{"id":1090,"date":"2025-08-22T13:23:31","date_gmt":"2025-08-22T10:23:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/?page_id=1090"},"modified":"2025-09-01T15:28:18","modified_gmt":"2025-09-01T12:28:18","slug":"uuringueetika-sotsiaal-kaitumis-ja-haridusteadustes","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/uuringueetika-sotsiaal-kaitumis-ja-haridusteadustes\/","title":{"rendered":"Uuringueetika sotsiaal-, k\u00e4itumis- ja haridusteadustes"},"content":{"rendered":"<p><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><strong>Kairi Kreegipuu<br>2025<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Siin peat\u00fckis tuleb juttu sellest, kuidas on hea ja \u00f5ige sotsiaal-, k\u00e4itumis- ja haridusteaduslikke uuringuid teha. Juttu tuleb uurimist\u00f6\u00f6 eetikast just tudengit\u00f6\u00f6de kontekstis<a href=\"#_ftn1\" id=\"_ftnref1\">[1]<\/a>, sest suurte projektide puhul v\u00f5ivad kehtida rahastaja poolt rangelt ettekirjutatud reeglid, mille \u00fcle pole palju diskuteerida. Samas v\u00f5ib tudeng tunda ennast oma v\u00e4ikese uuringuga pisut \u00fcksij\u00e4etuna. Muidugi on tudengi esimeseks abiliseks ja n\u00f5uandjaks juhendaja, aga see ei vabasta \u00fcli\u00f5pilast siiski eetilisi k\u00fcsimusi ise l\u00e4bi m\u00f5tlemast, seda enam, et eetika pakub hoopis rohkem v\u00f5imalusi arutleda, argumente kaaluda ja seisukohti selgitada kui valmis seadusi v\u00f5i reegleid. \u00dcli\u00f5pilase tegevust Tartu \u00dclikoolis reguleerib peamiselt <a href=\"https:\/\/ut.ee\/sites\/default\/files\/2022-02\/Kehtib_alates_30_08_2021_Oppekorralduseeskiri.pdf\">\u00f5ppekorralduseeskiri<\/a> (kehtib alates 30.08.2021), mis on ka m\u00f5istetav, sest \u00fcli\u00f5pilase peamine tegevus \u00fclikoolis on \u00f5ppimine. Enamasti tuleb siiski \u00f5pingute jooksul teha ka uurimist\u00f6\u00f6d, mis on k\u00fcll \u00fchest k\u00fcljest \u00f5ppe-eesm\u00e4rgiline, aga sellel v\u00f5ib olla ka selgeid teadust\u00f6\u00f6 tunnuseid.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><a href=\"#_ftnref1\" id=\"_ftn1\">[1]<\/a> Siin peat\u00fckis on m\u00f5tet vaadata ainult neid teaduse tegemisega seotud eetilisi aspekte, mis v\u00f5ivad tudengit\u00f6\u00f6de kontekstis esile kerkida. See t\u00e4hendab, et m\u00f5ned teaduseetika teemad, n\u00e4iteks teadusrahastuse sihip\u00e4rane kasutamine, ei pruugi olla tudengi jaoks nii kergesti m\u00f5istetavad. See ei t\u00e4henda sugugi, et need tudengit ei puuduta v\u00f5i tudengi suhtes ei kehti, mist\u00f5ttu ka tudengil tuleks m\u00e4rgatud v\u00f5i kogetud teaduseetika rikkumistest v\u00f5i kahtlustest teatada. Aga kellele? See s\u00f5ltub muidugi juhtumist, aga Tartu \u00dclikoolis on <a href=\"https:\/\/ut.ee\/sites\/default\/files\/inline-files\/hea_teadustava_rakendamise_juhend_est_06052020.pdf\">hea teadustava rakendamise juhend<\/a>, kust selgub, et nendeks on peamiselt struktuuri\u00fcksuse juht, hea teadustava valdkondlik n\u00f5ustaja v\u00f5i akadeemiline sekret\u00e4r, \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga seotud k\u00fcsimustes ka konkreetse aine programmijuht v\u00f5i \u00f5ppejuht. M\u00f5nikord v\u00f5ib olla nende vahel keeruline v\u00f5i ebamugav valida ja siis on m\u00f5ttekas arutada teemat hea teadustava valdkondliku n\u00f5ustajaga (<a href=\"https:\/\/ut.ee\/et\/sisu\/hea-teadustava-valdkondlikud-noustajad\">Hea teadustava valdkondlikud n\u00f5ustajad | Tartu \u00dclikool<\/a>). Igatahes on oluline teada, et vastutus eetilisuse eest ei ole j\u00e4etud ainu\u00fcksi uurija kanda, vaid asutused toetavad teda selles.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e009db535c4-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e009db535c4-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e009db535c4-collapse\">Mis on teadus?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e009db535c4-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e009db535c4-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Frascati k\u00e4siraamatu<a href=\"#_ftn1\" id=\"_ftnref1\">[1]<\/a> j\u00e4rgi on teadus- ja arendustegevus eesm\u00e4rgip\u00e4rane loov ja s\u00fcstemaatiline t\u00f6\u00f6 uute teadmiste saamiseks ning olemasolevatele teadmistele uute rakenduste otsimiseks (OECD, 2015). Teisis\u00f5nu, teaduseks liigituv tegevus peab olema uudne, loov, ette teadmata tulemustega, s\u00fcstemaatiline ja \u00fclekantav ja\/v\u00f5i korratav. Kuna selliste tegevustega on tudengite tehtavatel t\u00f6\u00f6del tihe kokkupuude, tuleb ka neil m\u00f5elda oma uuringute eetiliste aspektide peale.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><a href=\"#_ftnref1\" id=\"_ftn1\">[1]<\/a> See on OECD loodud juhiste kogum teadusalase statistika kogumiseks ja on seega kasutatav ka teaduse ja seotud tegevuste defineerimiseks.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e009db535cd-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e009db535cd-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e009db535cd-collapse\">Miks peab teadus olema eetiline?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e009db535cd-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e009db535cd-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/etag.