{"id":1096,"date":"2025-09-15T17:19:15","date_gmt":"2025-09-15T14:19:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/?page_id=1096"},"modified":"2025-10-02T17:15:27","modified_gmt":"2025-10-02T14:15:27","slug":"sotsiaalteaduslik-uurimisprotsess","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/sotsiaalteaduslik-uurimisprotsess\/","title":{"rendered":"Sotsiaalteaduslik uurimisprotsess"},"content":{"rendered":"<p><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><strong>Mai Beilmann<br>2025<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uurimist\u00f6\u00f6 on eesm\u00e4rgip\u00e4rane ja j\u00e4rjekindel tegevus uue teadmise loomiseks, sh senise teadmise kinnitamiseks v\u00f5i \u00fcmberl\u00fckkamiseks. Uue teadusliku teadmise loomiseks tuleb uurimisprotsessis l\u00e4bi k\u00e4ia kindlad etapid (joonis 1). Olenevalt valitud uurimisviisist ja \u2011meetoditest v\u00f5ivad uurimist\u00f6\u00f6de detailsemad t\u00f6\u00f6kavad \u00fcksteisest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt erineda, kuid uurimisprotsessi p\u00f5hietapid ja nende j\u00e4rjekord on samad. <\/p>\n\n\n\n<p>Selles peat\u00fckis on kokkuv\u00f5tlikult k\u00e4sitletud sotsiaalteadusliku uurimisprotsessi p\u00f5hietappe ja nende j\u00e4rjekorda. Selline protsess tuleb l\u00f5put\u00f6\u00f6d kirjutaval \u00fcli\u00f5pilasel l\u00e4bi teha. Tasub t\u00e4hele panna, et uurimisprotsessis on selliseid tegevusi, mis v\u00e4ltavad \u00fche konkreetse perioodi kogu uurimisprotsessist. Sellised osad on uurimisprobleemi ja eesm\u00e4rgi p\u00fcstitamine, uurimisviisi ja andmekogumismeetodite valik, valimi koostamine, andmete kogumine, andmestiku loomine, andmete anal\u00fc\u00fcsimine ja tulemuste esitamine, mis j\u00e4rgnevad \u00fcksteisele kindlas j\u00e4rjekorras. Samas on uurimisprotsessis ka selliseid teemasid, mille m\u00f5testamise ja lahendamisega tuleb tegeleda kogu uurimisprotsessi v\u00e4ltel. Sellisteks teemadeks on uurimist\u00f6\u00f6 eetika ja isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine, millele tuleb m\u00f5elda igas uurimist\u00f6\u00f6 etapis. Ka t\u00f6\u00f6 kirjandusega on selline tegevus, mis ei l\u00f5pe p\u00e4rast uurimisprobleemi p\u00fcstitamist ning uurimisviisi ja meetodi valikut tegelikult \u00e4ra. V\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oliselt on vaja olulisi allikaid juurde otsida ja lugeda nii valitud meetodite kasutamiseks kui ka andmete anal\u00fc\u00fcsimisel ja tulemuste t\u00f5lgendamisel.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised14.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2008\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised14.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised14-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised14-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 1. Uurimisprotsessi etappide ja nende j\u00e4rjekorra \u00fcldine skeem<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>M\u00f5istagi ei ole uurimisprotsess p\u00e4riselus nii sirgjooneline, nagu metoodika\u00f5pikust paistab. Uuringuid tehes tuleb ette k\u00f5ikv\u00f5imalikke ootamatusi, mis toovad kaasa k\u00f5rvalekaldeid esialgsest uurimisplaanist. Nii n\u00e4iteks v\u00f5ib juhtuda, et esialgne uurimisk\u00fcsimus sai liiga lai ja vajab kitsendamist, soovitud andmestikke v\u00f5i dokumente ei ole v\u00f5imalik juurdep\u00e4\u00e4supiirangute t\u00f5ttu kasutada, osalejate uuringusse v\u00e4rbamine v\u00f5tab kavandatust kauem aega v\u00f5i \u00f5nnestub uuringusse kaasata kavandatust v\u00e4hem osalejaid, uuringusse valitud osalejad keelduvad intervjuust v\u00f5i v\u00f5tavad oma andmete kasutamise n\u00f5usoleku tagasi, osa fookusgrupis osalejaid ei ilmu kokkulepitud ajaks kohale, vale seadistuse t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b veebik\u00fcsimustikus k\u00fcsimus vastajate eest peitu, tugev taustam\u00fcra segab intervjuusalvestise transkribeerimist, osa kogutud andmete tulemustena esitamisest tuleb eetilistel kaalutlustel (nt uuringus osalejate konfidentsiaalsuse kaitsmiseks) loobuda jne. Sellest ei maksa heituda, kui p\u00e4ris k\u00f5ik esialgse uurimisplaani j\u00e4rgi ei kulge. K\u00fcll aga tasub k\u00f5rvalekalded jooksvalt kirja panna, et neist olulisemaid uuringu metoodika kirjelduses (nt l\u00f5put\u00f6\u00f6 refleksioonipeat\u00fckis) ausalt selgitada. <\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4rgnevalt vaatame uurimisprotsessi p\u00f5hietappe eraldi.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb59dcaf-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb59dcaf-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb59dcaf-collapse\"><a>T\u00f6\u00f6 kirjandusega: teooria roll empiirilises uurimist\u00f6\u00f6s<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb59dcaf-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb59dcaf-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Uurimist\u00f6\u00f6 algab uurimisteemale vastava teaduskirjanduse (teadusartiklid, teaduskirjastustes v\u00e4ljaantud raamatud ja kogumikud jms) ja muude temaatiliselt oluliste allikate (nt uuringuaruanded, seadused ja m\u00e4\u00e4rused) otsimise ja l\u00e4hilugemisega. See on vajalik enese kurssi viimiseks, mida on uurimist\u00f6\u00f6 valdkonnas varem uuritud, milliseid teooriaid uuritava n\u00e4htuse kohta leidub, millised k\u00fcsimused on valitud teemal juba p\u00f5hjalikult l\u00e4bi uuritud ning kus on olemasolevates teadmistes l\u00fcngad v\u00f5i vastuolud. Teemakohase teoreetilise kirjanduse ja varasemate empiiriliste uuringute tundmine on empiirilises uurimist\u00f6\u00f6s v\u00e4ga oluline selleks, et p\u00fcstitada originaalne uurimisprobleem ehk mitte hakata uurima midagi, mis on juba varem l\u00e4bi uuritud ja h\u00e4sti teada. Vabalt v\u00f5ib juhtuda, et temaatilist teaduskirjandust l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tades selgub, et keegi on juba v\u00e4ga sarnase uuringu teinud ning dubleerivat uuringut ei ole vaja. Kui on \u00f5nnestunud p\u00fcstitada originaalne uurimiseesm\u00e4rk, on teooria aga h\u00e4davajalik selleks, et t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja sobiv metoodika ja kogutud andmeid t\u00f5lgendada. Hea teoreetiline raamistik v\u00f5imaldab hiljem diskussiooni kirjutades uurimistulemuste p\u00f5hjal tehtud j\u00e4reldusi uurimisprobleemi valguses teoreetilisse dialoogi seada.