<\/p>\n\n\n\n
Indrek Soidla2025<\/strong><\/p>\n\n\n\nPeat\u00fcki aluseks olev repositoorium koos t\u00e4ieliku R-i koodi ja andmetega on leitav siit<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<\/p>\n \n \n Andmete kaalumise olemus ja eesm\u00e4rk<\/a><\/button>\n <\/h2>\n \n \n\n\n\nMida kujutab endast k\u00fcsitlusandmete kaalumine? K\u00f5ige \u00fcldisemalt v\u00f5iks \u00f6elda, et tegu on protseduuriga, millega korrigeeritakse uuritava kogumi iga \u00fcksikliikme m\u00f5jukust anal\u00fc\u00fcsis. Vaatame \u00fchte lihtsamat n\u00e4idet selle selgitamiseks.<\/p>\n\n\n\nEurostati andmetel varieerub inimeste osakaal, kes oskavad v\u00f5\u00f5rkeeli, Euroopas riigiti m\u00e4rgatavalt.<\/p>\n\n\n\n<\/figure>\n\n\n\nJoonis\u00a01. V\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt oskavate elanike osakaal 18\u201364-aastaste vanusegrupis \u00a02022. aastal. Allikas: Eurostat<\/p>\n\n\n\nKui soovime teada saada, kui suur osa Euroopa elanikest (t\u00e4psemalt, uuritavate riikide elanikest) oskab v\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt, kas saaksime selle arvutada joonisel\u00a01<\/a> olevate osakaalude aritmeetilise keskmisena? Ei saaks, tulemus ei oleks t\u00e4pne \u2013 selline tehe ei v\u00f5taks arvesse, et erinevates riikides on elanike arv erinev. Teisiti \u00f6eldes, k\u00e4sitleksime andmeid nii, nagu igas riigis oleks (18\u201364-aastaste \u00a0vanusegrupis) v\u00f5rdne arv elanikke. Sellisel juhul oleks osakaalude keskmine 18,6%. See \u00fclehindab v\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt oskavate inimeste osakaalu Euroopas, sest v\u00e4iksemate riikide osakaalud panustavad aritmeetilisse keskmisesse ebaproportsionaalselt rohkem, kui nende elanike arv lubaks, sest v\u00e4iksemates riikides on reeglina mitme v\u00f5\u00f5rkeele oskajaid rohkem. Et saada teada, kui suur osa Euroopa elanikest v\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt oskab, peaksime keskmise arvutamisel korrigeerima iga riigi osakaalu m\u00f5jukust vastavalt riigi elanike arvule 18\u201364-aastate vanusegrupis (Tabel\u00a01<\/a>). Tehniliselt \u00fctleksimegi, et kaalume andmed l\u00e4bi elanike arvuga, selle tulemusena saame kaalutud aritmeetilise keskmise.<\/p>\n\n\n\nTabel\u00a01. V\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt oskavate elanike osakaal koos elanike arvuga vanusegrupis 18\u201364 aastat 2022. aastal.<\/p>\n\n\n\nRiik<\/td>Osakaal (%)<\/td>Elanike arv<\/td><\/tr><\/thead>Norra<\/td>71,5<\/td>3519809<\/td><\/tr>Luksemburg<\/td>56,6<\/td>447525<\/td><\/tr>Sloveenia<\/td>56,4<\/td>1344499<\/td><\/tr>Holland<\/td>39,5<\/td>11352758<\/td><\/tr>Island<\/td>39,5<\/td>250078<\/td><\/tr>Soome<\/td>39,3<\/td>3417411<\/td><\/tr>Eesti<\/td>32,4<\/td>841851<\/td><\/tr>Taani<\/td>27,5<\/td>3732373<\/td><\/tr>Belgia<\/td>23,5<\/td>7416490<\/td><\/tr>Slovakkia<\/td>21,5<\/td>3616958<\/td><\/tr>Saksamaa<\/td