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/03\/Eesti-Teadusbaromeeter_raport.pdf\">Eesti teadusbaromeetri<\/a> (Kree, 2024) andmetel on teadusel \u00fchiskonnas k\u00fcllaltki positiivne maine: 2023. aasta uuringus pidas teadust usaldusv\u00e4\u00e4rseks 73% vastanutest. Sellist suhteliselt suurt usaldust ei saa aga v\u00f5tta garantiina, usalduse p\u00fcsimise nimel tuleb pidevalt vaeva n\u00e4ha. \u00dcks kindel viis tagada teaduse usaldusv\u00e4\u00e4rsus laiema \u00fcldsuse silmis on teha teadust eetiliselt, see t\u00e4hendab h\u00e4sti \u2013 nii nagu teadlased on kokku leppinud. Sellesse pilti paigutatuna pole ka suurt vahet, kas uurimust teeb tudeng v\u00f5i kogenud teadlane v\u00f5i isegi mis eriala teadust\u00f6\u00f6ga t\u00e4pselt tegemist on \u2013 k\u00f5igil on vastutus teha oma uurimusi eetiliselt ja t\u00e4ie teadmisega, et esindatakse kogu teadlaskonda. Sotsiaal-, haridus- ja k\u00e4itumisteadlaste jaoks on usalduse k\u00fcsimus eriti terav, sest neil tuleb \u00fcpris sageli andmete saamiseks inimestega suhelda ja neile k\u00fcllalt l\u00e4hedale saada. <\/p>\n\n\n\n<p>Ei tuleks aga arvata, et eetilist teadust on tarvis ainult selgelt omakasup\u00fc\u00fcdlikel eesm\u00e4rkidel. Teaduse tegemine on tegelikult suur privileeg, mille teadlased on saanud \u00fchiskonna arengu ja kokkulepete tulemusena. Seda t\u00f5endab ka asjaolu, et m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa teadlaste rahastusest tuleb maksumaksjalt. \u00d5iguse eest teha uuringuid on teadlased v\u00f5tnud vastutuse teha oma uurimusi eetiliselt. Mida see t\u00e4pselt t\u00e4hendab?<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e009db535d4-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e009db535d4-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e009db535d4-collapse\">Mis on eetiline teadus?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e009db535d4-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e009db535d4-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Ongi viimane aeg selgitada, mis on teaduseetika. Siin on eestikeelsel s\u00f5nal olemas lausa kaks ingliskeelset vastet, <em>research ethics<\/em> ja <em>research integrity <\/em>(vt ka L\u00f5uk ja Sutrop, 2024). Neist esimene, teaduseetika (<em>ethics<\/em>) tegeleb uurimise k\u00e4igus tekkida v\u00f5ivate moraaliprobleemidega (nt kuidas maksimeerida kasu ja minimeerida kahju v\u00f5i kuidas tagada \u00f5iglus), s\u00f5nastab eetilised printsiibid ja anal\u00fc\u00fcsib nende t\u00e4itmist; teine, rohkem teadlase t\u00f6\u00f6tegemise eetika (<em>integrity<\/em>) aga viitab teadlase kui professionaali t\u00f6\u00f6s esineda v\u00f5ivatele k\u00fcsimustele. Nendeks k\u00fcsimusteks v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks suhted kolleegidega, v\u00f5rdne kohtlemine, huvide konflikti v\u00e4ltimine, midagi nn k\u00fcsitavatest teaduspraktikatest (need on leebemad, kuid siiski eetilises plaanis taunitud k\u00e4itumised, nagu p-v\u00e4\u00e4rtuse \u00fcmardamine sobivaks v\u00f5i \u00fche tervikliku uuringu viilutamine selleks, et saaks rohkem avaldatud artikleid, tuntud ka kui \u201e<em>salami slicing<\/em>\u201c), k\u00f5nelemata v\u00f5ltsimisest ja plagiaadist hoidumisest jms. Eesti teadlaste arvamusi teaduseetika seisust saab lugeda Eesti Teadusagentuuri tellitud uuringust (Simm jt, 2023). Eetilisi printsiipe on tegelikkuses mitmeid ja nad v\u00f5ivad lahenduste poolest ka erineda. Samuti ei ole kunagi k\u00f5ik printsiibid v\u00f5rdsel m\u00e4\u00e4ral j\u00e4rgitud ning otsus, milliseid neist j\u00e4rgida, v\u00f5ib v\u00e4ga palju s\u00f5ltuda kontekstist. N\u00e4iteks on piir uurimuse tulemuste \u201eviilutamise\u201c ning m\u00f5istetavate ja l\u00e4bit\u00f6\u00f6tatud osade avaldamise vahel k\u00fcllaltki paindlik. Kokkuv\u00f5ttes tuleb nentida, et hea teadus on eetiline teadus, st selline teadus, kus tulemuste saamisel, anal\u00fc\u00fcsimisel ja kommunikeerimisel on kasutatud teadlaste ja \u00fchiskonna poolt heakskiidetud viise.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e009db535de-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e009db535de-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e009db535de-collapse\">Eetilise teaduse regulatsioonid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e009db535de-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e009db535de-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Esimesed sammud teaduseetika \u00fchtsete arusaamade suunas astuti p\u00e4rast Natsi-Saksamaa laialdasi inimkatseid teises maailmas\u00f5jas. Juba N\u00fcrnbergi s\u00f5jakohtu otsuste lisana avaldati ka eetilised p\u00f5him\u00f5tteid inimestega tehtavate katsete jaoks (nn <a href=\"https:\/\/research.unc.edu\/human-research-ethics\/resources\/ccm3_019064\/\">N\u00fcrnbergi koodeks<\/a>). \u00dcks k\u00fcmnest p\u00f5him\u00f5ttest, mis seal esile t\u00f5steti, oli n\u00f5ue v\u00f5tta uurimustes osalejatelt teadlik n\u00f5usolek (Moreno jt, 2017). 1964. aastal v\u00f5ttis Maailma Meditsiiniassotsiatsioon\u00a0 (<em>World Medical Association<\/em>) vastu <a href=\"https:\/\/www.wma.net\/policies-post\/wma-declaration-of-helsinki\/\">Helsingi deklaratsiooni<\/a>, mille eesm\u00e4rk on kaitsta meditsiinilistes uuringutes osalevaid inimesi ja nende andmeid (hetkel kehtib selle oktoobris 2024 vastuv\u00f5etud versioon). Aprillis 1997 vastuv\u00f5etud <a href=\"https:\/\/www.coe.int\/en\/web\/human-rights-and-biomedicine\/oviedo-convention\">Oviedo konventsioon<\/a> laiendabki uuringu k\u00e4sitlust lisades biomeditsiini ja inim\u00f5iguste alased kaalutlused (Eesti Vabariigis j\u00f5ustus Oviedo konventsioon 01.06.2002), kuid mitmed selle konventsiooni rakendamiseks vajalikud \u00f5igusnormid praeguseks veel v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ei ole (Pormeister, 2024). K\u00fcll aga on konventsiooni ja seletuskirja abil v\u00f5imalik aru saada, et inimuuringuks, millele eetilised n\u00f5uded kehtivad, tuleks pidada lisaks meditsiinile ka seda inimbioloogia osa, kus toimub \u201esekkumine ennetava ravi, diagnoosimise, ravi, taastusravi v\u00f5i teadust\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rkidel\u201c (Pormeister, 2024 lk 8\u20139).