{"id":1930,"date":"2025-09-08T16:30:21","date_gmt":"2025-09-08T13:30:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/?page_id=1930"},"modified":"2025-09-14T16:29:10","modified_gmt":"2025-09-14T13:29:10","slug":"valimi-moodustamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/valimi-moodustamine\/","title":{"rendered":"Valimi moodustamine"},"content":{"rendered":"<p class=\"has-text-align-right\"><strong>Mai Beilmann<br>Andu R\u00e4mmer<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><strong>2025<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Sotsiaalteaduslike uuringute tulemused kehtivad tavaliselt mingi inimr\u00fchma v\u00f5i n\u00e4htuse, mitte k\u00f5igi inimeste ja \u00fchiskondlike n\u00e4htuste kohta. Sotsiaalteaduslikku uuringut tegema asudes on uurijatel m\u00f5ttes m\u00f5ni suurem v\u00f5i v\u00e4ikesem inimr\u00fchm v\u00f5i organisatsioon, kelle kohta nende uuringu tulemused midagi \u00fctlema peaksid. Seda inimeste, m\u00f5nikord ka n\u00e4htuste, organisatsioonide, dokumentide, meediaartiklite, fotode vm materjali koguhulka, mille kohta uuringu tulemused kehtima peaksid, nimetatakse \u00fcldkogumiks ehk <strong>populatsiooniks<\/strong>. Olenevalt uuringu eesm\u00e4rgist v\u00f5ib uuringu \u00fcldkogum olla n\u00e4iteks kogu Eesti elanikkond vanuses 15+, 2025. aastal \u00fclikooli l\u00f5petanud, P\u00e4rnumaa noorte huviringis osalejad, \u00fcli\u00f5pilasseltsi X dokumentatsioon, t\u00e4rkava subkultuuri liikmeskond jne. Vaatluse puhul v\u00f5ib valim moodustuda aga ka n\u00e4iteks aegadest ja kohtadest, millal ja kus vaatlust l\u00e4bi viiakse. <\/p>\n\n\n\n<p>Uuringutes keskendutakse harva tervele \u00fcldkogumile: k\u00f5ikseid, kogu populatsiooni haaravaid uuringuid (nt elanikkonna rahvaloendus) viiakse nendega seotud ajakulu ja uurijate kasutada olevate ressursside piiratuse t\u00f5ttu l\u00e4bi harva. K\u00f5ikse uuringu valimit nimetataksegi <strong>k\u00f5ikseks valimiks<\/strong>. Enamasti ei uurita siiski k\u00f5iki huvipakkuva \u00fcldkogumi (populatsiooni) liikmeid, vaid nendest moodustatud valimit (vahel nimetatakse seda ka v\u00e4ljav\u00f5tuks v\u00f5i v\u00e4ljav\u00f5tukogumiks). Valim on seega \u00fcldkogumi liikmetest moodustatud osahulk, keda\/mida uuritakse ning kellelt \/ mille kohta kogutud andmete p\u00f5hjal tehakse j\u00e4reldusi \u00fcldkogumi kohta (joonis 1).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised-1.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1934\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised-1.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised-1-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised-1-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 1. \u00dcldkogumist valimi moodustamise loogika<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Valimi moodustamine algab \u00fcldkogumi m\u00e4\u00e4ratlemisest ehk otsustamisest, keda v\u00f5i mida uuritakse ning kelle v\u00f5i mille kohta uuringutulemused kehtida saavad. \u00dcldkogumiga tutvumisest algab sobiva andmekogumise meetodi valik ja hilisem andmete t\u00f5lgendamine. Valimi moodustamine kujutab endast andmete kogumiseks k\u00f5ige sobivama \u00fcldkogumi osa valikut. S\u00f5ltuvalt valimi t\u00fc\u00fcbist saab kogutud andmete p\u00f5hjal teha erineva \u00fcldistusastmega j\u00e4reldusi \u00fcldkogumi kohta. Usaldusv\u00e4\u00e4rsete uurimistulemuste saavutamiseks tuleb valimi moodustamisel kasutada \u00fcldkogumi ise\u00e4rasusi arvestavat metoodikat. Laias laastus on valimite moodustamise kriteeriumid a) t\u00f5en\u00e4osuslikud ja b) mittet\u00f5en\u00e4osuslikud. Erinevaid t\u00f5en\u00e4osuslikke ja mittet\u00f5en\u00e4osuslikke valimit\u00fc\u00fcpe tutvustame t\u00e4psemalt allpool.<\/p>\n\n\n\n<p>Konkreetne valimi moodustamise meetod s\u00f5ltub uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgist ja \u00fcldkogumi omadustest. Statistilisel t\u00f5en\u00e4osusteoorial p\u00f5hinevad t\u00f5en\u00e4osuslikud valimi moodustamise kriteeriumid p\u00f5hinevad uurimisobjektide valimisse sattumise juhuslikkusel ja t\u00f5en\u00e4osusel. Kui \u00fcldkogumi suurust pole v\u00f5imalik kindlaks m\u00e4\u00e4rata, siis kasutatakse paindlikumaid, rohkem sisulistest ja v\u00e4hem arvulistest n\u00e4itajatest s\u00f5ltuvaid mittet\u00f5en\u00e4osusliku valimi moodustamise kriteeriume. Kvantitatiivsetes uurimustes kogutakse andmeid peamiselt t\u00f5en\u00e4osuslike valimite ja kvalitatiivsetes uurimustes mittet\u00f5en\u00e4osuslike valimite abil.<\/p>\n\n\n\n<p>Valimi moodustamise viis s\u00f5ltub sellest, kuidas, kellelt ja missuguseid andmeid soovitakse koguda. Valimi moodustamise protsess on \u00fcsna erinev olenevalt sellest, kas uuringuga soovitakse koguda m\u00f5ne organisatsiooni t\u00f6\u00f6tajatelt t\u00f6\u00f6rahuloluhinnanguid v\u00f5i kaardistada, milliseid fotosid postitasid endast perioodil 2020\u20132025 oma avalikule sotsiaalmeedia profiilile Eesti ministrid. Kindel on aga see, et kuigi \u00fchel juhul moodustavad \u00fcldkogumi \u00fche organisatsiooni t\u00f6\u00f6tajad ja teisel juhul teatud ajaperioodil sotsiaalmeediasse postitatud fotod, tuleb m\u00f5lemas uuringus moodustada valim. Valimi moodustamist m\u00f5jutab ka see, et mitte alati pole \u00fcldkogumi suurus t\u00e4pselt teada ning samuti v\u00f5ivad selle liikmed olla raskesti k\u00e4ttesaadavad. Nii ei saa n\u00e4iteks \u00fcle-eelmises lauses toodud n\u00e4ite puhul loota, et kusagilt oleks v\u00f5tta t\u00e4ielik nimekiri fotodest, mida Eesti valitsuskabineti liikmed on endast perioodil 2020\u20132025 sotsiaalmeediasse postitanud. See omakorda t\u00e4hendab, et sellisel juhul tuleb valida mittet\u00f5en\u00e4osuslik valim.<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4rgnevalt tutvustame eraldi t\u00f5en\u00e4osuslike ja mittet\u00f5en\u00e4osuslike valimite moodustamise loogikat ja t\u00fc\u00fcpe. Valimit\u00fc\u00fcpide tutvustust alustame aga k\u00f5ikse valimiga, mille puhul valimit tegelikult ei moodustatagi.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb55cb70-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb55cb70-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb55cb70-collapse\">K\u00f5ikne valim<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb55cb70-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb55cb70-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Nagu juba sissejuhatuses \u00f6eldud, uuritakse k\u00f5ikse valimi korral k\u00f5iki \u00fcldkogumi liikmeid. K\u00f5iksete valimite klassikaline n\u00e4ide on rahvaloendus, mille k\u00e4igus uuritakse k\u00f5iki elanikke nende arvukuse, soo, rahvuse, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotuse ning muude n\u00e4itajate (nt keelteoskuse) v\u00e4ljaselgitamiseks. Rahvaloenduste korraldamise kalliduse t\u00f5ttu on viimasel ajal mindud aina enam \u00fcle registrip\u00f5histele rahvaloendustele, mis ei eelda kogu riigi elanikkonna \u00fckshaaval k\u00fcsitlemist. Samas v\u00f5ib v\u00e4ikese \u00fcldkogumi korral olla k\u00f5ikse valimi kasutamine igati otstarbekas. N\u00e4iteks ei ole 150 \u00f5pilasega p\u00f5hikoolis koolitoiduga rahul olemise uurimiseks mingit m\u00f5tet moodustada valimit, vaid k\u00fcsitluses osalemise v\u00f5imaluse v\u00f5iks anda k\u00f5igile selle kooli \u00f5pilastele.