{"id":1098,"date":"2025-09-15T16:56:13","date_gmt":"2025-09-15T13:56:13","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/?page_id=1098"},"modified":"2025-10-02T17:15:55","modified_gmt":"2025-10-02T14:15:55","slug":"kvantitatiivne-ja-kvalitatiivne-uurimisviis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/kvantitatiivne-ja-kvalitatiivne-uurimisviis\/","title":{"rendered":"Kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimisviis"},"content":{"rendered":"<p><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><strong>Mai Beilmann<br>2025<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Sotsiaalteadustes jagatakse andmekogumis- ja anal\u00fc\u00fcsimeetodid tihtipeale kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks, neid \u00f5petatakse eraldi meetodikursustel. Allj\u00e4rgnevalt tutvustan neid kaht uurimisviisi k\u00f5igepealt eraldi, kuid peat\u00fcki l\u00f5pus toon v\u00e4lja ka kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimisviisi \u00fchisosa ning kombineerimisv\u00f5imalused.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb5b3007-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb5b3007-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb5b3007-collapse\">Kvantitatiivne uurimisviis ja deduktiivne uurimisstrateegia<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb5b3007-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb5b3007-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Kvantitatiivne uurimisviis l\u00e4htub eeldusest, et m\u00f5\u00f5tmiste abil saab koguda \u00fcmbritseva maailma kohta objektiivseid ja \u00fcheselt m\u00f5istetavaid teadmisi. Uurimismaterjal kogutakse meetoditega, mis v\u00f5imaldavad kvantitatiivset, arvulist m\u00f5\u00f5tmist ning j\u00e4reldused tehakse (eelk\u00f5ige) uurimismaterjali statistilise anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal. Siit ka nimetus \u2013 <strong>kvantitatiivne uurimisviis<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<p>Kvantitatiivse uurimisviisi puhul on uuringu tegijate eesm\u00e4rk testida teooriaid, elimineerida v\u00e4\u00e4rad v\u00e4ited ja kinnitada allesj\u00e4\u00e4nuid. Seega l\u00e4htub kvantitatiivne uurimisviis deduktiivsest uurimisstrateegiast ja seda iseloomustab uuringuprotsess, kus erinevad tegevussammud j\u00e4rgnevad \u00fcksteisele v\u00e4ga kindlas j\u00e4rjekorras.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Deduktiivsus<\/strong> t\u00e4hendab seda, et arutlusk\u00e4ik liigub \u00fcldiselt \u00fcksikule (vt joonis 1). Deduktiivse uurimisstrateegia puhul on uuringu aluseks sotsiaalteaduslik teooria v\u00f5i varasem uuring, mille paikapidavust soovitakse konkreetses kontekstis kontrollida. Teooria v\u00f5i varasemate empiiriliste uuringute kontrollimiseks p\u00fcstitatakse sellest l\u00e4htuvad h\u00fcpoteesid (v\u00f5i uurimisk\u00fcsimused). H\u00fcpoteeside kontrollimiseks (v\u00f5i uurimisk\u00fcsimustele vastamiseks) kogutakse ja anal\u00fc\u00fcsitakse arvulisi andmeid. Andmeanal\u00fc\u00fcsi tulemused v\u00f5imaldavad p\u00fcstitatud h\u00fcpoteesid kas kinnitada, osaliselt kinnitada v\u00f5i \u00fcmber l\u00fckata.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised15.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1986\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised15.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised15-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised15-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 1. Deduktiivne ehk \u00fcldiselt \u00fcksikule suunatud uurimisstrateegia<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Niisiis sobib deduktiivset strateegiat kasutada:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>teemade puhul, mida on varem palju uuritud;<\/li>\n\n\n\n<li>varasematel uuringutel\/teooriatel p\u00f5hinevate h\u00fcpoteeside kontrollimiseks;<\/li>\n\n\n\n<li>varasemate uuringute\/teooriate p\u00f5hjal koostatud konkreetsetele uurimisk\u00fcsimustele vastuste otsimiseks.