<a id=\"_msocom_1\"><\/a><\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcldistele kokkulepetele lisaks on olemas ka hulgaliselt rahvusvahelisi, regionaalseid v\u00f5i kitsamaid erialaorganisatsioonide eetilisi kokkuleppeid<a href=\"#_ftn1\" id=\"_ftnref1\">[1]<\/a>. Eestis ja Tartu \u00dclikoolis hoiab eetikateemadel silma peal ja on valdkonna eestvedajaks <a href=\"https:\/\/eetika.ee\/et\">Tartu \u00dclikooli eetikakeskus<\/a>. Eetikakeskuse eestvedamisel valmis ka Eesti Teadusagentuuri algatatud <a href=\"https:\/\/etag.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/HEA-TEADUSTAVA.pdf\">Eesti hea teadustava<\/a>. Alates 1. novembrist 2017 on sellega liitunud enamik Eesti teadust\u00f6\u00f6d tegevaid asutusi. See t\u00e4hendab, et teaduse tegemine neis asutustes peab olema hea teadustava kokkulepetega koosk\u00f5las. Hea teadustava ei tekkinud t\u00fchja koha peale, vaid toetus 2002. aastal vastuv\u00f5etud <a href=\"https:\/\/etag.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/09\/Eetikakoodeks2002.pdf\">Eesti teadlaste eetikakoodeksile<\/a>. Pidev areng ja muudatused eetilistes regulatsioonides on paratamatud, sest keskkond ja kultuur meie \u00fcmber ning teadus ise on pidevas muutumises. Eksperimentaalps\u00fchholoogia pakub siia \u00fcpris s\u00fc\u00fctu n\u00e4ite. Umbes sada aastat oli tavaline ja isegi teadust\u00f6\u00f6 usaldusv\u00e4\u00e4rsust t\u00f5stev tava panna m\u00f5\u00f5detud taju- v\u00f5i m\u00e4lusooritust kirjeldavate k\u00f5verate juurde konkreetse katseisiku initsiaalid. Sellega oli kohe selge, et HE oli Hermann Ebbinghaus v\u00f5i JA oli J\u00fcri Allik. T\u00e4nap\u00e4evaste arusaamade kohaselt nii enam ei tehta, sest see on muutunud tarbetuks privaatsuse riiveks. <\/p>\n\n\n\n<p>Hea teadustava jagab teadust\u00f6\u00f6 etappidesse ja vaatleb eetilisi k\u00fcsimusi teadust\u00f6\u00f6 kavandamise, tegemise, autorsuse ja tulemuste levitamise ning rakendamise protsessis eraldi, samuti tegeleb ta teadlase kui teadlaskogukonna liikme ning hea teadustava s\u00fcsteemi rakendamise k\u00fcsimustega. Veelgi olulisem on, et dokument ei j\u00e4ta teadlast \u00fcksi, vaid n\u00e4itab, mida saab teha ja peab tegema teadlane ning mida asutus, kus ta t\u00f6\u00f6tab. Tartu \u00dclikool on aprillis 2020 loonud oma teadlaste toetamiseks hea teadustava n\u00f5ustajate s\u00fcsteemi. Senine kogemus n\u00e4itab, et r\u00f5huv enamik p\u00f6\u00f6rdumisi (v\u00e4hemalt 80% neist) on kantud murest, kas uurija peab v\u00f5i ei pea minema eetikakomiteest uuringule koosk\u00f5lastust k\u00fcsima. Seni ainus kehtiv seaduslik n\u00f5ue tuleneb <a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/104012019011?leiaKehtiv\">isikuandmete kaitse seadusest<\/a> (IKS, \u00a7 6 lg 4) ja see \u00fctleb, et kui uuringus osalemiseks ei v\u00f5eta teadlikku n\u00f5usolekut ja selles kasutatakse eriliiki isikuandmeid, tuleb see koosk\u00f5lastus ilmtingimata v\u00f5tta (vaata t\u00e4psemalt peat\u00fckist <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/isikuandmete-tootlemine-sotsiaalteaduslikes-uuringutes\/\">Isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine sotsiaalteaduslikes uuringutes<\/a>). Lisaks v\u00f5ib seda koosk\u00f5lastust k\u00fcsida kirjastus, kus kavatsetakse uuringu tulemused avaldada, v\u00f5i rahastaja, kes uuringut finantseerib. Oluline on meeles pidada, et eetikakomitee ei koosk\u00f5lasta juba alanud uuringuid. Seega tuleb otsus, kas sinna p\u00f6\u00f6rduda v\u00f5i mitte, teha juba v\u00e4ga varakult ja kahtluse korral on soovitus see koosk\u00f5lastus pigem v\u00f5tta. Samas t\u00e4hendab see ka, et mitte k\u00f5igi uuringute puhul, eelk\u00f5ige selliste, kus osalejad on v\u00f5imelised andma teadliku n\u00f5usoleku (kasutatakse ka teavitatud v\u00f5i informeeritud n\u00f5usoleku m\u00f5istet), ei pea v\u00f5tma eetikakomiteest koosk\u00f5lastust.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><a href=\"#_ftnref1\" id=\"_ftn1\">[1]<\/a> <a href=\"https:\/\/eetika.ee\/et\/sisu\/teadlase-eetika\">Eetikakeskuse kodulehek\u00fclg<\/a> pakub ka neist v\u00e4ikese \u00fclevaate.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e009db535eb-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e009db535eb-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e009db535eb-collapse\">Mitte ainult meditsiinis<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e009db535eb-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e009db535eb-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>T\u00e4nap\u00e4evase teaduseetika juured on k\u00fcll meditsiinis, aga kindlasti ei tohiks uuringuid planeerides l\u00e4htuda distsipliinide piiridest, vaid sellest, mida uuringus tehakse, kas selles osalevad inimesed ja kes need inimesed on. Selle j\u00e4rgi tuleks pidada eriliselt silmas teadusuuringuid, milles toimub sellesse kaasatud inimeste suhtes sekkumine. Seda v\u00e4idab ka <a href=\"https:\/\/rm.coe.int\/168008371a\">Oviedo konventsiooni biomeditsiinilisi uuringuid puudutav lisaprotokoll<\/a>, mida k\u00fcll Eesti ratifitseerinud ei ole, aga mis on Eesti poolt ratifitseeritud Oviedo konventsiooniga koosk\u00f5las ja millest parem m\u00e4\u00e4ratlus meil hetkel puudub. Sealjuures ei pea \u201esekkumine\u201c ilmtingimata olema f\u00fc\u00fcsiline, vaid ps\u00fchholoogiline kahju v\u00f5ib