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb55cb80-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb55cb80-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb55cb80-collapse\">T\u00f5en\u00e4osuslikud valimid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb55cb80-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb55cb80-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>T\u00f5en\u00e4osusliku valimi puhul (seda nimetatakse ka juhuvalimiks) on teada \u00fcldkogumi iga \u201eelemendi\u201c (nt iga inimese) valimisse sattumise t\u00f5en\u00e4osus. Kvantitatiivsete uuringute valiidsus (st kehtivus) p\u00f5hineb representatiivsel ehk \u00fcldkogumit esindava valimi esinduslikkusel. Valimit, mille p\u00f5hjal saab teha \u00fcldkogumi kohta usaldusv\u00e4\u00e4rseid j\u00e4reldusi, nimetatakse esinduslikuks ehk representatiivseks. Esindusliku valimi korral v\u00f5ib eeldada, et tunnused, mida uuringuga kirjeldatakse, esinevad enam-v\u00e4hem samasuguse sagedusega nii uuringus osalejate seas kui ka \u00fcldkogumis. Nii saab eeldada, et uuringus osalenud inimeste kirjeldamise kaudu saab kirjeldada \u00fcldkogumit (st k\u00f5iki sihtr\u00fchma liikmeid, ka neid, kes uuringus otseselt ei osalenud).<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00e4itlikustame juhuvalimi moodustamise loogikat v\u00e4rvilistest (kollastest, punastest, rohelistest) kummikarudest moodustatava valimi abil. Oletame, et \u00fches tohutusuures kommikausis elab kummikarude populatsioon, kus on 40 000 kollast, 30 000 rohelist ja 30 000 punast karu. Kui soovime neist kummikarudest moodustada sajast karust koosneva valimi ja v\u00f5tame kausist sada juhuslikku karu, on k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem, et sajast juhuslikult v\u00f5etud kummikarust 40 on kollased, 30 rohelised ja 30 punased. Kui me seda katset kordame, siis erinevad valimid t\u00f5en\u00e4oliselt mingi h\u00e4lbe v\u00f5rra: m\u00f5nikord on tulemuseks 43 kollast, 29 rohelist ja 28 punast karu, teinekord aga 37 kollast, 31 rohelist ja 32 punast karu. T\u00f5en\u00e4osus, et juhuvalik h\u00e4lbib suurel m\u00e4\u00e4ral k\u00f5igi kausis olevate kummikarude vahekorrast ja et saame valimi, kuhu kuulub n\u00e4iteks 3 kollast, 27 rohelist ja 70 punast kummikaru, on \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4ike (kuigi mitte olematu!).<\/p>\n\n\n\n<p>Sotsiaalteadlasi huvitab see, et nende juhuvalimis oleksid \u201eeri v\u00e4rvi kummikarud\u201c. M\u00f5istagi on sellest, et valimis oleksid heledate ja tumedate juustega v\u00f5i siniste ja pruunide silmadega inimesed esindatud v\u00f5rdeliselt nende proportsiooniga \u00fcldkogumis, m\u00e4rksa olulisem see, et proportsionaalselt \u00fcldkogumiga oleksid valimis esindatud eri vanuses, erineva haridustasemega, erinevate v\u00e4\u00e4rtuste ja poliitiliste hoiakutega inimesed. M\u00f5ningate selliste tunnuste puhul (nt vanus, haridustase) puhul on v\u00f5imalik hiljem kontrollida, kas \u00fcldkogumis esindatud r\u00fchmad on valimis proportsionaalselt esindatud. N\u00e4iteks esinduslikus Eesti elanikkonna k\u00fcsitluses peavad proportsionaalselt elanikkonna struktuuriga olema esindatud mehed ja naised, linnade ja maapiirkondade elanikud, k\u00f5rgema ja madalama haridusega inimesed jne.<\/p>\n\n\n\n<p>Esindusliku valimi moodustamisel peab igal \u00fcldkogumi liikmel olema nullist erinev v\u00f5imalus valimisse p\u00e4\u00e4seda. See saavutatakse juhusliku valiku abil (siit ka nimetus juhuvalim), mis ei t\u00e4henda valimi liikmete meelevaldset valikut, vaid seda, et igal \u00fcldkogumi liikmel on kindel nullist erinev v\u00f5imalus valimisse sattuda ja see t\u00f5en\u00e4osus on teada. Selleks, et k\u00f5igil \u00fcldkogumi liikmetel oleks nullist erinev v\u00f5imalus valimisse sattuda, on meil vaja \u00fcldkogumi liikmete nimekirja (nimetatakse ka valimiraamiks). T\u00f5en\u00e4osusliku valimi moodustamiseks v\u00f5ib seega olla vajalik \u00fcldkogumi nimekirja n\u00f5utamine registrist ehk andmekogust, mille andmed on identifitseeritud, regulaarselt uuendatavad ja sisaldavad k\u00f5iki \u00fcldkogumi liikmeid.<\/p>\n\n\n\n<p>Esindusliku juhuvalimi saamiseks peavad olema t\u00e4idetud kolm tingimust (Davern 2008):<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>uuringu tegijatel on t\u00e4ielik nimekiri \u00fcldkogumi elementidest (nt inimestest, majapidamistest, dokumentidest v\u00f5i meediatekstidest), kellel\/millel on nullist erinev t\u00f5en\u00e4osus valimisse sattumiseks;<\/li>\n\n\n\n<li>elemendid valitakse valimisse juhuslikult;<\/li>\n\n\n\n<li>k\u00f5igilt valimisse sattunud elementidelt kogutakse t\u00e4ielik info.\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Tegelikkuses leiab vaevalt aset sotsiaalteaduslikke uuringuid, kus on t\u00e4ielikult t\u00e4idetud k\u00f5ik kolm tingimust. Nii n\u00e4iteks ei sisaldu rahvastikuregistrist saadavas \u00fche Eesti maakonna elanike nimekirjas inimesed, kes on maakonda kolinud oma elukohaandmeid registris uuendamata. Ometi saame ka sellise natuke ebat\u00e4pse nimekirja alusel valimit moodustades siiski palju t\u00e4psemaid ja \u00fcldistatavamaid j\u00e4reldusi teha v\u00f5imaldava andmestiku kui juhuvalimist loobudes. Samuti esineb uuringuis ohtralt olukordi, kus osa uuringu valimisse sattunud inimesi keeldub mingitele k\u00fcsimustele vastamast, mingite teemade kohta infot avaldamast v\u00f5i \u00fcldse uuringus osalemast. See aga t\u00e4hendab, et p\u00e4ris k\u00f5igilt valimisse sattunud inimestelt t\u00e4ieliku info kogumine ei ole sotsiaalteaduslikus uuringus eriti realistlik eesm\u00e4rk. Realistlikum eesm\u00e4rk oleks koguda v\u00f5imalikult paljudelt valimisse sattunud inimestelt v\u00f5imalikult t\u00e4ielik info. \u00dcldkogumi liikmete nimekirjade ja kogutud vastuste teatav ebat\u00e4ielikkus on probleem, millega sotsiaalteadustes tuleb lihtsalt leppida. Ainus tingimus, mille puhul pole v\u00f5imalik absoluutselt mingeid j\u00e4releandmisi teha, on reegel, et elemendid valitaks valimisse juhuslikult. Kui seda reeglit eiratakse ning osalejate valimisse sattumine pole rangelt juhuslik, vaid s\u00f5ltub uuringu tegijate v\u00f5i uuringus osalejate suvast, siis ei ole mingit alust r\u00e4\u00e4kida juhuslikkusest ja tegemist ei ole enam t\u00f5en\u00e4osusliku valimiga.<\/p>\n\n\n\n<p>Juhuvalimi esinduslikkust m\u00f5jutavad valimi moodustamise meetodi k\u00f5rval erinevad tegurid, nagu valimiraami valik, valimi suurus, vastamism\u00e4\u00e4r ja mittevastamine\/andmel\u00fcngad (Davern, 2008).<\/p>\n\n\n\n<p>Valimiraam (ka valikufreim,<em> sample frame<\/em>)on kogum inimesi, kellel on v\u00f5imalik sattuda valimisse tulenevalt valimi moodustamise p\u00f5him\u00f5tetest. P\u00f5him\u00f5tteliselt on tegemist \u00fcldkogumi liikmete nimekirjaga. V\u00f5ib \u00f6elda, et valimiraami puhul on sisuliselt tegemist uuringu tegijate otsusega, kes saavad nende valimisse kuuluda ja kes j\u00e4\u00e4vad k\u00f5rvale. Nii n\u00e4iteks on kogu riigi t\u00e4iskasvanud elanikkonna uuringute puhul suhteliselt tavaline, et valimiraamist j\u00e4\u00e4vad v\u00e4lja p\u00fcsivalt institutsioonides (nt vanglas, hooldekodus) viibivad inimesed. Seega on sellise valimiraamiga saadud valimid esinduslikud riigi t\u00e4iskasvanud elanikkonna suhtes, v\u00e4lja arvatud institutsioonides viibivad elanikud. M\u00f5nikord seatakse elanikkonna k\u00fcsitlustes lisaks vanuse alampiirile ka \u00fclempiir, mist\u00f5ttu v\u00f5ib sellise valimiraami puhul juhtuda, et valim on esinduslik riigi 15\u201364-aastaste elanike suhtes. Oma valimiraami v\u00f5idakse piirata aga ka teatud piirkonnaga v\u00f5i muudest kriteeriumitest l\u00e4htuvalt.