\/\">http:\/\/epp.eurostat.ec.europa.eu\/portal\/page\/portal\/eurostat\/home\/<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.oecd.org\/statistics\/\">http:\/\/www.oecd.org\/statistics<\/a>. Indikaatorid on lihtsa leitavuse huvides esitatud hierarhiliselt struktureeritud valdkondade ja alateemade l\u00f5ikes. N\u00e4iteks on Eesti Statistika andmebaas jagatud neljaks suureks valdkonnaks: keskkond, majandus, rahvastik ja sotsiaalelu, millest viimane jaguneb omakorda <a href=\"http:\/\/pub.stat.ee\/px-web.2001\/Database\/Sotsiaalelu\/databasetree.asp\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">11 alateemaks<\/a>. Hierarhilise valdkondlik-temaatilise \u00fclesehitusega on ka teised sotsiaalsete indikaatorite andmebaasid.<\/p>\n<p>Sotsiaalsete indikaatorite kasutajatering\u00a0 on v\u00e4ga lai: \u00fchiskonnateadlased, poliitika kujundajad ja elluviijad, statistikud, valitsusringkonnad, rahvusvahelised organisatsioonid, ettev\u00f5tjad, t\u00f6\u00f6andjad, survegrupid ja kodaniku\u00fchendused, ajakirjanikud jne.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf1b817c-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf1b817c-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf1b817c-collapse\">Indikaatorite t\u00fc\u00fcbid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf1b817c-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf1b817c-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>S\u00f5ltuvalt sellest, mida, kuidas ja miks indikaatoritega m\u00f5\u00f5detakse, jagunevad indikaatorid v\u00e4ga erinevateks t\u00fc\u00fcpideks. Nii v\u00f5ib eristada nt kirjeldavaid ja normatiivseid indikaatoreid, millest esimesed annavad neutraalset informatsiooni selle kohta, kuidas \u00fchiskonnas \u201easjad on\u201c (kui suur on s\u00fcndimus v\u00f5i t\u00f6\u00f6h\u00f5ive m\u00e4\u00e4r); normatiivsed indikaatorid aga sedastavad, kuidas \u201easjad peaksid \u00fchiskonnas olema\u201c\u00a0 (nt rahvastiku loomuliku iibe tagamiseks peaks iga naine s\u00fcnnitama elu jooksul keskmiselt 2,2 last; ELi t\u00f6\u00f6h\u00f5ivepoliitika eesm\u00e4rgiks on saavutada t\u00f6\u00f6ealise elanikkonna 75% h\u00f5ivatus vms). Kirjeldavaid indikaatoreid kasutatakse enamasti rakendusliku v\u00f5i akadeemilise suunitlusega anal\u00fc\u00fcsides, normatiivseid indikaatoreid aga poliitikate kavandamisel ja nende t\u00f5hususe hindamisel. Poliitikaanal\u00fc\u00fcsi v\u00f5tmes nimetatakse kirjeldavaid indikaatoreid seisundiindikaatoriteks ning normatiivseid indikaatoreid surve- v\u00f5i tulemusindikaatoriteks. Suurt vahet tehakse objektiivsete ja subjektiivsete indikaatorite vahel. Objektiivsed indikaatorid on m\u00f5\u00f5detud inimeste hinnangutest ja arvamustest s\u00f5ltumata (nt sisemajanduse kogutoodang, keskmine sissetulek v\u00f5i valimistel osalemine), subjektiivsed indikaatorid on aga hoiakute-, v\u00e4\u00e4rtuste- ja hinnangutep\u00f5hised (nt \u00f5nnelikkuse m\u00e4\u00e4r, rahulolu sissetulekuga v\u00f5i usaldus poliitikute vastu). Sarnasest loogikast l\u00e4htuvalt eristatakse ka staatilisi (hetkeolukorda iseloomustavaid, nt sisemajanduse kogutoodang 2012. aastal) ja d\u00fcnaamilisi (sotsiaalseid muutusi peegeldavaid, nt SKT juurdekasv) indikaatoreid, \u00fchiskonna ressursse (nt sotsiaalkulutuste maht riigieelarves) v\u00f5i vajadusi (hooldusteenust vajavate isikute arv) iseloomustavaid indikaatoreid jne.