{"id":1088,"date":"2025-09-08T14:58:07","date_gmt":"2025-09-08T11:58:07","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/?page_id=1088"},"modified":"2025-10-02T17:19:58","modified_gmt":"2025-10-02T14:19:58","slug":"osalus-tegevusuuring","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/osalus-tegevusuuring\/","title":{"rendered":"Osalus-tegevusuuring"},"content":{"rendered":"<p><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><strong>Marko Uibu<br>Judit Str\u00f6mpl<\/strong><br><strong>Merle Linno<\/strong><br><strong>Dagmar Narusson<\/strong><br><strong>Kadi Kass<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><strong>2025<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Osalus-tegevusuuring<\/strong> on teaduslik metodoloogia, milles uurijad ja uuringus osalejad teevad koost\u00f6\u00f6d, et m\u00e4\u00e4ratleda uurimisprobleeme, luua uusi teadmisi ning leida ja rakendada lahendusi.<\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuring ei ole kindel meetodite kogum, vaid laiem l\u00e4henemisviis teadusuuringutele, mis kujundab seda, kuidas me erinevaid uuringumeetodeid kasutame. Sellise uuringu eesm\u00e4rk ei ole mitte \u00fcksnes teadmiste loomine, vaid ka sotsiaalsete muutuste edendamine ning inimeste, gruppide ja kogukondade v\u00f5imestamine. <\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuring eeldab p\u00f5hjalikku ettevalmistust, mitmek\u00fclgset uurimismeetodite valdamist ning suure vastutuse v\u00f5tmist. Seet\u00f5ttu ei sobi osalus-tegevusuuring h\u00e4sti algajatele uurijatele ega olukordadesse, kus uurimist\u00f6\u00f6ks on v\u00e4ga piiratud v\u00f5i j\u00e4ik ajaraam.<\/p>\n\n\n\n<p><a><strong>Osalus-tegevusuuringu p\u00f5hitunnused<\/strong><\/a><\/p>\n\n\n\n<p>(Loend ei ole ammendav ning k\u00f5ik tunnused ei pea igas uuringus olema t\u00e4idetud.)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Osalev ja koost\u00f6ine<\/strong>. Osalejad on uuringu protsessis uurijate aktiivsed partnerid, otsustus\u00f5igus ja vastutus jaotatakse osalejate vahel. Uuring ei ole katsetamine osalejate peal, vaid dialoogil p\u00f5hinev koost\u00f6\u00f6. Uurijad panustavad oma teoreetilis-metodoloogiliste teadmiste ja oskustega.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Sotsiaalsele muutusele ja probleemilahendusele suunatud. <\/strong>Uuringu eesm\u00e4rk on algse olukorra parandamine ning praktiliste lahenduste pakkumine, millest on kasu nii osalejatele, seotud kogukondadele kui ka \u00fchiskonnale laiemalt.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ts\u00fckliline ja pikaajaline.<\/strong> Protsess h\u00f5lmab planeerimist, andmekogumist, anal\u00fc\u00fcsi ning uute ideede v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist ega kulge sageli lineaarselt, mis t\u00e4hendab vajadusel p\u00f6\u00f6rdumist tagasi varasematesse uuringu etappidesse. Osalus-tegevusuuring n\u00f5uab aega, kuna nii selle ts\u00fckliline iseloom kui ka otsustus\u00f5iguse jagamine uurija ja teiste osalejate vahel \u2013 sealhulgas n\u00f5rgemas positsioonis olevate osalejate j\u00f5ustamine \u2013 n\u00f5uavad aega.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Teaduslik.<\/strong> Uuring j\u00e4rgib teaduslikke p\u00f5him\u00f5tteid. N\u00e4iteks peab see olema teoreetiliselt p\u00f5hjendatud, metodoloogiliselt korrektne, l\u00e4bipaistev ja eetiline. Uurija kohustus on tagada teadusliku t\u00f6\u00f6 kvaliteet ja usaldusv\u00e4\u00e4rsus. <\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kontekstitundlik ja \u00f5iglane.<\/strong> Uuringu raamistiku ja m\u00f5istete valikul tuleb arvestada osalejate sotsiaalse ja kultuurilise taustaga, luues aluse vastastikuseks austuseks ja koost\u00f6\u00f6ks. Uuringu planeerimisel ja l\u00e4biviimisel tuleb osalejatega s\u00f5lmida selged kokkulepped.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d4fba893-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d4fba893-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d4fba893-collapse\"><a>Osalus-tegevusuuringu t\u00fc\u00fcbid<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d4fba893-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d4fba893-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised11.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1908\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised11.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised11-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised11-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 1. Skeem Chevalier\u2019 ja Bucklesi (2019) p\u00f5hjal<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>20. sajandi keskel tekkinud ning hoogsalt eri teadusdistsipliinides arenenud osalus-tegevusuuringul on mitmeid vorme (Kemmis jt, 2014). Siin p\u00f5imuvad kolm peamist funktsiooni: osalemine, tegutsemine ja uurimine. S\u00f5ltuvalt uuringust v\u00f5ib osaluse v\u00f5i tegutsemise ulatus varieeruda, mist\u00f5ttu kasutatakse selliste uuringute kirjeldamiseks erinevaid m\u00f5isteid, nagu osalusuuring, tegevusuuring ja osalus-tegevusuuring (vt joonis 1). Eri distsipliinides ja kontekstides v\u00f5ivad osalus-tegevusuuringu l\u00e4henemised erineda, millega tuleks oma uuringut planeerides ning juhendmaterjale kasutades arvestada.<\/p>\n\n\n\n<p>Tabelis 1 on n\u00e4itlikustatult toodud erinevad uuringut\u00fc\u00fcbid, mis h\u00f5lmavad nii osalemist kui ka tegutsemist. L\u00e4henemiste r\u00f5huasetused on erinevad: n\u00e4iteks keskendub tegevusuuring mingite muutuste loomisele ja selle anal\u00fc\u00fcsile ning osalusuuring osalejate kaasatusele. Samas ei ole vahed eri distsipliinides ja autoritel selgepiirilised ja j\u00e4igad, mist\u00f5ttu esineb suuri kattumisi. Seega tuleb sellist t\u00fc\u00fcpi uuringute ja metodoloogiliste juhiste puhul alati j\u00e4lgida, kuidas autorid uuringu protsessi ja aluseid kirjeldavad. <\/p>\n\n\n\n<p>Tabelis 1 on toodud iga l\u00e4henemise kohta \u00fcks n\u00e4ide t\u00fc\u00fcpilisest uuringudisainist, mis k\u00e4sitleb pagulastest \u00f5pilaste kohanemisraskusi ja nende toetamise v\u00f5imalusi g\u00fcmnaasiumis. Siiski on iga l\u00e4henemise puhul v\u00f5imalik luua ka teistsugune uuringudisain \u2013 toodud n\u00e4ited on k\u00fcll t\u00fc\u00fcpilised, kuid mitte ainuv\u00f5imalikud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Tabel 1. <\/strong>Erinevad uuringut\u00fc\u00fcbid ning \u00fcks v\u00f5imalik n\u00e4idisdisain<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td>\u00a0<\/td><td><strong>Kirjeldus<\/strong><strong><\/strong><\/td><td><strong>N\u00e4ide: pagulas\u00f5pilaste kohanemise v\u00e4ljakutsed ja selle toetamise v\u00f5imalused keskkoolis.<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><strong>Tegevusuuring <\/strong>(<em>action research<\/em>)<\/td><td>Korduv (iteratiivne) protsess, fookus on praktiliste probleemide lahendamisel, reaalselt l\u00e4biviidavatel tegevustel, muudatustel, arendustel, mille abil luuakse uut teadmist. Kasutatakse palju nt haridusuuringutes.<\/td><td>Teadlane lepib kooliga kokku uuringu jaoks andmete kogumise, lahenduste leidmise ja katsetamise protsessi. Teadlane teeb \u00f5petajate, \u00f5pilaste ja lapsevanematega intervjuud kohanemise kogemusest ning pakub anal\u00fc\u00fcsitud materjali pealt v\u00e4lja lahendusi (nt juhitud kohanemis\u00adprogramm). T\u00f6\u00f6tubades arutavad \u00f5petajad ja \u00f5pilased lahendusi ning pakuvad veel arendusideid. Valitakse v\u00e4lja k\u00f5ige paljulubavamad ideed, mida koolis katsetatakse. Teadlane hindab nende rakendatavust ja t\u00f5husust. Teadlane koordineerib protsessi, iga etapi j\u00e4rel t\u00e4iustatakse l\u00e4henemist.