<\/p>\n\n\n\n<p>Teaduskirjanduse v\u00f5ib laias laastus jagada kolmeks: teoreetilised, empiirilised ja metodoloogilised tekstid. Selleks et seda liigitust m\u00f5ista, tuleb k\u00f5igepealt defineerida m\u00f5isted. <strong>Teooria<\/strong> on tegelikkuse lihtsustatud mudel v\u00f5i ideede s\u00fcsteem (Ezzy, 2002; Lagerspetz, 2017), mis \u00fctleb, kuidas on erinevad (sotsiaalsed) n\u00e4htused omavahel seotud (Kellehear, 1993). <strong>Empiiria<\/strong> seevastu kujutab endast uurimisobjekti v\u00f5i uuringu subjektide kohta andmete kogumist ja nende anal\u00fc\u00fcsimist ehk andmetel p\u00f5hinevat uurimist\u00f6\u00f6d. Kuigi m\u00f5nikord v\u00f5ib tunduda, et teooria ja empiiria on justkui vastandlikud n\u00e4htused, ei ole see kaugeltki nii, sest teooria h\u00f5lmab ka empiirilisi elemente. Koosneb teooria ju nii induktiivsetest kui ka deduktiivsetest elementidest. Induktiivsed elemendid on empiirilistel t\u00e4helepanekutel p\u00f5hinevad \u00fcldistused, samas kui deduktiivsed elemendid on m\u00f5istete ja empiiriliste \u00fcldistuste suhete kohta k\u00e4ivad v\u00e4ited. Uurimist\u00f6\u00f6le kirjanduse alusel hea vundamendi ladumiseks tuleb end kurssi viia nii uuritavat n\u00e4htust k\u00e4sitlevate teoreetiliste t\u00f6\u00f6dega, mis \u00fctlevad, mida uuritav n\u00e4htus endast kujutab ja kuidas see teiste sotsiaalsete n\u00e4htustega seotud on, kui ka empiiriliste t\u00f6\u00f6dega, millest selgub, kuidas uuritav n\u00e4htus erinevates reaalsetes kontekstides avaldub. <\/p>\n\n\n\n<p>Loomulikult on teooria empiirilisest uuringust abstraktsem ning selleks, et \u00fcht teooriast tuntud n\u00e4htust empiiriliselt uurida, tuleb p\u00f5hjalikult l\u00e4bi m\u00f5elda, kuidas teooriast tuttavad m\u00f5isted uuritavateks n\u00e4htusteks \u201et\u00f5lkida\u201c ehk operatsionaliseerida. Siin tuleb m\u00e4ngu <strong>metodoloogia<\/strong> ehk \u00f5petus teadusliku uurimise meetoditest. Meetodite- ja metodoloogiaalane kirjandus aitab teada saada, milliseid uurimismeetodeid on olemas, milliste uurimiseesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks nad kasutada sobivad ning kuidas neid rakendada. Metodoloogiaalase kirjanduse lugemine on seega vajalik, et leida uurimiseesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks sobivaim uurimisviis (kvantitatiivne, kvalitatiivne v\u00f5i kombineeritud) ja andmekogumise metoodika, oma meetodivalikut p\u00f5hjendada ja valitud meetodeid korrektselt rakendada.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb59dcbb-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb59dcbb-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb59dcbb-collapse\"><a>Uurimisprobleem ja probleemiseade<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb59dcbb-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb59dcbb-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Sotsiaalteaduslik uurimist\u00f6\u00f6 \u2013 nagu igasugune teaduslik uurimist\u00f6\u00f6 \u2013 algab t\u00f5demusest, et teaduslikus teadmises on l\u00fcnk v\u00f5i vastuolu, mille t\u00e4itmiseks v\u00f5i lahendamiseks tuleb l\u00e4bi viia uuring. See l\u00fcnk teaduslikus teadmises on <strong>uurimisprobleem<\/strong>, millele kavandatav uuring keskendub.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Uurimisprobleemi seade<\/strong> on argumenteeritud p\u00f5hjendus, miks on vaja uuringu keskmes olevat teemat \u00fcldse uurida, ehk kirjeldus sellest, milline teadmine meil uuritava teema kohta puudub (l\u00e4htub loetud kirjandusest) ja milleks on selle saavutamine vajalik. Seega on uurimisprobleemi seade selge ja sisutihe teemap\u00fcstitus, mis seab ja v\u00f5tab kokku uuringu fookuse ning suunab sobiva metodoloogia, andmete kogumise ja anal\u00fc\u00fcsi meetodite valikut.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb59dcca-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb59dcca-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb59dcca-collapse\"><a>Uurimisk\u00fcsimused ja h\u00fcpoteesid<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb59dcca-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb59dcca-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Kuna \u201eteadus ei t\u00e4henda teabe kogumist \u00fcldiselt, vaid <strong>vastuste otsimist kindlatele k\u00fcsimustele<\/strong>\u201c (Lagerspetz, 2017: 31), siis j\u00e4rgnevad probleemip\u00fcstitusele <strong>uurimisk\u00fcsimused<\/strong>, millele konkreetse uurimist\u00f6\u00f6ga soovitakse vastus anda. Uurimisk\u00fcsimused on uurimisprobleemi oluline osa.<\/p>\n\n\n\n<p>Uurimisk\u00fcsimused v\u00f5ivad olla kirjeldavad (Kes? Mis? Kus? Mida? Millal?) v\u00f5i seletavad (Kuidas?). Olenemata sellest, kas uurimisk\u00fcsimus on kirjeldav v\u00f5i seletav, peab see\u2026<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u2026 olema selge, t\u00e4pne ja \u00fcheselt m\u00f5istetav;<\/li>\n\n\n\n<li>\u2026 olema seotud teooriaga;<\/li>\n\n\n\n<li>\u2026 mitte kattuma teiste sama uurimuse uurimisk\u00fcsimustega;<\/li>\n\n\n\n<li>\u2026 v\u00f5imaldama uuritava teema kohta midagi uut teada saada;<\/li>\n\n\n\n<li>\u2026 viima l\u00e4hemale uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgi saavutamisele.