>17,6<\/td>53193690<\/td><\/tr>L\u00e4ti<\/td>16,4<\/td>1184142<\/td><\/tr>Prantsusmaa<\/td>13,5<\/td>42003862<\/td><\/tr>Portugal<\/td>13,5<\/td>6601650<\/td><\/tr>Rootsi<\/td>12,5<\/td>6494457<\/td><\/tr>Austria<\/td>11,5<\/td>5941650<\/td><\/tr>K\u00fcpros<\/td>9,3<\/td>609929<\/td><\/tr>Leedu<\/td>9,0<\/td>1827984<\/td><\/tr>Itaalia<\/td>8,6<\/td>37488934<\/td><\/tr>Malta<\/td>7,6<\/td>354465<\/td><\/tr>Iirimaa<\/td>7,5<\/td>3368551<\/td><\/tr>Serbia<\/td>7,0<\/td>4375357<\/td><\/tr>T\u0161ehhi<\/td>6,7<\/td>6654190<\/td><\/tr>Horvaatia<\/td>6,1<\/td>2441548<\/td><\/tr>Hispaania<\/td>5,9<\/td>31417513<\/td><\/tr>Poola<\/td>5,2<\/td>24014336<\/td><\/tr>Ungari<\/td>3,6<\/td>6254101<\/td><\/tr>Kreeka<\/td>3,0<\/td>6657643<\/td><\/tr>Bulgaaria<\/td>2,5<\/td>4047300<\/td><\/tr>Rumeenia<\/td>1,3<\/td>12247111<\/td><\/tr>T\u00fcrgi<\/td>1,2<\/td>57459186<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\nAllikas: Eurostat<\/em><\/p>\n\n\n\nKui arvutaksime osakaaludest lihtsalt aritmeetilise keskmise, liidetaks osakaalud kokku ja jagataks riikide arvuga. R-s oleks vastav kaalumata<\/strong> keskmise arvutamise tehe j\u00e4rgmine:<\/p>\n\n\n\n
Peat\u00fcki aluseks olev repositoorium koos t\u00e4ieliku R-i koodi ja andmetega on leitav siit<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<\/p>\n \n \n Andmete kaalumise olemus ja eesm\u00e4rk<\/a><\/button>\n <\/h2>\n \n \n\n\n\nMida kujutab endast k\u00fcsitlusandmete kaalumine? K\u00f5ige \u00fcldisemalt v\u00f5iks \u00f6elda, et tegu on protseduuriga, millega korrigeeritakse uuritava kogumi iga \u00fcksikliikme m\u00f5jukust anal\u00fc\u00fcsis. Vaatame \u00fchte lihtsamat n\u00e4idet selle selgitamiseks.<\/p>\n\n\n\nEurostati andmetel varieerub inimeste osakaal, kes oskavad v\u00f5\u00f5rkeeli, Euroopas riigiti m\u00e4rgatavalt.<\/p>\n\n\n\n<\/figure>\n\n\n\nJoonis\u00a01. V\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt oskavate elanike osakaal 18\u201364-aastaste vanusegrupis \u00a02022. aastal. Allikas: Eurostat<\/p>\n\n\n\nKui soovime teada saada, kui suur osa Euroopa elanikest (t\u00e4psemalt, uuritavate riikide elanikest) oskab v\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt, kas saaksime selle arvutada joonisel\u00a01<\/a> olevate osakaalude aritmeetilise keskmisena? Ei saaks, tulemus ei oleks t\u00e4pne \u2013 selline tehe ei v\u00f5taks arvesse, et erinevates riikides on elanike arv erinev. Teisiti \u00f6eldes, k\u00e4sitleksime andmeid nii, nagu igas riigis oleks (18\u201364-aastaste \u00a0vanusegrupis) v\u00f5rdne arv elanikke. Sellisel juhul oleks osakaalude keskmine 18,6%. See \u00fclehindab v\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt oskavate inimeste osakaalu Euroopas, sest v\u00e4iksemate riikide osakaalud panustavad aritmeetilisse keskmisesse ebaproportsionaalselt rohkem, kui nende elanike arv lubaks, sest v\u00e4iksemates riikides on reeglina mitme v\u00f5\u00f5rkeele oskajaid rohkem. Et saada teada, kui suur osa Euroopa elanikest v\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt oskab, peaksime keskmise arvutamisel korrigeerima iga riigi osakaalu m\u00f5jukust vastavalt riigi elanike arvule 18\u201364-aastate vanusegrupis (Tabel\u00a01<\/a>). Tehniliselt \u00fctleksimegi, et kaalume andmed l\u00e4bi elanike arvuga, selle tulemusena saame kaalutud aritmeetilise keskmise.