esineda ka vaimsete sekkumiste puhul (nt k\u00fcsitakse tundlikke k\u00fcsimusi, tekitatakse tugevaid emotsioone; vt Pormeister, 2024: 9\u201310). Piiride t\u00f5mbamine v\u00f5imaliku kahju tekitamise v\u00f5i selle riski puudumise vahel on eetilise anal\u00fc\u00fcsi k\u00fcsimus, milles v\u00f5iks tuge pakkuda teaduseetika n\u00f5ustaja v\u00f5i eetikakomitee<a href=\"#_ftn1\" id=\"_ftnref1\">[1]<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/www.coe.int\/en\/web\/human-rights-and-biomedicine\/oviedo-convention\">Oviedo konventsiooni<\/a> \u201eeesm\u00e4rk on kaitsta k\u00f5igi inimeste v\u00e4\u00e4rikust ja identiteeti ning tagada k\u00f5igile, ilma diskrimineerimiseta, nende puutumatus ja teiste \u00f5iguste ning p\u00f5hivabaduste austamine bioloogia ja meditsiini rakendamisel\u201c. Ei ole v\u00f5imalik seista selle eest, et au ja v\u00e4\u00e4rikuse v\u00f5i p\u00f5hivabaduste riive peaks olema mingite teiste uuringute, n\u00e4iteks sotsiaal-, k\u00e4itumuslike v\u00f5i haridusuuringute puhul lubatud. Kindlasti v\u00f5ib kokku leppida eraldi protseduurides ja uurimisviisides, aga osalejate v\u00e4\u00e4rikas kohtlemine ei kuulu vaidlustamisele. See on \u00fcks teaduse imperatiive ehk midagi sellist, mida peetakse \u00fclioluliseks ja millest ei tohi kindlasti \u00fcle astuda. Teaduse imperatiivid nii sotsiaal- kui ka muudes teadustes on (Bos, 2020) j\u00e4rgmised.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Kahju v\u00e4ltimine ja heategemine<\/strong>. Teadlased peavad p\u00fc\u00fcdma mitte ainult v\u00e4ltida kahju, mida nende tegevus v\u00f5ib kaasa tuua, vaid ka p\u00fc\u00fcdlema inimeste heaolu ja tervise kaitsmise poole. Oluline on ka kahju tekkimise riskide minimeerimine k\u00f5igi teadaolevate vahenditega. Sageli on eeldatav kasu h\u00fcpoteetiline, v\u00f5imalik kunagi tulevikus ja mitte ilmtingimata samadele isikutele, kes uuringutes osalesid.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Inimese austamine<\/strong>. Uuringutes osalevaid inimesi ja nende autonoomiat peab kaitsma, kohtlema neid vabade, autonoomsete ja ainulaadsetena ning austama nende \u00f5igust ja v\u00f5imet teha otsuseid, sh uuringutes osalemise v\u00f5i mitteosalemise kohta. P\u00e4ris k\u00f5ik inimesed siiski ei ole vabad ja autonoomsed, n\u00e4iteks kinnipidamisasutuses viibimise v\u00f5i piiratud teov\u00f5ime t\u00f5ttu, kuid see t\u00e4hendabki, et selliseid inimesi peab ise\u00e4ranis hoolega kaitsma ja nende osalust teaduslikes uuringutes t\u00f5siselt kaaluma.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Konfidentsiaalsuse kaitsmine<\/strong>. Uuringutes osalemine ei tohi kellelegi tuua kaasa ebameeldivaid tagaj\u00e4rgi isikuandmete tuvastamise t\u00f5ttu. Isikuandmeid tuleb t\u00f6\u00f6delda nii, et neid pole v\u00f5imalik tuvastada (v.a muidugi juhul, kui osalejat on vastupidisest teavitatud ja mingil p\u00f5hjusel on see t\u00f6\u00f6tlemine h\u00e4davajalik).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Pettuse v\u00e4ltimine<\/strong>. Uuringute eesm\u00e4rke peab osalejatele arusaadavalt tutvustama, et nad saaksid anda teadliku n\u00f5usoleku sellest osa v\u00f5tta v\u00f5i osalemisest loobuda. Arusaamise tagamiseks tuleb valida \u00f5ige keel, s\u00f5nad, lauseehitus ja suhtluskanal (nt v\u00f5ib olla vajalik kasutada jooniseid v\u00f5i videoid). Osalema kutsumisel ei tohi kasutada pettust, valejuhiseid v\u00f5i v\u00e4\u00e4rinfot, v.a juhul, kui selleks on v\u00e4ga hea p\u00f5hjendus ja osalejaid teavitatakse sellest esimesel v\u00f5imalusel. V\u00e4ga heaks p\u00f5hjenduseks sobib selline teema, mida kogu informatsiooni andes enam uurida ei saaks, n\u00e4iteks mulje j\u00e4tmine, k\u00e4itumise p\u00f5hjused v\u00f5i valetamine. Tavaliselt tuleks sel juhul lubada osalejal n\u00f5usolek tagasi v\u00f5tta, kui ta tunneb, et oli meelitatud osalema valega ning selgitused v\u00f5i kohtlemine uuringus ei \u00f5igusta seda.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Aga isegi need p\u00f5him\u00f5tted ei ole alati ja igal pool \u00fchtmoodi s\u00f5nastatud. N\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/www.hhs.gov\/ohrp\/regulations-and-policy\/belmont-report\/read-the-belmont-report\/index.html#xassess\">Belmonti raport<\/a>, mis valmis Ameerika \u00dchendriikides riikliku teadusuuringute seaduse ellurakendamise toetamiseks loodud 11-liikmelise teadlaste grupi intensiivse t\u00f6\u00f6 tagaj\u00e4rjel juba 1978, eelistab kahe viimase imperatiivi asemel <strong>\u00f5iglust<\/strong>. \u00d5iglus t\u00e4hendab nii uuringutesse kutsumist kui ka uuringutes tuvastatud h\u00fcvede jaotust, mille puhul tuleks v\u00e4ltida v\u00e4hemuste v\u00f5i haavatavate r\u00fchmade diskrimineerimist. Uuringutes osalemise v\u00f5imalus peaks olema tagatud l\u00e4htuvalt uurimisk\u00fcsimusest, mitte osalejate k\u00e4ttesaadavusest (nt tudengite v\u00e4rbamine \u00f5ppej\u00f5udude-teadlaste uuringutesse), ning uuringus leitu tuleks teha k\u00e4ttesaadavaks k\u00f5igile, ka neile, kes uuringus ei osalenud v\u00f5i sattusid platseebo gruppi. <\/p>\n\n\n\n<p>Nende imperatiivide v\u00f5i p\u00f5him\u00f5tete puhul ei pruugi igal \u00fcksikul juhul olla kindel, kuidas neid t\u00e4pselt j\u00e4rgida. M\u00f5nikord v\u00f5ivad need v\u00e4\u00e4rtuslikud p\u00f5him\u00f5tted isegi omavahel vastuolus olla. N\u00e4iteks v\u00f5ib uurija tahta teavitada osalejat v\u00f5imalikust heaoluriskist ja anda osalemise kohta tagasisidet (heategemine), aga samas ei pruugi osaleja olla huvitatud mingist kunagi realiseeruda v\u00f5ivast riskist ning see tekitab temas asjatut pinget ja \u00e4revust (austamine). See teeb aga selgeks, miks eetika on arutamise ja vaatenurkade v\u00f5rdlemise distsipliin, mitte seaduste kogum. Arutama peaks kolleegidega, tudengitega, eriala- ja eetikaspetsialistide ning \u00fcldsusega, sest nii selgub k\u00f5ige laialdasem arusaam, kuidas on hea ja \u00f5ige toimida. Formaalseks hinnanguandjaks uurimist\u00f6\u00f6 eetilisusele on ellu kutsutud eetikakomiteed.