{"id":1921,"date":"2025-09-08T15:29:54","date_gmt":"2025-09-08T12:29:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/?page_id=1921"},"modified":"2025-09-14T16:35:10","modified_gmt":"2025-09-14T13:35:10","slug":"valiidsus-ja-reliaablus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/valiidsus-ja-reliaablus\/","title":{"rendered":"Valiidsus ja reliaablus"},"content":{"rendered":"<p class=\"has-text-align-right\"><strong>Andu R\u00e4mmer<\/strong><br><strong>2014, t\u00e4iendatud ja parandatud 2025<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Teaduslike uuringute puhul on v\u00e4ga oluline hinnata nende kvaliteeti, mis s\u00f5ltub kasutatud andmete t\u00e4psusest. Andmete kogumisel tuleb p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu selle protseduuri t\u00e4psusele, korratavusele ja usaldusv\u00e4\u00e4rsusele. Uuringutes andmetekogumise metoodika sobivust ja t\u00e4psust iseloomustades r\u00e4\u00e4gitakse nii ps\u00fchholoogiliste kui ka sotsioloogiliste uuringute kontekstis valiidsusest ja reliaablusest (Babbie, 2021; Elmes jt, 2013). Valiidsus ehk kehtivus viitab eelk\u00f5ige uuringutulemuste sisulisele t\u00e4psusele ja \u00f5igsusele (kuiv\u00f5rd m\u00f5\u00f5dame seda, mida arvame m\u00f5\u00f5tvat), aga selle all peetakse silmas ka andmete kogumiseks loodud konstrukti m\u00e4\u00e4ratlemise \u00f5igsust ja kehtivust. Reliaablus ehk usaldusv\u00e4\u00e4rsus viitab kordusuuringutes saadud tulemuste j\u00e4rjekindlusele. J\u00e4reldav statistika v\u00f5imaldab teha kindlaks, kui suure t\u00f5en\u00e4osusega on \u00fche uuringuga saadud tulemused korratavad j\u00e4rgmises rangelt sama protseduuri j\u00e4rgivas uuringus.<\/p>\n\n\n\n<p>Valiidsuse ja reliaabluse vahekorda visualiseerib Babbie\u2019l (2021)\u00a0p\u00f5hinev\u00a0joonis 1, kus m\u00e4rklauda tabanud lasud t\u00e4histavad kordusm\u00f5\u00f5tmisi.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised13-1.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1923\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised13-1.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised13-1-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised13-1-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><em>Joonis 1. Reliaablus ja valiidsus (Babbie, 2021 p\u00f5hjal)<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d4e8af33-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d4e8af33-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d4e8af33-collapse\"><a>Valiidsus<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d4e8af33-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d4e8af33-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Valiidsus kujutab endast m\u00f5\u00f5tmisvahendi sobivust ehk seda, kas me m\u00f5\u00f5dame oma uuringus t\u00f5epoolest seda, mida m\u00f5\u00f5ta soovime. Elmes jt (2013) r\u00f5hutavad, et valiidsuse puhul on tegemist keerulise n\u00e4htusega, mille puhul eristatakse ennustavat, konstrukti-, v\u00e4list ning sisemist valiidsust. Babbie (2021) toob v\u00e4lja ka ilmse ehk n\u00e4iva valiidsuse.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Ilmne ehk n\u00e4iv valiidsus<\/strong> osutab sellele, kui suurel m\u00e4\u00e4ral m\u00f5\u00f5davad uurimisel kasutatavad uurimisinstrumendid uuritavat n\u00e4htust. N\u00e4iteks \u00fctleb t\u00f6\u00f6liste rahulolematus midagi nende t\u00f6\u00f6sse suhtumise kohta \u2013 kui palju t\u00e4pselt, seda on juba raskem \u00f6elda. K\u00fcll aga ei \u00fctle t\u00f6\u00f6liste t\u00f6\u00f6moraali kohta midagi olulist see, kui sageli nad raamatukogus k\u00e4ivad. Ilmne valiidsus on indeksite ja skaalade moodustamisel indikaatorite valiku esimene kriteerium. Kuigi subjektiivsuse t\u00f5ttu peetakse n\u00e4ivat valiidsust sageli valiidsuse k\u00f5ige n\u00f5rgemaks vormiks, v\u00f5ib see olla kasulik t\u00e4psemate m\u00f5\u00f5dikute valikul uurimismeetodi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise algfaasis.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Ennustav valiidsus<\/strong> n\u00e4itab, kui palju suudab m\u00f5\u00f5tmisvahend prognoosida potentsiaalseid uurimistulemusi. See osutab m\u00f5\u00f5tmisstandardi seosele mingi teise kriteeriumi variatiivsusega, n\u00e4iteks missugune seos on \u00fclikooli vastuv\u00f5tul kasutatava akadeemilise v\u00f5imekuse testi tulemusel mingi aine keskmise hindega esimesel kursusel; kui palju ennustab liiklustest tegelikku s\u00f5iduoskust jms.