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Uurimist\u00f6\u00f6 uurimisk\u00fcsimused peavad v\u00f5imaldama t\u00e4ita uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgi: vastustest uurimist\u00f6\u00f6s p\u00fcstitatud uurimisk\u00fcsimustele peab kokku tulema uus terviklik teadmine.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>H\u00fcpotees<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>H\u00fcpotees on empiiriliselt kontrollitav, aga seni t\u00f5estamist vajav v\u00e4ide. Sisuliselt on h\u00fcpotees uurimisk\u00fcsimuse spetsiifiline vorm, mida kasutatakse kvantitatiivsetes uuringutes, ise\u00e4ranis eksperimentide korral.<\/p>\n\n\n\n<p>H\u00fcpotees p\u00fcstitatakse varasema teadmise alusel. Seet\u00f5ttu eelneb h\u00fcpoteesile eeldusv\u00e4ide selle kohta, mis on varasemast juba teada. Eeldusv\u00e4itele j\u00e4rgneb h\u00fcpotees oodatava tulemuse kohta konkreetses uurimuses. H\u00fcpotees koosneb kolmest osast:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>objekt, mille kohta midagi v\u00e4idetakse; <\/li>\n\n\n\n<li>muutuja; <\/li>\n\n\n\n<li>v\u00e4ide muutuse kohta.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>N\u00e4iteks kui p\u00fcstitada h\u00fcpotees, et <em>Eestis on 26\u201335-aastastel noortel, kelle vanematel on k\u00f5rgharidus, v\u00f5rreldes sama vanade noortega, kelle vanematel ei ole k\u00f5rgharidust, suurema t\u00f5en\u00e4osusega k\u00f5rgharidus<\/em>, siis selles h\u00fcpoteesis on objektiks <em>noore haridustase<\/em>, muutujaks <em>vanema haridustase<\/em> ning v\u00e4iteks muutuse kohta see, et <em>vanema ja lapse haridustasemete vahel on positiivne seos<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p>Koos eeldusv\u00e4itega n\u00e4eks korrektselt vormistatud h\u00fcpotees v\u00e4lja selline:<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td>Varasemad rahvusvahelised uurimused on n\u00e4idanud, et vanemate haridustase m\u00f5jutab laste omandatavat haridustaset (Barone ja Ruggera, 2018; Blossfeld, 2019; Buis, 2013; Bukodi ja Goldthorpe, 2013; Jaeger, 2007 ja 2009; Kraaykamp ja van Eijck, 2010; Meraviglia ja Buis, 2015). Ka senised Eestis tehtud empiirilised uuringud on n\u00e4idanud, et k\u00f5rgharitud vanemate lapsed omandavad k\u00f5rghariduse suurema t\u00f5en\u00e4osusega kui p\u00f5hiharidusega vanemate lapsed (Halapuu ja Valk, 2013; Roots, 2013; Saar ja Helem\u00e4e, 2017; Saar, Helem\u00e4e ja Lauri, 2020). \u00a0 <br><br>H\u00fcpotees 1: <em>Eestis on 26\u201335-aastastel noortel, kelle vanematel on k\u00f5rgharidus, v\u00f5rreldes sama vanade noortega, kelle vanematel ei ole k\u00f5rgharidust, suurema t\u00f5en\u00e4osusega k\u00f5rgharidus.<\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Tuleb r\u00f5hutada, et h\u00fcpotees peab kindlasti olema falsifitseeritav (\u00fcmberl\u00fckatav). N\u00e4iteks eelmises l\u00f5igus kasutatud h\u00fcpoteesi (<em>Eestis on 26\u201335-aastastel noortel, kelle vanematel on k\u00f5rgharidus, v\u00f5rreldes sama vanade noortega, kelle vanematel ei ole k\u00f5rgharidust, suurema t\u00f5en\u00e4osusega k\u00f5rgharidus<\/em>) puhul on t\u00e4iesti v\u00f5imalik, et h\u00fcpotees v\u00f5ib saada \u00fcmber l\u00fckatud, kui selgub, et laste ja vanemate omandatud haridustasemete vahel seos puudub, v\u00f5i tuleb v\u00e4lja, et k\u00f5rgharitud vanemate lastel on madalam haridustase kui k\u00f5rghariduseta vanemate lastel.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kas esitada uurimisk\u00fcsimus v\u00f5i p\u00fcstitada h\u00fcpotees?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6des s\u00f5nastatakse uurimisk\u00fcsimusi oluliselt sagedamini kui h\u00fcpoteese, kuigi nii m\u00f5neski kvantitatiivseid meetodeid rakendavas l\u00f5put\u00f6\u00f6s v\u00f5iks uurimisk\u00fcsimuste s\u00f5nastamise asemel h\u00fcpoteeside p\u00fcstitamine olla asjakohane. Kvalitatiivsetes uurimist\u00f6\u00f6des piisab uurimisk\u00fcsimuste juurde j\u00e4\u00e4misest. Kvantitatiivses uurimist\u00f6\u00f6s v\u00f5iks uurimisk\u00fcsimuse asemel s\u00f5nastada pigem h\u00fcpoteesi, kui \u2026<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u2026 uuritava teema kohta on varasematest uuringutest juba palju teada;<\/li>\n\n\n\n<li>\u2026 uurimuse eesm\u00e4rk on kontrollida varasemate uuringute k\u00e4igus saadud tulemuste kehtivust; <\/li>\n\n\n\n<li>\u2026 uurimuse eesm\u00e4rk on testida teooria kehtivust.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb59dcd6-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb59dcd6-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb59dcd6-collapse\"><a>Uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb59dcd6-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb59dcd6-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Kuna uurimist\u00f6\u00f6 on eesm\u00e4rgip\u00e4rane tegevus uue teadmise loomiseks, on loomulik, et igal uurimusel on kindel eesm\u00e4rk ehk uurimisprotsessi oodatav tulemus, st uus teadmine. Eesm\u00e4rgi s\u00f5nastamisel on oluline hinnata selle uudsust, st panust teadusesse ja\/v\u00f5i praktikasse.<\/p>\n\n\n\n<p>Enamasti on uuringu eesm\u00e4rk seotud \u00fche v\u00f5i mitmega <strong>teaduse neljast peamisest eesm\u00e4rgist<\/strong>, milleks on (1) kirjeldus <em>(description)<\/em>, (2) seletus <em>(explanation)<\/em>, (3) prognoos <em>(prediction)<\/em> ja (4) muutus <em>(intervention\/change)<\/em>. Uuringu eesm\u00e4rk v\u00f5ib olla ka millegi m\u00f5istmine <em>(understanding) <\/em>v\u00f5i m\u00f5juhinnang <em>(evaluation, impact assessment)<\/em>. Siinkohal on oluline r\u00f5hutada, et uuringu eesm\u00e4rk ei saa olla millegi uurimine v\u00f5i anal\u00fc\u00fcsimine, sest nende puhul ei ole v\u00f5imalik hinnata, kas t\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on t\u00e4idetud (ehk kas uuritud v\u00f5i anal\u00fc\u00fcsitud on piisavalt). Tegelikult v\u00f5ib isegi \u00f6elda, et niipea kui asutakse \u00fchte neist tegevustest tegema (nt anal\u00fc\u00fcsima), saabki eesm\u00e4rk t\u00e4idetud ja mingit suuremat v\u00f5i sisulisemat eesm\u00e4rki uuringul justkui polekski. Samuti ei ole hea s\u00f5nastada eesm\u00e4rki protsessikeskselt \u2013 justkui oleks uuringu tegemine eesm\u00e4rk iseeneses. \u00dcks \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6de t\u00fc\u00fcpviga on uurimiseesm\u00e4rgi s\u00f5nastamine k\u00fcsis\u00f5nade kaudu. See viib aga pahatihti selleni, et eesm\u00e4rk ja uurimisk\u00fcsimused hakkavad omavahel segunema v\u00f5i p\u00f5imuma ning l\u00f5pptulemusena ei ole eesm\u00e4rgil ja uurimisk\u00fcsimus(te)l mingit sisulist vahet.