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><a href=\"#_ftnref1\" id=\"_ftn1\">[1]<\/a> Tartu \u00fclikoolis on ametis <a href=\"https:\/\/ut.ee\/et\/sisu\/hea-teadustava-valdkondlikud-noustajad\">valdkondlikud hea teadustava n\u00f5ustajad<\/a>, kelle \u00fclesanne on aidata orienteeruda ja n\u00f5ustada sotsiaalteaduste valdkonna liikmeid nii teadus- kui teadlase eetikak\u00fcsimustes. Tartu \u00dclikoolis t\u00f6\u00f6tab ka <a href=\"https:\/\/ut.ee\/et\/sisu\/inimuuringute-eetikakomitee\">inimuuringute eetikakomitee<\/a>, mille \u00fclesanne on \u201etagada uuringutes uurimisalustena osalevate inimeste tervise, inimv\u00e4\u00e4rikuse, identiteedi, isikupuutumatuse ning teiste p\u00f5hi\u00f5iguste ja vabaduste kaitstus\u201c. Oma eesm\u00e4rgi saavutamiseks hindab inimuuringute eetikakomitee teadlaste uurimist\u00f6\u00f6 koosk\u00f5lastamise taotlusi ja peab vajadusel taotluse esitajatega kirjalikku dialoogi.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e009db535f7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e009db535f7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e009db535f7-collapse\">Millele tuginedes tohib uuringuid teha?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e009db535f7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e009db535f7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Lisaks p\u00f5him\u00f5ttele, et \u201ekui teed, tee h\u00e4sti\u201c, tekib k\u00fcsimus, mis \u00fcldse annab teadlastele \u00f5iguse uuringuid teha. Akadeemiline vabadus on erakordselt oluline teadust toitev v\u00e4\u00e4rtus, aga ka sellel on siiski mingid piirid. \u00d5iguse uuringut teha v\u00f5ib anda osaleja teadlik informeeritud n\u00f5usolek v\u00f5i ka n\u00e4iteks avaliku huvi olemasolu uuringu vastu. \u00dcldiselt selgus juba eelnevast, et informeeritud n\u00f5usolek uurimustes osalemiseks on erakordselt oluline asi. Seda kinnitab ka Eesti seadusandlus, kuna juba <a href=\"https:\/\/pohiseadus.ee\/sisu\/3489\/paragrahv_18\">p\u00f5hiseaduse \u00a7 18<\/a> \u00fctleb, et \u201eKedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele\u201c,ning siin ei ole kuidagi t\u00e4psustatud, et see kehtiks ainult meditsiiniliste katsete puhul. <a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/104012019015?leiaKehtiv\">Karistusseadustik<\/a> t\u00e4psustab, et kui keegi on teinud meditsiinilist v\u00f5i teaduslikku uuringut ilma katses osalejatelt seaduslikku n\u00f5usolekut v\u00f5tmata v\u00f5i ilma osalejaid kaasneda v\u00f5ivatest ohtudest enne osalemist teavitamata, v\u00f5ib teda karistada kuni kolmeaastase vangistusega (\u00a7 138<a>, <\/a>\u201eEbaseaduslik inimuuringute tegemine\u201c). K\u00fcllaltki t\u00f5sine asi ja j\u00e4llegi pole kirjas, et see oleks kuidagi meditsiinispetsiifiline.<\/p>\n\n\n\n<p><em>N\u00f5usolek <\/em>on ka \u00fcks v\u00f5imalikke \u00f5igustusi, mis \u00fcldse annab teadlastele \u00f5iguse uuringuid teha. Juhul kui on tegemist uuringutega, kus osalejalt eeldatakse mingit panustamist, on see eriti m\u00f5istetav, kuid m\u00f5nikord osalevad inimesed n\u00f5usoleku alusel ka nende andmete kasutamises, mis on nende kohta varem registritesse kogutud. Sellisel juhul on n\u00f5usolek aluseks nende andmete v\u00e4ljastamiseks uurijale. Selge n\u00f5usoleku uurimuses osaleda on v\u00f5imelised andma t\u00e4isealised isikud, kelle teov\u00f5imet pole piiratud. Alaealiste puhul peaks selle seega andma ka seaduslik esindaja (ehk tavaliselt lapsevanem). Kuna see piirab noorte \u00f5igust uuringutes osaleda, on vastuolus praktikaga muudes olulistes eluvaldkondades (nt v\u00f5ivad 16-aastased osaleda kohalike omavalitsuste valimistel v\u00f5i kulutada raha) ja halvendab ka oluliselt teadust\u00f6\u00f6 kvaliteeti, on v\u00e4ga tervitatav, et planeeritavas inimuuringute heas tavas (2025) n\u00e4hakse ette, et otsuse uuringutes osaleda v\u00f5ib anda ka v\u00e4hemalt 15-aastane isik iseseisvalt. Seda on arvestanud ka seaduseandja ja 2025. aasta s\u00fcgisel kehtima hakkavas Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses (<a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/112072025001\">TAIKS<\/a>) on antud 15\u201317-aastasele isikule \u00f5igus anda iseseisvalt teadlik n\u00f5usolek uuringutes osalemiseks juhul, kui uuring ei ole f\u00fc\u00fcsiliselt ega vaimselt sekkuv, isik on v\u00f5imeline aru saama teadusuuringust ja osalemisega kaasnevatest asjaoludest ning uuringu on heaks kiitnud eetikakomitee (TAIKS, \u00a7 28 lg 4).