<\/p>\n\n\n\nTabel\u00a01. V\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt oskavate elanike osakaal koos elanike arvuga vanusegrupis 18\u201364 aastat 2022. aastal.<\/p>\n\n\n\nRiik<\/td>Osakaal (%)<\/td>Elanike arv<\/td><\/tr><\/thead>Norra<\/td>71,5<\/td>3519809<\/td><\/tr>Luksemburg<\/td>56,6<\/td>447525<\/td><\/tr>Sloveenia<\/td>56,4<\/td>1344499<\/td><\/tr>Holland<\/td>39,5<\/td>11352758<\/td><\/tr>Island<\/td>39,5<\/td>250078<\/td><\/tr>Soome<\/td>39,3<\/td>3417411<\/td><\/tr>Eesti<\/td>32,4<\/td>841851<\/td><\/tr>Taani<\/td>27,5<\/td>3732373<\/td><\/tr>Belgia<\/td>23,5<\/td>7416490<\/td><\/tr>Slovakkia<\/td>21,5<\/td>3616958<\/td><\/tr>Saksamaa<\/td>17,6<\/td>53193690<\/td><\/tr>L\u00e4ti<\/td>16,4<\/td>1184142<\/td><\/tr>Prantsusmaa<\/td>13,5<\/td>42003862<\/td><\/tr>Portugal<\/td>13,5<\/td>6601650<\/td><\/tr>Rootsi<\/td>12,5<\/td>6494457<\/td><\/tr>Austria<\/td>11,5<\/td>5941650<\/td><\/tr>K\u00fcpros<\/td>9,3<\/td>609929<\/td><\/tr>Leedu<\/td>9,0<\/td>1827984<\/td><\/tr>Itaalia<\/td>8,6<\/td>37488934<\/td><\/tr>Malta<\/td>7,6<\/td>354465<\/td><\/tr>Iirimaa<\/td>7,5<\/td>3368551<\/td><\/tr>Serbia<\/td>7,0<\/td>4375357<\/td><\/tr>T\u0161ehhi<\/td>6,7<\/td>6654190<\/td><\/tr>Horvaatia<\/td>6,1<\/td>2441548<\/td><\/tr>Hispaania<\/td>5,9<\/td>31417513<\/td><\/tr>Poola<\/td>5,2<\/td>24014336<\/td><\/tr>Ungari<\/td>3,6<\/td>6254101<\/td><\/tr>Kreeka<\/td>3,0<\/td>6657643<\/td><\/tr>Bulgaaria<\/td>2,5<\/td>4047300<\/td><\/tr>Rumeenia<\/td>1,3<\/td>12247111<\/td><\/tr>T\u00fcrgi<\/td>1,2<\/td>57459186<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\nAllikas: Eurostat<\/em><\/p>\n\n\n\nKui arvutaksime osakaaludest lihtsalt aritmeetilise keskmise, liidetaks osakaalud kokku ja jagataks riikide arvuga. R-s oleks vastav kaalumata<\/strong> keskmise arvutamise tehe j\u00e4rgmine:<\/p>\n\n\n\n
<\/p>
Mida kujutab endast k\u00fcsitlusandmete kaalumine? K\u00f5ige \u00fcldisemalt v\u00f5iks \u00f6elda, et tegu on protseduuriga, millega korrigeeritakse uuritava kogumi iga \u00fcksikliikme m\u00f5jukust anal\u00fc\u00fcsis. Vaatame \u00fchte lihtsamat n\u00e4idet selle selgitamiseks.<\/p>\n\n\n\n