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Et selgitus ei j\u00e4\u00e4ks liialt teoreetiliseks, toon deduktiivse uurimisstrateegia loogika tutvustamiseks n\u00e4ite. Sotsiaalse mobiilsuse kohta k\u00e4ivad teooriad ja rohked empiirilised uuringud \u00fctlevad p\u00f5lvkondade\u00fclese mobiilsuse kohta seda, et vanemate haridustase m\u00f5jutab laste omandatavat haridustaset (Barone ja Ruggera, 2018; Blossfeld, 2019; Buis, 2013; Bukodi ja Goldthorpe, 2013; Jaeger 2007 ja 2009; Kraaykamp ja van Eijck, 2010; Meraviglia ja Buis, 2015). Ka Eestis tehtud empiirilised uuringud n\u00e4itavad, et k\u00f5rgharitud vanemate lapsed omandavad k\u00f5rghariduse suurema t\u00f5en\u00e4osusega kui p\u00f5hiharidusega vanemate lapsed (Halapuu ja Valk, 2013; Roots, 2013; Saar ja Helem\u00e4e, 2017; Saar, Helem\u00e4e ja Lauri, 2020). Seejuures m\u00f5jutab Eestis laste akadeemilist edukust ja koolivalikuid eriti tugevalt ema haridustase. Niisiis v\u00f5ib teooriale ja varasematele empiirilistele uuringutele tuginedes p\u00fcstitada h\u00fcpoteesi, et Eestis on k\u00f5rgharidusega emade lastel v\u00f5rreldes k\u00f5rghariduseta emade lastega suurem t\u00f5en\u00e4osus k\u00f5rghariduse omandamiseni j\u00f5uda ka 2020. aastatel.<\/p>\n\n\n\n<p>H\u00fcpoteesi kontrollimiseks korraldatakse 26\u201335-aastaste noorte t\u00e4iskasvanute seas Eesti kontekstis esindusliku valimiga k\u00fcsitlusuuring, milles k\u00fcsitakse nii noorte endi kui ka nende vanemate haridustaseme kohta. Kui uuring on korrektselt l\u00e4bi viidud ja tulemused kinnitavad, et suurema osa k\u00f5rghariduse omandanud noorte emadel on samuti k\u00f5rgharidus (samas kui p\u00f5hihariduse, kutsehariduse ja keskharidusega emade lastest on v\u00e4hem noori k\u00f5rghariduseni j\u00f5udnud), saab kinnitada h\u00fcpoteesi paikapidavust. Saadud tulemused kehtivad mingi t\u00f5en\u00e4osusega iga 26\u201335-aastase noore t\u00e4iskasvanu puhul, st on \u00fcldistatavad k\u00f5igile Eesti noortele vastavas vanuser\u00fchmas. <\/p>\n\n\n\n<p>Deduktiivse uurimisstrateegia puhul on uuringuprotsess <strong>lineaarne<\/strong>, st kulgeb kindlalt etten\u00e4htud etappide j\u00e4rjekorras (joonis 2). Teooria ja\/v\u00f5i varasemate uuringute p\u00f5hjal s\u00f5nastatud uurimisprobleem ja p\u00fcstitatud h\u00fcpoteesid\/uurimisk\u00fcsimused peavad olema juba uuringu ettevalmistavas faasis v\u00e4ga t\u00e4pselt paigas ning neid t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus ei muudeta. Deduktiivse uurimisstrateegia ja lineaarse uurimisprotsessi puhul on eelt\u00f6\u00f6 p\u00f5hjalikkus \u00fclioluline, sest planeerimisel tehtud vigu ei saa tagantj\u00e4rele parandada.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised16.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1988\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised16.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised16-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised16-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 2. Lineaarne uurimisprotsess kvantitatiivuuringus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Kvantitatiivsed meetodid on asendamatud, kui \u2026<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u2026 soovitakse teha \u00fcldistavaid j\u00e4reldusi uuritava inimr\u00fchma (\u00fcldkogumi) kohta;<\/li>\n\n\n\n<li>\u2026 uurimuse eesm\u00e4rk on selgitada v\u00e4lja millegi esinemissagedus;<\/li>\n\n\n\n<li>\u2026 soovitakse anal\u00fc\u00fcsida tunnuste vahelisi seoseid;<\/li>\n\n\n\n<li>\u2026 soovitakse testida h\u00fcpoteese;<\/li>\n\n\n\n<li>\u2026 anal\u00fc\u00fcsitakse arvulisi\/kvantifitseeritavaid andmeid;<\/li>\n\n\n\n<li>\u2026 uuringus osaleb palju uuritavaid.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Valimid kvantitatiivsetes uuringutes<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kvantitatiivuuringutes kasutatakse peamiselt <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/valimi-moodustamine\/\">t\u00f5en\u00e4osuslikke valimeid<\/a>, nagu lihtne juhuvalim, s\u00fcstemaatiline juhuvalim, kihtvalim ja klastervalim.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Andmekogumismeetodid kvantitatiivsetes uuringutes<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Andmekogumismeetoditest seostuvad kvantitatiivse uurimisviisiga n\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/kusitlusuuringud\/\">k\u00fcsitlusuuringud<\/a>, <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/eksperiment\/\">eksperimendid<\/a> ja struktureeritud vaatlused.