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Konstruktivaliidsus<\/strong> p\u00f5hineb uuritava muutuja seostel teiste muutujatega. See n\u00e4itab, kas ja kui t\u00e4pselt uurija loodud instrument uuritavat n\u00e4htust m\u00f5\u00f5dab. Konstruktivaliidsus n\u00e4itab, mil m\u00e4\u00e4ral on m\u00f5\u00f5tmised koosk\u00f5las uurijatele teadaolevate teooriate v\u00f5i nende t\u00e4helepanekute alusel loodud uuritava konstruktsiooni teoreetilise t\u00e4henduse ja kontseptualiseerimisega.\u00a0Teisis\u00f5nu, kui h\u00e4sti peegeldavad uuritavat k\u00e4itumist selle variatiivsuse m\u00f5\u00f5tmiseks valitud muutujad? N\u00e4iteks kui eeldame, et suhtega rahulolevad paarid ei valeta teineteisele, kuid kui nad seda siiski teevad, siis oleme oma konstrukti valesti koostanud, mis t\u00e4hendab, et see pole kuigi valiidne ega sobi paarisuhtega rahulolu m\u00f5\u00f5tmiseks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>V\u00e4line ehk \u201e\u00f6koloogiline\u201c valiidsus<\/strong> n\u00e4itab, kuiv\u00f5rd saab \u00fche uuringu tulemusi \u00fcldistada teistsugustele olukordadele ja populatsioonidele, n\u00e4iteks kas esmalt \u00f5pilaste uuringus avaldunud muutused v\u00e4\u00e4rtushinnangutes on hilisemalt omaks v\u00f5etud ka vanemates elanikkonnagruppides.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Sisemine ehk teoreetiline valiidsus<\/strong> osutab muutujatevahelisele p\u00f5hjuslikule seosele. Sisemiselt valiidse uuringu korral on muutused s\u00f5ltuvas muutujas p\u00f5hjustatud muutus(t)est s\u00f5ltumatus muutujas. Uuring ei ole sisemiselt valiidne, kui muutuste allikaks on miski muu peale s\u00f5ltumatu muutuja. N\u00e4iteks on korrektselt katseplaani j\u00e4rgivad eksperimendid p\u00f5him\u00f5tteliselt sisemiselt valiidsed, sest s\u00f5ltumatu ja s\u00f5ltuva muutuja p\u00f5hjuslikkuse suund on kindlaks m\u00e4\u00e4ratud. Sellise loogika j\u00e4rgi v\u00f5ib uurida \u00f5ppimisele kulutatud aja (mille pikkust saab m\u00f5\u00f5ta n\u00e4iteks stopperiga) m\u00f5ju \u00f5ppeedukusele (mida saab m\u00f5\u00f5ta koolihinnetega). Ka matemaatiliste v\u00f5imete testi koostamisel \u00a0peab silmas pidama, et see ei haaraks ainult liitmist, vaid h\u00f5lmaks proportsionaalselt ka lahutamist, jagamist ja korrutamist.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d4e8af41-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d4e8af41-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d4e8af41-collapse\"><a>Reliaablus<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d4e8af41-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d4e8af41-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p><strong>Reliaablus<\/strong> kujutab endast m\u00f5\u00f5tmisvahendi usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja m\u00f5\u00f5tmist\u00e4psust. Sel puhul hinnatakse samasuguse metoodikaga kogutud andmete konsistentsust (kokkukuuluvust) ehk uurimistulemuste j\u00e4rjepidevust. Seega on reliaablus kordusuuringute usaldusv\u00e4\u00e4rsus, mis viitab kordusm\u00f5\u00f5tmiste t\u00e4psusele, sest tegemist on m\u00f5\u00f5tmiste j\u00e4rjekindluse n\u00e4itajaga. Kokkuv\u00f5tlikult \u00f6eldes seisneb reliaabluse olemus selles, kas saame sama l\u00e4henemist kasutades sama n\u00e4htuse kordusm\u00f5\u00f5tmisel s\u00f5ltumatult andmete kogumise ajast ja uurijast samasuguse tulemuse. Reliaablus s\u00f5ltub v\u00e4ga palju ka m\u00f5\u00f5tmisinstrumendist, n\u00e4iteks inimese kehakaalu silma j\u00e4rgi hindamine on v\u00e4hem reliaabel (usaldusv\u00e4\u00e4rne) meetod, kui kasutada selle v\u00e4lja selgitamiseks analoog- v\u00f5i digitaalset kaalu. Seejuures tuleb kontrollida ka kaalu taadeldust. Reliaabluse suurendamiseks p\u00fc\u00fctakse uusi (kordus)andmeid koguda t\u00e4pselt samasugustes tingimustes.