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf1b8184-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf1b8184-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf1b8184-collapse\">Indikaatorite valikup\u00f5him\u00f5tted<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf1b8184-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf1b8184-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Vaatamata indikaatorite temaatilisele jaotusele on neid ka teemade kaupa v\u00e4ga palju ning nende hulgast sobilike n\u00e4itajate valimine keeruline \u00fclesanne. Kahtlemata on esmaseks valikuprintsiibiks eesm\u00e4rgip\u00e4rasus ehk milleks ja kellele otsitavat indikaatorit vaja on, kas olukorra kirjeldamiseks, poliitika t\u00f5hususe hindamiseks, kitsa valdkonna spetsialistide informeerimiseks v\u00f5i avalikkuse teavitamiseks meedia vahendusel, eri riikide hetkeolukorra v\u00f5rdlemiseks v\u00f5i pikemate arengutrendide anal\u00fc\u00fcsimiseks.<\/p>\n<p>\u00dcldised indikaatorite valiku p\u00f5him\u00f5tted on j\u00e4rgmised (Innes, 1990 ja McEwin 1995, p\u00f5hjal): indikaator peab 1) olema asjassepuutuv ja probleemiga seotud; 2) olema loogiline, \u00fcheselt m\u00f5istetav ja lihtsasti t\u00f5lgendatav; 3) olema tundlik uuritava n\u00e4htuse suhtes; 4) andma n\u00e4htusest v\u00f5imalikult tervikliku pildi; 5) olema reaalselt m\u00f5\u00f5detav; \u00a06) andma usaldusv\u00e4\u00e4rseid tulemusi, 7) v\u00f5imaldama koostada aegridu; 8) olema vajadusel loogiliselt seostatav teiste indikaatoritega; 9) olema aktsepteeritav erinevate kasutajar\u00fchmade (teadlased-poliitikud-ametnikud-ajakirjanikud jne) poolt.<\/p>\n<p>Indikaatorite valikul tuleb esmalt selgusele j\u00f5uda, kuidas on n\u00e4itajad defineeritud, mida on reaalselt m\u00f5\u00f5detud ning mille poolest \u00fcks indikaator teisest erineb. N\u00e4iteks on teil tarvis selgitada, kuidas m\u00f5jutas 2008.\u20132010. aasta majanduslangus vaesusriski Eestis. Eesti Statistikaameti andmebaasi <a href=\"http:\/\/pub.stat.ee\/px-web.2001\/Database\/Sotsiaalelu\/12Sotsiaalne_terjutus_Laekeni_indikaatorid\/01Vaesus_ja_ebaverdsus\/01Vaesus_ja_ebaverdsus.asp\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">vaesuse ja ebav\u00f5rdsuse teemalehel<\/a> on vaesuse iseloomustamiseks kasutatud kolme p\u00f5hiindikaatorit: suhtelise vaesuse m\u00e4\u00e4r, absoluutse vaesuse m\u00e4\u00e4r ning materiaalse ilmaj\u00e4etuse m\u00e4\u00e4r. Nende indikaatorite v\u00e4\u00e4rtused 16aastaste ja vanemate Eesti elanike seas aastatel 2004\u20132012 on toodud joonisel 1.<\/p>\n<figure id=\"attachment_273\" aria-describedby=\"caption-attachment-273\" style=\"width: 637px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-273\" title=\"Joonis 1. Absoluutse ja suhtelise vaesuse ning materiaalse ilmaj\u00e4etuse m\u00e4\u00e4rad \u00fcle 15aastase elanikkonna hulgas Eestis 2004\u20132012. Allikas: Statistikaameti andmebaas\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik.png\" alt=\"Joonis 1. Absoluutse ja suhtelise vaesuse ning materiaalse ilmaj\u00e4etuse m\u00e4\u00e4rad \u00fcle 15aastase elanikkonna hulgas Eestis 2004\u20132012. Allikas: Statistikaameti andmebaas\" width=\"637\" height=\"386\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik.png 637w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik-300x182.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 637px) 100vw, 637px\"><figcaption id=\"caption-attachment-273\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 1. Absoluutse ja suhtelise vaesuse ning materiaalse ilmaj\u00e4etuse m\u00e4\u00e4rad \u00fcle 15aastase elanikkonna hulgas Eestis 2004\u20132012. Allikas: Statistikaameti andmebaas<\/figcaption><\/figure>\n<p>Nagu jooniselt n\u00e4eme, on eri indikaatorite v\u00e4\u00e4rtused \u00fcsna erinevad, samuti erineb m\u00f5nev\u00f5rra ka vaesusetasemete muutumine vaadeldaval ajal ning p\u00fcstitatud k\u00fcsimusele vastamiseks tuleks kolme indikaatori seast valida kontekstis k\u00f5ige sobilikum n\u00e4itaja. Selleks tuleb aga t\u00e4pselt teada, mida ja kuidas \u00fcks v\u00f5i teine indikaator m\u00f5\u00f5dab.