<\/p>\n\n\n\n<p>Valimi maht (<em>sample size<\/em>) on valimisse kuuluvate inimeste koguhulk ja see peab olema \u00fcldkogumi esindamiseks piisava suurusega. Juhuvalimi puhul on soovituslikud valimisuurused seotud sellega, et nende puhul on v\u00f5imalik v\u00e4lja arvutada valimiviga. Mida suurema juhuvalimiga on tegemist, seda suurem on t\u00f5en\u00e4osus, et selle p\u00f5hjal tehtud j\u00e4reldused \u00fcldkogumi kohta peavad paika. (Tasub t\u00e4hele panna, et kui tegemist ei ole juhuvalimiga, siis valimimahu kasvuga valimi esinduslikkus \u00fcldkogumi suhtes ei kasva.) Esindusliku valimi suuruse arvutamiseks on olemas selleks loodud valemitel p\u00f5hinevad valimimahu <a href=\"https:\/\/www.qualtrics.com\/blog\/calculating-sample-size\/\">kalkulaatorid<\/a>. Samas tuleb r\u00f5hutada, et otsus valimi suuruse kohta, nagu k\u00f5ik uuringudisaini puudutavad otsused, tuleb teha juhtumip\u00f5hiselt, v\u00f5ttes arvesse uuringu eesm\u00e4rke. N\u00e4iteks juhul, kui soovime hiljem teha v\u00e4ga detailset rahvastikur\u00fchmade v\u00f5rdlust, on vaja tavalisest suuremat valimit, et k\u00f5igis anal\u00fc\u00fcsi kaasatud alar\u00fchmades oleks piisavalt indiviide.<\/p>\n\n\n\n<p>Valimi suuruse k\u00f5rval on v\u00e4ga oluline ka vastamism\u00e4\u00e4r (<em>response rate<\/em>) ehk see, kui suur osa nendest, keda uurida sooviti, tegelikult uuringus osalesid. Kui vastamism\u00e4\u00e4r on madal, siis on m\u00f5istagi madal ka uuringutulemuste usaldusv\u00e4\u00e4rsus ning tulemuste \u00fcldistamisel \u00fcldkogumile peab olema \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlik (Fowler, 2012). <\/p>\n\n\n\n<p>Juhuvalimi moodustamiseks on l\u00e4htuvalt uurimis\u00fclesande p\u00fcstitusest erinevaid v\u00f5imalusi.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb55cb96-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb55cb96-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb55cb96-collapse\">Lihtne juhuvalim<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb55cb96-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb55cb96-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Lihtne juhuvalim (<em>simple random sampling<\/em>) on valikuviis, mille korral on k\u00f5igil \u00fcldkogumi liikmetel v\u00f5rdne t\u00f5en\u00e4osus valimisse sattuda. Selleks tuleb valimi liikmed selekteerida juhusliku valiku abil. Lihtsa juhuvalimi moodustamist v\u00f5ib piltlikult ette kujutada loteriina, kus k\u00f5igi \u00fcldkogumi liikmete nimed pannakse loosirattasse. Sealt loositakse t\u00e4pselt nii palju nimesilte, kui palju on uuringu tegijatel vaja uuringus osalejaid. Lihtsa juhuvalimi ehk juhuv\u00e4ljav\u00f5tu moodustamiseks on vajalik uuritava \u00fcldkogumi liikmete\u00a0 nimekiri. P\u00e4riselus ei pane loomulikult keegi seda nimekirja loosirattasse, vaid \u00fcldkogumi nimekirja alusel moodustatakse vajaliku suurusega valim pigem juhuslike arvude generaatori abil.<\/p>\n\n\n\n<p>Lihtsa juhuvalimi moodustamise aluseks v\u00f5etud \u00fcldkogumi liikmete nimekirjas nummerdatakse k\u00f5igepealt k\u00f5ik selle liikmed ning m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks valimi maht ehk valimisse valitavate objektide arv. Seej\u00e4rel valitakse juhuslike arvude abil \u00fcldkogumist v\u00e4lja valimi liikmed. Selleks v\u00f5ib kasutada juhuslike arvude tabelit. Sellise tabeli v\u00f5ib genereerida n\u00e4iteks MS Exceli juhuarvude generaatori abil, kasutades funktsiooni RANDBETWEEN. Sellisel juhul genereeritakse arvutis valimi soovitud mahule vastav hulk juhuslikke arve, mille alusel j\u00e4rjestatakse valimis olevad \u00fcldkogumi liikmed. Genereeritud juhusliku arvudega kokkulangevate j\u00e4rjekorranumbritega \u00fcldkogumi liikmed v\u00f5etakse valimisse (joonis 2). Sellisel viisil tagatakse \u00fcldkogumi iga liikme v\u00f5rdne valimisse sattumise t\u00f5en\u00e4osus.<\/p>\n\n\n\n<p>Meie v\u00e4rviliste kummikarude n\u00e4ite puhul n\u00e4eks tuhandest karust koosneva lihtsa juhuvalimi moodustamise protsess v\u00e4lja niimoodi, et k\u00f5igepealt 100\u00a0000 kummikaru nimekiri nummerdatakse. Seej\u00e4rel genereerime juhuslike arvude generaatori abil tuhat juhuslikku arvu. Neile arvudele vastavad tuhat juhuslikku kummikaru moodustavad meie valimi.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised2.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1941\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised2.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised2-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised2-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 2. Lihtsa juhuvalimi moodustamine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"774\" height=\"111\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-104.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1943\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-104.png 774w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-104-300x43.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-104-768x110.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 774px) 100vw, 774px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 3. Juhuslike arvude genereerimine Excelis<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><strong>N\u00e4ide<\/strong> \u00a0 <br>Soovime uurida rahulolu \u00fchistranspordiga v\u00e4ikelinnas, kus elanike registrisse on kantud 10 000 t\u00e4isealist inimest. Nende uurimiseks tuleb moodustada valim suurusega 500 inimest. Respondentide juhuslikuks valikuks kasutame MS Exceli juhuslike arvude genereerimise funktsiooni RANDBETWEEN, mille abil genereerime 500 juhuslikku arvu vahemikus 1\u201310 000. K\u00f5igepealt m\u00e4\u00e4ratleme soovitud vahemiku (joonis 3) ning seej\u00e4rel kopeerime valemi 500 reale. L\u00f5puks j\u00e4rjestame juhuslikud arvud suuruse j\u00e4rgi, mis v\u00f5imaldab h\u00f5lpsasti selekteerida vastajad \u00fcldkogumiks olevast elanike registrinimekirjast. Sel moel saadud juhuslikud arvud t\u00e4histavad valimisse sattunud vastajate j\u00e4rjekorranumbrit linnaelanike \u00fcldnimekirjas.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb55cb9f-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb55cb9f-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb55cb9f-collapse\">S\u00fcstemaatiline juhuvalim<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb55cb9f-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb55cb9f-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>S\u00fcstemaatiline juhuvalim (<em>systematic sampling<\/em>) on valikuviis, mille korral \u00fcldkogumist moodustatakse valim \u00fcldkogumi nimekirja alusel loeteluviisiliselt, st v\u00f5ttes \u00fcldkogumi liikmeid valimisse teatud sammuga (joonis 4). <\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcstemaatilise juhuvalimi moodustamisel tuleb v\u00e4ga rangelt j\u00e4lgida, et \u00fcldkogumi liikmete paigutus nimekirjas oleks rangelt juhuslik ja selles ei esineks mingit perioodilisust. Miks perioodilisus \u00fcldkogumi liikmete nimekirjas on nii ohtlik, saab selgeks, kui kujutada endale ette olukorda, kus uuringu tegijad soovivad moodustada s\u00fcstemaatilise juhuvalimi teatud valimisringkonna Riigikogu kandidaatidest. Kuna kandidaate ei ole v\u00e4ga palju, siis v\u00f5etakse valimisse iga teine kandidaat. Kui kandidaatide nimekiri peaks olema \u201etriibuline\u201c ehk nimekirjas esinevad mees- ja naiskandidaadid vaheldumisi, oleks tulemuseks kas ainult mees- v\u00f5i ainult naiskandidaatidest koosnev valim. Seega v\u00f5ib perioodilisus \u00fcldkogumi nimekirjas s\u00fcstemaatilise juhuvalimi kasutamisel kaasa tuua valimi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kallutatuse.