<\/p>\n\n\n\n<p>Uuringu eesm\u00e4rgip\u00fcstitus peab olema selge, sisutihe ja \u00fcheselt m\u00f5istetav. Uuringu eesm\u00e4rk peab andma selge \u00fclevaate, mida ja kelle\/mille kohta tahetakse uuringuga v\u00e4lja selgitada. Unustada ei tohi sedagi, et uuringu eesm\u00e4rk peab tulenema uurimisprobleemist ning olema realistlik ehk uuringu eesm\u00e4rgiks pole m\u00f5tet seada midagi sellist, mida konkreetse uuringu ajaraam, (algaja) uuringutegija oskused, kasutatav metoodika jms ei v\u00f5imalda saavutada. Uuringu eesm\u00e4rk peab m\u00f5istagi olema koosk\u00f5las uuringus kasutatavate andmekogumis- ja anal\u00fc\u00fcsimeetoditega, mis t\u00e4hendab, et n\u00e4iteks ei saa kvalitatiivuuringuga kaardistada elanikkonna poliitilisi hoiakuid v\u00f5i kvantitatiivuuringuga kirjeldada vanemaealiste naiste ealise diskrimineerimise kogemuslugusid.<\/p>\n\n\n\n<p>Korrektselt s\u00f5nastatud uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk oleks olenevalt uurimisviisist selline:<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td>kvantitatiivuuringus <br><em>Uurimuse eesm\u00e4rk on esitada laste ja nende vanemate subjektiivse heaolu v\u00f5rdlus.<\/em> \u00a0 <br><br>kvalitatiivuuringus <br><em>Uurimuse eesm\u00e4rk on anda \u00fclevaade \u00fcksi last kasvatavate vanemate subjektiivse heaolu k\u00e4sitlustest. <\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>M\u00f5nikord jagatakse uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk alaeesm\u00e4rkideks. Kui uuringus on lisaks \u00fcldeesm\u00e4rgile v\u00e4lja toodud ka <strong>alaeesm\u00e4rgid<\/strong>, tuleb j\u00e4lgida, et need oleksid nii omavahel kui \u00fcldeesm\u00e4rgiga koosk\u00f5las ega dubleeriks \u00fcksteist. Alaeesm\u00e4rkide s\u00f5nastamine v\u00f5ib olla vajalik m\u00f5ne suurema uurimuse puhul (nt doktorit\u00f6\u00f6, mis koosneb mitmest teadusartiklist). Arvestades bakalaureuse- ja magistrit\u00f6\u00f6de suhteliselt v\u00e4ikest mahtu, ei ole otstarbekas alaeesm\u00e4rkide p\u00fcstitamisega liiale minna. Mida rohkem alaeesm\u00e4rke p\u00fcstitada, seda suurem on oht, et t\u00f6\u00f6 fookus hajub ja\/v\u00f5i k\u00f5iki alaeesm\u00e4rke ei \u00f5nnestu t\u00e4ita. Eraldi tuleb r\u00f5hutada, et uuringu alaeesm\u00e4rgid ei ole sama asi, mis <strong>uuringu \u00fclesanded<\/strong>. Kui \u00fclesanded v\u00f5ivad h\u00f5lmata loetelu praktilistest tegevustest (nt uuringus osalejatega kontakteerumine, andmete anal\u00fc\u00fcsimine jms), siis uuringu alaeesm\u00e4rgid selliseid praktilisi tegevusi ei h\u00f5lma.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb59dcdb-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb59dcdb-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb59dcdb-collapse\"><a>Uurimisviisi ja -meetodite valik<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb59dcdb-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb59dcdb-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Sotsiaalteadustes kogutakse ja anal\u00fc\u00fcsitakse andmeid kvantitatiivsest v\u00f5i kvalitatiivsest uurimisviisist l\u00e4htuvalt v\u00f5i neid omavahel kombineerides. Uurimisviisi ja -meetodite valimisel tuleb silmas pidada, et \u00fcks uurimisprobleem ei ole parem v\u00f5i halvem kui teine, eeldades, et see on selgelt ja \u00fcheselt s\u00f5nastatud ning veenvalt p\u00f5hjendatud, kuid kui uurimisprobleem on p\u00fcstitatud, siis sobib m\u00f5ni meetod sellele lahenduse leidmiseks oluliselt paremini kui teine (ja m\u00f5ni meetod ei sobi \u00fcldse). Selle kohta, milliste uurimisprobleemide korral valida kvantitatiivne ja milliste puhul kvalitatiivne l\u00e4henemine, saab t\u00e4psemalt lugeda <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/kvantitatiivne-ja-kvalitatiivne-uurimisviis\/\">uurimisviiside peat\u00fckist<\/a>. Soovitusi selle kohta, milliste uurimisprobleemide lahendamiseks \u00fcks v\u00f5i teine andmekogumis- v\u00f5i anal\u00fc\u00fcsimeetod sobib, leiab siinsest \u00f5pibaasist, konkreetseid meetodeid tutvustavatest peat\u00fckkidest.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb59dcde-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb59dcde-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb59dcde-collapse\"><a>Valimi moodustamine<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb59dcde-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb59dcde-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgi ja uurimisk\u00fcsimustega koosk\u00f5las oleva valimi t\u00fc\u00fcbi moodustamise kohta loe siinse \u00f5pibaasi <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/valimi-moodustamine\/\">peat\u00fckki valimitest<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb59dce4-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb59dce4-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb59dce4-collapse\"><a>Andmete kogumine<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb59dce4-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb59dce4-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Soovitusi selle kohta, milliste uurimisprobleemide puhul \u00fcks v\u00f5i teine andmekogumismeetod v\u00f5i metodoloogia sobib ning kuidas konkreetse meetodi rakendamisel n\u00e4eb v\u00e4lja andmekogumine, leiab konkreetseid meetodeid tutvustavatest peat\u00fckkidest siinses \u00f5pibaasis.