<\/td><\/tr><tr><td><strong>Osalusuuring <\/strong>(<em>participatory research<\/em>)<\/td><td>Koost\u00f6\u00f6l ja v\u00f5imestamisel p\u00f5hinev l\u00e4henemine, mis r\u00f5hutab jagatud otsustus\u00f5igust k\u00f5igis uurimisetappides, et m\u00f5ista probleemi olemust ja anda osalejatele rohkem h\u00e4\u00e4lt, neid toetada. Kasutatakse palju nt sotsiaalt\u00f6\u00f6-uuringutes.<\/td><td>Teadlane aitab pagulastest \u00f5pilastel m\u00f5elda l\u00e4bi ja s\u00f5nastada oma kogemusi ja v\u00e4ljakutseid, mille pealt selgub uuringu vajadus. S\u00f5nastatakse \u00fchiselt uurimisprobleem. Osalevad \u00f5pilased kasutavad andmete kogumiseks loovaid p\u00e4evikmeetodeid, teevad teadlase juhendamisel teiste \u00f5pilastega intervjuusid. Tulemusi anal\u00fc\u00fcsitakse \u00fchiselt, tuvastades peamised takistused. \u00d5pilased esitlevad j\u00e4reldusi kooli juhtkonnale. Protsessi k\u00e4igus toetab teadlane \u00f5pilasi, et nad suudaks v\u00f5tta uurimisprotsessis kandva\/juhtiva rolli.<\/td><\/tr><tr><td><strong>Osalus-tegevusuuring <\/strong>(<em>participatory action research<\/em>, PAR) \u00a0<\/td><td>\u00dchendab osaluse ja tegutsemise, et tuua kaasa soovitud sotsiaalseid muutusi. Kasutatakse palju nt sotsiaalt\u00f6\u00f6-uuringutes.<\/td><td>Teadlane, pagulas\u00f5pilased ja \u00f5petajad uurivad kohanemise v\u00e4ljakutseid. K\u00f5ik pakuvad v\u00e4lja lahendusi ning valitakse v\u00e4lja m\u00f5ned, mida koolis katsetatakse ning mille t\u00f5husust ja rakendatavust anal\u00fc\u00fcsitakse. Teadlane juhendab ja j\u00f5ustab uuringus osalevaid \u00f5pilasi ja \u00f5petajaid, kes panustavad aktiivselt uuringu eri etappides.<\/td><\/tr><tr><td><strong>Kogukonna\u00adp\u00f5hine osalusuuring <\/strong>(<em>community-based participatory<\/em> research, CBPR)<\/td><td>Teadlased ja kogukonnaliikmed lahendavad \u00fchiselt probleeme, et parandada kogukonna heaolu. Kasutatakse nt kogukonna arendamisel.<\/td><td>Teadlase poole p\u00f6\u00f6rdub kohalik pagulaskogukond, kel on mure \u00e4sja saabunud pagulastest \u00f5pilaste kohanemise p\u00e4rast. Teadlane aitab luua uuringuplaani ning juhendab andmekogumist. Koos leitakse parandamist vajavad v\u00e4ljakutsed ja t\u00f5husaimad viisid, kuidas need ettepanekud ja vajadused esitada koolile ja hariduskorraldajatele. Oluline tulemus on ka kogukonna edasise tegutsemis\u00adv\u00f5imekuse kasvamine ja teema eestvedamine.<\/td><\/tr><tr><td><strong>Koosuuring <\/strong>(<em>collaborative research, co-research<\/em>)<\/td><td>Partnerlusp\u00f5hine uurimisprotsess, kus k\u00f5ik seotud osapooled panustavad v\u00f5imalikult v\u00f5rdselt ja v\u00f5imalikult paljudes eri etappides teadmiste loomisesse.<\/td><td>Pagulas\u00f5pilased, \u00f5petajad, lapsevanemad ja teadlane kaardistavad olulised seotud osapooled. Teadlase korraldatud t\u00f6\u00f6tubades lepivad osapooled kokku uuringu eesm\u00e4rgi, protsessi, rollijaotuse. Nad koguvad \u00fchiselt andmeid (teevad erinevate inimestega intervjuusid; peavad p\u00e4evikut, et kirjeldada enda kogemusi, jne) ja anal\u00fc\u00fcsivad tulemusi. Teadlane koordineerib raporti koostamist ning t\u00f6\u00f6grupp esitleb \u00fchiselt uuringu tulemusi.<\/td><\/tr><tr><td><strong>Kodanikuteadus <\/strong>(<em>citizen science<\/em>)<\/td><td>Mittespetsialistid panustavad teaduslike andmete kogumisse teadlase pakutud t\u00f6\u00f6l\u00f5igus ning s\u00fcsteemi alusel. Kasutatakse nt terviseteadustes \/ rahvatervise uuringutel.<\/td><td>Teadlane arendab veebiplatvormi, kus pagulas\u00f5pilased saavad pikema perioodi jooksul anon\u00fc\u00fcmselt jagada kogemusi koolis kohanemise ja eksamiteks valmistumise kohta. \u00d5pilased nii kirjeldavad eri hetkedel omaenda raskusi ja toimetulekuviise kui ka koguvad andmeid s\u00f5pradelt ning sisestavad ka need andmebaasi. Teadlane anal\u00fc\u00fcsib saadud andmeid, paneb kokku raporti. Eesm\u00e4rgiks on v\u00f5imalikult ulatuslik andmekogumine, \u00f5pilased ei osale uurimise teistes etappides.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d4fba8a3-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d4fba8a3-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d4fba8a3-collapse\"><a>Osalus-tegevusuuringu kujunemislugu<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d4fba8a3-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d4fba8a3-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuring (<em>participatory action research, <\/em>mille sagedasti kasutatav l\u00fchend on PAR<em>) <\/em>on \u00fcks tegevusuuringu t\u00fc\u00fcpidest (<em>action research<\/em>). Osalus-tegevusuuring ei t\u00e4henda konkreetset kitsast uurimismeetodit, vaid h\u00f5lmab laiemat l\u00e4henemist sotsiaalteaduslikule uurimusele, mis v\u00f5ib kasutada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid. Kuigi H. G. Moreno kasutas tegevusuuringu elemente juba 19. ja 20. sajandi vahetusel, peetakse tegevusuuringu oluliseks algatajaks sotsiaalps\u00fchholoog Kurt Lewinit (vt selle kohta p\u00f5hjalikumalt Str\u00f6mpl, 2006).<\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuring arenes teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel koos \u00fchiskonna demokratiseerimisega (Kemmis jt, 2014). Laiema kandepinna saavutas see 1970.\u201380. aastatel, olles tihedalt seotud globaalse l\u00f5una kolonialismivastase liikumisega. Dekoloniseerimine t\u00f5i teaduses kaasa p\u00f5lisrahvaste vastupanu sellele, et nende kultuuri ja sotsiaalset elu uuritakse globaalse p\u00f5hja traditsioonidest l\u00e4htuvalt. Senised globaalsele p\u00f5hjale iseloomulikud teaduslike teadmiste kriteeriumid eirasid sageli maailma mitmekesisust ja kultuurilisi erip\u00e4rasid (Cornish jt, 2023b). Osalus-tegevusuuring aitab seda ebav\u00f5rdsust ja domineerimist v\u00e4hendada. Samad metoodikad hakkasid levima ka l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskondades, eelk\u00f5ige just marginaalsetesse gruppidesse kuuluvate inimeste elu uurimisel.<\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuringu m\u00e4\u00e4ratlusi on palju, ent sellised l\u00e4henemisviisid vastanduvad traditsioonilistele uurimismeetoditele, kus v\u00e4line ekspert dokumenteerib, anal\u00fc\u00fcsib ja esitab kellegi teise kohta k\u00e4ivaid uurimistulemusi. Kemmise jt (2014: 4) hinnangul iseloomustab osalus-tegevusuuringut kaks p\u00f5hilist t\u00f5demust:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>konkreetsetes oludes elavad ja t\u00f6\u00f6tavad inimesed suudavad osaleda uurimisprotsessi k\u00f5igis etappides ja neil on selleks t\u00e4ielik \u00f5igus;<\/li>\n\n\n\n<li>osalejate uurimist\u00f6\u00f6 on suunatud sellele, et nad saaksid ise parandada mingeid tegutsemisviise ja\/v\u00f5i keskkondi.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Traditsioonilise teadust\u00f6\u00f6 puhul on uurijal juhtiv roll ning uurimuses osalejad \u2013 uuritavad, informandid, katseisikud, keda nimetati pikka aega uurimisobjektideks \u2013 on uurija jaoks\u00a0 justkui vahendid tulemuse saavutamiseks. Osalus-tegevusuuring t\u00e4hendab selliste uurimispraktikate muutumist.<\/p>\n\n\n\n<p>Traditsiooniline metodoloogia keskendub sotsiaalse elu kohta t\u00f5endite kogumisele, anal\u00fc\u00fcsimisele ja esitamisele teatud uurimismeetodite abil. Kuid sotsiaalset elu ei ole vaja \u00fcksnes kaardistada, peegeldada ja m\u00f5ista, vaid tihtipeale ka muuta. Selle eelduseks on, et inimesed, keda muutus otseselt puudutab, osalevad aktiivselt muutuse protsessis. Nemad \u2013 oma elu parimad eksperdid \u2013 teavad k\u00f5ige paremini, kuidas \u00fcks v\u00f5i teine olukord neid m\u00f5jutab ning milline on parim viis olukorra parandamiseks. Muutuste elluviimine ei saa toimuda nii, et inimesed, keda muutus otseselt puudutab, j\u00e4etakse ilma v\u00f5imalusest osaleda oma elu jaoks oluliste otsuste tegemisel (Kemmis jt, 2014).