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb5b3018-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb5b3018-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb5b3018-collapse\">Kvalitatiivne uurimisviis ja induktiivne uurimisstrateegia<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb5b3018-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb5b3018-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Kvalitatiivne uurimisviis l\u00e4htub seisukohast, et teadmisi sotsiaalsest maailmast saame t\u00e4henduste uurimise kaudu. Inimesed omistavad tegelikkusele erinevaid t\u00e4hendusi ning seega on sotsiaalne reaalsus muutuv, t\u00f5lgenduslik ning subjektiivne. Seet\u00f5ttu ei ole ka uurijat v\u00f5imalik uuritavast n\u00e4htusest eraldada, pigem vastupidi \u2013 uurija t\u00f5lgendused on osa uurimisprotsessist. Kvalitatiivsetes uuringutes kasutatakse mittearvulisi andmeid (tekst, kujutised, audio, video) ning uurimismaterjalist tehakse j\u00e4reldusi statistilisi vahendeid kasutamata, eelk\u00f5ige t\u00f5lgendaval viisil.<\/p>\n\n\n\n<p>Kvalitatiivse uurimisviisi puhul on uuringu tegijate eesm\u00e4rk tuua andmetes t\u00f5lgendaval viisil esile mustreid. Seega l\u00e4htub kvalitatiivne uurimisviis induktiivsest uurimisstrateegiast ja seda iseloomustab ts\u00fckliline uuringuprotsess.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Induktiivsus <\/strong>t\u00e4hendab seda, et arutlusk\u00e4ik liigub \u00fcksikult \u00fcldisele (joonis 3). Induktiivse uurimisstrateegia puhul algab uuring hulgast mittestruktureeritud (korrastamata) andmetest mingil teemal (nt poolstruktureeritud v\u00f5i struktureerimata intervjuud, uuringus osalejate tehtud videod v\u00f5i joonistused). Selleks et seda suurt andmehulka kuidagi organiseerida, otsitakse andmetes teatud mustreid ja seoseid, mille pinnalt luuakse esialgsed t\u00f5lgendused. <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/pohistatud-teooria\/\">P\u00f5histatud teooria<\/a> puhul luuakse nende t\u00f5lgenduste pealt teooria.<\/p>\n\n\n\n<p>Induktiivset strateegiat sobib seega kasutada:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>teemade puhul, mida on varem suhteliselt v\u00e4he uuritud;<\/li>\n\n\n\n<li>teooriast ja varasematest uuringutest otseselt mitte t\u00f5ukuvatele uurimisk\u00fcsimustele vastuste otsimiseks; <\/li>\n\n\n\n<li>inimeste kogemuste, t\u00f5lgenduste ja t\u00e4henduste m\u00f5istmiseks v\u00f5i loomiseks valitud teemal; <\/li>\n\n\n\n<li>uute teooriate loomiseks (p\u00f5histatud teooria kasutamisel).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised17.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1991\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised17.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised17-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised17-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 3. Induktiivne ehk \u00fcksikult \u00fcldisele uurimisstrateegia<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Et selgitus ei j\u00e4\u00e4ks liialt teoreetiliseks, tutvustan induktiivse uurimisstrateegia loogikat n\u00e4ite varal. Oletagem, et eakate inimeste arusaamu tehisintellektist on seni v\u00e4he uuritud. Puudub teadmine, millist t\u00e4hendust nad tehisintellektile omistavad, mida eakad tehisintellektist ja selle kasutamisest arvavad, kas ja kuidas nad seda kasutavad ning millist rolli tehisintellekt nende elus m\u00e4ngib (kui \u00fcldse). Vastava info kogumiseks tehakse kaks r\u00fchmaintervjuud \u00fclikoolide emeriitprofessoritega ja k\u00fcmme r\u00fchmaintervjuud eakate p\u00e4evakeskuste klientidega. Iga intervjuu kestab umbes poolteist tundi. Intervjuu k\u00e4igus avaldavad eakad oma arvamust ja kirjeldavad tehisintellektiga kokkupuutumise kogemusi. Intervjuud transkribeeritakse. Tulemused saadakse tekstide anal\u00fc\u00fcsi teel. Oletagem, et emeriitprofessorid r\u00e4\u00e4kisid intervjuus oma kogemustest tehisintellekti kasutamisega teadust\u00f6\u00f6s; p\u00e4evakeskuse eakad r\u00e4\u00e4kisid aga, et nemad ise tehisintellekti abi ei kasuta, k\u00fcll aga teevad seda nende lapselapsed. Siit koorub uurijapoolne esialgne t\u00f5lgendus, et tehisintellekti kasutuses esineb lisaks ealisele l\u00f5hele ka eakate p\u00f5lvkonna sisene hariduslik-ametialane l\u00f5he. Selle t\u00f5lgendusega edasi t\u00f6\u00f6tades v\u00f5ib j\u00f5uda uurimises osalejate kogemusi kokkuv\u00f5tva tulemuseni, mis v\u00f5ib olla l\u00e4htekohaks teooria loomisele tehisintellekti kasutamise p\u00f5lvkonnasisesest hariduslik-ametialasest l\u00f5hest eakate seas.