<\/p>\n\n\n\n<p>Teatud juhtudel on v\u00f5imalik ka uuringute tegemine <em>avaliku huvi<\/em> alusel. See t\u00e4hendab, et uurija saab andmetele ligip\u00e4\u00e4su seatud uurimisk\u00fcsimustele vastamiseks s\u00f5ltumata sellest, kas need, kelle andmeid anal\u00fc\u00fcsitakse, on sellest teadlikud v\u00f5i mitte (IKS, \u00a7 6 lg 3). <\/p>\n\n\n\n<p>Samas on \u201eavalik huvi\u201c k\u00fcllaltki ebam\u00e4\u00e4raselt defineeritud m\u00f5iste (Ikkonen, 2005) ja just uurimist\u00f6\u00f6d silmas pidades oleks see m\u00f5istlik \u00fchiskonnas kokku leppida. Kuna avalikule huvile tuginedes p\u00e4\u00e4seks uurija v\u00e4lja n\u00f5usoleku andmisega kallutatud valimite \u201el\u00f5ksust\u201c (teatavasti osalevad uuringutes k\u00f5ige varmamalt k\u00f5rgharidusega keskealised naised) ja saaks anal\u00fc\u00fcsida laiemat hulka rahvastikup\u00f5hiseid andmeid, on kiusatus seda \u00f5iguslikku alust \u00fclekasutada suur. Samas ei ole kuidagi p\u00f5hjendatud ka praktika, kus avalikku huvi uurimist\u00f6\u00f6 seadusliku alusena v\u00e4ljaspool ametkondi \u00fcldse ei saa kasutada. See piirab j\u00e4relduste kvaliteeti, kuna n\u00f5usolekup\u00f5hised valimid ei pruugi olla rahvastiku suhtes representatiivsed ning k\u00fcsimustele ei otsi vastuseid sisuliselt k\u00f5ige paremad spetsialistid (ehk erialateadlased), vaid ametkondade t\u00f6\u00f6tajad. Selline \u00fcldisem vaade inimuuringute eetikale sobib ka kaasaegse teadusmudeliga, kus \u00fcha enam t\u00f6\u00f6tatakse interdistsiplinaarsetes t\u00f6\u00f6gruppides ning teaduslike uurimuste eetika p\u00f5hiline eesm\u00e4rk on kaitsta n\u00f5rgemat poolt ehk osalejat.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e009db53600-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e009db53600-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e009db53600-collapse\">Eetikakomitee koosk\u00f5lastus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e009db53600-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e009db53600-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Hetkel on Eestis, nagu juba eespool \u00f6eldud, vajadus uurimist\u00f6\u00f6 eetikakomiteega koosk\u00f5lastada seaduses s\u00e4testatud ainult andmetest l\u00e4htuvalt (<a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/104012019011?leiaKehtiv\">IKS, \u00a7 6 lg 4<\/a>). See aga ei ole p\u00e4ris selges vastavuses teiste maade praktikatega, kus erapooletu eetilise hindamise alla kuulub muidki uuringuid. Pole p\u00f5hjust arvata, justkui teadlased plaaniks salaja teha mingeid \u00a0ohtlikke uuringuid, mille eest tuleb osalejaid kaitsta. Pigem tuleks eetikakomitee hinnangut v\u00f5tta avatud dialoogi ja erapooletu hindamise m\u00e4rgina. Eestis on uuringule eetikakomitee loa k\u00fcsimise vajadusele osutavate kriteeriumite kallal t\u00f6\u00f6tanud Eesti Teadusagentuuri kokkukutsutud ja erinevate erialade ekspertidest koosnev t\u00f6\u00f6r\u00fchm (Inimuuringute hea tava, 2025). T\u00f6\u00f6r\u00fchm j\u00f5udis j\u00e4reldusele, et eetikakomitee koosk\u00f5lastus tuleks v\u00f5tta j\u00e4rgmistel juhtudel.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><em>Inimuuring on f\u00fc\u00fcsiliselt sekkuv<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li><em>Inimuuringus osalemisega kaasneb oluline vaimne koormus v\u00f5i (vaimse) tervise kahjustamise oht<\/em>. L\u00fchiajaline ebamugavus enam-v\u00e4hem igap\u00e4evaelus ettetulevas mahus (nt m\u00e4lu\u00fclesannete lahendamine v\u00f5i k\u00fcsimustike t\u00e4itmine muusikaga v\u00f5i ilma), kui sellest on osalejale n\u00f5uetekohaselt teada antud, ei t\u00e4henda vaimse tervise kahjustamist.\u00a0\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li><em>Inimuuringusse kaasatakse haavatavaid isikuid v\u00f5i isikuid, kes uuringus osalemise t\u00f5ttu v\u00f5ivad haavatavasse seisundisse sattuda<\/em>. Haavatava isiku v\u00f5i grupi \u00fchest definitsiooni kokku lepitud ei ole, kuid kriitiline tunnus selle kategoriseerimise juures on v\u00f5imekus vabalt ja iseseisvalt otsustada uurimustes osalemise \u00fcle. \u00dcldiselt kuuluvad siia alaealised isikud, vangid, p\u00f5genikud, erinevad v\u00e4hemused jt. Kellegi kategoriseerimine haavatavasse gruppi kuuluvaks v\u00f5ib olla solvav, st sellega ei tasu ka liiale minna, n\u00e4iteks pidada k\u00f5iki vanemaealisi piiratud otsustusv\u00f5imega isikuteks.<\/li>\n\n\n\n<li><em>Inimuuring v\u00f5ib seada ohtu uuringus osalejad, nende l\u00e4hedased v\u00f5i uuringut l\u00e4biviivad teadlased<\/em>. T\u00f5epoolest, peale ohu uuritavatele, millega traditsiooniline uuringueetika laialdaselt tegeleb, tuleb arvestada ka ohtudega uurijale. N\u00e4iteks kui uurija suhtleb osalejatega oma telefoni kasutades, v\u00f5ib hiljem olla keeruline soovimatutest uuringuv\u00e4listest kontaktiv\u00f5tmistest lahti saada.<\/li>\n\n\n\n<li><em>Uuringusse kaasatud isikult k\u00fcsitav teavitatud n\u00f5usolek ei vasta k\u00f5igile teavitatud n\u00f5usoleku p\u00f5him\u00f5tetele<\/em>. Siin m\u00f5eldakse juhtumeid, kui osalejaid tegelikult ei informeerita uuringust ja selle eesm\u00e4rkidest, vaid kasutatakse mingit katte-eesm\u00e4rki (petmist). See, nagu eespool kirjas, peab olema v\u00e4ga s\u00fcgavalt l\u00e4bi kaalutud ning kasude-riskide anal\u00fc\u00fcs peab t\u00f5endama, et teisiti ei ole v\u00f5imalik \u00fcldiselt v\u00f5i konkreetselt uuringu headtegevaid eesm\u00e4rke saavutada.<\/li>\n\n\n\n<li><em>Inimuuringuga kaasneb oluline sekkumine inimeste eraellu, ilma et inimestele oleks tagatud l\u00e4bipaistev, lihtsasti m\u00f5istetav ning toimiv kontroll enda isikuandmete ja nende kasutuse \u00fcle<\/em>.<\/li>\n\n\n\n<li><em>Inimuuringu raames toimuv isikuandmete kogumine v\u00f5i edasine t\u00f6\u00f6tlemine v\u00f5ib oluliselt kahjustada inimese \u00f5igusi v\u00f5i heaolu t\u00f6\u00f6tlemise ja selleks kasutatava tehnoloogia laadi, ulatuse, uudsuse v\u00f5i konteksti t\u00f5ttu<\/em>. Siin tasub t\u00e4hele panna, et uurijad ei pruugi osata k\u00f5iki uute tehnoloogiate ja lahendustega tekkida v\u00f5ivaid ohte ette n\u00e4ha, aga lootus, et mitmekesi arutades need l\u00e4bi m\u00f5eldakse, on kahtlemata suurem kui seda ainult \u00fcksi v\u00f5i oma r\u00fchmas tehes.<\/li>\n\n\n\n<li><em>Inimuuringus kasutatakse tuvastatavalt inimeselt p\u00e4rinevat bioloogilist materjali<\/em>.