<\/p>\n\n\n\n
Pihel Hunt<\/strong> 2025<\/strong><\/p>\n\n\n\n Arendusuuringu olemus\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n Arendusuuring \u00fchendab teoreetilise uurimist\u00f6\u00f6 praktiliste probleemide lahendamisega ning selle tulemusi rakendatakse n\u00e4iteks hariduse, tehnoloogia, tervishoiu ja muudes valdkondades. Mitmed autorid on arendusuuringu aluseks pidanud pragmatismi paradigmat, mille kohaselt teooria v\u00e4\u00e4rtus seisneb selle v\u00f5imes luua reaalses maailmas muutusi (Barab ja Squire, 2004; Wang ja Hannafin, 2005). Ingliskeelses teaduskirjanduses leidub arendusuuringu kohta erinevaid nimetusi, sealhulgas design experiment, design experimentation, design research, design-based research, development research, formative research<\/em>. Kuigi neil v\u00f5ib olla m\u00f5neti erinev fookus, on need oma p\u00f5hiolemuselt sarnased (Wang ja Hannafin, 2005). Eesti keeles kasutatakse nende k\u00f5igi kohta \u00fcldm\u00f5istet arendusuuring<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Arendusuuring on mitmetahuline uurimisviis, mida v\u00f5ib vaadelda meta-metodoloogiana (Easterday jt, 2018) v\u00f5i metodoloogilise raamistikuna (Bakker, 2018; Barab ja Squire, 2004). Erinevalt konkreetsetest uurimismeetoditest v\u00f5i -strateegiatest (nt k\u00fcsitlus- v\u00f5i juhtumiuuring) v\u00f5imaldab arendusuuring kasutada ning l\u00f5imida erinevaid uurimismeetodeid v\u00f5i -strateegiaid (Bakker, 2018).<\/p>\n\n\n\n Arendusuuringu m\u00e4\u00e4ratlemisel ja selle tunnuste kindlaks tegemisel on oluline aru saada, kuidas see erineb teistest uuringut\u00fc\u00fcpidest (nt tegevusuuringust v\u00f5i eksperimendist, vt tabel 1). Arendusuuring ja tegevusuuring on m\u00f5lemad suunatud tegevusele ning nende eesm\u00e4rk on olemasoleva reaalelulise olukorra parandamine ja praktiliste muutuste elluviimine (De Villiers, 2005). M\u00f5lemad on kontekstuaalsed sekkuvad uuringud, mille protsess on reflekteeriv ja ts\u00fckliline ning mille k\u00e4igus v\u00f5ib kasutada mitmesuguseid andmekogumis- ja anal\u00fc\u00fcsimeetodeid (Bakker, 2018). Viidatud autorite arvates seisnevad peamised erinevused nende uuringut\u00fc\u00fcpide vahel uurija rollis, uuringu fookuses ja teooria arendamise eesm\u00e4rgis. Tegevusuuringus on uurija alati protsessis osaleja, kuid arendusuuringus v\u00f5ib uurija olla ka vaatleja v\u00f5i hindaja, kelle aktiivne protsessis osalemine pole alati vajalik. Tegevusuuring keskendub tegevusele v\u00f5i muudatusele, mis v\u00f5ib, kuid ei pruugi sisaldada arendamist, samas kui arendusuuringus on millegi arendamine alati vajalik. Arendusuuring p\u00fc\u00fcdleb uute teooriate, arendusp\u00f5him\u00f5tete ja lahenduste loomise poole, samas kui tegevusuuringu eesm\u00e4rk ei ole uusi teooriaid v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n\n\n\n Tabel 1<\/strong>. Arendusuuringu, tegevusuuringu ja eksperimendi tunnusjooned (Bakker, 2018; Barab ja Squire, 2004; De Villiers, 2005)<\/p>\n\n\n\n Arendusuuringut k\u00f5rvutatakse ka eksperimendiga. Teaduskirjanduses (nt Bakker, 2018; Barab ja Squire, 2004) tuuakse v\u00e4lja, et arendusuuring erineb eksperimendist eelk\u00f5ige selle poolest, et eksperiment keskendub olemasoleva meetodi v\u00f5i teooria testimisele katse- ja kontrollgrupi abil. Arendusuuringu eesm\u00e4rk on uue meetodi v\u00f5i lahenduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine (Bakker, 2018). Eksperimendis uuritakse vaid m\u00f5nda kindlat tunnust, hoides \u00fclej\u00e4\u00e4nud tingimused v\u00f5imalikult muutumatuna, et v\u00f5imaldada hilisemat statistilist \u00fcldistamist. Samuti viiakse uuring l\u00e4bi kontrollitud keskkonnas fikseeritud protseduuride kaudu. Arendusuuring seevastu toimub keerulises ja d\u00fcnaamilises reaalse elu kontekstis, kus erinevaid tegureid on raske \u00fcksteisest eraldada (Barab ja Squire, 2004). Selle tulemused on k\u00fcll kontekstip\u00f5hised, kuid piisavalt \u00fcldistatavad, et v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud p\u00f5him\u00f5tteid v\u00f5i lahendusi saaks rakendada teistes sarnastes olukordades (Bakker, 2018). Arendusuuringu protsess on paindlik ja muutub vastavalt praktikale, kaasates erinevaid osalejaid, et arvestada nende teadmiste ja vajadustega lahenduse loomisel ning anal\u00fc\u00fcsis (Barab ja Squire, 2004).<\/p>\n\n\n\n <\/p>
Mari Karm<\/strong><\/p>\n\n\n\nTunnus<\/strong><\/td> Arendusuuring<\/strong><\/td> Tegevusuuring<\/strong><\/td> Eksperiment<\/strong><\/td><\/tr> Eesm\u00e4rk<\/strong><\/td> Teooria ning t\u00e4iendatud arendus<\/td> Olukorra parendamine<\/td> Teooria testimine ja olemasolevate meetodite v\u00f5rdlemine katse- ja kontrollgruppide vahel<\/td><\/tr> Sekkumine<\/strong><\/td> H\u00f5lmab sekkumist<\/td><\/tr> Arendus<\/strong><\/td> Millegi arendamine on vajalik<\/td> Millegi arendamine ei ole otsene eesm\u00e4rk<\/td> Ei keskendu arendusele, vaid testimisele ja v\u00f5rdlusele<\/td><\/tr> Uurija roll<\/strong><\/td> Uurija v\u00f5ib olla nii vaatleja kui ka osaleja<\/td> Uurija on osaleja<\/td> Uurija on s\u00f5ltumatu vaatleja<\/td><\/tr> Kontekst<\/strong><\/td> Reaalelulised, autentsed olukorrad (kontekstuaalne)<\/td> Toimub kontrollitud (tihti kunstlikes) tingimustes<\/td><\/tr> Osalejate roll<\/strong><\/td> Osalejad on kaasatud arendusprotsessi<\/td> Osalejad on aktiivsed tegutsejad<\/td> Osalejaid k\u00e4sitletakse katsealustena<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n \n