<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d4fba8b2-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d4fba8b2-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d4fba8b2-collapse\"><a>Osalus ja osalejakesksus osalus-tegevusuuringus<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d4fba8b2-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d4fba8b2-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Sotsiaalteaduslikke uuringuid iseloomustab \u00fcldjuhul inimeste ja kogukondade osalemine uuringumaterjali loomisel, n\u00e4iteks kvalitatiivsetes intervjuudes v\u00f5i k\u00fcsitlusankeedis oma kogemusi ja arvamusi v\u00e4ljendades. Osalus-tegevusuuringus t\u00e4hendab osalemine aga sisulist koost\u00f6\u00f6d uuringu eri etappides. Seet\u00f5ttu on oluline juba ka s\u00f5nakasutus \u2013 me ei r\u00e4\u00e4gi uuritavatest v\u00f5i uuringu objektidest, vaid aktiivsetest osalejatest, partneritest, kaasuurijatest kui uuringu subjektidest. Partnerlus p\u00f5hineb usaldusel ja kestval suhtel, kus k\u00f5ik osapooled j\u00e4rgivad \u00fchiselt kokku lepitud norme ja v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuringus antakse osalemis- ja otsustus\u00f5igus inimestele, kes sellest muidu sageli on ilma j\u00e4etud kas nende vanuse (lapsed, eakad), vaimsete v\u00f5imete (puuetega, dementsusega elavad inimesed) v\u00f5i muu p\u00f5hjal (s\u00f5ltuvused, kriminaalkaristus). Samuti tegeleb osalus-tegevusuuring sageli marginaliseeritud gruppidega, nagu n\u00e4iteks s\u00f5jap\u00f5genikud v\u00f5i etnilised v\u00e4hemused.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5ned osalejad v\u00f5ivad uurimisprotsessis panustada kaasuurijatena, osaleda andmekogumise ja -anal\u00fc\u00fcsi aruteludes ja saada teaduspublikatsioonide kaasautoriteks. Selle aluseks on arusaam, et teaduslik teadmine on koosloome tulemus. Selleks et saada adekvaatset teadmist uurimuses osalejate elust, vajadustest ja probleemidest ning leida lahendusi edaspidiseks arenguks, tuleb \u00fchendada osalejate ja teadlaste kompetents. Selliste suhete loomine eeldab lugupidamist, usaldust, rollide ja vastutuse selget jaotust.<\/p>\n\n\n\n<p>Uuringutes v\u00f5ib osalust kirjeldada skaalal, mille \u00fches otsas asuvad uuringud, kus uuritavad isegi ei tea, et neid uuritakse, ja teises otsas uuringud, kus osalejatel on juhtroll. Viimasel juhul ei pruugi tegemist olla teadusuuringuga, n\u00e4iteks juhul, kui teadlase roll piirdub mingi grupi v\u00f5i kogukonna konsulteerimisega, kes tegeleb rakenduslikel eesm\u00e4rkidel teadmiste kogumisega.<\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuring asetseb tavaliselt aktiivse osaluse ja vastutuse jagamise vahemikus (joonisel 2 markeeritud tumedama taustatooniga). See t\u00e4hendab, et uuritavatel on suurem roll kui pelgalt konsulteerimine, kuid teadlasel-uurijal s\u00e4ilib siiski aktiivne osalus ja vastutus.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"500\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised12.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1910\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised12.jpg 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised12-300x150.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/joonised12-768x384.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 2. Uurija ja osalejate rollid. Kohandatud ja muudetud Key jt (2019) loogika p\u00f5hjal<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuringu tuum on inimeste osalemine teadusuuringus v\u00e4hemalt kaast\u00f6\u00f6 tasemel ehk panustamine uurija pakutud rollis ja\/v\u00f5i kitsamates t\u00f6\u00f6l\u00f5ikudes. Enamasti teevad uurija ja osalejad aga juba s\u00fcsteemsemat koost\u00f6\u00f6d. Mida see t\u00e4hendab? Kuidas saavad inimesed, kel puudub eelnev metodoloogiline ettevalmistus, osaleda teadusuuringus uuringu l\u00e4biviijatena?<\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuring eeldab osalemissoovi ja -v\u00f5ime toetamist. Sotsiaalteadlased omandavad uurimismeetodid aastaid kestva akadeemilise \u00f5ppe ja praktilise kogemuse kaudu. Osalusuuringutes v\u00f5ib aga teemade k\u00e4sitlemine eeldada osalejate endi teadmisi v\u00f5i puudub mingi grupi liikmetel usaldus v\u00f5\u00f5ra uurija vastu. Sel juhul eeldab andmekogumine ja\/v\u00f5i anal\u00fc\u00fcs, et sellega tegeleksid hoopis osalejad ise ehk <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/insaideruuringust-ja-insaideruurija-perspektiivist\/\">siseringi kuulujad<\/a>. Uurija valmistab sellistel puhkudel osalejad ette ning varustab nad vajalike oskuste ja t\u00f6\u00f6riistadega. Levinud praktika on, et n\u00e4iteks laste uuringutes \u00f5petatakse lastele intervjueerimistehnikaid ning intervjuud lastega viivad l\u00e4bi teised lapsed (vt nt Arnull ja Kanjilal, 2024). Osalemise ulatus v\u00f5ib varieeruda s\u00f5ltuvalt osaleja valikutest, soovidest ja v\u00f5imetest.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcks osalus-tegevusuuringu eesm\u00e4rke on osalejate j\u00f5ustamine, pakkudes neile v\u00f5imalusi positiivsete muutuste loomiseks ja arenguks, n\u00e4iteks autonoomia ja agentsuse tugevdamise kaudu. Osalustegevusuuring arenes eesm\u00e4rgiga vabastada, v\u00f5imestada ja teha kuuldavaks ebav\u00f5rdses, haavatavas olukorras inimesi, mist\u00f5ttu osalemise aktiivsus s\u00f5ltub konkreetsest olukorrast, sihtgrupi ilmaj\u00e4etuse ja allasurutuse m\u00e4\u00e4rast. <\/p>\n\n\n\n<p>S\u00f5ltumata sellest, kes on uuringu algataja \u2013 sisuka koost\u00f6\u00f6 eeldus on eri osapoolte avatus ja \u00fchise keele leidmine. Avatus t\u00e4hendab muu hulgas uurija teadlikkust iseendast, oma eeldustest ja positsioonist. Selline refleksiivsus on vajalik uurijarolli m\u00f5testamiseks. Rolliga kaasneb vastutus, mis omakorda n\u00f5uab vastastikust usaldust k\u00f5igi osalejate vahel.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><strong><em>N\u00e4ide: vaimse tervise raskustega inimesed kaasuurijatena<\/em><\/strong><em> (Kadi Kass ja Dagmar Narusson)<\/em> <br><br><em>Teadusarenduse koost\u00f6\u00f6projektis AS Hoolekandeteenustega, mille eesm\u00e4rgiks on pakkuda v\u00e4lja mudeleid, kuidas l\u00f5imida ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irega inimest ja kogukonda, osalesid vaimse tervise raskustega inimesed kaasuurijatena. Uurimisr\u00fchm keskendus teadlikult osalejate agentsuse ja valikuvabaduse toetamisele. Juba esimesel kohtumisel potentsiaalsete kaasuurijatega proovisime ennetada traditsioonilist hierarhilist suhet uurija ja osalejate vahel. Selle asemel kasutasime k\u00f5nepruuki, mis soodustab vastastikust austust ja \u00f5ppimist: palusime v\u00f5imalust \u201esaada osa teie igap\u00e4evaelust<\/em>\u201c<em>, me ei l\u00e4inud neid uurima, vaid tegime ettepaneku \u201eteha meiega koost\u00f6\u00f6d\u201c. <\/em> <br><br><em>Inimestele, kes on pea kogu elu olnud patsiendi v\u00f5i abivajaja rollis, pakkusime kaasuurijatena aktiivset rolli. Mitmed kaasuurijad v\u00e4ljendasid uuringu l\u00f5ppedes uuringu positiivset m\u00f5ju \u2013 osalemine v\u00f5imaldas neil ennast paremini tundma \u00f5ppida ja pakkus v\u00f5imaluse ka ise aktiivselt lahenduste leidmisesse panustada. See kogemus toetas ka kaasuurijate enesev\u00e4\u00e4rikust.