<\/p>\n\n\n\n<p>Induktiivse uurimisstrateegia puhul on uurimisprotsess loominguline, paindlik ja ts\u00fckliline (joonis 4). Induktiivse uurimisstrateegia rakendamisel on lubatud uurimisk\u00fcsimuste t\u00e4psustamine uurimisprotsessi kestel, kui n\u00e4iteks andmekogumise k\u00e4igus peaks avalduma m\u00f5ni uus oluline teema, millega uurija ei osanud uuringuplaani koostades arvestada (eriti siis, kui uurimise all on m\u00f5ni seni uurimata uus teema). Samas tuleb arvestada, et kuigi induktiivse uurimisstrateegia puhul ei ole uurimisprotsess nii j\u00e4ik kui deduktiivse uurimisstrateegia korral ning selline l\u00e4henemine sobib ise\u00e4ranis h\u00e4sti v\u00e4he uuritud teemade uurimiseks, ei v\u00f5i ka kvalitatiivuuringu puhul andmeid koguma minna nn puhta lehena. Eelt\u00f6\u00f6 \u2013 sh varasemate uuringute ja teooriatega tutvumine, korrektse akadeemilise kirjanduse \u00fclevaate koostamine, uurimisprobleemi s\u00f5nastamine, eesm\u00e4rgi p\u00fcstitamine ja uurimisk\u00fcsimuste formuleerimine \u2013 on h\u00e4davajalik ka induktiivse uurimisstrateegia kasutamisel.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised18.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1993\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised18.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised18-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised18-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 4. Uurimisprotsess kvalitatiivuuringus (Bryman, 2016 p\u00f5hjal)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Kvalitatiivsed meetodid sobivad, kui \u2026<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u2026 tahetakse teada, kuidas inimesed n\u00e4htusi kirjeldavad ja t\u00f5lgendavad, mida ja kuidas oma kogemustest r\u00e4\u00e4givad;<\/li>\n\n\n\n<li>\u2026 kasutatakse s\u00f5nalisi\/tekstilisi andmeid;<\/li>\n\n\n\n<li>\u2026 uuringus osaleb pigem v\u00e4he uuritavaid.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Valimid kvalitatiivsetes uuringutes<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kvalitatiivuuringutes kasutatakse peamiselt <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/valimi-moodustamine\/\">mittet\u00f5en\u00e4osuslike valimi<\/a> koostamise meetodeid nagu sihip\u00e4rane valim ja lumepallivalim. Enamasti tehakse uuringus osalejate valik mingi kriteeriumi alusel (nt uuritavate sarnasus v\u00f5i erinevus, t\u00fc\u00fcpilised v\u00f5i ekstreemsed juhtumid). Tasub t\u00e4hele panna, et kuigi kvalitatiivuuringuis on valimi koostamise reeglid pealtn\u00e4ha v\u00e4hem ranged ning uuringu tegijatel on rohkem vabadust ja valikuv\u00f5imalusi kui kvantitatiivuuringuis, peavad siingi valimi koostamisel tehtud valikud olema selgelt p\u00f5hjendatud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Andmekogumismeetodid kvalitatiivsetes uuringutes<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Andmekogumismeetoditest seostuvad kvalitatiivse uurimisviisiga n\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/intervjuu\/\">intervjuud<\/a>, <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/fookusgrupi-intervjuu\/\">fookusgrupi intervjuud<\/a>, v\u00e4hestruktureeritud v\u00f5i\u00a0struktureerimata <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/vaatlus\/\">vaatlus<\/a>, <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/etnograafiline-uurimus\/\">etnograafiline uurimus<\/a> ja <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/loovuurimismeetodid\/\">loovuurimismeetodid<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb5b3031-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb5b3031-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb5b3031-collapse\">Kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimisviisi erinevused, \u00fchisosa ja v\u00f5imalused kahe uurimisviisi kombineerimiseks<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb5b3031-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb5b3031-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>L\u00fchikeses \u00fclevaates kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest uurimisviisist sai