<\/p>\n\n\n\n<p>Meenutuseks m\u00f5ningad meetodi\u00fclesed p\u00f5him\u00f5tted, millega tuleb andmekogumist ette valmistades arvestada.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Oota andmekogumisega seni, kuni oled uuringu eesm\u00e4rgi ja uurimisk\u00fcsimused (v\u00f5i h\u00fcpoteesid) selgelt s\u00f5nastanud. Muidu v\u00f5id tagantj\u00e4rele avastada, et kogutud andmed ei v\u00f5imalda uurimist\u00f6\u00f6le seatud eesm\u00e4rki t\u00e4ita ja p\u00fcstitatud uurimisk\u00fcsimustele vastata.<\/li>\n\n\n\n<li>Kui uurimist\u00f6\u00f6 eeldab koost\u00f6\u00f6d m\u00f5ne organisatsiooniga, otsi varakult kontakti ja s\u00f5lmi kokkulepped. Uuringus osalemine tekitab organisatsioonidele lisat\u00f6\u00f6d. Kui Sa ei anna neile uuringus osalemise \u00fcle otsustamiseks ja planeerimiseks piisavalt aega, ei pruugi neil olla v\u00f5imalik Sinu uuringus osaleda.<\/li>\n\n\n\n<li>M\u00f5tle, kas uuring on vaja koosk\u00f5lastada eetikakomiteega. Vajadusel tutvu oma\u00a0 teadusasutuse juures tegutseva eetikakomitee t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tetega ja taotle koosk\u00f5lastus aegsasti enne uuringu algust. Otsustamisel, kas Sinu uuringu puhul on vaja eetikakomitee koosk\u00f5lastust, aitavad <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/uuringueetika-sotsiaal-kaitumis-ja-haridusteadustes\/\">uuringueetika peat\u00fckk<\/a> siinses \u00f5pibaasis ja selles viidatud allikad.<\/li>\n\n\n\n<li>M\u00f5tle l\u00e4bi, kas andmete kogumise ja t\u00f6\u00f6tlemisega kaasneb riske, mida peaksid ennetama, ning v\u00f5ta tarvitusele vajalikud abin\u00f5ud. Vaagimisel, milliseid riske Sinu uuringuga kogutavate andmete kogumisel ja haldamisel v\u00f5ib esineda, aitavad <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/isikuandmete-tootlemine-sotsiaalteaduslikes-uuringutes\/\">isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemise peat\u00fckki<\/a> siinses \u00f5pibaasis ja seal viidatud allikad.<\/li>\n\n\n\n<li>Arvesta nende tegevuste ja protseduuridega oma uuringu ajakavas!<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb59dcec-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb59dcec-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb59dcec-collapse\"><a>Andmestiku loomine<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb59dcec-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb59dcec-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Andmete kogumisele j\u00e4rgneb loogilise sammuna andmestiku loomine, mis tegelikult algab osaliselt andmete kogumise etapis. Andmestiku loomine t\u00e4hendab toorandmete (nt intervjuude salvestised, k\u00fcsimustikule antud vastused vms) kokkukoondamist, andmetele meta- ja paraandmete lisamist ning olenevalt kogutud andmete iseloomust andmete anon\u00fc\u00fcmimise, pseudon\u00fc\u00fcmimise, kontrollimise ja puhastamisega seotud tegevusi.<\/p>\n\n\n\n<p>H\u00e4sti dokumenteeritud andmestik h\u00f5lmab lisaks sisulistele andmetele veel metaandmeid ja paraandmeid. <strong>Sisulised andmed<\/strong> on need andmed, mida kogutakse uuringus osalejatelt v\u00f5i siis uuringuobjektide kohta. N\u00e4iteks k\u00fcsitluse puhul on sisulised andmed k\u00f5ik uuringu k\u00e4igus vastajatelt kogutud numbrilised ja tekstilised vastused. Kui uuringu valimi moodustavad nt ajakirjandustekstid (uudised, arvamused, juhtkirjad jms), v\u00f5ivad sisulisteks andmeteks olla v\u00e4ljav\u00f5tted anal\u00fc\u00fcsiks valitud artiklitest.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Metaandmed <\/strong>kirjeldavad sisulisi andmeid ja v\u00f5imaldavad nende t\u00e4hendusest aru saada. N\u00e4iteks on k\u00fcsitlusuuringute puhul oluline osa metaandmetest koodiraamat, kus on kirjas, millist vastusevarianti \u00fcks v\u00f5i teine kood andmestikus t\u00e4histab. Kvantitatiivuuringute puhul on seega sisulised andmed metaandmeteta kasutud ja kasutusk\u00f5lbmatud. Kvalitatiivuuringu puhul v\u00f5ib metaandmete lisamine osutuda vajalikuks n\u00e4iteks siis, kui intervjuu transkriptsioonis kasutatakse k\u00f5neleja m\u00f5ttepauside, emotsionaalsete reaktsioonide v\u00f5i muu sellise \u00fclesm\u00e4rkimiseks kindlaid tingm\u00e4rke v\u00f5i koode. Sellisel juhul vajab transkriptsioonide anal\u00fc\u00fcsija koodiraamatut, et osata neid tingm\u00e4rke v\u00f5i koode \u00f5igesti lugeda.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Paraandmed<\/strong> tekivad andmekogumise k\u00f5rvalproduktina ja kirjeldavad andmekogumise protsessi. N\u00e4iteks kuulub k\u00fcsitlusuuringute puhul paraandmete hulka veebik\u00fcsimustiku t\u00e4itmisele kulunud aeg. Kui palju ja milliseid paraandmeid kogutakse, s\u00f5ltub uurimismeetodist. Kui n\u00e4iteks veebik\u00fcsitluste k\u00e4igus luuakse suur hulk paraandmeid n-\u00f6 automaatselt (sh nt k\u00fcsimustiku avamise ja sulgemise kellaaeg, k\u00fcsimustiku t\u00e4itmisele kulunud aeg, k\u00fcsimustikus varasemate k\u00fcsimuste juurde tagasi liikumine, antud vastuse muutmine), siis intervjuude ja kvalitatiivsete vaatluste korral tuleb paraandmete loomiseks rohkem vaeva n\u00e4ha toimuvat dokumenteerides (nt uuringus osalejatega kontakteerumise ajad ja kohad, intervjuu\/vaatluse kestus jms). <\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks sisuliste andmete meta- ja paraandmetega varustamisele tuleb andmestiku loomise k\u00e4igus p\u00f6\u00f6rata erilist t\u00e4helepanu uuringus osalejatele konfidentsiaalsuse tagamisele, kas andmete <strong>anon\u00fc\u00fcmimise<\/strong> (eesk\u00e4tt kvantitatiivsete uuringute puhul) v\u00f5i <strong>pseudon\u00fc\u00fcmimise <\/strong>teel (eesk\u00e4tt kvalitatiivsete uuringute puhul). Nende protseduuride kohta vaata l\u00e4hemalt siinse \u00f5pibaasi isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemise ja uuringueetika peat\u00fckkidest. Enne andmete anal\u00fc\u00fcsima