<\/em> <br><br><em>Kaasav l\u00e4henemine oli s\u00fcgavalt isiklik nii akadeemilise taustaga uurijatele kui ka kogemusp\u00f5histele osalejatele. K\u00f5ige olulisemaks osutus t\u00e4helepanelikult vastastikku kuulamine. Olles t\u00e4helepanelikus \u201emitteteadja\u201c positsioonis ja tehes samal tasandil koost\u00f6\u00f6d kaasuurijatega, avanes uurimisr\u00fchma suhtluse kaudu uus teadmine \u2013 midagi, mis varem ei olnud n\u00e4htav. See arendas valdkonna teadmisi sisuliselt edasi. Uurimisprotsessis osalemise kogemuse \u00fcle reflekteerimine aitas meid palju tulemuste interpreteerimisel. Koost\u00f6\u00f6 osalejatest kaasuurijatega mitte \u00fcksnes ei rikastanud valdkonda, vaid tugevdas ka koosm\u00f5tlemise maailmavaadet. Uuringus osalemine toetas kaasuurijate isiklikku taastumisteekonda, l\u00f5imumist kogukonda ning inimv\u00e4\u00e4rikuse tunnetamist.<\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d4fba8dd-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d4fba8dd-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d4fba8dd-collapse\"><a>Uuringu protsess ja soovitused<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d4fba8dd-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d4fba8dd-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Cornish jt (2023a) jagavad osalus-tegevusuuringu kuueks etapiks: 1) suhete loomine, 2) t\u00f6\u00f6korralduse paikapanek, 3) probleemist \u00fchise arusaama loomine, 4) andmete kogumine, 5) andmete \u00fchine anal\u00fc\u00fcs, 6) muutuste kavandamine ja elluviimine. Vaata allpool ka n\u00e4iteid osalus-tegevusuuringu meetodi rakendamisest Eestis.<\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuringule on iseloomulik d\u00fcnaamika, kus igale tegevusele j\u00e4rgneb tehtu anal\u00fc\u00fcs ja refleksioon, seej\u00e4rel uue tegevuse planeerimine, selle elluviimine ning taaskord tegevuse anal\u00fc\u00fcs, refleksioon ja vajadusel uue tegevuse planeerimine. Osalus-tegevusuuringud on ajamahukad ja kestavad keskmiselt 12\u201324 kuud.<\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuringus tegutseb uurija lisaks andmekoguja, -anal\u00fc\u00fcsija jm uurija tavarollidele ka moderaatori ja h\u00f5lbustajana, aidates uuringus osalejatel v\u00f5tta uuringu k\u00e4igus v\u00f5imalikult aktiivse rolli.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Suhete loomine, t\u00f6\u00f6korralduse ning uurimisprobleemi ja -eesm\u00e4rkide kokkuleppimine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Suhete loomine on osalus-tegevusuuringu alus. See t\u00e4hendab usaldusliku ja austava kontakti saavutamist inimeste v\u00f5i kogukonnaga, kellele uurimisteema on oluline. Uurija jaoks t\u00e4hendab see esmalt aega, kannatlikkust ja valmisolekut kuulata \u2013 ilma et ta uurimist kellelegi \u201epeale suruks\u201c. V\u00f5ib alustada mitteametlikest kohtumistest, vestlustest v\u00f5i olemasolevates tegevustes (nt arutelud, kogukonnas\u00fcndmused) osalemisest. Eesm\u00e4rk on m\u00f5ista teise poole vaatenurki, kogemusi ja v\u00e4\u00e4rtusi ning kujundada m\u00f5istmine, et uurija ei tule pelgalt andmeid koguma, vaid soovib koost\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>T\u00f6\u00f6korralduse paikapanek<\/strong> t\u00e4hendab praktiliste ja eetiliste kokkulepete tegemist. See h\u00f5lmab n\u00e4iteks seda,<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>kes ja kuidas uuringus osalevad (milline on nende roll ja otsustus\u00f5igus);<\/li>\n\n\n\n<li>millises mahus ja vormis toimub koost\u00f6\u00f6;<\/li>\n\n\n\n<li>millised on suhtlemise ja info jagamise viisid;<\/li>\n\n\n\n<li>millised on kokkulepped aja, ressursside ja tulemuste kasutamise kohta;<\/li>\n\n\n\n<li>kuidas tagatakse uurimiseetilistest ja andmekaitselistest kokkulepetest kinni pidamine, sh osalejate turvalisus ja anon\u00fc\u00fcmsus (vajadusel).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>T\u00f6\u00f6korraldus peaks olema osalejatega l\u00e4bi arutatud ja kirjalikult fikseeritud k\u00f5igile osapooltele arusaadaval viisil \u2013 see aitab ennetada hilisemaid pingeid ja kindlustab usaldust.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Uurimisprobleemist \u00fchise arusaama kujundamine ja eesm\u00e4rkide seadmine<\/strong> t\u00e4hendab, et probleem ei ole enne uuringu algust valmiskujul m\u00e4\u00e4ratletud, vaid see kujuneb koost\u00f6\u00f6s. Uurija v\u00f5ib k\u00fcll tulla esialgse ideega, aga peab olema valmis seda \u00fcmber m\u00f5testama osalejate kogemuste ja prioriteetide p\u00f5hjal. Selleks sobivad<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>arutelud v\u00e4ikestes r\u00fchmades,<\/li>\n\n\n\n<li>loovmeetodid (nt joonistamine, kaardistamine, lugude jutustamine),<\/li>\n\n\n\n<li>kogemuste jagamise ringid.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Oluline on, et <strong>uurimisk\u00fcsimus <\/strong>oleks osalejatele t\u00e4henduslik ja l\u00e4htuks nende tegelikest vajadustest, mitte ainult uurija teaduslikust huvist. Osalus-tegevusuuringu uurimisk\u00fcsimused on \u00fcldiselt induktiivsed, mis t\u00e4hendab, et need ei tulene eelnevast teooriast v\u00f5i uuringutest, vaid lasevad t\u00e4hendustel ja mustritel esile kerkida osalejate kogemuste ja kogutud andmete pinnalt. Uurimisk\u00fcsimuste s\u00f5nastamisel kasutatakse sageli selliseid termineid nagu koosloome, koost\u00f6\u00f6, osalemine, v\u00f5imestamine, emantsipeerimine ja edendamine (Leavy, 2022).<\/p>\n\n\n\n<p>Eesm\u00e4rkidest l\u00e4htub ka <strong>uuringu disain<\/strong>, milles v\u00f5ib rakendada erinevaid meetodeid ja andmeallikaid, nagu vestlused, vaatlused, p\u00e4evikud, olemasolevad tekstid ja statistika jne. Oluline on kaasuurijate osalus meetodite valikul ja uuringuprotsessi kujundamisel.<\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuring tugineb sotsiaalse \u00f5igluse p\u00f5him\u00f5tetele. K\u00fcsimused, mida tuleks kaaluda uuringu plaani koostamisel, on j\u00e4rgmised (Leavy, 2022).<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Milline on vajadus selle probleemi lahendamiseks?<\/li>\n\n\n\n<li>Millist ebav\u00f5rdsuse ja\/v\u00f5i t\u00f5rjutuse valdkonda projekt k\u00e4sitleb?<\/li>\n\n\n\n<li>Kelle h\u00e4\u00e4led, vaatenurgad ja vajadused kujundavad uurimisprojekti?<\/li>\n\n\n\n<li>Milline on selle probleemi uurimise sotsiaalne, kultuuriline ja\/v\u00f5i poliitiline v\u00e4\u00e4rtus?<\/li>\n\n\n\n<li>Millised on uuringu tegelikud v\u00e4ljundid? Kellele v\u00f5ivad need kasulikud olla?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Andmekogumine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuringus kasutatakse mitmesuguseid andmekogumismeetodeid, kuid alati j\u00e4rgitakse p\u00f5hiprintsiipe: probleemikeskne l\u00e4henemine, koost\u00f6\u00f6, kultuuritundlikkus, sotsiaalne tegevus ja \u00f5iglus, usaldus ja suhete hoidmine, mitmekesisus, paindlikkus ja innovatsioon (Leavy, 2022). <\/p>\n\n\n\n<p>Meetodite valik ei ole piiratud. Tavap\u00e4rasemad on siiski kvalitatiivsed meetodid, mis sobivad paremini uuringu \u00fcldiste printsiipidega (nt osalev, ts\u00fckliline, muutusele suunatud) ning kus on lihtsam uuringus osalejatele anda aktiivne roll. Selleks valmistatakse uuringus osalejad ette n\u00e4iteks intervjueerijate v\u00f5i vaatlejatena, et nad saaksid ise uuringuandmeid koguda.<\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuringus v\u00f5ib kasutada traditsioonilisi avatud k\u00fcsimustega <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/intervjuu\/\">intervjuumeetodeid<\/a>, mis v\u00f5imaldavad inimestel oma vaatenurki ja kogemusi avada. Samas on v\u00f5imalik rakendada ka erinevaid <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/loovuurimismeetodid\/\">loovmeetodeid<\/a>, nagu r\u00fchmaarutelud, rollim\u00e4ngud, p\u00e4evikupidamine v\u00f5i fotoh\u00e4\u00e4l (<em>photo voice<\/em>). Fotoh\u00e4\u00e4l on n\u00e4iteks meetod, kus osalejad j\u00e4\u00e4dvustavad teatud perioodi jooksul fotosid oma eluolust, kogemustest v\u00f5i probleemidest, mida nad oluliseks peavad. Seej\u00e4rel arutletakse koos fotode \u00fcle, et m\u00f5ista nende t\u00e4hendust ja anda osalejatele v\u00f5imalus oma perspektiiv kuuldavaks teha.