r\u00f5hutatud, et kummalgi uurimisviisil on oma otstarve, eelised ja piirangud. Kui kvalitatiivne uurimisviis (induktiivne uurimisstrateegia) on hea l\u00e4henemine uute t\u00f5lgenduste ja teooriate loomiseks, siis kvantitatiivne uurimisviis (deduktiivne uurimisstrateegia) on t\u00f5hus olemasolevate teooriate kontrollimiseks. Kvalitatiivsete meetoditega saadud tulemused ei ole otseselt \u00fcldistatavad ja laiendatavad \u00fcldkogumitele, mist\u00f5ttu tuleks tulemuste \u00fcldkehtivust testida t\u00e4iendavaid (kvantitatiiv)uuringuid l\u00e4bi viies. Seega v\u00f5ivad kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimisviis olla teineteist t\u00e4iendavad ning uue sotsiaalteadusliku teadmise saamiseks \u00fchtmoodi vajalikud ja v\u00e4\u00e4rtuslikud.<\/p>\n\n\n\n<p>Selleks et kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimisviisi p\u00f5hiolemus v\u00f5rdlevalt esile tuua, on kahe uurimisviisi peamised erinevused esitatud lihtsustatud kujul tabelis 1 ideaalt\u00fc\u00fcpidena. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-center\">Tabel 1. Kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimisviisi erinevused (Bryman, 2016 p\u00f5hjal)<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised19.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1996\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised19.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised19-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised19-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><\/figure>\n\n\n\n<p>Vaatamata sellele, et tabelist v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da mulje, et tegemist on l\u00e4binisti vastandlike l\u00e4henemistega, on kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uuringute tegijatel oluline \u00fchisosa, sest (vt Bryman, 2016):<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>m\u00f5lemad tegelevad andmete koondamise \/ \u201ekokku surumisega\u201c;<\/li>\n\n\n\n<li>m\u00f5lemad otsivad vastuseid uurimisk\u00fcsimustele;<\/li>\n\n\n\n<li>m\u00f5lemad seovad andmeanal\u00fc\u00fcsi tulemusi varasema kirjandusega; \u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>m\u00f5lemale pakuvad huvi variatsioonid inim\u00fchiskondades;<\/li>\n\n\n\n<li>m\u00f5lemad pingutavad, et uuringutulemused ei oleks kallutatud;<\/li>\n\n\n\n<li>m\u00f5lemale on t\u00e4htis uurimisprotsessi l\u00e4bipaistvus;<\/li>\n\n\n\n<li>m\u00f5lemale on oluline uurimismeetodi sobivus uurimisk\u00fcsimusega;<\/li>\n\n\n\n<li>m\u00f5lemad peavad tulemuste t\u00f5lgendamisel arvestama kasutatavatest uurimismeetoditest tulenevate piirangutega.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kombineerimine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Olenevalt uurimisprobleemist ja -eesm\u00e4rgist v\u00f5ib nii m\u00f5nigi kord osutuda kvantitatiivse v\u00f5i kvalitatiivse l\u00e4henemise vahel valimise asemel viljakamaks lahenduseks nende kombineerimine. Steckler jt (1992) toovad selleks v\u00e4lja neli peamist v\u00f5imalust.<\/p>\n\n\n\n<p>Esiteks v\u00f5ib kvalitatiivseid meetodeid kasutada abivahendina selleks, et t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja m\u00f5\u00f5dikud ja instrumendid kvantitatiivuuringu tarbeks (Steckler jt, 1992; joonis 5). See toimub n\u00e4iteks siis, kui k\u00fcsitlusuuringu ankeedis ammendava vastusevariantide loetelu loomiseks viiakse uuringu sihtr\u00fchma liikmetega l\u00e4bi kvalitatiivsed intervjuud.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised20.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1999\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised20.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised20-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised20-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 5. Kvalitatiivsete meetodite abil t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja m\u00f5\u00f5dikud ja instrumendid kvantitatiivse uuringu jaoks (Steckler jt, 1992 p\u00f5hjal)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Teiseks v\u00f5idakse kvantitatiivseid meetodeid m\u00f5nikord kasutada kvalitatiivse uuringu \u201ekaunistamiseks\u201c (Steckler jt, 1992; joonis 6). Sellise \u201ekaunistamise\u201c n\u00e4ide on kvalitatiivuuringu raport, kuhu on lisatud m\u00f5ned statistilistel andmetel p\u00f5hinevad joonised v\u00f5i tabelid k\u00e4sitletava probleemi ulatuse r\u00f5hutamiseks. V\u00f5imalik on ka vastupidine olukord, kus kvalitatiivseid meetodeid kasutatakse kvantitatiivuuringu \u201ekaunistamiseks\u201c. Sellisel juhul v\u00f5ime uuringu raportist statistilise anal\u00fc\u00fcsi k\u00f5rvalt leida m\u00f5ningaid ilmekaid ja teksti elavdavaid tsitaate.