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised3.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1947\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised3.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised3-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised3-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 4. S\u00fcstemaatilise \u00a0juhuvalimi moodustamine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>V\u00e4rviliste kummikarude n\u00e4ite puhul n\u00e4eks tuhandest karust koosneva s\u00fcstemaatilise juhuvalimi moodustamise protsess v\u00e4lja niimoodi, et k\u00f5igepealt 100\u00a0000 kummikaru nimekiri nummerdatakse. Kontrollime, et nimekirjas ei esineks mingit perioodilisust ja et karud ei oleks nimekirjas n\u00e4iteks v\u00e4rvi j\u00e4rgi s\u00fcstematiseeritud. Seej\u00e4rel laseme juhuslike arvude generaatoril genereerida \u00fche numbri vahemikus 1\u2013100\u00a0000. J\u00e4rgmiseks v\u00f5tame juhuslike arvude generaatori antud numbrist alates oma valimisse iga sajanda karu.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb55cba7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb55cba7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb55cba7-collapse\">Kihtvalim<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb55cba7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb55cba7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Kihtvalimi (nimetatakse ka stratifitseeritud valimiks, <em>stratified sampling<\/em>) moodustamisel jaotatakse uuritav \u00fcldkogum erinevate uuringu seisukohalt oluliste omaduste (nt sugu, vanus, religioon, elukoht) alusel homogeenseteks r\u00fchmadeks (kihtideks). Seej\u00e4rel moodustatakse igast kihist lihtsa v\u00f5i s\u00fcstemaatilise juhuvaliku teel esinduslik valim (joonis 5). Kihitunnusteks v\u00f5etakse tunnused, mis t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5jutavad uuritavat omadust, n\u00e4iteks sugu, haridus, eriala, religioon, asula t\u00fc\u00fcp, institutsiooni osakond jne. Kihtvalimi kasutamine on otstarbekas juhul, kui paljud uuritavad tunnused on kihiti v\u00e4ga erinevad. <\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4rviliste kummikarude n\u00e4ite puhul n\u00e4eks kolmest tuhandest karust koosneva kihtvalimi moodustamise protsess v\u00e4lja niimoodi, et valimi moodustamisel ei v\u00f5ta me aluseks mitte 100\u00a0000 karu \u00fchtse nimekirja, vaid kolm eraldi nimekirja: kollaste karude nimekirja (40\u00a0000 karu), roheliste karude nimekirja (30\u00a0000 karu) ja punaste karude nimekirja (30\u00a0000 karu). K\u00f5igis neis nimekirjades karud nummerdatakse ning seej\u00e4rel genereerime juhuslike arvude generaatori abil tuhat juhuslikku arvu iga nimekirja kohta eraldi. Selle tulemusena saame kolm alavalimit, millest \u00fches on tuhat kollast, teises tuhat rohelist ja kolmandas tuhat punast kummikaru, kes kokku moodustavad 3000 karust koosneva kihtvalimi. Kui meil peaks n\u00fc\u00fcd tekkima vajadus sellise anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rele, mille tulemusi saaksime \u00fcldistada kogu kummikarude \u00fcldkogumile, siis oleksid kollased karud meie valimis v\u00f5rreldes roheliste ja punaste karudega muidugi alaesindatud. Sellest probleemist aitab \u00fcle saada aga <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/andmete-kaalumine\/\">andmete kaalumine<\/a>, mis v\u00f5imaldab tagada erinevate kihtide proportsionaalsuse.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised4.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1950\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised4.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised4-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised4-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 5. Kihtvalimi moodustamine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Selline alavalimite (kihtide) moodustamine v\u00f5ib otstarbekaks osutuda n\u00e4iteks \u00fclikooli vilistlaste uuringus, kui soovime iga valdkonna sees eraldi p\u00f5hjalikumalt anal\u00fc\u00fcsida vilistlaste rahulolu \u00fclikoolis omandatuga ja hakkamasaamist t\u00f6\u00f6turul. K\u00f5igepealt jagame vilistlased valdkondade kaupa (reaalteadused, sotsiaalteadused, humanitaarteadused, meditsiiniteadus) kihtideks. V\u00f5ttes aluseks valdkondlikud nimekirjad, moodustame neli soovitud suurusega alavalimit (kihti). Sellega tagame, et meie l\u00f5ppvalimis on ka v\u00e4iksema tudengite ja vilistlaste arvuga valdkonnast (meditsiiniteadus) piisavalt vastajaid, et meditsiiniteaduskonna vilistlaste rahulolu detailselt anal\u00fc\u00fcsida.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb55cbb0-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb55cbb0-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb55cbb0-collapse\">Klastervalim<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb55cbb0-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb55cbb0-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Klaster- ehk kobarvalimit (<em>cluster sampling<\/em>) sobib kasutada siis, kui \u00fcldkogum jaguneb \u00fcksteist v\u00e4listavatesse r\u00fchmadesse ehk klastritesse (st \u00fcks inimene ei tohi samaaegselt kuuluda rohkem kui \u00fchte klastrisse). Sellisteks r\u00fchmadeks v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks perekonnad, kooliklassid jms. Kui teiste juhuvalimi t\u00fc\u00fcpide puhul on vajalik uuritavasse \u00fcldkogumisse kuuluvate indiviidide nimekiri, siis klastervalimi moodustamisel on vajalik klastrite nimekiri, sest kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud juhuvalimi t\u00fc\u00fcpide puhul valitakse juhuvalikuga valimisse \u00fcldkogumisse kuuluvad indiviidid, siis klastervalimi puhul valitakse juhuvalikuga \u00fcldkogumist v\u00e4lja klastrid (joonis 6). Klastervalimit sobib seega kasutada ka sellistel juhtudel, kui uuringu tegijatele ei ole k\u00e4ttesaadav \u00fcldkogumi indiviidide t\u00e4ielik nimekiri, kuid neil on v\u00f5imalik moodustada \u00fcldkogumi klastrite nimekiri. Klastritesse kuuluvate indiviidide nimekirjad saab v\u00e4lja selgitada uurimise k\u00e4igus.<\/p>\n\n\n\n<p>Klastervalim moodustatakse klastritest juhuvaliku abil kahes v\u00f5i rohkemas etapis. \u00dcheastmelise klastervalimi korral valitakse \u00fcldkogumist juhuvalikuga klastrid ja uuritakse k\u00f5iki nendesse kuuluvaid indiviide. Klastrite valikuks v\u00f5ib kasutada erinevaid juhuvaliku meetodeid (lihtne v\u00f5i s\u00fcstemaatiline juhuvalik, kihtvalik). Kahe- v\u00f5i enamaastmelise klastervalimi (nimetatakse ka mitmetasandiliseks juhuvalimiks) korral tehakse klastri sees veel t\u00e4iendav indiviidide valik (m\u00f5istagi rangelt juhuvalikuga). <\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4rviliste kummikarude puhul v\u00f5iksime n\u00fc\u00fcd korraks ette kujutada, et kummikarud elavad sellises \u00fchiskonnas, kus iga karu saab t\u00f6\u00f6tada ainult \u00fches ettev\u00f5ttes. Kui me n\u00fc\u00fcd peaksime soovima uurida v\u00f5rdlevalt eri v\u00e4rvi kummikarude t\u00f6\u00f6rahulolu, siis oleks otstarbekas moodustada individuaalsete kummikarude valimi asemel ettev\u00f5tete valim. Niisiis ei ole meil valimi moodustamiseks vaja mitte k\u00f5igi kummikarude nimekirja, vaid k\u00f5igi kummikarude ettev\u00f5tete nimekirja. J\u00e4rgmiseks nummerdame nimekirjas k\u00f5ik ettev\u00f5tted ning leiame juhuslike arvude genereerimise abil oma valimisse n\u00e4iteks 100 kummikarude ettev\u00f5tet. Kui igas kummikarude ettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6tab keskmiselt 100 karu, siis oleks meie l\u00f5ppvalim (100 X 100 karu) tavalise rahuloluk\u00fcsitluse jaoks liiga suur. Parem oleks leida uuringus osalema iga ettev\u00f5tte sees loosiga kaks osakonda. Kui \u00fches osakonnas t\u00f6\u00f6tab keskmiselt 10 karu, siis saaksime oma t\u00f6\u00f6rahulolu k\u00fcsitlusele juba m\u00f5istliku suurusega valimi ehk 20 X 100 karu. \u00a0<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised5.