<\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuringus tehtavates intervjuudes p\u00fc\u00fctakse hoiduda hierarhiliselt k\u00fcsimuste esitamisest, vaid p\u00fc\u00fctakse anda osalejatele v\u00f5imalus ise t\u00f5statada neile olulisi teemasid ning vestlust aktiivselt suunata. <\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuringus on uurijal oluline pidada p\u00e4evikut, kuhu teha sarnaselt <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/etnograafiline-uurimus\/\">etnograafilise l\u00e4henemisega<\/a> m\u00e4rkmeid uuringu protsessist ning eneseanal\u00fc\u00fcsist. P\u00e4eviku pidamine aitab uurijal olla refleksiivne oma rolli suhtes ning m\u00e4rgata uuringu k\u00e4igus olulisi aspekte. Uurija m\u00e4rkmed ja p\u00e4evikud v\u00f5ivad moodustada olulise osa andmestikust.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><strong><em>Vaimse tervise raskustega inimeste autonoomia uuringuprotsessis (Kadi Kass ja Dagmar Narusson)<\/em><\/strong> <br><br><em>Osalejate autonoomia suurendamiseks pakkusime neile valiku loovmeetoditest, mille abil andmeid koguda, n\u00e4iteks\u00a0 p\u00e4evikukirjutamine, fotoh\u00e4\u00e4l, joonistamine v\u00f5i kollaa\u017ei tegemine. Otsustus\u00f5iguse andmisel usaldasime kaasuurijate suutlikkust valida enda jaoks parim l\u00e4henemine: \u201eSaad ise valida, mis k\u00f5ige rohkem meeldib v\u00f5i sobib.\u201c Avatud k\u00fcsimustele nagu \u201eKuidas sulle meeldiks meie uuringusse panustada?\u201c vastates sai inimene oma s\u00f5nadega v\u00e4ljendada eelistusi ja huvisid ning sealt edasi arutledes tulid kaasuurija jaoks esile v\u00f5imalused ja valikud. Selgitasime, et kui kaasuurijad n\u00f5ustuvad pidama p\u00e4evikut v\u00f5i salvestama fotoh\u00e4\u00e4le abil oma kokkupuuteid naabruskonnas, siis \u201eannab see teadusele v\u00e4\u00e4rtuslikku sissevaadet teie maailma\u201c.<\/em> <br><br><em>See, et ei olnud \u00fcht etteantud viisi uuringusse panustamiseks, v\u00f5imaldas osalejatel kogeda omanikutunnet ja toimev\u00f5imekust. Teisalt n\u00e4itas see, et uurimus saab sellise l\u00e4henemisega palju rikkalikumad ja sisulisemad v\u00e4ljundid, sest kaasuurijad v\u00e4ljendasid end l\u00f5puks v\u00e4ga mitmekesistel viisidel. Neile pakkus rahuldust v\u00f5imalus esile tuua oma h\u00e4\u00e4lt ja arvamust \u2013 \u201eL\u00f5puks keegi k\u00fcsib ja tunneb huvi!\u201c. Samuti said nad n\u00e4idata oma loomingulist poolt, mis n\u00e4itas selgelt, et valikuvabaduse usaldamine kaasuurijatele avas uusi v\u00f5imalusi ning suurendas nii nende vastutuse v\u00f5tmist kui ka heaolu.<\/em><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Andmeanal\u00fc\u00fcs<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuringus andmeid interpreteeritakse, mis t\u00e4hendab, et osalejad t\u00f5lgendavad ise nii oma kogemusi, kogutud materjali kui ka uurija t\u00f5lgendusi.<\/p>\n\n\n\n<p>Andmeanal\u00fc\u00fcsis kasutakse tavaliselt kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi t\u00f6\u00f6riistu, nagu kodeerimine ja kategooriate loomine. Osalejaid saab anal\u00fc\u00fcsiprotsessi kaasata mitmel viisil. \u00dche v\u00f5imalusena teeb uurija esmase kodeerimise ise ning arutab seej\u00e4rel tulemused osalejatega l\u00e4bi, kohandades koode ja kategooriaid vastavalt nende tagasisidele. Kui osalejad on valmis panustama, v\u00f5ivad nad anal\u00fc\u00fcsida kogutud materjali iseseisvalt kas s\u00fcsteemse kodeerimise abil v\u00f5i tuues materjalist v\u00e4lja nende jaoks olulised teemad.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Tulemuste esitamine, muutuste loomine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuringu l\u00f5ppfaasis keskendutakse tulemuste esitamisele, tegevuste kavandamisele ja elluviimisele koost\u00f6\u00f6s osalejatega. Tulemused esitatakse uuringu teemaga seotud inimestele nende jaoks arusaadaval ja ligip\u00e4\u00e4setaval viisil, kasutades erinevaid vorme (aruanded, t\u00f6\u00f6toad, visuaalsed esitlused, lavastuslikud (audio)salvestused jne). Tulemused arutatakse nendega l\u00e4bi ning tagasiside ja ettepanekud v\u00f5etakse arvesse.<\/p>\n\n\n\n<p>Muutuste loomisel aitab uurija osalejatel leida praktilisi lahendusi ja koostada realistlikke tegevusplaane, tehes koost\u00f6\u00f6d sidusr\u00fchmadega. Muutuste elluviimise etapis j\u00e4lgitakse ja kohandatakse tegevusi vastavalt vajadusele. Kuna osalus-tegevusuuring on ts\u00fckliline, reflekteeritakse protsessi k\u00e4igus tehtut ning vajadusel muudetakse l\u00e4henemisviise.<\/p>\n\n\n\n<p>Uurija \u00fclesanne on toetada osalejaid, tagada muutuste j\u00e4tkusuutlikkus ning aidata kogukonnal arendada lahendusi, mis j\u00e4\u00e4vad kestma ka p\u00e4rast uuringu ametlikku l\u00f5ppu. Lisaks otsestele uuringuga seotud ja praktilistele tulemustele on oluline v\u00e4ljund ka osalejate v\u00f5imestamine. <\/p>\n\n\n\n<p>Et osalus-tegevusuuringu protsess ei ole standardselt ette antud ning s\u00f5ltub teemast ja eesm\u00e4rgist, siis on uurijatel orientiirina m\u00f5istlik j\u00e4rgida p\u00f5hik\u00fcsimusi, mis tuleks enne uuringu alustamist (ja ka uuringu k\u00e4igus) l\u00e4bi m\u00f5elda. Vaata ka Cornishi ja kolleegide (2023a) pakutud 35 abik\u00fcsimust.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d4fba8e8-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d4fba8e8-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d4fba8e8-collapse\"><a>Osalus-tegevusuuringu v\u00e4\u00e4rtuslikkus<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d4fba8e8-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d4fba8e8-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuringud aitavad esile tuua neid h\u00e4\u00e4li ja kogemusi, mis tavaliselt j\u00e4\u00e4vad avalikus arutelus tagaplaanile \u2013 n\u00e4iteks inimeste omi, kes on mingil p\u00f5hjusel \u00fchiskonnas marginaliseeritud v\u00f5i v\u00e4hem kuuldavad. Sellise uuringu eesm\u00e4rk ei ole ainult teadmiste kogumine, vaid ka osalejate jaoks positiivsete muutuste loomine. See t\u00e4hendab, et uurides inimeste arvamusi ja praktikaid ning kaasates neid aktiivselt uuringu protsessi, saab luua muutusi, mis on osalejatele p\u00e4riselt kasulikud. Kemmis jt (2014) r\u00f5hutavad, et ainult osalus-tegevusuuring loob eeldused, mille kaudu on v\u00f5imalik praktikat t\u00f5eliselt m\u00f5ista ja arendada. See v\u00f5imaldab<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>m\u00f5ista ja arendada praktikaid \u201eseestpoolt\u201c: uuritavat tegevust vaadeldakse osalejate enda vaatenurgast, v\u00f5ttes arvesse nende kogemusi, harjumusi ja kultuurilist tausta;<\/li>\n\n\n\n<li>luua \u00fchine arusaam: praktikas osalejad saavad jagada oma t\u00f5lgendusi ja m\u00f5isteid, et \u00fchiselt arutleda ja m\u00f5ista, mida nad teevad ja miks;<\/li>\n\n\n\n<li>arendada koost\u00f6\u00f6d ja osalust: osalejad mitte ainult ei r\u00e4\u00e4gi kaasa, vaid tegutsevad koos, et praktikaid arendada;<\/li>\n\n\n\n<li>luua praktikakogukondi: uuringu k\u00e4igus kujunevad suhtlusv\u00f5rgustikud ja koost\u00f6\u00f6suhted, mille kaudu praktika toimib \u2013 olgu see igap\u00e4evane koost\u00f6\u00f6 v\u00f5i professionaalne v\u00f5rgustik;<\/li>\n\n\n\n<li>toetada kohanemist ja muutust: uuring aitab osalejatel toime tulla nende praktikate probleemsete k\u00fclgedega, n\u00e4iteks<ul><li>m\u00f5istetamatus \u2013 kui praktika tundub osalejatele segane, vastuoluline v\u00f5i piirab nende enesev\u00e4ljendust;<\/li><\/ul><ul><li>j\u00e4tkusuutmatus \u2013 kui praktika pole toimiv, kulutab liigselt ressursse v\u00f5i takistab arengut;<\/li><\/ul>\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>eba\u00f5iglus \u2013 kui praktika teenib vaid teatud huve ja kahjustab teisi, piirates osalejate \u00f5igust oma elu ja tegevuse \u00fcle otsustada.