<\/p>\n\n\n\n<p>Ps\u00fchholoogias kontrollitakse reliaablusega ka m\u00f5\u00f5tmisvahendi v\u00f5i testi j\u00e4rjekindlust. Selleks arvutatakse kas korrelatsioon \u00fche katsealuse kahe m\u00f5\u00f5tmiskorra skooride vahel (<strong>kordustesti reliaablus<\/strong>), \u00fche ja sama testi kahe alternatiivse versiooni tulemuste vahel (<strong>paralleeltesti reliaablus<\/strong>) v\u00f5i kahe testipoole skooride vahel (<strong>poolitusmeetod<\/strong>). Sotsioloogilistes k\u00fcsitlustes jagatakse k\u00fcsimustiku reliaabluse kontrollimiseks uuringus osalejate valim pooleks (v\u00f5i mitmeks v\u00e4iksemaks r\u00fchmaks). Iga r\u00fchm vastab \u00fchte ja sama teemat k\u00e4sitlevale k\u00fcsimustikule, kuid r\u00fchmadele esitatakse teatud m\u00e4\u00e4ral erinevaid teemasid puudutavaid k\u00fcsimusi. N\u00e4iteks uuriti suhtumist uutesse biotehnoloogiatesse k\u00e4sitlevas Eurobaromeetri k\u00fcsitluses poole valimi hoiakuid geneetiliselt muundatud toiduainete suhtes ja teise poole hinnanguid toiduainet\u00f6\u00f6stuse jaoks koduloomade kloonimise kohta. Aeg on sellistes uuringutes oluline tegur \u2013 mida l\u00fchema ajalise vahega kaks m\u00f5\u00f5tmist teineteisele j\u00e4rgnevad, seda t\u00f5en\u00e4olisem on see, et m\u00f5\u00f5tmistulemused on sarnased. V\u00e4ga keeruline on reliaabluse saavutamine abstraktsete, raskesti hoomatavate teemade uurimisel. N\u00e4iteks on inimese kehakaalu m\u00f5\u00f5tmisest tunduvalt keerulisem tema intelligentsuse m\u00f5\u00f5tmine. Seet\u00f5ttu hinnatakse intelligentsustesti reliaablust tavaliselt nii kordustestimisega, testi paralleelversioonide kasutamise kui ka testi poolitamisega. M\u00f5\u00f5tevahendite koostamise ja m\u00f5\u00f5tmisprotseduuride v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisega tegelevas ps\u00fchhomeetrias on testi sisereliaabluse m\u00f5\u00f5duks <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/cronbachi-kordaja\/\">Cronbachi \u03b1 (alfa)<\/a>, mille piisavaks suuruseks loetakse 0,7.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d4e8af47-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d4e8af47-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d4e8af47-collapse\"><a>Kasutatud kirjandus<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d4e8af47-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d4e8af47-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Babbie, E. (2021). <em>The practice of social research<\/em>. Belmont: Wadsworth Publishing.<\/p>\n\n\n\n<p>Elmes, D. G., Kantowitz, B. H. ja Roediger, H. L. (2013). <em>Ps\u00fchholoogia uurimismeetodid<\/em>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus. <\/p>\n\n\n\n<p>Lagerspetz, M. (2021\/2017). <em>\u00dchiskonna uurimise meetodid: sissejuhatus ja v\u00e4ljajuhatus<\/em>. Tallinn: Tallinna \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d4e8af49-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d4e8af49-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d4e8af49-collapse\">Soovitatav kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d4e8af49-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d4e8af49-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Rubin, A. ja Babbie, E. (2017). <em>Research methods for social work<\/em>. Boston: Cengage Learning. <\/p>\n\n\n\n<p>Tooding, L.-M. (2015). <em>Andmete anal\u00fc\u00fcs ja t\u00f5lgendamine sotsiaalteadustes<\/em>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Andu R\u00e4mmer2014, t\u00e4iendatud ja parandatud 2025 Teaduslike uuringute puhul on v\u00e4ga oluline hinnata nende kvaliteeti, mis s\u00f5ltub kasutatud andmete t\u00e4psusest. Andmete kogumisel tuleb p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu selle protseduuri t\u00e4psusele, korratavusele ja usaldusv\u00e4\u00e4rsusele. Uuringutes andmetekogumise metoodika sobivust ja t\u00e4psust iseloomustades r\u00e4\u00e4gitakse nii &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1921","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1921","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1921"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1921\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1982,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1921\/revisions\/1982"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1921"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}