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>On ainult tervitatav, kui need tingimused saavad kokku lepitud, sest senine kogemus n\u00e4itab, et teadlaste seas valitseb eetikakomitee koosk\u00f5lastuse vajaduse k\u00fcsimuses k\u00fcllaltki suur teadmatus. See on k\u00f5ige levinum mure, millega uurijad aastatel 2020\u20132025 on Tartu \u00dclikooli valdkondlike eetikan\u00f5ustajate poole p\u00f6\u00f6rdunud. M\u00f5nikord v\u00f5ib uurijal endal olla keeruline hinnata, kas vaime koormus esineb v\u00f5i mitte v\u00f5i kas osalejate l\u00e4hedased on kuidagi ohustatud v\u00f5i mitte. Siin v\u00e4ga selgeid juhiseid anda ei saagi ning eetikakomitee roll ongi laiema kompetentsi abil aidata selle \u00fcle otsustada.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e009db53608-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e009db53608-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e009db53608-collapse\">Uuringute erijuhtumid eetikakomitee poole p\u00f6\u00f6rdumise \u00fcle otsustamisel<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e009db53608-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e009db53608-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Sotsiaal-, k\u00e4itumis- ja haridusteadustes esineb mitmeid erit\u00fc\u00fcpi uuringuid, millest paari n\u00fc\u00fcd j\u00e4rgnevalt tutvustatakse.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Rahvusvahelised koost\u00f6\u00f6uuringud<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Eesti teadusasutustes t\u00f6\u00f6tavad teadlased peavad j\u00e4rgima Eestis kokkulepitud tavasid. Seega peab suure koost\u00f6\u00f6uuringu siinne vastutav uurija otsustama, kas meie reeglite j\u00e4rgi on t\u00e4iendav koosk\u00f5lastamine eetikakomitees vajalik v\u00f5i mitte. Ei ole eetiliselt m\u00f5eldav, et v\u00e4lismaine uurija v\u00f5tab koosk\u00f5lastuse Eestis l\u00e4biviidavaks inimuuringuks oma kodumaal, seda siin koosk\u00f5lastamata v\u00f5i v\u00e4hemalt siinsete seaduste ja hea teadustavaga kokku viimata. K\u00f5ne alla v\u00f5ib tulla minimaalse sekkumisega anon\u00fc\u00fcmne internetik\u00fcsitlus, kus isikuid informeeritakse t\u00e4ielikult uuringueesm\u00e4rkidest ja nende \u00f5igustest. T\u00e4pselt samamoodi on ebaeetiline vastupidine \u2013 minna Eestist m\u00f5nda v\u00f5\u00f5rasse riiki uuringut tegema seda sihtkohtmaa eetikanormidega suhestamata ja vajadusel kohaliku eetikakomitee koosk\u00f5lastust taotlemata.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u00d5ppimisprotsessi uuringud koolis<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5nikord tahab \u00f5petaja n\u00e4iteks magistriprojekti raames testida, kuidas m\u00f5ni \u00f5petamise v\u00f5te t\u00f6\u00f6tab. \u00d5petajatel on k\u00fcllaltki suur vabadus oma t\u00f6\u00f6vahendeid valida, kuid samas on neil siiski kohustus t\u00e4ita riiklikku \u00f5ppekava. \u00dches\u00f5naga, sellisel juhul \u00f5petaja justkui teeks oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6d, milleks \u00fcksikute meetodite valiku detailsuse astmel lapsevanemate luba k\u00fcsida ei ole tarvis. Kuna tulemuste puhul ei ole tegemist klassikalises m\u00f5ttes \u00fcldistatava teadusliku teadmisega, siis ei ole ka tarvis eetikakomitee koosk\u00f5lastust k\u00fcsida. \u00d5petaja tegevust reguleerib seejuures \u00f5petaja kutse-eetika raamistik.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Ettev\u00f5tete uuringud<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5nikord tahetakse uurida, kuidas \u00fcks v\u00f5i teine ettev\u00f5ttesisene v\u00f5i ettev\u00f5tetevaheline erip\u00e4ra kajastub majandustulemustes. Selliseks tunnuseks v\u00f5ib olla mis iganes, n\u00e4iteks struktuur, juhtimismudel, pakutavate h\u00fcvede hulk jne. Kui sedasorti seoseid uuritakse puhtalt avalikest allikatest dokumentide ja n\u00e4iteks veebilehtede abil, ei ole tegemist inimuuringuga ning inimuuringute eetikakomiteesse loa saamiseks p\u00f6\u00f6rduma ei pea. Kui andmeid kogutakse inimestelt, kehtivad k\u00f5ik inimuuringu l\u00e4biviimise reeglid.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Interneti- ja meediauuringud<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Elame andmerikkal ajal, mis pakub ka teadlastele palju uurimismaterjali. Internetis ja meedias avaldatud materjalide anal\u00fc\u00fcsimine on k\u00fcllaltki laialt levinud. Enamasti pole nende andmete anal\u00fc\u00fcsimises ka midagi eetiliselt kahtlast, v\u00e4hemalt seni, kuni anal\u00fc\u00fcsitakse ilmselgelt avalikuks tehtud sisu, n\u00e4iteks ajakirjade kaanepilte viimase kolmek\u00fcmne aasta jooksul v\u00f5i muud k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavat. Eetilisi k\u00fcsimusi on siin laias laastus kaks (Tiidenberg ja Siibak, 2020): 1) kas andmete omanik ehk andmesubjekt on oma andmeid avalikustades olnud teadlik nende kasutamisest teadust\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgil ja 2) kas teadlasel on \u00f5igus neid andmeid kasutada; lisanduvad andmesubjektide \u00e4ratundmise v\u00e4ltimise ja autori\u00f5igustega seotud k\u00fcsimused. Esimesele k\u00fcsimusele v\u00f5ib vastata p\u00f5him\u00f5tteliselt jaatavalt: v\u00f5ib eeldada, et andmesubjekt teadis, et avalikkuses \u00fclesastumine avab ukse selle materjali k\u00f5ikv\u00f5imalikele kasutusviisidele, sh teadust\u00f6\u00f6ks, kuid v\u00f5ib olla ka enam-v\u00e4hem kindel, et t\u00e4pset s\u00f5nastatud n\u00f5usolekut keegi selleks andnud ei ole. Problemaatiline on, kui tegemist ei ole p\u00e4ris avaliku materjaliga, n\u00e4iteks postitused m\u00f5nes kinnises grupis v\u00f5i vestluskanalis. Soov kasutada kinnist kanalit osalejate teadmata uurimist\u00f6\u00f6ks on pigem privaatsust ja osalejate autonoomiat riivav ja eeldaks eetikakomiteega koosk\u00f5lastamist. Teise k\u00fcsimuse puhul tuleb reaalsuses k\u00f5ne alla ainult avalik huvi. Andmeid kokku koondades tuleks v\u00e4ltida tarbetut detailsust ja teha seda nii anon\u00fc\u00fcmselt, kui saab, seda muidugi uurimisk\u00fcsimust silmas pidades.