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1954\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised5.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised5-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised5-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 6. Klastervalimi moodustamine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Klastervalimi kasutamine on \u00fcsna levinud kooli\u00f5pilaste uurimisel. Kui soovime n\u00e4iteks uurida Eesti g\u00fcmnasistide heaolu g\u00fcmnaasiumi\u00f5pingute keskel, siis v\u00f5iks moodustada klastervalimi n\u00e4iteks Eestis tegutsevate g\u00fcmnaasiumite \u00fcheteistk\u00fcmnendatest klassidest. G\u00fcmnaasiumiastmega koolide \u00fcheteistk\u00fcmnendad klassid tuleb k\u00f5igepealt nummerdada ning p\u00e4rast lihtsa juhuvalikuga uuringus osalevate klasside selektsiooni osalevad uuringus k\u00f5ik 11. klassi \u00f5pilased, kes on k\u00fcsitlusp\u00e4eval koolis ja n\u00f5us uuringus osalema.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuna klastervalimi korral tuleb koostada vaid klastrite nimekirjad, siis on see uurimuse ajaliste ja materiaalsete v\u00f5imaluste seisukohalt \u00f6konoomne. \u00d5pilaste uurimisel on klastervalimi eeliseks ka v\u00f5imalus uurida lapsi nende tavap\u00e4rases klassikeskkonnas.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb55cbb7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb55cbb7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb55cbb7-collapse\">Mittet\u00f5en\u00e4osuslikud valimid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb55cbb7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb55cbb7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Mittet\u00f5en\u00e4osuslikud valimid moodustatakse viisil, mis ei v\u00f5imalda k\u00f5igil \u00fcldkogumi liikmetel v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rselt valimisse sattuda. Uuringus osalejad valitakse v\u00e4lja eesm\u00e4rgip\u00e4raselt kindlate sisuliste kriteeriumite alusel, kusjuures uuringu tegijad ise m\u00e4\u00e4ravad kindlaks, millistele kriteeriumitele vastavaid osalejaid valimisse v\u00f5tta. Mittet\u00f5en\u00e4osusliku valimi moodustamisel tuginetakse uuringu tegijate varasematele teadmistele uuritavatest s\u00fcndmustest, juhtumitest, materjalidest ja sihtr\u00fchmadest. Seet\u00f5ttu on oluline, et uuringu tegijad oleksid ennast enne valimi moodustamist viinud p\u00f5hjalikult kurssi uuritava valdkonna ja uuringu sihtr\u00fchmadega.<\/p>\n\n\n\n<p>Mittet\u00f5en\u00e4suslike valimite moodustamiseks ei ole vaja \u00fcldkogumi liikmete nimekirja. Seega on nende kasutamine juhul, kui \u00fcldkogumi nimekirja v\u00f5tta ei ole, ainuke v\u00f5imalus uuritavate leidmiseks. Seejuures tuleb arvestada, et selliste vastajate valiku meetodite kasutamisel ei saa uuringutulemuste p\u00f5hjal teha kaugeleulatuvaid j\u00e4reldusi ja \u00fcldistusi. Kuna tegemist ei ole juhuvalikuga ja \u00fcldkogumi liikmete valimisse sattumise t\u00f5en\u00e4osus ei ole teada, siis ei esinda \u00fckski osaleja kedagi peale iseenda ja kogutud andmetel p\u00f5hinevaid j\u00e4reldusi ei saa \u00fcldistada \u00fchelegi laiemale \u00fcldkogumile (Oppenheim 2000). Eelnevast tulenevalt on mittet\u00f5en\u00e4osuslikud valimi moodustamise meetodid ebasoosingus kvantitatiivuuringuis, mille tulemusi soovitakse \u00fcldistada suurtele \u00fcldkogumitele, kuid sobivad suurep\u00e4raselt kvalitatiivuuringuis, mille eesm\u00e4rk ei olegi enamasti \u00fcldistatavus, vaid pigem v\u00e4iksema arvu uuringus osalejate kogemuste s\u00fcgavuti m\u00f5istmine. <\/p>\n\n\n\n<p>Ka mittet\u00f5en\u00e4osuslike valimite moodustamist m\u00f5jutab uurimisprobleemi mitmetahulisus ja uuritava \u00fcldkogumi v\u00f5i n\u00e4htuse variatiivsus. N\u00e4iteks oleneb kvalitatiivuuringutes intervjuude miinimumarv nende pikkusest ja s\u00fcgavusest, uuritavast teemast, uuritava inimr\u00fchma suurusest ja ligip\u00e4\u00e4setavusest, kasutatavast anal\u00fc\u00fcsimeetodist jms. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib sobiva intervjuude, vaatluste vms arvu planeerimine osutuda k\u00fcllaltki keerukaks. \u00dcks rusikareegel on aga see, et mida rohkem erinevaid gruppe on kvalitatiivuuringusse kaasatud, seda rohkem intervjuusid, vaatluseid jne on vaja teha. Kvalitatiivuuringuis m\u00e4\u00e4ratletakse valimi suurus sageli andmete k\u00fcllastumise (saturatsioon) p\u00f5hjal. See t\u00e4hendab, et uusi andmeid kogutakse nii kaua, kuni lisanduvad andmed ei anna enam uut sisulist infot (nt intervjuude puhul hakkavad intervjuudes v\u00e4ljendatud m\u00f5tted korduma).<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb55cbbd-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb55cbbd-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb55cbbd-collapse\">Sihip\u00e4rane valim<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb55cbbd-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb55cbbd-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Sihip\u00e4rase (ka eesm\u00e4rgip\u00e4rase\/teadliku\/taotlusliku\/strateegilise\/ekspert-, <em>purposive sampling<\/em>) valimi moodustamisel valib uuringus osalejad uurija ise, l\u00e4htudes uuringu eesm\u00e4rgist ning oma teadmistest. Tegemist on valimit\u00fc\u00fcbiga, mis v\u00f5imaldabuurijal v\u00e4ga t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratleda, keda uurida tahetakse ja keda valimisse kaasatakse. Olenevalt uurimiseesm\u00e4rgist v\u00f5ib uuringu tegija p\u00fc\u00fcda leida \u00fcldkogumi k\u00f5ige t\u00fc\u00fcpilisemaid esindajaid v\u00f5i hoopis v\u00f5imalikult eristuvaid (m\u00f5nikord ka \u00e4\u00e4rmuslikke) uuringus osalejaid (joonis 7). Ise\u00e4ranis v\u00f5rdlusuuringute puhul tuleb sageli ette ka seda, et erinevates riikides v\u00f5i piirkondades sama metoodika alusel uuringut l\u00e4biviivad teadlased lepivad omavahel kokku mingites kindlates kriteeriumides, millele uuringus osalejad vastama peavad.<\/p>\n\n\n\n<p>Meie kummikarude \u00fchiskonna n\u00e4itel v\u00f5ib ette kujutada olukorda, kus kummikarude diskrimineerimiskogemuste uurijatele saab teatavaks, et lisaks punastele, kollastele ja rohelistele kummikarudele leidub ka v\u00e4ike hulk siniseid kummikarusid. Neid on kummikarude seas liiga v\u00e4he, et neid satuks m\u00f5nda juhuvalimisse nii palju, et neid saaks kuidagi kvantitatiivselt uurida. L\u00e4htudes varasemast teadmisest, et v\u00e4hemused kogevad diskrimineerimist v\u00f5rreldes enamusega erinevalt (ning pahatihti sagedamini), otsustavad kummikarude diskrimineerimiskogemuste uurijad seet\u00f5ttu keskenduda just siniste kummikarude uurimisele ning otsivad oma uuringusse sihip\u00e4raselt just siniseid kummikarusid. Seega illustreerib see n\u00e4ide juhtumit, kus uuringu tegijate eesm\u00e4rk on saada valimisse \u00fche kindla \u201ekeskmisest\u201c eristuva r\u00fchma liikmeid.