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuring aitab kaasa \u00fchiskonna demokratiseerimisele (Gergen, 2003), arendab solidaarsust, v\u00f5imestab ja vabastab \u00fchiskonna n\u00f5rgematesse gruppidesse kuuluvaid inimesi, aidates kaasa uurimismetoodika t\u00e4iustamisele ja suunates uurijaid olema enesekriitilisemad ning arvestama paremini eri gruppide perspektiivide ja ekspertsusega. Osalus-tegevusuuring uurimismeetodina aitab luua uut senisest tundlikumat teaduslikku teadmust eri inimeste ja kogukondade sotsiaalse elu kohta.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d4fba8f4-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d4fba8f4-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d4fba8f4-collapse\"><a>Eetika osalus-tegevusuuringus<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d4fba8f4-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d4fba8f4-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Kui tavap\u00e4raselt peetakse uurimiseetika keskseks p\u00f5him\u00f5tteks seda, et uuritavaid ei tohi kahjustada, siis osalus-tegevusuuring astub sellest sammu edasi. Kuna selle uurimisviisi olemus on seotud olukordade reaalse parandamise ja osalejate heaolu suurendamisega, peetakse pelgalt kahjustamisest hoidumist ebapiisavaks. Osalus-tegevusuuringu puhul r\u00f5hutatakse, et eetiline uuring peaks h\u00f5lmama ka aktiivset panustamist olukorra parandamisse.<\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuring n\u00f5uab uurimiseetika p\u00f5hjalikku l\u00e4bim\u00f5tlemist ja avatud enesekriitilist refleksiooni. V\u00e4ga oluline on j\u00e4rgida uuringueetika \u00fcldisi p\u00f5him\u00f5tteid, nagu informeeritud n\u00f5usoleku k\u00fcsimine, konfidentsiaalsuse tagamine v\u00f5i tagasiside andmine. [Vt ka <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/uuringueetika-sotsiaal-kaitumis-ja-haridusteadustes\/\">uuringueetika<\/a> ja <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/isikuandmete-tootlemine-sotsiaalteaduslikes-uuringutes\/\">andmekaitse<\/a> peat\u00fckkid SAMMus]<\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuring l\u00e4heb eetiliste p\u00f5him\u00f5tete rakendamisel siiski veel kaugemale. Erilist t\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata osalejate ja uurijate v\u00f5imusuhetele, m\u00e4rgata erinevatest teadmistest ja kogemustest tulenevaid barj\u00e4\u00e4re ning t\u00f6\u00f6tada teadlikult nende \u00fcletamise nimel.<\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuringuga kaasnevad mitmed <strong>eetilised dilemmad<\/strong>. \u00dcks neist on vastutuse jagamine uurija ning teiste uuringus osalejate ja kaasuurijate vahel. Teadlane-uurija peab tagama uuringu teadusliku kvaliteedi, ent samal ajal arvestama osalejate autonoomia ja valikutega, mis v\u00f5ib n\u00f5uda lisaarutelusid ja kokkulepete tegemist. <\/p>\n\n\n\n<p>Osalus-tegevusuuring toob esile ka vajaduse traditsioonilised eetikanormid \u00fcmber m\u00f5testada. Kui klassikalises uurimist\u00f6\u00f6s t\u00e4hendab osalejate kaitsmine nende isikuandmete anon\u00fc\u00fcmsuse ja konfidentsiaalsuse tagamist, siis osalusuuringus, kus osalejad v\u00f5ivad olla mitte ainult kaasuurijad, vaid ka kaasautorid, v\u00f5ib konfidentsiaalsuse n\u00f5ue osutuda hoopis eba\u00f5iglaseks. Kaasautoritel peab olema v\u00f5imalus soovi korral esineda oma nime all ja saada tunnustust oma panuse eest.<\/p>\n\n\n\n<p>Kogukonnap\u00f5hise osalusuuringu eetilised p\u00f5him\u00f5tted, mida v\u00f5iks rakendada ka osalus-tegevusuuringus, on s\u00f5nastatud n\u00e4iteks j\u00e4rgmiselt (Centre for Social Justice and Community Action and NCCPE, vt Banks jt 2019).<\/p>\n\n\n\n<p>I. Vastastikune lugupidamine<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Uuringus osalejad lepivad \u00fchiselt kokku, mida vastastikune lugupidamine uuringus t\u00e4hendab. <\/li>\n\n\n\n<li>Osalejad on valmis teisi kuulama ja inimeste erinevaid vaateid, kogemusi ja teadmisi aktsepteerima, tunnistades nende v\u00e4\u00e4rtust uurimuse jaoks.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>II. V\u00f5rdsus ja kaasamine<\/p>\n\n\n\n<p>Erineva tausta ja identiteediga inimesi julgustatakse ja neile luuakse v\u00f5imalused uurimust juhtida ja kujundada ning selles osaleda, sealhulgas:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>otsides aktiivselt v\u00f5imalusi, et haarata kaasa inimesi, kelle h\u00e4\u00e4lt ignoreeritakse; <\/li>\n\n\n\n<li>vastustades diskrimineerivaid ja r\u00f5huvaid hoiakuid ja k\u00e4itumist; <\/li>\n\n\n\n<li>tagades informatsiooni, kohtumiskohtade ja aruteluvormide ligip\u00e4\u00e4setavuse k\u00f5igile.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>III. Demokraatlik osalemine<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5igile osalejatele tuleb luua v\u00f5imalused t\u00e4hendusrikkaks panustamiseks otsuste tegemisse ja uurimisprotsessi teistesse aspektidesse, arvestades nende oskusi, huve ja vajadusi.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Uurimuses osalejate erinevat staatust ja v\u00f5imu teadvustatakse ja selle \u00fcle arutletakse eesm\u00e4rgiga saavutada v\u00f5rdsemalt jagatud v\u00f5im.<\/li>\n\n\n\n<li>Suheldakse k\u00f5igile arusaadavas keeles, sh korraldatakse t\u00f5lge, kui seda on vaja. <\/li>\n\n\n\n<li>Kasutatakse osalemist v\u00f5imaldavaid uurimismeetodeid, mis loovad, jagavad ja arendavad erinevaid oskusi ja ekspertsust.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>IV. Aktiivne \u00f5ppimine<\/p>\n\n\n\n<p>Uurimisprotsessi tuleb k\u00e4sitleda vastastikuse \u00f5ppimise v\u00f5imalusena, mille k\u00e4igus<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>luuakse ruumi ja aega reflekteerimiseks nii individuaalselt kui ka \u00fchiselt;<\/li>\n\n\n\n<li>pakutakse k\u00f5igile osalejatele v\u00f5imalust \u00f5ppida \u00fcksteiselt ja jagada oma taipamisi laiema auditooriumiga; <\/li>\n\n\n\n<li>jagatakse vastutust uurimistulemuste t\u00f5lgendamise ja nende rakendamise eest.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>V. Muutuse saavutamine<\/p>\n\n\n\n<p>Uuring peaks looma positiivseid muutusi inimeste ja kogukondade jaoks, sealhulgas<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>algatatakse arutelusid positiivse muutuse \u00fcle, olgu see seotud keskkonna j\u00e4tkusuutlikkuse, inimeste vajaduste v\u00f5i vaimse heaoluga. Tuleb olla avatud v\u00f5imalusele, et muutuse t\u00e4pne olemus ei pruugi olla ette m\u00e4\u00e4ratud;<\/li>\n\n\n\n<li>v\u00e4\u00e4rtustatakse mitte ainult uurimistulemusi, vaid ka \u00f5ppimisprotsessi ning osalejatele kasulikke tulemusi;<\/li>\n\n\n\n<li>positiivne muutus seatakse eesm\u00e4rgiks igal uurimuse etapil.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>VI. Kollektiivsed tegevused<\/p>\n\n\n\n<p>Muutuste saavutamiseks peavad \u00fcksikisikud ja grupid tegutsema koos.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>M\u00e4\u00e4ratletakse partnerite erinevatest vajadustest tulenevad \u00fchised ja \u00fcksteist t\u00e4iendavad eesm\u00e4rgid.<\/li>\n\n\n\n<li>T\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja jagatud visioon, mis edendab teadmiste ja v\u00f5imu v\u00f5rdsemat jaotumist ning toetab sotsiaalset \u00f5iglust.<\/li>\n\n\n\n<li>Teadvustatakse ja leitakse viise, kuidas t\u00f6\u00f6tada vastuoluliste huvide ja \u00f5igustega gruppide vahel.