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"812\" height=\"83\" class=\"wp-image-274 aligncenter\" title=\"indik1.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik1.png\" alt=\"indik1.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik1.png 812w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik1-300x31.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik1-768x79.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 812px) 100vw, 812px\"><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"814\" height=\"383\" class=\"wp-image-275 aligncenter\" title=\"indik2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik2.png\" alt=\"indik2.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik2.png 814w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik2-300x141.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik2-768x361.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 814px) 100vw, 814px\"><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"811\" height=\"85\" class=\"wp-image-276 aligncenter\" title=\"indik3.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik3.png\" alt=\"indik3.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik3.png 811w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik3-300x31.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik3-768x80.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 811px) 100vw, 811px\"><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf1b818a-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf1b818a-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf1b818a-collapse\">Indikaatorite v\u00f5rreldavus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf1b818a-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf1b818a-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Kuna \u00fcheks sotsiaalsete indikaatorite peamiseks kasutusvaldkonnaks on riikide ja \u00fchiskondade v\u00f5rdlus, siis on indikaatorite valikul ja kasutamisel oluline veenduda, et nad oleksid riikide (aga ka regioonide, gruppide jne) l\u00f5ikes sarnasel viisil m\u00f5\u00f5detud ja esitatud. Rahvusvahelistes andmebaasides on indikaatorid v\u00f5rreldavad \u2013 nad on harmoniseeritud. Sisendip\u00f5hiselt harmoniseeritud andmed on kogutud \u00fchtse metoodika alusel (rahvusvahelised kusitlusuuringud, nt Euroopa t\u00f6\u00f6j\u00f5u-uuring ETU, ELi sissetulekute ja elutingimuste uuring EU-SILC, Euroopa elukvaliteedi uuring EQLS jpt), mikroandmed on agregeeritud samade p\u00f5him\u00f5tete alusel, kasutades \u00fchtseid klassifikaatoreid (ametite klassifikaator ISCO, regioonide klassifikaator NUTS jne) ja skaalasid.<\/p>\n<p>Paljude uurimisprobleemide lahendamiseks ei piisa aga ainult \u00fchest andmebaasist p\u00e4rit andmetest. Sellisel juhul tuleb enne anal\u00fc\u00fcsi juurde asumist veenduda, et kasutatavad andmed on v\u00f5rreldavad. Ka k\u00f5ige t\u00fc\u00fcpilisemad ja sagedamini kasutatavad indikaatorid (nt sisemajanduse kogutoodang v\u00f5i t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r) v\u00f5ivad eri andmebaasides olla defineeritud, m\u00f5\u00f5detud v\u00f5i agregeeritud erinevalt, mis kahtlemata kajastub ka tulemustes. Erinevused ei pruugi olla suured, kuid igal juhul kahandab see anal\u00fc\u00fcside usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Sagedasemad v\u00f5rreldavuseprobleemid on seotud erinevate skaalade ja klassifikaatorite kasutamisega; sellisel juhul v\u00f5ib abi olla t\u00e4iendavast standardimisest ja agregeeritud skaalade \u00fchtlustamisest.