asumist tuleb andmestikku kontrollida veendumaks, et selles ei esine vigu v\u00f5i probleeme, mis v\u00f5iksid anal\u00fc\u00fcsimist segada. Nii n\u00e4iteks tuleb intervjuude puhul \u00fcle kontrollida transkriptsioonide kvaliteet (ise\u00e4ranis automaatse k\u00f5netuvastuse p\u00f5hjal koostatud transkriptsioon) ning arusaamatud kohad helisalvestisel uuesti \u00fcle kuulata ja vajadusel transkriptsiooni korrigeerida. K\u00fcsitlusandmete puhul tuleb aga kontrollida, kui paljud on k\u00fcsimustikule vastamise pooleli j\u00e4tnud, kas m\u00f5ni vastaja pole ehk sisulise vastamise asemel joonvastamisega tegelenud (ilma k\u00fcsimuste sisusse s\u00fc\u00fcvimata j\u00e4rjest \u00fchesuguste v\u00f5i kindlat visuaalset mustrit j\u00e4rgivate vastuste andmine) ning kas m\u00f5ni vastaja annab tundlikele k\u00fcsimustele nii erip\u00e4raseid vastuseid, et teda v\u00f5iks nende p\u00f5hjal olla v\u00f5imalik identifitseerida. V\u00e4ga puudulikult t\u00e4idetud k\u00fcsimustike andmestikust eemaldamist jms andmestiku korrigeerimisel tehtavaid tegevusi nimetatakse ka <strong>andmestiku puhastamiseks<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb59dcf1-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb59dcf1-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb59dcf1-collapse\"><a>Andmete anal\u00fc\u00fcsimine<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb59dcf1-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb59dcf1-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Soovitusi selle asjus, milliste uurimis\u00fclesannete lahendamiseks ja milliste andmestike puhul \u00fcks v\u00f5i teine andmeanal\u00fc\u00fcsi meetod sobib ning kuidas m\u00f5nd konkreetset meetodit rakendada, leiab konkreetseid meetodeid tutvustavatest peat\u00fckkidest siinses \u00f5pibaasis.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb59dcf6-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb59dcf6-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb59dcf6-collapse\"><a>Tulemuste esitlemine<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb59dcf6-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb59dcf6-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Uurimist\u00f6\u00f6 tulemuste esitlemise vorm, stiil ja detailsus s\u00f5ltuvad sellest, kus ja kellele tulemusi esitatakse. Nii n\u00e4iteks on \u00fclikooli l\u00f5put\u00f6\u00f6s v\u00f5i uuringuraportis kasutatud meetodite kirjeldamisel suuremas mahus olulisem roll kui n\u00e4iteks uurimistulemusi tutvustavas ajaleheartiklis v\u00f5i l\u00fchikeses suulises ettekandes. Samas on ka uurimistulemuste p\u00f5gusal tutvustamisel viisakas osutada p\u00f5hjalikuma materjali asukohale (nt lisada ajaleheartikli juurde v\u00f5i ettekandeslaididele uuringuraporti link), kust huvilised saavad uuringu metodoloogia kohta soovi korral juurde lugeda. <\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5istlik on enne uuringutulemuste esitlemist v\u00e4lja selgitada, mida tutvustusest t\u00e4psemalt oodatakse. N\u00e4iteks uuringute tellijad annavad ette \u00fcksikasjalikud juhtn\u00f6\u00f6rid selle kohta, kui pikki v\u00f5i l\u00fchikesi ning millises vormis ja stiilis uuringuraporteid nad uuringu tegijalt ootavad. \u00dcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6de puhul on \u201etellija\u201c rollis \u00f5ppekava \u00f5ppej\u00f5ud, mis t\u00e4hendab, et kodut\u00f6\u00f6des tuleb uuringutulemuste esitamisel l\u00e4htuda konkreetsel ainekursusel antud juhistest. Bakalaureuse- ja magistrit\u00f6\u00f6de puhul leiab vajalikud juhtn\u00f6\u00f6rid instituudi l\u00f5put\u00f6\u00f6de n\u00f5uetest ja l\u00f5put\u00f6\u00f6de kaitsmise korrast ning l\u00f5put\u00f6\u00f6de vormistamis- ja viitamisjuhenditest.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb59dcf9-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb59dcf9-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb59dcf9-collapse\"><a>Uurimist\u00f6\u00f6 eetika ja andmekaitse<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb59dcf9-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb59dcf9-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Uurimist\u00f6\u00f6d tehes ning andmeid kogudes ja hallates tuleb k\u00f5igi uuringuetappide kestel kinni pidada uuringueetika printsiipidest ja andmekaitsen\u00f5uetest. Nende teemade kohta annavad p\u00f5hjalikuma \u00fclevaate <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/uuringueetika-sotsiaal-kaitumis-ja-haridusteadustes\/\">uuringueetika<\/a> ja <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/isikuandmete-tootlemine-sotsiaalteaduslikes-uuringutes\/\">isikuandmete<\/a> t\u00f6\u00f6tlemise peat\u00fckid.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb59dcfd-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb59dcfd-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb59dcfd-collapse\"><a>Uurimisplaan<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb59dcfd-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb59dcfd-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Selleks et uurimist\u00f6\u00f6 kulgeks v\u00f5imalikult sujuvalt, uurimist\u00f6\u00f6 \u00f5nnestumiseks vajalikud tegevused ja sammud oleksid l\u00e4bi m\u00f5eldud ning k\u00f5igiks tegevusteks oleks planeeritud piisavalt aega, tuleb uurimist\u00f6\u00f6 alguses koostada uurimisplaan. Uurimisplaani esitamist n\u00f5utakse \u00fcli\u00f5pilaselt ka siis, kui ta soovib l\u00f5put\u00f6\u00f6 kaitsmisele registreeruda.<\/p>\n\n\n\n<p>Brymani (2016) alusel peab uurimisplaan vastama j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Mis on uuringu teema ja eesm\u00e4rk?<\/li>\n\n\n\n<li>Miks on oluline seda teemat uurida?<\/li>\n\n\n\n<li>Mida on teaduskirjanduse p\u00f5hjal uurimisteema kohta juba teada?<\/li>\n\n\n\n<li>Millised on (originaalsed) uurimisk\u00fcsimused?