Eurostati andmetel varieerub inimeste osakaal, kes oskavad v\u00f5\u00f5rkeeli, Euroopas riigiti m\u00e4rgatavalt.<\/p>\n\n\n\n<\/figure>\n\n\n\nJoonis\u00a01. V\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt oskavate elanike osakaal 18\u201364-aastaste vanusegrupis \u00a02022. aastal. Allikas: Eurostat<\/p>\n\n\n\nKui soovime teada saada, kui suur osa Euroopa elanikest (t\u00e4psemalt, uuritavate riikide elanikest) oskab v\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt, kas saaksime selle arvutada joonisel\u00a01<\/a> olevate osakaalude aritmeetilise keskmisena? Ei saaks, tulemus ei oleks t\u00e4pne \u2013 selline tehe ei v\u00f5taks arvesse, et erinevates riikides on elanike arv erinev. Teisiti \u00f6eldes, k\u00e4sitleksime andmeid nii, nagu igas riigis oleks (18\u201364-aastaste \u00a0vanusegrupis) v\u00f5rdne arv elanikke. Sellisel juhul oleks osakaalude keskmine 18,6%. See \u00fclehindab v\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt oskavate inimeste osakaalu Euroopas, sest v\u00e4iksemate riikide osakaalud panustavad aritmeetilisse keskmisesse ebaproportsionaalselt rohkem, kui nende elanike arv lubaks, sest v\u00e4iksemates riikides on reeglina mitme v\u00f5\u00f5rkeele oskajaid rohkem. Et saada teada, kui suur osa Euroopa elanikest v\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt oskab, peaksime keskmise arvutamisel korrigeerima iga riigi osakaalu m\u00f5jukust vastavalt riigi elanike arvule 18\u201364-aastate vanusegrupis (Tabel\u00a01<\/a>). Tehniliselt \u00fctleksimegi, et kaalume andmed l\u00e4bi elanike arvuga, selle tulemusena saame kaalutud aritmeetilise keskmise.<\/p>\n\n\n\nTabel\u00a01. V\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt oskavate elanike osakaal koos elanike arvuga vanusegrupis 18\u201364 aastat 2022. aastal.<\/p>\n\n\n\nRiik<\/td>Osakaal (%)<\/td>Elanike arv<\/td><\/tr><\/thead>Norra<\/td>71,5<\/td>3519809<\/td><\/tr>Luksemburg<\/td>56,6<\/td>447525<\/td><\/tr>Sloveenia<\/td>56,4<\/td>1344499<\/td><\/tr>Holland<\/td>39,5<\/td>11352758<\/td><\/tr>Island<\/td>39,5<\/td>250078<\/td><\/tr>Soome<\/td>39,3<\/td>3417411<\/td><\/tr>Eesti<\/td>32,4<\/td>841851<\/td><\/tr>Taani<\/td>27,5<\/td>3732373<\/td><\/tr>Belgia<\/td>23,5<\/td>7416490<\/td><\/tr>Slovakkia<\/td>21,5<\/td>3616958<\/td><\/tr>Saksamaa<\/td>17,6<\/td>53193690<\/td><\/tr>L\u00e4ti<\/td>16,4<\/td>1184142<\/td><\/tr>Prantsusmaa<\/td>13,5<\/td>42003862<\/td><\/tr>Portugal<\/td>13,5<\/td>6601650<\/td><\/tr>Rootsi<\/td>12,5<\/td>6494457<\/td><\/tr>Austria<\/td>11,5<\/td>5941650<\/td><\/tr>K\u00fcpros<\/td>9,3<\/td>609929<\/td><\/tr>Leedu<\/td>9,0<\/td>1827984<\/td><\/tr>Itaalia<\/td>8,6<\/td>37488934<\/td><\/tr>Malta<\/td>7,6<\/td>354465<\/td><\/tr>Iirimaa<\/td>7,5<\/td>3368551<\/td><\/tr>Serbia<\/td>7,0<\/td>4375357<\/td><\/tr>T\u0161ehhi<\/td>6,7<\/td>6654190<\/td><\/tr>Horvaatia<\/td>6,1<\/td>2441548<\/td><\/tr>Hispaania<\/td>5,9<\/td>31417513<\/td><\/tr>Poola<\/td>5,2<\/td>24014336<\/td><\/tr>Ungari<\/td>3,6<\/td>6254101<\/td><\/tr>Kreeka<\/td>3,0<\/td>6657643<\/td><\/tr>Bulgaaria<\/td>2,5<\/td>4047300<\/td><\/tr>Rumeenia<\/td>1,3<\/td>12247111<\/td><\/tr>T\u00fcrgi<\/td>1,2<\/td>57459186<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\nAllikas: Eurostat<\/em><\/p>\n\n\n\nKui arvutaksime osakaaludest lihtsalt aritmeetilise keskmise, liidetaks osakaalud kokku ja jagataks riikide arvuga. R-s oleks vastav kaalumata<\/strong> keskmise arvutamise tehe j\u00e4rgmine:<\/p>\n\n\n\n