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised21.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2000\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised21.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised21-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised21-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 6. Kvantitatiivseid meetodeid kasutatakse, et kaunistada kvalitatiivset uuringut (Steckler jt, 1992 p\u00f5hjal)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Kolmandaks v\u00f5idakse kvalitatiivseid meetodeid kasutada ka kvantitatiivuuringu tulemuste seletamiseks (Steckler jt, 1992; joonis 7). Sellisel juhul ei piirduta kvantitatiivuuringu raportis \u00fcksnes m\u00f5ne kvalitatiivuuringust p\u00e4rineva illustratiivse tsitaadi lisamisega, vaid kvalitatiivuuringu tulemusi kasutatakse m\u00f5nev\u00f5rra ulatuslikumalt, et uuringus osalenute s\u00f5nade ja kogemuste abil seletada, mis on kvantitatiivuuringu tulemuste taga.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised22.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2001\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised22.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised22-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised22-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 7. Kvalitatiivseid meetodeid kasutatakse, et seletada kvantitatiivseid tulemusi (Steckler jt, 1992 p\u00f5hjal)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Neljandaks on v\u00f5imalik ka variant, et uuringus kasutatakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid v\u00f5rdsel m\u00e4\u00e4ral ja paralleelselt (Steckler jt, 1992; joonis 8). Sellisel juhul v\u00f5ime uuringu raportist leida kas eraldi peat\u00fckid kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete anal\u00fc\u00fcsiga v\u00f5i siis peat\u00fckid, kus kvantitatiivne ja kvalitatiivne anal\u00fc\u00fcs on omavahel p\u00f5imitud.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised23.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2002\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised23.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised23-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised23-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 8. Kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid kasutatakse v\u00f5rdselt ja paralleelselt (Steckler jt, 1992 p\u00f5hjal)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Seega ei tasu kvantitatiivset ja kvalitatiivset uurimisviisi vaadata kui lepitamatuid vastandeid, vaid pigem kui \u00fcksteist toetavaid ja t\u00e4iendavaid v\u00f5imalusi komplekssete uurimisprobleemide lahendamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb5b303c-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb5b303c-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb5b303c-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb5b303c-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb5b303c-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Barone, C. ja Ruggera, L. (2018). Educational equalization stalled? Trends in inequality of educational opportunity between 1930 and 1980 across 26 European nations. <em>European Societies<\/em>, <em>20<\/em>(1), 1\u201325. doi:10.1080\/14616696.2017.1290265<\/p>\n\n\n\n<p>Blossfeld, P. N. (2019). A multidimensional measure of social origin: Theoretical perspectives, operationalization and empirical application in the field of educational inequality research. <em>Quantity &amp; Quality<\/em>, <em>53<\/em>,1347\u20131367.<\/p>\n\n\n\n<p>Bryman, A. (2016). <em>Social Research Methods.<\/em> Oxford: Oxford University Press.