<\/li>\n\n\n\n<li>Milliseid meetodeid uuringus kasutatakse? St kuidas saadakse andmed?<\/li>\n\n\n\n<li>Kuidas p\u00f5hjendatakse selle teema uurimiseks ja p\u00fcstitatud uurimisk\u00fcsimustele vastamiseks valitud meetodite sobivust?<\/li>\n\n\n\n<li>Keda\/mida uuritakse ja kuidas uuritavateni \/ uuritava aineseni j\u00f5utakse? (Kust ja kuidas need leitakse?)<\/li>\n\n\n\n<li>Kas uuritavate organisatsioonidega on juba s\u00f5lmitud kokkulepped? Kui ei, siis milliseid takistusi v\u00f5ib nende uuringusse kaasamisel tekkida?<\/li>\n\n\n\n<li>Milliseid ressursse on vaja uuringu l\u00e4biviimiseks ning kuidas need ressursid tagatakse?<\/li>\n\n\n\n<li>Milline on terve uuringu ja erinevate etappide ajaline raam?<\/li>\n\n\n\n<li>Milliseid probleeme v\u00f5ib uuringut tehes ette tulla?<\/li>\n\n\n\n<li>Milliseid eetilisi dilemmasid v\u00f5i probleeme tuleb uuringu k\u00e4igus lahendada? Kas on vaja eetikakomitee koosk\u00f5lastust?<\/li>\n\n\n\n<li>Kuidas kogutud andmeid s\u00e4ilitatakse ja kaitstakse? Kui kaua, kus ja kuidas kogutud andmeid hoitakse? Millistel tingimustel (kui \u00fcldse) kogutud andmed avaldatakse\/avalikustatakse?<\/li>\n\n\n\n<li>Kuidas andmeid anal\u00fc\u00fcsitakse?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Enne oma l\u00f5put\u00f6\u00f6 uurimisplaani koostamist on m\u00f5istlik oma instituudi vastavaist juhendeist ja juhendajalt t\u00e4pselt j\u00e4rele uurida, millistele k\u00fcsimustele vastamist l\u00f5put\u00f6\u00f6 uurimisplaanis oodatakse. N\u00f5udmised l\u00f5put\u00f6\u00f6 uurimisplaani struktuurile ja detailsusele v\u00f5ivad instituuditi ja \u00f5ppekavati olla v\u00e4ga erinevad.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb59dd06-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb59dd06-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb59dd06-collapse\"><a>N\u00e4pun\u00e4iteid \u00fcli\u00f5pilasuuringu planeerimiseks<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb59dd06-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb59dd06-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Esimest korda uurimist\u00f6\u00f6d l\u00e4bi viies on loomulik, et tekib palju k\u00fcsimusi. Allj\u00e4rgnevalt on toodud m\u00f5ned n\u00e4pun\u00e4ited, mis v\u00f5ivad aidata tekkivaid k\u00fcsimusi lahendada.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Uuri v\u00e4lja, mida Sinult oodatakse! Oma koduinstituudi kodulehelt leiad vajalikud juhendid l\u00f5put\u00f6\u00f6de n\u00f5uete, kaitsmise korra ning l\u00f5put\u00f6\u00f6de vormistamise ja viitamise kohta.<\/li>\n\n\n\n<li>Vii end uurimisvaldkonnaga kurssi! Endale p\u00e4ris tundmatut valdkonda uurima asudes on risk asuda uurima midagi sellist, mis on teistele ammu teada, v\u00f5i p\u00fcstitada uuringueesm\u00e4rke, mida ei ole v\u00f5imalik saavutada.<\/li>\n\n\n\n<li>Konsulteeri juhendajaga\/\u00f5ppej\u00f5uga! Juhendaja on heatahtlik ekspert, kes oskab juhendatavale anda n\u00f5u k\u00f5igis l\u00f5put\u00f6\u00f6 etappides uurimist\u00f6\u00f6 fookuse seadmisest kuni tulemuste esitamise ja kaitsmiseni. Seda muidugi eeldusel, et \u00fcli\u00f5pilane p\u00f6\u00f6rdub oma k\u00fcsimustega juhendaja poole aegsasti ning planeerib koos juhendajaga t\u00f6\u00f6protsessi, mis sisaldab piisavalt aega tagasi- ja edasiside andmiseks ning saadud n\u00f5uannete alusel muudatuste tegemiseks.<\/li>\n\n\n\n<li>Koosta ajakava! Planeeri uuringu k\u00f5igiks etappideks piisavalt aega, et t\u00f6\u00f6 viimasele minutile j\u00e4tmise t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6 kvaliteet ei langeks. Ajakava koostamist v\u00f5iks alustada hoopis l\u00f5pust: teades, millal tuleb t\u00f6\u00f6 eelkaitsmisele esitada, saab sealt tagasiulatuvalt v\u00e4lja arvestada, mis ajaks tuleb t\u00f6\u00f6 iga eelneva etapiga valmis j\u00f5uda, et t\u00f6\u00f6 \u00f5igeks ajaks valmis saaks. Arvesta igaks etapiks realistlik ajavaru (mitu n\u00e4dalat, p\u00e4eva v\u00f5i tundi mingile t\u00f6\u00f6l\u00f5igule kulub) ja broneeri vastavad ajaaknad oma kalendris.<\/li>\n\n\n\n<li>Uuri v\u00e4lja, millised (nii materiaalsed kui mittemateriaalsed) ressursid on Sulle uurimist\u00f6\u00f6ks k\u00e4ttesaadavad! K\u00f5ige m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsem ressurss, mille \u00fclikool l\u00f5put\u00f6\u00f6d kirjutavale \u00fcli\u00f5pilasele v\u00f5imaldab, on oma ala eksperdist juhendaja. Enda jaoks on kasulik kaardistada aga teisedki ressursid, mis l\u00f5put\u00f6\u00f6 valmimist toetavad, nagu n\u00e4iteks \u00fclikooli v\u00f5rgus tagatud tasuta ligip\u00e4\u00e4s teadusajakirjadele ja -andmebaasidele, andmeanal\u00fc\u00fcsi tarkvara kasutamise v\u00f5imalus arvutiklassis (v\u00f5i \u00fcle VPN-i), v\u00f5imalus k\u00fcsida andmeanal\u00fc\u00fcsi \u00f5ppej\u00f5ult soovitusi vabavaralise tarkvara valimisel, abivalmis raamatukogut\u00f6\u00f6taja jne. Samuti v\u00f5iks uurida, millised soovitud andmed, uuritavad inimesed, kogukonnad, materjalid (nt arhiivimaterjalid) jne on \u00fcli\u00f5pilase jaoks ligip\u00e4\u00e4setavad ja kasutatavad. Sel juhul tuleb v\u00e4lja selgitada juurdep\u00e4\u00e4sutingimused ja kaaluda, kas nende t\u00e4itmine j\u00e4\u00e4b m\u00f5istlikkuse piiridesse.<\/li>\n\n\n\n<li>Vali uurimisteema, mis Sulle p\u00e4riselt huvi pakub! Uurimist\u00f6\u00f6 tegemine n\u00f5uab eesm\u00e4rgip\u00e4rast ja pikaajalist pingutust ning seda on oluliselt meeldivam teha, kui uuritav teema inspireerib ja uudishimu s\u00fctitab.<\/li>\n\n\n\n<li>S\u00f5nasta asjakohased uurimisk\u00fcsimused ja vali neist v\u00e4lja sellised, millele suudad oma t\u00f6\u00f6s vastata! \u00dcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6s ei pea \u00e4ra lahendama k\u00f5iki maailma probleeme, isegi mitte k\u00f5iki uuritava teemaga seonduvaid probleeme. Seep\u00e4rast on m\u00f5istlik l\u00f5put\u00f6\u00f6 kavandamise etapis v\u00f5tta aega uurimisk\u00fcsimuste formuleerimiseks, konsulteerida juhendajaga ning s\u00f5eluda v\u00e4lja uurimisk\u00fcsimused, mis aitavad uurimist\u00f6\u00f6d fookuses hoida ning millele vastuse leidmine on \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6 raames realistlik ja j\u00f5ukohane.