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised6.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1958\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised6.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised6-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised6-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 7. Sihip\u00e4rase valimi moodustamine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Sihip\u00e4rase valimi moodustamine v\u00f5ib osutuda otstarbekaks ka n\u00e4iteks juhul, kui soovime uurida noortekeskuste tegevustes osalevate noorte kogemuslugusid. Kuna kusagil ei ole t\u00e4ielikku nimekirja k\u00f5igist Eesti noortest, kes noortekeskusi k\u00fclastavad, siis ei ole juhuvalimi moodustamine v\u00f5imalik. Liiati sobib kvalitatiivne l\u00e4henemine kogemuslugude kogumiseks oluliselt paremini kui kvantitatiivne. Kuna soovime koguda v\u00f5imalikult erinevate noorte kogemusi ega keskendu ainult \u00fchele piirkonnale, on sobiv moodustada sihip\u00e4rane valim erinevates Eesti piirkondades nii maal kui linnas elavatest eri vanuses ja erineva emakeelega noortest, kes noortekeskustes aega veedavad.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb55cbc5-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb55cbc5-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb55cbc5-collapse\">Teoreetiline valim<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb55cbc5-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb55cbc5-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Teoreetiline valim (<em>theoretical sampling<\/em>) on sihip\u00e4rase valimi erijuht, mille puhul valimi moodustamist suunavad teoorialoome vajadused ning andmekogumise k\u00e4igus kujunev teoreetiline arusaam uuritavast teemast. Teoreetilise valimiga uuringute puhul toimub andmete kogumine paralleelselt nende anal\u00fc\u00fcsiga ja <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/pohistatud-teooria\/\">p\u00f5histatud teooria<\/a> v\u00e4ljaarendamisega. Juba kogutud andmed suunavad uurijat t\u00e4iendavate andmete kogumisel ja nende anal\u00fc\u00fcsil, kuni tal \u00f5nnestub v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada veenvad teoreetilised kategooriad. Selline\u00a0 j\u00e4rkj\u00e4rguline andmete kogumine erineb oma olemuselt sellisest valimite moodustamise p\u00f5him\u00f5ttest, mille aluseks on varasemalt ettem\u00e4\u00e4ratud kriteeriumid (nt demograafilised tunnused). Teoreetilise valimi alusel andmete kogumine toimub teoreetilise k\u00fcllastuse (saturatsiooni) saavutamise p\u00f5him\u00f5ttel: uusi andmeid kogutakse seni, kuni uuringu k\u00e4igus v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud uusi teoreetilisi kategooriad saab juba selgelt s\u00f5nastada ja neid m\u00f5jutavaid uusi n\u00fcansse enam ei ilmne. Kuna tegemist on tugevasti teoorialoomega seotud valimit\u00fc\u00fcbiga, siis kasutatakse seda valimit\u00fc\u00fcpi \u00fcle\u00fcldse ja ise\u00e4ranis \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6des suhteliselt harva, sest uue teooria loomine on v\u00e4ga ambitsioonikas ettev\u00f5tmine, mis enamasti v\u00e4ikesemahulise \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6 raamesse ei mahu.<\/p>\n\n\n\n<p>Meie kummikarude n\u00e4ite puhul v\u00f5ime teoreetilist valimit ette kujutada selliselt, et kummikarude diskrimineerimiskogemuse uurijad j\u00f5uavad siniste kummikarude intervjueerimisel j\u00e4reldusele, et sellel kummikarude v\u00e4hemusr\u00fchmal on v\u00e4ga sarnased diskrimineerimiskogemused. Sellest johtuvalt tekib uuringu tegijatel esialgne teooria, et sinised kummikarud tajuvad diskrimineerimist teisiti kui kollased, rohelised v\u00f5i punased kummikarud. Loomulikult ei saa nad midagi sellist aga kindlalt v\u00e4ita, sest nad on intervjueerinud \u00fcksnes siniseid kummikarusid. Niisiis tingib teoorialoome vajaduse intervjueerida ka piisaval arvul kollaseid, rohelisi ja punaseid kummikarusid, et tekiks v\u00f5imalus edasi teoretiseerida, kas \u00fcldse ja mil viisil eristuvad siniste kummikarude diskrimineerimiskogemused teiste kummikarude omadest.<\/p>\n\n\n\n<p>Teoreetilise valimi kasutamise vajalikkust v\u00f5ib ette kujutada ka bakalaureuse\u00f5ppe katkestamise p\u00f5hjuste teooria loomisel. Kuna tegemist on eelnevalt palju uuritud teemaga, on juba ette teada m\u00f5ned grupid, kellelt tuleb kindlasti andmeid koguda \u2013 programmijuhid, \u00f5ppekorraldajad ning esmaj\u00e4rjekorras muidugi \u00f5pingute katkestajad ise. Kui n\u00fc\u00fcd oletada, et meil on aimdus, et \u00f5pingute katkestamise p\u00f5hjused on mitmekesistunud, ning meie soov on luua teooria, mis kataks lisaks ammu teada t\u00fc\u00fcpilistele \u00f5pingute l\u00f5petamise p\u00f5hjustele (eriala sobimatus, motivatsioonikadu, rahalised raskused, (vaimse) tervise probleemid jms) ka hiljuti lisandunud p\u00f5hjuseid, siis tuleb meil hiljutisi \u00f5pingute katkestajaid intervjueerida seni, kuni intervjuudes hakkavad katkestamise p\u00f5hjused korduma. N\u00e4iteks v\u00f5ivad esile kerkida keskendumisraskused, mis on tekkinud p\u00e4rast veebi\u00f5ppel veedetud aastaid; s\u00f5jahirmust ja kliimamuutustest tingitud tunne, et heade \u00f5ppetulemuste nimel pingutamisel ei ole suurt m\u00f5tet jne. Nii v\u00f5ime andmekogumise k\u00e4igus j\u00f5uda n\u00e4iteks teooriani, et \u00fchiskondlikud kriisid toovad kaasa uusi (v\u00f5i ammu unustatud) p\u00f5hjuseid k\u00f5rgkooli\u00f5pingute katkestamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb55cbcc-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb55cbcc-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb55cbcc-collapse\">Lumepallivalim<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb55cbcc-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb55cbcc-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Lumepallivalim (<em>snowball sampling<\/em>) on valimit\u00fc\u00fcp, mille moodustamiseks kasutatakse \u00e4ra \u00fcldkogumi liikmete omavahelisi sidemeid ja v\u00f5rgustikke. K\u00f5igepealt leitakse \u00fcks v\u00f5i mitu valimisse sobivat inimest ja lastakse neil soovitada teisi samasse r\u00fchma kuulujaid. Need omakorda juhatavad edasi j\u00e4rgmiste sama r\u00fchma liikmete juurde (joonis 8). Lumepallivalimit kasutatakse enamasti selliste r\u00fchmade uurimiseks, kelleni uuringu tegijatel on raske j\u00f5uda, kuna ametlikest allikatest on v\u00f5imatu teada saada, kes sellesse r\u00fchma kuuluvad ning kui suur see r\u00fchm \u00fcldse olla v\u00f5iks. Nii n\u00e4iteks sobib lumepallivalim h\u00e4sti erip\u00e4raste subkultuuride uurimiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Meie kummikarude uuringu n\u00e4ite p\u00f5hjal v\u00f5ib siinkohal ette kujutada olukorda, et kummikarude diskrimineerimise uurijad, kes soovivad uurida siniste kummikarude diskrimineerimiskogemusi, tunnevad isiklikult ainult \u00fchte sinist kummikaru. Niisiis p\u00f6\u00f6rduvad nad uuringus osalemise palvega selle sinise kummikaru poole ning paluvad tal \u00fchtlasi soovitada uuringus osalema oma siniseid sugulasi ja tuttavaid. Nood omakorda juhatavad uuringu tegijad j\u00e4rgmiste siniste kummikarudeni.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised8.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1962\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised8.