<\/p>\n\n\n\n<p>Buis, M. L. (2013). The composition of family background: The influence of the economic and cultural resources of both parents on the offspring\u2019s educational attainment in the Netherlands between 1939 and 1991. <em>European Sociological Review<\/em>, <em>29<\/em>(3), 593\u2013602. doi:10.1093\/esr\/jcs009<\/p>\n\n\n\n<p>Bukodi, E. ja Goldthorpe J. (2013). Decomposing \u2018social origins\u2019: The effects of parents\u2019 class, status, and education on the educational attainment of their children. <em>European Sociological Review<\/em>, <em>29<\/em>(5), 1024\u20131039. doi:10.1093\/esr\/jcs079<\/p>\n\n\n\n<p>Halapuu, V. ja Valk, A. (2013). <em>T\u00e4iskasvanute oskused Eestis ja maailmas: PIAAC uuringu esmased tulemused. <\/em>Tartu: Haridus- ja teadusministeerium.<\/p>\n\n\n\n<p>Jaeger, M. M. (2007). Educational mobility across three generations: The changing impact of parental social class, economic, cultural and social capital. <em>European Societies<\/em>, <em>9<\/em>(4), 527\u2013550. doi:10.1080\/14616690701449568<\/p>\n\n\n\n<p>Jaeger, M. M. (2009). Equal access but unequal outcomes: Cultural capital and educational choice in a meritocratic society. <em>Social Forces<\/em>, <em>87<\/em>(4), 1943\u20131972. doi:10.1353\/sof.0.0192 \u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Kraaykamp, G. ja van Eijck, K. (2010). The intergenerational reproduction of cultural capital: A threefold perspective. <em>Social Forces<\/em>, <em>89<\/em>(1), 209\u2013231. doi:10.1353\/sof.2010.0087<\/p>\n\n\n\n<p>Lagerspetz, M. (2017). <em>\u00dchiskonna uurimise meetodid. Sissejuhatus ja v\u00e4ljajuhatus.<\/em> Tallinn: TL\u00dc Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p>Meraviglia, C. ja Buis, M. L. (2015). Class, status, and education: The influence of parental resources on IEO in Europe, 1893\u20131987. <em>International Review of Social Research<\/em>, <em>5<\/em>(1), 35\u201360. doi:10.1515\/irsr-2015-0004<\/p>\n\n\n\n<p>Roots, A. (2013). <em>Occupational and Income Mobility During Post-Socialist Transformation of 1991\u22122004 in Estonia.<\/em> Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p>Saar, E. ja Helem\u00e4e, J. (2017). The role of economic and cultural resources in the intergenerational transmission of education in Estonia. J. Erola ja E. Kilpi-Jakonen (toim), <em>Social Inequality Across the Generations: The Role of Compensation and Multiplication in Resource Accumulation<\/em> (lk 27\u221247). Cheltenham; Northampton: Edward Elgar Publishing. doi:<a href=\"https:\/\/doi.org\/10.4337\/9781786432568.00008\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">10.4337\/9781786432568.00008<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Saar, E., Helem\u00e4e, J. ja Lauri, T. (2020). How educational, economic and cultural resources do matter: Cohort differences in the impact of parental resources on educational attainment in the socialist and post-socialist context. <em>International Journal of Sociology, 51<\/em>(2), 105\u2013134. doi:<a href=\"http:\/\/dx.doi.org\/10.1080\/00207659.2020.1856543\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">10.1080\/00207659.2020.1856543<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Steckler, A., McLeroy, K. R., Goodman, R. M., Bird, S. T. ja McCormick, L. (1992). Toward integrating qualitative and quantitative methods: An introduction. <em>Health Education Quarterly<\/em>, <em>19<\/em>(1), 1\u20138. Doi:10.1177\/109019819201900101<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mai Beilmann2025 Sotsiaalteadustes jagatakse andmekogumis- ja anal\u00fc\u00fcsimeetodid tihtipeale kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks, neid \u00f5petatakse eraldi meetodikursustel. Allj\u00e4rgnevalt tutvustan neid kaht uurimisviisi k\u00f5igepealt eraldi, kuid peat\u00fcki l\u00f5pus toon v\u00e4lja ka kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimisviisi \u00fchisosa ning kombineerimisv\u00f5imalused. Kvantitatiivne uurimisviis ja deduktiivne uurimisstrateegia &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1098","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1098","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1098"}],"version-history":[{"count":14,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1098\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2282,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1098\/revisions\/2282"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1098"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}