<\/li>\n\n\n\n<li>Ja muidugi, loe SAMM-u peat\u00fckke kasutatavate andmekogumis- ja anal\u00fc\u00fcsimeetodite kohta, et leida oma uurimisprobleemi lahendamiseks sobivaimad meetodid ja neid korrektselt rakendada!<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb59dd0f-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb59dd0f-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb59dd0f-collapse\"><a>Kasutatud kirjandus<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb59dd0f-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb59dd0f-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Barone, C. ja Ruggera, L. (2018). Educational equalization stalled? Trends in inequality of educational opportunity between 1930 and 1980 across 26 European nations. <em>European Societies<\/em>, <em>20<\/em>(1), 1\u201325. doi:10.1080\/14616696.2017.1290265<\/p>\n\n\n\n<p>Blossfeld, P. N. (2019). A multidimensional measure of social origin: Theoretical perspectives, operationalization and empirical application in the field of educational inequality research. <em>Quantity &amp; Quality<\/em>, <em>53<\/em>,1347\u20131367.<\/p>\n\n\n\n<p>Bryman, A. (2016). <em>Social Research Methods.<\/em> Oxford: Oxford University Press.<\/p>\n\n\n\n<p>Buis, M. L. (2013). The composition of family background: The influence of the economic and cultural resources of both parents on the offspring\u2019s educational attainment in the Netherlands between 1939 and 1991. <em>European Sociological Review<\/em>, <em>29<\/em>(3), 593\u2013602. doi:10.1093\/esr\/jcs009<\/p>\n\n\n\n<p>Bukodi, E. ja Goldthorpe J. (2013). Decomposing \u2018social origins\u2019: The effects of parents\u2019 class, status, and education on the educational attainment of their children. <em>European Sociological Review<\/em>, <em>29<\/em>(5), 1024\u20131039. doi:10.1093\/esr\/jcs079<\/p>\n\n\n\n<p>Ezzy, D. (2002). <em>Qualitative Analysis: Practice and Innovation.<\/em> London: Routledge.<\/p>\n\n\n\n<p>Halapuu, V. ja Valk, A. (2013). <em>T\u00e4iskasvanute oskused Eestis ja maailmas: PIAAC uuringu esmased tulemused. <\/em>Tartu: Haridus- ja teadusministeerium.<\/p>\n\n\n\n<p>Jaeger, M. M. (2007). Educational mobility across three generations: The changing impact of parental social class, economic, cultural and social capital. <em>European Societies<\/em>, <em>9<\/em>(4), 527\u2013550. doi:10.1080\/14616690701449568<\/p>\n\n\n\n<p>Jaeger, M. M. (2009). Equal access but unequal outcomes: Cultural capital and educational choice in a meritocratic society. <em>Social Forces<\/em>, <em>87<\/em>(4), 1943\u20131972. doi:10.1353\/sof.0.0192<\/p>\n\n\n\n<p>Kellehear, A. (1993). <em>The Unobtrusive Researcher: A Guide to Methods<\/em>. London: Routledge. doi:10.4324\/9781003137344<\/p>\n\n\n\n<p>Kraaykamp, G. ja van Eijck, K. (2010). The intergenerational reproduction of cultural capital: A threefold perspective. <em>Social Forces<\/em>, <em>89<\/em>(1), 209\u2013231. doi:10.1353\/sof.2010.0087<\/p>\n\n\n\n<p>Lagerspetz, M. (2017). <em>\u00dchiskonna uurimise meetodid. Sissejuhatus ja v\u00e4ljajuhatus.<\/em> Tallinn: TL\u00dc Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p>Meraviglia, C. ja Buis, M. L. (2015). Class, status, and education: The influence of parental resources on IEO in Europe, 1893\u20131987. <em>International Review of Social Research<\/em>, <em>5<\/em>(1), 35\u201360. doi:10.1515\/irsr-2015-0004<\/p>\n\n\n\n<p>Roots, A. (2013). <em>Occupational and Income Mobility During Post-Socialist Transformation of 1991\u22122004 in Estonia.<\/em> Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p>Saar, E. ja Helem\u00e4e, J. (2017). The role of economic and cultural resources in the intergenerational transmission of education in Estonia. J. Erola ja E. Kilpi-Jakonen (toim), <em>Social Inequality Across the Generations: The Role of Compensation and Multiplication in Resource Accumulation<\/em> (lk 27\u221247). Cheltenham; Northampton: Edward Elgar Publishing. doi:<a href=\"https:\/\/doi.org\/10.4337\/9781786432568.00008\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">10.4337\/9781786432568.00008<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Saar, E., Helem\u00e4e, J. ja Lauri, T. (2020). How educational, economic and cultural resources do matter: Cohort differences in the impact of parental resources on educational attainment in the socialist and post-socialist context. <em>International Journal of Sociology, 51<\/em>(2), 105\u2013134. doi:<a href=\"http:\/\/dx.doi.org\/10.1080\/00207659.2020.1856543\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">10.1080\/00207659.2020.1856543<\/a><\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mai Beilmann2025 Uurimist\u00f6\u00f6 on eesm\u00e4rgip\u00e4rane ja j\u00e4rjekindel tegevus uue teadmise loomiseks, sh senise teadmise kinnitamiseks v\u00f5i \u00fcmberl\u00fckkamiseks. Uue teadusliku teadmise loomiseks tuleb uurimisprotsessis l\u00e4bi k\u00e4ia kindlad etapid (joonis 1). Olenevalt valitud uurimisviisist ja \u2011meetoditest v\u00f5ivad uurimist\u00f6\u00f6de detailsemad t\u00f6\u00f6kavad \u00fcksteisest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1096","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1096","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1096"}],"version-history":[{"count":14,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1096\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2281,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1096\/revisions\/2281"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1096"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}