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e009db5360d-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e009db5360d-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e009db5360d-collapse\">Kokkuv\u00f5te<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e009db5360d-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e009db5360d-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et kuigi esmalt pandi paika meditsiinilise uurimist\u00f6\u00f6 eetilised p\u00f5him\u00f5tted ja nende j\u00e4rgimine v\u00f5ib m\u00f5nikord tunduda sotsiaal-, k\u00e4itumis- v\u00f5i haridusteadlase jaoks \u00fclepingutamisena, on siiski uuringueetikas palju \u00fcldist, k\u00f5ikidele teadlastele kohanduvat. Hea teadustava j\u00e4rgimine on tegelikult kogu \u00fchiskonna huvides. L\u00f5pliku otsustuse uuringute korralduse \u00fcle teeb teadlane ise, aga on r\u00f5\u00f5m t\u00f5deda, et v\u00e4hemalt Tartu \u00dclikoolis ei ole ta selles \u00fcksi j\u00e4etud, vaid ta saab kasutada lisaks suhtlusele kolleegidega ka n\u00f5ustajate ja eetikakomitee tuge. Oluline on teha teadust h\u00e4sti!<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e009db53612-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e009db53612-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e009db53612-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e009db53612-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e009db53612-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Bos, J. (2020).\u00a0<em>Research Ethics for Students in the Social Sciences<\/em>\u00a0(lk 287). Springer Nature.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti Teadusagentuuri t\u00f6\u00f6r\u00fchm (2025). <em>Inimuuringute hea tava<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p>Ikkonen, K. (2005). Avalik huvi kui m\u00e4\u00e4ratlemata \u00f5igusm\u00f5iste. <em>Juridica<\/em>, <em>3<\/em>, 187\u2013199.<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00f5uk, K. ja Sutrop, M. (2024). Teaduseetika ja teadlase eetika. K. Simm (toim), <em>Praktilise eetika k\u00e4siraamat<\/em> (lk 231\u2013251). Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p>Moreno, J. D., Schmidt, U. ja Joffe, S. (2017). The Nuremberg code 70 years later.\u00a0<em>Jama<\/em>,\u00a0<em>318<\/em>(9), 795\u2013796.<\/p>\n\n\n\n<p>OECD (2015).\u00a0<em>Frascati Manual 2015: Guidelines for Collecting and Reporting Data on Research and Experimental Development<\/em>, The Measurement of Scientific, Technological and Innovation Activities (2.5.\u20132.7). Paris: OECD Publishing. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1787\/9789264239012-en\">https:\/\/doi.org\/10.1787\/9789264239012-en<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Pormeister, K. (2024). <em>Inimesega tehtavate uuringute \u00f5iguslik regulatsioon Eestis.<\/em> <a href=\"https:\/\/etag.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/Pormeister-K-2024-Inimestega-tehtavate-uuringute-oiguslik-regulatsioon-Eestis.pdf\">https:\/\/etag.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/Pormeister-K-2024-Inimestega-tehtavate-uuringute-oiguslik-regulatsioon-Eestis.pdf<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Simm, K., Lees, K., Parder, M.-L. ja Tammeleht, A. (2023). <em>Eesti teaduseetika k\u00fcsitluse metoodika v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ja piloteerimine.<\/em> Tartu: Tartu \u00dclikool.<\/p>\n\n\n\n<p>Tartu \u00dclikooli eetikakeskuse t\u00f6\u00f6r\u00fchm (2017). <em>Hea teadustava.<\/em> Tartu: Tartu \u00dclikooli eetikakeskus. <a href=\"https:\/\/etag.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/HEA-TEADUSTAVA.pdf\">HEA-TEADUSTAVA.pdf<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (03.07.2025). Riigi Teataja. Kasutatud 01.09.2025, <a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/112072025001\">https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/112072025001<\/a> \u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Tiidenberg, K. ja Siibak, A. (2020). Eetika ja privaatsus. A. Masso, K. Tiidenberg ja A. Siibak (toim), <em>Kuidas m\u00f5ista andmestunud maailma: metodoloogiline teejuht<\/em>. Tallinn: Tallinna \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kairi Kreegipuu2025 Siin peat\u00fckis tuleb juttu sellest, kuidas on hea ja \u00f5ige sotsiaal-, k\u00e4itumis- ja haridusteaduslikke uuringuid teha. Juttu tuleb uurimist\u00f6\u00f6 eetikast just tudengit\u00f6\u00f6de kontekstis[1], sest suurte projektide puhul v\u00f5ivad kehtida rahastaja poolt rangelt ettekirjutatud reeglid, mille \u00fcle pole palju &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1090","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1090","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1090"}],"version-history":[{"count":16,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1090\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1827,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1090\/revisions\/1827"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1090"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}