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised8-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised8-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 8. Lumepallivalimi moodustumine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Kui siniste kummikarude puhul on juba peale vaadates selge, kes v\u00f5iks siniste kummikarude r\u00fchma kuuluda ja kes mitte, siis p\u00e4risuuringute puhul ei ole lihtsalt inimestele peale vaadates otsustada, kas ta kuulub uuringu \u00fcldkogumisse v\u00f5i mitte. Kui me n\u00e4iteks soovime uurida hemofiilia diagnoosiga laste vanemate kogemusi sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kasutamisega, siis ei ole v\u00f5imalik kusagilt v\u00f5tta selliste lapsevanemate nimekirja. Uuringut tuleb alustada v\u00e4ikesest arvust lapsevanematest, kelle laps on sellise diagnoosi saanud, ja loota, et nad oskavad oma tutvusringkonnast soovitada teisi sama diagnoosiga laste vanemaid.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb55cbd5-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb55cbd5-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb55cbd5-collapse\">Kvootvalim<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb55cbd5-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb55cbd5-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Kvootvalim (<em>quota sampling<\/em>) on valikumeetod, mille puhul v\u00e4rvatakse inimesi valimisse uuringu tegijate poolt kindlaks m\u00e4\u00e4ratud kvootide alusel. See t\u00e4hendab, et uuringu tegijad otsustavad, kui palju mingite r\u00fchmade esindajaid tuleb uuringusse kaasata. Enamasti on kvootide aluseks sotsiaaldemograafilised taustatunnused, nagu sugu, vanus ja haridustase.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Kvootvalimi moodustamine on kaheastmeline. K\u00f5igepealt m\u00e4\u00e4ravad uuringu tegijad kindlaks \u00fcldkogumi alar\u00fchmad, mis peavad olema uuringus esindatud. Selles osas sarnaneb kvootvalim kihtvalimiga. Valimi moodustamisel m\u00e4\u00e4rab r\u00fchmadele vastava kvoodi uurija ise. Enamasti v\u00f5etakse kvootide m\u00e4\u00e4ramisel arvesse \u00fcldkogumi sotsiaaldemograafilist struktuuri. Kui \u00fcldkogumisse kuuluvate r\u00fchmade (nt vanuse-, soo-, elukoha-, rahvus- ja haridusr\u00fchmade) osakaalud on teada, saab m\u00e4\u00e4rata proportsionaalsed valimisse kuuluvate r\u00fchmade kvoodid. Kvoodi suurus s\u00f5ltub seega r\u00fchma osakaalust \u00fcldkogumis: mida suurem on r\u00fchma osakaal \u00fcldkogumis, seda rohkem m\u00e4\u00e4ratakse selle liikmeid valimisse (joonis 9). Eesm\u00e4rk on moodustada valim, milles r\u00fchmade osakaalud on proportsionaalsed \u00fcldkogumisse kuuluvate alar\u00fchmade jaotusega. P\u00e4rast \u00fcldkogumi alar\u00fchmadesse jagamist alustatakse andmekogumist ning seda tehakse kuni kvootide t\u00e4itumiseni. Erinevalt kihtvalimist on kvootvalim mittet\u00f5en\u00e4osuslik valim, kuna uuringus osalejaid ei leita mitte juhuslikult, vaid nende valikul l\u00e4htutakse pigem mugavuse p\u00f5him\u00f5ttest.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui eespool kirjeldatud mittet\u00f5en\u00e4osuslikud valimit\u00fc\u00fcbid (sihip\u00e4rane valim, teoreetiline valim, lumepallivalim) sobivad kvalitatiivse uurimisviisiga, siis kvootvalim seostub pigem kvantitatiivse uurimisviisi ja ise\u00e4ranis k\u00fcsitlusuuringutega. Kvootvalim on k\u00fcsitlusuuringu tegemisel kasulik, kui aega on v\u00e4he, \u00fcldkogumi liikmete nimekiri ei ole k\u00e4ttesaadav, uuringu eelarve on piiratud v\u00f5i kui tulemuste \u00fcksikasjalik t\u00e4psus ei ole oluline. Mittet\u00f5en\u00e4osusliku loogika t\u00f5ttu kasutatakse kvootvalimit akadeemilistes uuringutes pigem harva, aga oma odavuse, kiiruse ja korraldusliku lihtsuse t\u00f5ttu on see \u00fcks eelistatumaid valimit\u00fc\u00fcpe kommertsuuringutes (Bryman, 2016). <\/p>\n\n\n\n<p>Kummikarude n\u00e4itel v\u00f5iks kvootvalimi moodustamine v\u00e4lja n\u00e4ha selliselt, et kummikarude erakondlikke eelistusi uuriv k\u00fcsitlusfirma l\u00e4htub tuhandest karust koosneva valimi moodustamisel eeldusest, et eri v\u00e4rvi kummikarudel on erinevad poliitilised eelistused. Seet\u00f5ttu seab ta kvoodid, et k\u00fcsitleda tuleb 400 punast, 300 kollast ja 300 rohelist karu. K\u00fcsitlusfirma palgatud k\u00fcsitlejad j\u00e4tkavad kummikarude k\u00fcsitlemist, kuni need kvoodid saavad t\u00e4idetud. Seejuures v\u00f5ib juhtuda, et n\u00e4iteks kollaste karude kvoot saab kiiremini t\u00e4is kui punaste ja roheliste omad. Sellisel juhul l\u00f5petatakse kollaste karude k\u00fcsitlemine kvoodi t\u00e4itumisel, kuid j\u00e4tkatakse punaste ja roheliste karude valimisse v\u00e4rbamist, et k\u00f5ik kvoodid t\u00e4ita.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised9.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1966\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised9.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised9-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised9-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 9. Kvootvalimi moodustamine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Kvootvalim v\u00f5ib olla odav ja korralduslikult lihtne lahendus kaubanduskeskuse klientide rahulolu uurimiseks. Kui on teada, et kaubanduskeskuse klientidest moodustavad 60 protsenti naised ja 40 protsenti mehed, siis saab kliendirahulolu-uuringus seada kvoodi 60 naise ja 40 mehe k\u00fcsitlemiseks. K\u00fcsitlejad v\u00e4rbavad kaubanduskeskuse koridoris kaubanduskeskuse k\u00fclastajaid rahulolu-uuringule vastama seni, kuni on kogunud vastused 60 naiselt ja 40 mehelt.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb55cbdc-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb55cbdc-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb55cbdc-collapse\">Mugavusvalim<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb55cbdc-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb55cbdc-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Mugavusvalimi (<em>convenience sampling<\/em>) moodustamisel v\u00f5etakse uuringus osalema sellised uuritavad, keda uuringu tegijatel on lihtsalt mugav uuringus osalema saada (joonis 10). Sellisteks osalejateks v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks sugulased, s\u00f5brad tuttavad, kesklinna kortermajade alumiste korterite elanikud, \u00f5petajatele \u00f5pilased ning \u00f5ppej\u00f5ududele \u00fcli\u00f5pilased. Kuna selline valim ei rajane \u00fchelgi matemaatilisel ega teoreetilisel alusel, vaid p\u00f5hineb ainult osalejate k\u00e4ttesaadavusel v\u00f5i koost\u00f6\u00f6valmidusel, siis mingeid \u00fcldistusi laiematele \u00fcldkogumitele selliste valimite kasutamisel teha ei saa. Selliste valimitega kogutud andmed kajastavad vaid uurijate l\u00e4hemasse tutvusringi kuulujate ja neile kergemini k\u00e4ttesaadavate inimeste hinnanguid. Sellisel moel moodustatud valimit kasutatakse tavaliselt pilootuuringutes uurijate poolt v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud k\u00fcsimustiku v\u00f5i intervjuukava testimiseks. <\/p>\n\n\n\n<p>Meie kummikarude n\u00e4ite puhul k\u00fcsitleks mugavusvalimit kasutav kummikarude diskrimineerimiskogemusi uuriv punane kummikaru oma sugulasi, s\u00f5pru ja t\u00f6\u00f6kaaslasi, kes juhtumisi on k\u00f5ik samuti punased kummikarud. Kogutud andmetest selgub, et \u00fckski uuringus osaleja ei ole diskrimineerimist kogenud. Sellest v\u00f5ib punane kummikaru j\u00e4reldada, et \u00fckski tema punane sugulane, s\u00f5ber ega t\u00f6\u00f6kaaslane ei ole diskrimineerimist kogenud. Paraku kehtib see tulemus ainult tema tutvusringkonna kohta ning ta ei tohiks mingil juhul teha \u00fcldistust k\u00f5igi punaste kummikarude kohta, veel v\u00e4hem j\u00e4reldada, et ka kollased, rohelised ja sinised kummikarud ei ole diskrimineerimisega kokku puutunud.