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>VII. Isiklik v\u00e4\u00e4rikus<\/p>\n\n\n\n<p>Osalejad<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>k\u00e4ituvad ausalt ja l\u00e4bipaistvalt;<\/li>\n\n\n\n<li>j\u00e4rgivad kogukonnap\u00f5hise osalusuuringu eetilisi p\u00f5him\u00f5tteid;<\/li>\n\n\n\n<li>esitavad uurimistulemused korrektselt ja ausalt;<\/li>\n\n\n\n<li>on avatud v\u00e4ljakutsetele, muutustele ja konfliktidega t\u00f6\u00f6tamisele.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d4fba90d-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d4fba90d-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d4fba90d-collapse\"><a>N\u00e4ited osalus-tegevusuuringu rakendamisest<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d4fba90d-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d4fba90d-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><strong>Eluloot\u00f6\u00f6 metoodika piloteerimine Eesti asendushoolduses (n\u00e4ide Judit Str\u00f6mpli osalus-tegevusuuringust)<\/strong> <strong>\u00a0<\/strong> <br><br>Osalus-tegevusuuring sobis h\u00e4sti seni piisava t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4nud teemade k\u00e4sitlemiseks Eesti asendushoolduses, sest v\u00f5imaldas koos laste ja hooldajatega katsetada ning hinnata v\u00f5tteid, mis toetavad laste identiteeti ja toovad esile nende isiklikke kogemusi. Idee testida osalus-tegevusuuringus just eluloot\u00f6\u00f6 metoodikat tekkis 2020. aastal MT\u00dc Oma Pere seminaridel. Ingrid Sindi (2021) oli juba oma doktorit\u00f6\u00f6s asunud uurima asendushoolduse praktikat ning viise laste identiteedi toetamiseks. Eluloot\u00f6\u00f6 metoodika (Rose, 2012, 2017) sobis nende eesm\u00e4rkide jaoks h\u00e4sti, kuna selles keskendutakse lapse mineviku m\u00f5testamisele ja enesehinnangu t\u00f5stmisele. <br><br>Eesti asenduskodudes p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu k\u00fcll laste materiaalsete ja hariduslike vajaduste rahuldamisele, kuid ei suudeta toetada nende identiteedi sihip\u00e4rast arendamist. Paljud asendushooldusel olevad lapsed ei tea oma p\u00e4ritolu ega minevikus\u00fcndmusi, v\u00f5i kui teavad, siis puudub v\u00f5imalus nende \u00fcle arutada. Levinud on arvamus, et aeg ravib k\u00f5ik haavad\u00a0 ja vanu haavu ei maksa lahti kiskuda. Sellest l\u00e4htuvalt on laste minevik reeglina tabuteema. Minevikuteemade v\u00e4ltimine v\u00f5ib aga suurendada trauma m\u00f5ju. Eluloot\u00f6\u00f6 aitab tundlikult k\u00e4sitleda ja m\u00f5testada lapse minevikku, pakkudes m\u00e4ngulisi ja toetavaid tegevusi. See vabastab lapse s\u00fc\u00fctundest ning v\u00f5imaldab tal suunata pilgu tulevikku. <br><br>Metoodika piloteerimiseks alustati 2020. aastal koost\u00f6\u00f6d asenduskodude ja hooldusperedega ning korraldati veebiseminare. Laste ja hooldajatega kohtuti regulaarselt, et testida tegevusi, mis keskendusid lapse enesehinnangu ja narratiivsete oskuste arendamisele. Lisaks koostati \u201eElulooraamat\u201c, mis aitab lapsel tegeleda oma mineviku, oleviku ja tuleviku teemadega. <br><br>Eluloot\u00f6\u00f6 tegevuste testimises osalesid lapsed ja hooldajad kaasuurijatena, kellega koos planeerisime, viisime l\u00e4bi ning hindasime igat metoodikas pakutud tegevust. Kohtumiste tulemused n\u00e4itasid, et laste enesev\u00e4ljendusoskused paranesid ning hooldajad hindasid metoodika pakutud tuge. Piloteerimisega loodi alused eluloot\u00f6\u00f6 metoodika s\u00fcstemaatiliseks kasutamiseks Eesti asendushoolduses. <br><br>Osalus-tegevusuuringu esimeses etapis planeerisime metoodika testimist koos MT\u00dc Oma Pere liikmetega; sellele j\u00e4rgnes testimise esimene etapp, mille k\u00e4igus toimusid kohtumised laste ja hooldajatega. Osalejad reflekteerisid ja hindasid tegevust regulaarselt ning planeerisid j\u00e4rgmist etappi. Uuringu j\u00e4rgmisel etapil koostasime elulooraamatu ning l\u00f5ime koolituskava elulooraamatu ja eluloot\u00f6\u00f6 metoodika kasutajatele. Kolmandal etapil piloteerisime koolituskava, st viisime l\u00e4bi koolituse asenduskodude t\u00f6\u00f6tajate, hooldusperede ja lastekaitset\u00f6\u00f6tajate hulgas, hindasime selle efektiivsust ning arendasime koolituskava edasi, et pakkuda seda laiemale huviliste ringile. Terve protsess kestis kolm aastat. <br><br>Metoodika rakendamiseks on vaja seadusandlikke muudatusi ning j\u00e4rjepidevat koost\u00f6\u00f6d. Protsess j\u00e4tkub, et eluloot\u00f6\u00f6 saaks osaks Eesti asendushoolduse s\u00fcsteemist. <br><br>Loe l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/elulootoo-metoodika-piloteerimine-eesti-asendushooldusel-olevate-laste-identiteedi-toetamiseks-osalus-tegevusuuring\/\">siit<\/a>. <strong>\u00a0<\/strong><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><strong>Liikuma Kutsuv Kool kui tegevusuuring (n\u00e4ide Marko Uibu l\u00e4biviidud tegevusuuringust)<\/strong> <strong>\u00a0<\/strong> <br><br>Liikuma Kutsuva Kooli programm, mis 2025. aastaks on tegutsenud \u00fcheksa aastat ning j\u00f5udnud 212 kooli, s\u00fcndis Tartu \u00dclikooli liikumislabori teadlaste murest laste ja noorte v\u00e4heneva liikumisaktiivsuse p\u00e4rast. <br><br>Teadusuuringud j\u00f5udsid j\u00e4rjepidevalt tulemuseni, et laste liikumisaktiivsuse n\u00e4itajad on v\u00e4ga madalad ning olukord halveneb \u00fcha. Samas ei olnud Eestisse sobivaid ning enda t\u00f5husust t\u00f5estanud programme v\u00f5i sekkumisi kuskilt v\u00f5tta. Muutuste tegemiseks vajalikud ekspertteadmised olid aga inimestel, kes seni ei olnud aktiivselt koost\u00f6\u00f6d teinud.<br><br>Programmi p\u00f5him\u00f5tted ja esialgne \u00fclesehitus t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja transdistsiplinaarses koost\u00f6\u00f6s, kus osalesid tervise- ja sporditeadlased, sotsiaalteadlased ja hariduseksperdid.<br><br>Programmi alustati k\u00fcmne pilootkooliga, mille esindajatega koos m\u00f5eldi v\u00e4lja lahendusi ning j\u00e4lgiti nende rakendamist. T\u00dc arendustiim tegi regulaarselt eri t\u00fc\u00fcpi uuringuid (vaatlused, kohtumised-t\u00f6\u00f6toad, kvantitatiivsed k\u00fcsitlused, liikumisaktiivsuse m\u00f5\u00f5tmised jne) ning anal\u00fc\u00fcsis olemasolevaid andmeid, et leida koolidele sobivaimad sekkumised ning v\u00f5imalused nende elluviimiseks. Samuti t\u00f5id teadlased programmi olemasoleva teadusliku teadmise eri sekkumiste t\u00f5hususest, mida oli rakendatud ja uuritud v\u00e4ljaspool Eestit. Eri osapooled, sh programmi rakendajad koolides panustasid programmi p\u00f5hielementide arendamisse, lahenduste leidmisse ning nende tutvustamisse. <br><br>Kohe sai selgeks, et koolid ning nende v\u00f5imalused ja piirangud on v\u00e4ga erinevad, mist\u00f5ttu k\u00f5igile sobivat \u00fchetaolist sekkumist ei saa luua. Tegevusuuringus oli teadlaste \u00fclesanne k\u00f5ige paremini toimivaid praktikaid koguda, anal\u00fc\u00fcsida ning edasi jagada. Programmi rakendamisel koolides on v\u00e4lja joonistunud t\u00f5husaimad lahendused, nagu aastaringne \u00f5uevahetund v\u00f5i j\u00e4rjestikuse istumise katkestamiseks ainetunnis \u00f5petajatele oskuste ja toe pakkumine. \u00dcheksa aastat kestnud tegevusuuring on v\u00f5imaldanud leida programmi jaoks sobiva disaini ja raamistiku, mis toetab koolide autonoomiat ning tegevuste kestlikkust. <br><br>Programmi disainist ja \u00fcldp\u00f5him\u00f5tetest loe Mooses jt (2021) ja <a href=\"http:\/\/www.liikumakutsuvkool.ee\/\">Liikuma Kutsuva Kooli kodulehelt<\/a>. \u00a0<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><strong>Uuringuprotsessis osaluse tagamine Ukraina p\u00f5genike uuringu n\u00e4itel (n\u00e4ide Praxise uuringust)<\/strong> <strong>\u00a0<\/strong> <br><br>M\u00f5ttekoda Praxis viis l\u00e4bi osalus-tegevusuuringu Ukraina p\u00f5genike eluolu tundma\u00f5ppimiseks. Praxise t\u00f6\u00f6tajad m\u00e4\u00e4ratlesid uurimuse eesm\u00e4rgi ja esialgsed uurimisk\u00fcsimused, mida kasutati Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike seas levitatavas uuringukutsungis. <br><br>Kuna eesm\u00e4rk oli pakkuda p\u00f5genikele osalust mitte ainult uurimissubjektina, vaid ka aktiivsete kaast\u00f6\u00f6tajatena, otsiti uurimusse juhtiv kaasuurija. See pidi olema inimene, kes kas on ise s\u00f5jap\u00f5genik v\u00f5i on tihedas kontaktis s\u00f5jap\u00f5genike kogukonnaga, valdab ukraina keelt ning kellel on samas ka kogemus intervjuude l\u00e4biviimise, koosloomemeetodite ja sotsiaalteadusliku uurimist\u00f6\u00f6 alal. Kui leiti sobiv uurija, siis tema aitas edasi otsida uuringusse ka teised osalejad. <br><br>K\u00f5igile uuringus osalejatele anti kaasuurija roll, mis t\u00e4hendas, et nad osalesid juba uurimuse planeerimisel. Eesm\u00e4rk oli s\u00f5nastada l\u00f5plikud uurimisk\u00fcsimused viisil, mis aitaks t\u00f5epoolest avada Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike jaoks k\u00f5ige olulisemaid teemasid elust Eestis. Selleks kasutati erinevaid koosloome meetodeid. <br><br>Lisaks uurimisk\u00fcsimuste koostamisele osalesid p\u00f5genikud ka andmete kogumisel ja anal\u00fc\u00fcsimisel. Nad viisid l\u00e4bi intervjuusid \u00fcksteisega, kusjuures intervjuude struktuur ja k\u00fcsimused lepiti enne \u00fchiselt kokku. Andmestik koosnes osalejate tehtud intervjuudest, aga ka arutelude ja koosloome t\u00f6\u00f6tubade m\u00e4rkmetest. <br><br>Andmeid anal\u00fc\u00fcsisid samuti kaasuurijad. Anal\u00fc\u00fcsiprotsessi toetamiseks t\u00f6\u00f6tati \u00fchiselt v\u00e4lja p\u00f5him\u00f5tted, mille alusel anal\u00fc\u00fcs toimus. Kaasuurijad lugesid esmalt andmeid iseseisvalt, seej\u00e4rel arutasid v\u00e4ikestes r\u00fchmades, mida nad materjalidest m\u00e4rkasid, ning l\u00f5puks arutleti suuremates r\u00fchmades. Sellisel viisil kujunesid v\u00e4lja olulised koodid, mis hiljem grupeeriti kategooriatesse. <br><br>Uuringu tulemuste p\u00f5hjal koostati ettepanekud poliitikakujundajatele. \u00a0<br><br>Vaata <a href=\"https:\/\/praxis.ee\/uploads\/2025\/01\/Barriers%20to%20a%20fulfilling%20life%20report%20-%20eng.pdf\">uurimuse raportit<\/a> (Popkova jt, 2024). \u00a0 \u00a0<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5d4fba919-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5d4fba919-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5d4fba919-collapse\"><a>Kasutatud kirjandus<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5d4fba919-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5d4fba919-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Arnull, E. ja Kanjilal, M, (2024). Reflecting on community development research: how peer researchers influence and shape community action projects. <em>Community Development Journal, <\/em>59(1), 12\u201329. doi:10.1093\/cdj\/bsac013<\/p>\n\n\n\n<p>Banks, S., Hart, A., Pahl, K. ja Ward, P. (2019). Co-producing research: A community development approach. Sarah Banks, Angie Hart, Kate Pahl and Paul Ward (toim). <em>Co-Producing Research: A community development approach, <\/em>1\u201318. Policy Press. doi:10.51952\/9781447340775.ch001<\/p>\n\n\n\n<p>Bonney, R., Ballard, H., Jordan, R., McCallie, E, Phillips, T., Shirk, J., Wilderman, C. C. (2009). P<em>ublic Participation in Scientific Research: Defining the Field and Assessing Its Potential for Informal Science Education<\/em>. Center for Advancement of Informal Science Education (CAISE).<\/p>\n\n\n\n<p>Bradbury, H. (2015). <em>The SAGE Handbook of Action Research.<\/em>\u00a0London: SAGE Publications.<\/p>\n\n\n\n<p>Chambers, R. (2017). <em>Can We Know Better? Reflections for Developmen<\/em>t. Rugby: Practical Action Publishing.<\/p>\n\n\n\n<p>Chevalier, J. M., &amp; ja Buckles, D. J. (2019). <em>Participatory Action Research. Theory and Methods for Engaged Inquiry. 2nd\u00a0ed.<\/em>\u00a0London &amp; New York, Routledge.<\/p>\n\n\n\n<p>Cornish, F., Breton, N., Moreno-Tabarez, U., Delgado, J., Rua, M., de-Graft Aikins, A., &amp; ja Hodgetts, D. (2023a). Participatory Action Research. <em>Nature Reviews Methods Primers 3(34), doi:10.1038\/s43586-023-00214-1<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Cornish, F., Peltzer, S., &amp; Campbell, C. (2023b). Reflections on reflexivity in participatory action research. <em>Action Research Journal.<\/em>\u00a0doi:10.1177\/14767503221102245.<\/p>\n\n\n\n<p>Gergen, K. J. (2003). Action research and the orders of democracy. <em>Action Research<\/em>, 1(1), 39\u201356. doi:10.1177\/14767503030011004<\/p>\n\n\n\n<p>Kemmis, S., &amp; ja McTaggart, R. (2000). Participatory Action Research. Denzin, N. &amp; Lincoln, Y. (toim.), <em>Handbook of Qualitative Research<\/em>\u00a0(2. tr), 567\u2013605. London: SAGE Publications.<\/p>\n\n\n\n<p>Kemmis, S., McTaggart, R., &amp; ja Nixon, R. (2014). <em>The Action Research Planner. Doing Critical Participatory Action Reseach<\/em>. Springer.<\/p>\n\n\n\n<p>Key, K. D., Furr-Holden, D., Lewis, E. Y., Cunningham, R., Zimmerman, M. A., Johnson-Lawrence, V. ja Selig, S. S. (2019). The Continuum of Community Engagement in Research: A Roadmap for Understanding and Assessing Progress. <em>Progress in Community Health Partnerships: Research, Education, and Action<\/em>, 13(4), 427\u2013434 doi:10.1353\/cpr.2019.0064\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Leavy, P. (2022). <em>Research design: Quantitative, qualitative, mixed methods, arts-based, and community-based participatory research approaches<\/em>. New York, Guilford publications.<\/p>\n\n\n\n<p>McIntyre, A. (2008). <em>Participatory Action Research<\/em>. Los Angeles: SAGE Publications.<\/p>\n\n\n\n<p>Popkova, K., Kendrali, E., Lobanova, K., Karpenkova, K., Olkhovska, M., Tiora, V., &amp; ja Rakytska, I. (2024).<em>\u00a0The barriers to a fulfilling life in Estonia for Ukrainian women displaced by Russian-Ukrainian war: Insights from a feminist participatory action research study. <\/em>Tallinn, Estonia: Praxis Think Tank.<\/p>\n\n\n\n<p>Rose, R. (2012). <em>Life Story Therapy with Traumatized Children. A model for Practice<\/em>. London and Philadelphia: Jessica Kingsley Publishers.<\/p>\n\n\n\n<p>Rose, R. (toim) (2017<em>). Innovative Therapeutic Life Story Work. Developing Trauma-informed Practice for Working with Children, Adolescents and Young Adults<\/em>. London and Philadelphia: Jessica Kingsley Publisher.<\/p>\n\n\n\n<p>Sindi, I. (2021). <em>Discursive Practices of Child Institutional Substitute Care. Experience from an Ethnographic Research\u00a0in SOS Children`s Village Estonia (Laste institutsionaalse asendushoolduse diskursiivsed praktikad: etnograafial p\u00f5hinev uuringukogemus SOS Eesti Lastek\u00fclas)<\/em>, Tallinna \u00dclikool.<\/p>\n\n\n\n<p>Str\u00f6mpl, J. (2006). Tegevusuuringu kasutamisest sotsiaalt\u00f6\u00f6 uurimises. <em>Sotsiaalt\u00f6\u00f6,<\/em>\u00a05, 45\u201348.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Marko UibuJudit Str\u00f6mplMerle LinnoDagmar NarussonKadi Kass 2025 Osalus-tegevusuuring on teaduslik metodoloogia, milles uurijad ja uuringus osalejad teevad koost\u00f6\u00f6d, et m\u00e4\u00e4ratleda uurimisprobleeme, luua uusi teadmisi ning leida ja rakendada lahendusi. Osalus-tegevusuuring ei ole kindel meetodite kogum, vaid laiem l\u00e4henemisviis teadusuuringutele, mis &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1088","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1088","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1088"}],"version-history":[{"count":29,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1088\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2284,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1088\/revisions\/2284"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1088"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}