<\/p>\n<p>Riikide- ja kultuuridevaheliste v\u00f5rdluste korral tasub ka silmas pidada, et vaatamata tehnilisele harmoniseeritusele ei ole m\u00f5nikord indikaatorid kultuurikontekstide erinevuse t\u00f5ttu v\u00f5rreldavad. Nii nt ei pruugi ameti\u00fchingutesse kuulumine olla k\u00f5ige sobivam indikaator v\u00f5rreldes poliitilise osaluse m\u00e4\u00e4ra L\u00e4\u00e4ne- ja Ida-Euroopas, samuti ka jumalateenistuste k\u00fclastamine usklikkuse m\u00f5\u00f5dupuuna.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf1b8191-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf1b8191-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf1b8191-collapse\">Indikaatorite t\u00f5lgendamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf1b8191-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf1b8191-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Indikaator on m\u00f5\u00f5detav muutuja, millega iseloomustatakse m\u00f5nda teist muutujat. Seega on sotsiaalseid indikaatoreid kasutades oluline neile t\u00e4henduse\/t\u00f5lgenduse andmine. Eri kontekstides ja erinevatest eesm\u00e4rkidest l\u00e4htuvalt v\u00f5ib konkreetne indikaator omandada v\u00e4gagi erineva sisu ja t\u00e4henduse: v\u00f5rrelge n\u00e4iteks, millist s\u00f5numit v\u00f5iks kanda riigi sisemajanduse kogutoodangu 11%-ne aastane juurdekasv riigi majandus- ja finantspoliitika v\u00f5i s\u00e4\u00e4stva ja j\u00e4tkusuutliku keskkonnapoliitika kontekstis.<\/p>\n<p>Indikaatorite t\u00f5lgendamiseks on mitmesuguseid l\u00e4htekohti: l\u00e4htuda saab kasutatavast kontseptuaalsest raamistikust, anal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rgist, uurimuse kontekstist ning \u00fcsna sageli ka uurija\/ kasutaja hoiakutest ja huvidest.<\/p>\n<p>Kontseptuaalsest raamistikust (teooriast) l\u00e4htumine aitab m\u00f5ista ja t\u00f5lgendada erinevate indikaatorite seoseid v\u00f5i p\u00f5hjendada sotsiaalsete n\u00e4htuste muutumist ajas. Eesm\u00e4rgist l\u00e4htuv t\u00f5lgendus v\u00e4ljendab indikaatori suhet p\u00fcstitatud poliitikaeesm\u00e4rki ning on p\u00f5hiliselt hinnanguline. N\u00e4iteks kui meie eesm\u00e4rgiks on tagada sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus ning soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse \u00fche indikaatorina kasutame soolise palgal\u00f5he n\u00e4itajat, siis on jooniselt 2 n\u00e4ha, et\u00a0 palgal\u00f5he on Eestis viimastel aastatel pigem kasvanud, kui kahanenud, mis v\u00f5imaldab meil j\u00e4reldada, et soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse tagamise eesm\u00e4rgist on Eesti aastal 2012 kaugemal kui 2008. aastal. Samal ajal on Euroopa Liidus aga olukord m\u00f5nev\u00f5rra paranenud.<\/p>\n<figure id=\"attachment_277\" aria-describedby=\"caption-attachment-277\" style=\"width: 794px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-277\" title=\"Joonis 2. Sooline palgal\u00f5he Eestis ja Euroopa Liidus 2008\u20132012. Allikas: Paats ja Kask 2014\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik4.png\" alt=\"Joonis 2. Sooline palgal\u00f5he Eestis ja Euroopa Liidus 2008\u20132012. Allikas: Paats ja Kask 2014\" width=\"794\" height=\"239\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik4.png 794w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik4-300x90.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik4-768x231.