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised10.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1969\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised10.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised10-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised10-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 10. Mugavusvalimi moodustumine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Toome teise n\u00e4ite: noorsoot\u00f6\u00f6\u00fcli\u00f5pilane uuris oma bakalaureuset\u00f6\u00f6s noorte toimetulekut koroonapiirangute ajal. Selleks tegi ta oma kursusekaaslaste seas veebik\u00fcsitluse. Bakalaureuset\u00f6\u00f6s saab \u00fcli\u00f5pilane kirjeldada vaid oma kursusekaaslate koroonaaja kogemusi, kuid ta ei saa mingil juhul \u00fcldistada tulemusi k\u00f5igile Eesti \u00fcli\u00f5pilastele v\u00f5i veel v\u00e4hem k\u00f5igile Eesti noortele.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb55cbe4-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb55cbe4-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb55cbe4-collapse\">Iseselekteerunud valim<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb55cbe4-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb55cbe4-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Iseselekteerunud valim (nimetatakse ka suvaliseks valimiks v\u00f5i seda kasutavat uuringut valimita uuringuks, <em>self-selection<\/em>) kujuneb nii, et osalejad valivad end uuringusse ise \u2013 uurija seda valikut ei tee (joonis 11). See on k\u00f5ige kergem, aga ka k\u00f5ige ebausaldusv\u00e4\u00e4rsem valimi moodustamise viis. Sellisel juhul kuuluvad valimisse vaid need, kes on uuringus osalemiseks ise huvi \u00fcles n\u00e4itavad (nt reageerivad m\u00f5nel sotsiaalmeediaplatvormil jagatud kutsele v\u00f5i lingile uuringuankeedi juurde). Kuna uurijal puudub igasugune \u00fclevaade ja kontroll, kelleni uuringu info (ja seega ka osalemisv\u00f5imalus) j\u00f5uab, siis ei ole iseselekteerunud valimiga saadud uuringutulemusi v\u00f5imalik v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral \u00fcldistada.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised7-1.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1978\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised7-1.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised7-1-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised7-1-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 11. Iseselekteerunud valimi moodustumine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Klassikaline n\u00e4ide iseselekteerunud valimi p\u00f5hjal \u00fcldistuste tegemisega seotud ohtudest p\u00e4rineb 1936. aastast, mil ajakirjas Literary Digest tehtud k\u00fcsitlus ennustas USA presidendivalimistel m\u00e4ek\u00f5rguse v\u00f5idu saavutanud ja ametis olnud Roosevelti valimiskaotust. K\u00fcmnest miljonist autoomanike registri ja telefoniraamatute p\u00f5hjal v\u00e4ljasaadetud k\u00fcsitluslehest tagastati uurijatele 2,3 miljonit. Suur vastuste hulk ei taganud tulemuse t\u00e4psust, sest valimisse l\u00fclitati ajakirjalugejate k\u00f5rval ka auto- ja telefoniomanike registritesse kuulujad, kelle poolehoid Roosevelti poliitikale oli madalam kui vaesematel ameeriklastel, kes ei saanud Suure Depressiooni ajal endale autosid ja telefone lubada. Hilisem anal\u00fc\u00fcs selgitas v\u00e4lja, et k\u00fcsitlusele vastasid \u00fclekaalukalt need inimesed, kes ei olnud Roosevelti poliitikaga rahul.<\/p>\n\n\n\n<p>Toome ka \u00fche n\u00e4ite bakalaureuset\u00f6\u00f6st, kus \u00fcli\u00f5pilane uurib noorte seas toitumisega seotud eetilisi valikuid. Ta viib l\u00e4bi veebik\u00fcsitluse, mida jagab taimetoitlaste ja veganite sotsiaalmeediagruppides, kus palub uuringukutset ka edasi jagada. Andmeid anal\u00fc\u00fcsides selgub, et 80% meessoost vastajatest on otsustanud eetilistel p\u00f5hjustel liha s\u00f6\u00f6misest t\u00e4ielikult loobuda. Kui \u00fcli\u00f5pilane oma bakalaureuset\u00f6\u00f6s kirjutab, et 80% tema k\u00fcsitlusele vastanud meestest on lihatoodete s\u00f6\u00f6misest loobunud, on tegemist korrektse andmete t\u00f5lgendamisega. K\u00fcll aga ei saa \u00fcli\u00f5pilane seda tulemust kuidagi \u00fcldistada ning v\u00e4ita, et 80% noortest meestest (Eestis, Euroopas, maailmas) oleks lihas\u00f6\u00f6misest loobunud.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb55cbe7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb55cbe7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb55cbe7-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb55cbe7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb55cbe7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Bryman, A. (2016). <em>Social research methods. <\/em>Oxford: Oxford University Press.<\/p>\n\n\n\n<p>Davern, M. E. (2008). Representative Sample. P. J. Lavrakas (toim), <em>Encyclopedia of Survey Research Methods. Volume 2 [N\u2013Z], <\/em>(lk 720\u2013721)<em>.<\/em> Thousand Oaks: Sage.<\/p>\n\n\n\n<p>Fowler, F. J. (2012). <em>Survey Research Methods.<\/em> Thousand Oaks: SAGE Publications. Oppenheim, A. N. (2000). <em>Questionnaire design, interviewing and attitude measurement.<\/em> London, New York: Continuum.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb55cbeb-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb55cbeb-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb55cbeb-collapse\">Soovitatav kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb55cbeb-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb55cbeb-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Lagerspetz, M. (2023). <em>\u00dchiskonna uurimise meetodid: sissejuhatus ja v\u00e4ljajuhatus<\/em>. Tallinn: Tallinna \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p>Tiit, E.-M. ja Tooding, L.-M. (2019). <em>Statistikaleksikon.<\/em> Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p>Tooding, L.-M. (2015). <em>Andmete anal\u00fc\u00fcs ja t\u00f5lgendamine sotsiaalteadustes<\/em>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus. Traat, I. ja Inno, J. (1997). <em>T\u00f5en\u00e4osuslik valikuuring<\/em>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mai BeilmannAndu R\u00e4mmer 2025 Sotsiaalteaduslike uuringute tulemused kehtivad tavaliselt mingi inimr\u00fchma v\u00f5i n\u00e4htuse, mitte k\u00f5igi inimeste ja \u00fchiskondlike n\u00e4htuste kohta. Sotsiaalteaduslikku uuringut tegema asudes on uurijatel m\u00f5ttes m\u00f5ni suurem v\u00f5i v\u00e4ikesem inimr\u00fchm v\u00f5i organisatsioon, kelle kohta nende uuringu tulemused midagi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1930","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1930","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1930"}],"version-history":[{"count":30,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1930\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1979,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1930\/revisions\/1979"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1930"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}