Joonis\u00a01. V\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt oskavate elanike osakaal 18\u201364-aastaste vanusegrupis \u00a02022. aastal. Allikas: Eurostat<\/p>\n\n\n\n
Kui soovime teada saada, kui suur osa Euroopa elanikest (t\u00e4psemalt, uuritavate riikide elanikest) oskab v\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt, kas saaksime selle arvutada joonisel\u00a01<\/a> olevate osakaalude aritmeetilise keskmisena? Ei saaks, tulemus ei oleks t\u00e4pne \u2013 selline tehe ei v\u00f5taks arvesse, et erinevates riikides on elanike arv erinev. Teisiti \u00f6eldes, k\u00e4sitleksime andmeid nii, nagu igas riigis oleks (18\u201364-aastaste \u00a0vanusegrupis) v\u00f5rdne arv elanikke. Sellisel juhul oleks osakaalude keskmine 18,6%. See \u00fclehindab v\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt oskavate inimeste osakaalu Euroopas, sest v\u00e4iksemate riikide osakaalud panustavad aritmeetilisse keskmisesse ebaproportsionaalselt rohkem, kui nende elanike arv lubaks, sest v\u00e4iksemates riikides on reeglina mitme v\u00f5\u00f5rkeele oskajaid rohkem. Et saada teada, kui suur osa Euroopa elanikest v\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt oskab, peaksime keskmise arvutamisel korrigeerima iga riigi osakaalu m\u00f5jukust vastavalt riigi elanike arvule 18\u201364-aastate vanusegrupis (Tabel\u00a01<\/a>). Tehniliselt \u00fctleksimegi, et kaalume andmed l\u00e4bi elanike arvuga, selle tulemusena saame kaalutud aritmeetilise keskmise.<\/p>\n\n\n\nTabel\u00a01. V\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt oskavate elanike osakaal koos elanike arvuga vanusegrupis 18\u201364 aastat 2022. aastal.<\/p>\n\n\n\nRiik<\/td>Osakaal (%)<\/td>Elanike arv<\/td><\/tr><\/thead>Norra<\/td>71,5<\/td>3519809<\/td><\/tr>Luksemburg<\/td>56,6<\/td>447525<\/td><\/tr>Sloveenia<\/td>56,4<\/td>1344499<\/td><\/tr>Holland<\/td>39,5<\/td>11352758<\/td><\/tr>Island<\/td>39,5<\/td>250078<\/td><\/tr>Soome<\/td>39,3<\/td>3417411<\/td><\/tr>Eesti<\/td>32,4<\/td>841851<\/td><\/tr>Taani<\/td>27,5<\/td>3732373<\/td><\/tr>Belgia<\/td>23,5<\/td>7416490<\/td><\/tr>Slovakkia<\/td>21,5<\/td>3616958<\/td><\/tr>Saksamaa<\/td>17,6<\/td>53193690<\/td><\/tr>L\u00e4ti<\/td>16,4<\/td>1184142<\/td><\/tr>Prantsusmaa<\/td>13,5<\/td>42003862<\/td><\/tr>Portugal<\/td>13,5<\/td>6601650<\/td><\/tr>Rootsi<\/td>12,5<\/td>6494457<\/td><\/tr>Austria<\/td>11,5<\/td>5941650<\/td><\/tr>K\u00fcpros<\/td>9,3<\/td>609929<\/td><\/tr>Leedu<\/td>9,0<\/td>1827984<\/td><\/tr>Itaalia<\/td>8,6<\/td>37488934<\/td><\/tr>Malta<\/td>7,6<\/td>354465<\/td><\/tr>Iirimaa<\/td>7,5<\/td>3368551<\/td><\/tr>Serbia<\/td>7,0<\/td>4375357<\/td><\/tr>T\u0161ehhi<\/td>6,7<\/td>6654190<\/td><\/tr>Horvaatia<\/td>6,1<\/td>2441548<\/td><\/tr>Hispaania<\/td>5,9<\/td>31417513<\/td><\/tr>Poola<\/td>5,2<\/td>24014336<\/td><\/tr>Ungari<\/td>3,6<\/td>6254101<\/td><\/tr>Kreeka<\/td>3,0<\/td>6657643<\/td><\/tr>Bulgaaria<\/td>2,5<\/td>4047300<\/td><\/tr>Rumeenia<\/td>1,3<\/td>12247111<\/td><\/tr>T\u00fcrgi<\/td>1,2<\/td>57459186<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\nAllikas: Eurostat<\/em><\/p>\n\n\n\nKui arvutaksime osakaaludest lihtsalt aritmeetilise keskmise, liidetaks osakaalud kokku ja jagataks riikide arvuga. R-s oleks vastav kaalumata<\/strong> keskmise arvutamise tehe j\u00e4rgmine:<\/p>\n\n\n\n
Tabel\u00a01. V\u00e4hemalt kolme v\u00f5\u00f5rkeelt oskavate elanike osakaal koos elanike arvuga vanusegrupis 18\u201364 aastat 2022. aastal.<\/p>\n\n\n\nRiik<\/td>Osakaal (%)<\/td>Elanike arv<\/td><\/tr><\/thead>Norra<\/td>71,5<\/td>3519809<\/td><\/tr>Luksemburg<\/td>56,6<\/td>447525<\/td><\/tr>Sloveenia<\/td>56,4<\/td>1344499<\/td><\/tr>Holland<\/td>39,5<\/td>11352758<\/td><\/tr>Island<\/td>39,5<\/td>250078<\/td><\/tr>Soome<\/td>39,3<\/td>3417411<\/td><\/tr>Eesti<\/td>32,4<\/td>841851<\/td><\/tr>Taani<\/td>27,5<\/td>3732373<\/td><\/tr>Belgia<\/td>23,5<\/td>7416490<\/td><\/tr>Slovakkia<\/td>21,5<\/td>3616958<\/td><\/tr>Saksamaa<\/td>17,6<\/td>53193690<\/td><\/tr>L\u00e4ti<\/td>16,4<\/td>1184142<\/td><\/tr>Prantsusmaa<\/td>13,5<\/td>42003862<\/td><\/tr>Portugal<\/td>13,5<\/td>6601650<\/td><\/tr>Rootsi<\/td>12,5<\/td>6494457<\/td><\/tr>Austria<\/td>11,5<\/td>5941650<\/td><\/tr>K\u00fcpros<\/td>9,3<\/td>609929<\/td><\/tr>Leedu<\/td>9,0<\/td>1827984<\/td><\/tr>Itaalia<\/td>8,6<\/td>37488934<\/td><\/tr>Malta<\/td>7,6<\/td>354465<\/td><\/tr>Iirimaa<\/td>7,5<\/td>3368551<\/td><\/tr>Serbia<\/td>7,0<\/td>4375357<\/td><\/tr>T\u0161ehhi<\/td>6,7<\/td>6654190<\/td><\/tr>Horvaatia<\/td>6,1<\/td>2441548<\/td><\/tr>Hispaania<\/td>5,9<\/td>31417513<\/td><\/tr>Poola<\/td>5,2<\/td>24014336<\/td><\/tr>Ungari<\/td>3,6<\/td>6254101<\/td><\/tr>Kreeka<\/td>3,0<\/td>6657643<\/td><\/tr>Bulgaaria<\/td>2,5<\/td>4047300<\/td><\/tr>Rumeenia<\/td>1,3<\/td>12247111<\/td><\/tr>T\u00fcrgi<\/td>1,2<\/td>57459186<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\nAllikas: Eurostat<\/em><\/p>\n\n\n\nKui arvutaksime osakaaludest lihtsalt aritmeetilise keskmise, liidetaks osakaalud kokku ja jagataks riikide arvuga. R-s oleks vastav kaalumata<\/strong> keskmise arvutamise tehe j\u00e4rgmine:<\/p>\n\n\n\n
Allikas: Eurostat<\/em><\/p>\n\n\n\nKui arvutaksime osakaaludest lihtsalt aritmeetilise keskmise, liidetaks osakaalud kokku ja jagataks riikide arvuga. R-s oleks vastav kaalumata<\/strong> keskmise arvutamise tehe j\u00e4rgmine:<\/p>\n\n\n\n
Kui arvutaksime osakaaludest lihtsalt aritmeetilise keskmise, liidetaks osakaalud kokku ja jagataks riikide arvuga. R-s oleks vastav kaalumata<\/strong> keskmise arvutamise tehe j\u00e4rgmine:<\/p>\n\n\n\n