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 794px) 100vw, 794px\"><figcaption id=\"caption-attachment-277\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 2. Sooline palgal\u00f5he Eestis ja Euroopa Liidus 2008\u20132012. Allikas: Paats ja Kask 2014<\/figcaption><\/figure>\n<p>Hoiakuline t\u00f5lgendus s\u00f5ltub t\u00f5lgendaja eesm\u00e4rkidest, tema rollist, individuaalsetest hoiakutest, eelarvamustest jne. T\u00f5lgendus v\u00f5ib olla konstateeriv, l\u00e4htudes nt uurija\/eksperdi taotlusest j\u00e4\u00e4da neutraalseks; t\u00f5lgendus v\u00f5ib olla sihilikult negatiivne\u00a0 (nt meedia taotlus \u00fcletada uudisek\u00fcnnist); t\u00f5lgendus v\u00f5ib olla ka survestav (mingi huvigrupp p\u00fc\u00fcab juhtida t\u00e4helepanu oma probleemidele), \u00f5igustav (nt poliitikute v\u00f5i ametnike taotlus legitimeerida oma tegevust ja vastuv\u00f5etud otsuseid), \u00e4hmastav (taotlus juhtida t\u00e4helepanu mujale v\u00f5i vaidlustada esitatud seisukohta) jne.<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5ttes saab mistahes sotsiaalseid indikaatoreid interpreteerida v\u00e4ga erineval moel. Seega v\u00f5ib aeg-ajalt osutuda kasulikuks oskus eristada fakti (indikaatori v\u00e4\u00e4rtust) sellele omistatud t\u00e4hendusest.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf1b8196-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf1b8196-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf1b8196-collapse\">Indeksid kui kompleksindikaatorid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf1b8196-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf1b8196-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Indikaatorite abil p\u00fc\u00fctakse kaudselt iseloomustada erinevaid \u00fchiskondlikke n\u00e4htusi ja protsesse. Kahjuks on suur osa \u00fchiskondlikest n\u00e4htustest ja protsessidest keerukad ja mitmetahulised, mist\u00f5ttu nende kirjeldamiseks ja m\u00f5\u00f5tmiseks ei piisa vaid lihtsatest \u00fcksikn\u00e4itajatest. Keerukate ja mitmem\u00f5\u00f5tmeliste n\u00e4htuste m\u00f5\u00f5tmiseks konstrueeritakse indekseid, mis koosnevad paljudest erinevatest komponentidest. Paljud neist on rahvusvaheliselt tuntud ja neid kasutatakse sageli: inimarengu indeks, s\u00e4\u00e4stva arengu indeks, soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse indeks, \u00a0elukvaliteedi indeks, korruptsiooni tajumise indeks jne.<\/p>\n<p>Sotsiaalsete indikaatorite kontekstis on indeks vahend, mis aitab keerukaid ja mitmem\u00f5\u00f5tmelisi n\u00e4htusi esitada lihtsate ja \u00fchem\u00f5\u00f5tmelisena. \u00dcksikute indikaatorite indeksisse koondamine suurendab esitatud arvn\u00e4itajate sisulist \u201ekaalukust\u201c: v\u00e4ide \u201eEesti on k\u00f5rge inimarengu tasemega riik\u201c k\u00f5lab oluliselt k\u00f5nekamana kui detailne aruanne mitmest arvn\u00e4itajast, millel \u00dcRO inimarengu indeks p\u00f5hineb (vt joonis 3).<\/p>\n<figure id=\"attachment_278\" aria-describedby=\"caption-attachment-278\" style=\"width: 607px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-278\" title=\"Joonis 3. \u00dcRO inimarengu indeksi kontseptuaalne skeem. Allikas: UNDP 1995\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik5.png\" alt=\"Joonis 3. \u00dcRO inimarengu indeksi kontseptuaalne skeem. Allikas: UNDP 1995\" width=\"607\" height=\"392\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik5.png 607w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/indik5-300x194.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 607px) 100vw, 607px\"><figcaption id=\"caption-attachment-278\" class=\"wp-caption-text\">Joonis 3. \u00dcRO inimarengu indeksi kontseptuaalne skeem. Allikas: UNDP 1995<\/figcaption><\/figure>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf1b819b-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf1b819b-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf1b819b-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf1b819b-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf1b819b-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Bauer, R. (<em>toim<\/em>). (1966). <em>Social Indicators<\/em>. Cambridge, Mass.: MIT Press.<\/p>\n<p>Bunge, M. (1975). What is a quality of life indicator? <em>Social Indicators Research, <\/em><em>\u00a02<\/em>(1),\u00a0 65\u201379.<\/p>\n<p>Innes, J. E. (1990). <em>Knowledge and Public Policy: the Search for Meaningful Indicators. <\/em>New Brunswick, NJ, Transaction Books.<\/p>\n<p>McEwin, M. (1995). Social Indicators and Social Statistics in Australia. <em>Statistical Journal of the United Nations, 12<\/em>(3-4), 309\u2013318.<\/p>\n<p>Noll, H.-H. (1996). <a href=\"http:\/\/www.ccsd.ca\/noll1.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Social Indicators and Social Reporting \u2013The international Experience. Canadian Council on Social Development<\/a> (toim): <em>Symposium on Measuring Well-being and Social Indicators. Final report<\/em>. Ottawa.<\/p>\n<p>Society at a Glance 2014. OECD Social Indicators. (2014). <a href=\"http:\/\/www.keepeek.com\/Digital-Asset-Management\/oecd\/social-issues-migration-health\/society-at-a-glance-2014_soc_glance-2014-en#page3\">http:\/\/www.keepeek.com\/Digital-Asset-Management\/oecd\/social-issues-migration-health\/society-at-a-glance-2014_soc_glance-2014-en#page3<\/a><\/p>\n<p class=\"Default\">Paats, M., Kask, U. (2014).\u00a0 \u00a0<em>Improving the measurement of the gender pay gap in Estonia<\/em>. <a href=\"http:\/\/www.unece.org\/fileadmin\/DAM\/stats\/documents\/ece\/ces\/ge.30\/2014\/mtg_1\/Estonia.pdf\">http:\/\/www.unece.org\/fileadmin\/DAM\/stats\/documents\/ece\/ces\/ge.30\/2014\/mtg_1\/Estonia.pdf<\/a><\/p>\n<p class=\"Default\">UNDP 1975. <em>Inimarengu m\u00f5\u00f5tmine. Eesti Inimarengu Indeks<\/em>. Eesti Inimarengu Aruanne 1995, 12\u201316. <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p class=\"Default\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5cf1b819e-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5cf1b819e-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5cf1b819e-collapse\">Soovitatav kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5cf1b819e-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5cf1b819e-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Eesti inimarengu aruanded 1995\u20132013, <a href=\"http:\/\/www.kogu.ee\">www.kogu.ee<\/a><\/p>\n<p>Land, K. C., Michalos A. C., Sirgy, J. M. (toim). (2012). <em>Handbook of Social Indicators and Quality of Life Research. <\/em>Springer Science &amp; Business Media.<\/p>\n<p>Marlier, E., Atkinson, A. B., Cantillon, B., Nolan, B. (toim). 2007. <em>The EU and Social Inclusion: Facing the Challenges<\/em>. Bristol: Polity Press.<\/p>\n<p>Lauristin, M., Vihalemm, P. (2004). Sissejuhatus: Uurimuse Mina.Maailm.Meedia metodoloogiast ja t\u00e4hendusest. V. Kalmus, M. Lauristin, P. Pruulmann-Vengerfeldt (toim). <em>Eesti elavik 21. sajandi algul : \u00fclevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest<\/em> (lk 23 \u2013 28). Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n<p class=\"Default\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Avo Trumm2014 Indikaatorid ja indeksid on kvantitatiivses anal\u00fc\u00fcsis laialdaselt kasutatavad n\u00e4itajad.\u00a0 Indikaatorite abil iseloomustatakse (enamasti kaudselt) erinevaid\u00a0 reaalseid n\u00e4htusi ja protsesse, indeksid on\u00a0 kompleksn\u00e4itajad, mis saadakse erinevate tunnuste \u00fchendamisel. Indikaatorite m\u00f5iste ja olemus K\u00f5ige \u00fcldisemalt v\u00f5ib indikaatoreid defineerida kui m\u00f5\u00f5detavaid &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-25","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2093,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions\/2093"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}