{"id":1085,"date":"2025-08-27T13:29:48","date_gmt":"2025-08-27T10:29:48","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/?page_id=1085"},"modified":"2025-08-27T16:13:00","modified_gmt":"2025-08-27T13:13:00","slug":"skeemid-ja-diagrammid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/skeemid-ja-diagrammid\/","title":{"rendered":"Skeemid ja diagrammid"},"content":{"rendered":"<p><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><strong>Toomas Saarsen<br>2025<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kirjeldavat teksti koostades on oluline, et info oleks esitatud lihtsalt ja selgelt. Head teksti on lugejal lihtne lugeda ja ta saab k\u00e4tte olulised faktid ja seosed, mida kirjutaja on soovinud edastada. J\u00e4rgnevalt vaatleme, millal v\u00f5iks kasutada lihtsaid jooniseid (skeemid) v\u00f5i diagramme (t\u00e4psemad joonised).<\/p>\n\n\n\n<p>Diagramme on kasulik lisada tekstidele, mis kirjeldavad palju fakte ja seoseid sisaldavaid keerulisi s\u00fcsteeme. Keskseks teemaks on siin struktuuri esitamine \u2013 kirjutajal on tekkinud s\u00fcsteemne pilt, mida ta soovib lugejale n\u00e4idata. Suurema ja keerukama struktuuri edastamine ainult teksti abil v\u00f5ib olla liiga mahukas (Larkin jt, 1987). Samuti ei saa olla kindel, et lugejad suudavad mahuka teksti p\u00f5hjal kokku panna tervikliku pildi, n\u00e4iteks v\u00f5ivad nad seostada (v\u00f5i seostamata j\u00e4tta) erinevaid fakte. Samuti v\u00f5ivad erinevad lugejad m\u00f5ista teksti erinevalt ja saada kokku erineva kujutluse samast keerulisest s\u00fcsteemist.<\/p>\n\n\n\n<p>Diagrammid aitavad muuta info lugejale visuaalselt selgemaks ja h\u00f5lpsamini m\u00f5istetavaks, sest lugeja ei pea edastatavat struktuuri teksti p\u00f5hjal ise koostama. Diagrammid ei asenda siin teksti, vaid muudavad selle lugejale arusaadavamaks ning v\u00f5imaldavad v\u00e4hendada faktide ja seoste kirjeldamisega seotud teksti mahtu.<\/p>\n\n\n\n<p>Diagrammid aitavad infot anal\u00fc\u00fcsida. Faktide loendit vaadates saab n\u00e4iteks paremini aru, kas info on terviklik (nt kas midagi on puudu v\u00f5i esitatud dubleerivalt). Faktidevaheliste seoste kontrollimine v\u00f5ib tuua esile uusi seoseid, millega ei ole algselt arvestatud, v\u00f5i avastada seoste kirjeldamisel tehtud vigu. Inimene m\u00e4rkab kergesti otseseid seoseid, kuid mitme seose v\u00f5i seoste ahela kaudu tekkivaid kaudseid seoseid on raske n\u00e4ha. Seega toob diagramm visuaalselt v\u00e4lja seoste ahelad, aidates lugejal neid paremini m\u00f5ista.<\/p>\n\n\n\n<p>Praktikas kasutatakse erinevat t\u00fc\u00fcpi diagramme, muu hulgas n\u00e4iteks j\u00e4rgmisi:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>olekudiagramm s\u00fcsteemi seisundite muutumise n\u00e4itamiseks;<\/li>\n\n\n\n<li>Gantti diagramm projekti ressursi ja ajakava planeerimiseks;<\/li>\n\n\n\n<li>klassidiagramm objektide staatiliste seoste n\u00e4itamiseks;<\/li>\n\n\n\n<li>protsessidiagramm s\u00fcsteemi tegevuste ajatelje ja konteksti t\u00e4pseks n\u00e4itamiseks;<\/li>\n\n\n\n<li>Venni diagramm faktide \u00fchisosade n\u00e4itamiseks;<\/li>\n\n\n\n<li>puustruktuur faktide jagunemise n\u00e4itamiseks;<\/li>\n\n\n\n<li>m\u00f5ttekaart erinevate teemade (m\u00f5tete) s\u00fcstematiseerimiseks;<\/li>\n\n\n\n<li>kalaluu-diagramm s\u00fcsteemi m\u00f5jutavate tegurite s\u00fcstematiseerimiseks.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Tutvume j\u00e4rgnevalt m\u00f5ne lihtsa diagrammiga, mis v\u00f5ivad olla kasulikud uuringuga seotud info kirjeldamisel. Neid diagramme nimetatakse ka v\u00f5rkdiagrammideks, sest nende struktuur sarnaneb v\u00f5rguga.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>V\u00e4\u00e4rtusahel<\/strong> on diagramm tegevuste s\u00fcstematiseerimiseks, et n\u00e4idata nende j\u00e4rgnevust. N\u00e4iteks saab v\u00e4\u00e4rtusahelana esitada uuringu olulised etapid.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kontekstidiagramm<\/strong> n\u00e4itab \u00fche objektiga otseselt seotud fakte. N\u00e4iteks saab kontekstidiagrammil n\u00e4idata, millised tegurid uuringut m\u00f5jutasid. \u00a0<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Andmevoodiagramm<\/strong> n\u00e4itab, kuidas andmed tegevuste (ka s\u00fcsteemide) vahel liiguvad.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb778071-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb778071-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb778071-collapse\"><a>Tegevuste j\u00e4rgnevuse esitamine v\u00e4\u00e4rtusahelal<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb778071-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb778071-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>V\u00e4\u00e4rtusahel n\u00e4itab, kuidas olulised tegevused \u00fcksteisele j\u00e4rgnevad \u2013 milliseid samme on vaja astuda tulemuse saavutamiseks (Gereffi jt, 2011). N\u00e4iteks saame v\u00e4\u00e4rtusahela abil n\u00e4idata, kuidas uuring l\u00e4bi viidi, v\u00f5i tuua v\u00e4lja olulised tegevused mingil ajaperioodil.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4\u00e4rtusahel n\u00e4itab tegevuste j\u00e4rjestust ajateljel (tavaliselt suunaga vasakult paremale, st vasakul olevad tegevused tehakse enne parempoolseid). Kui m\u00f5ned tegevused toimuvad \u00fchel ajal, n\u00e4idatakse neid vertikaalteljel samas positsioonis.<\/p>\n\n\n\n<p>Joonisel 1.1 toodud diagrammil on n\u00e4idatud kvalitatiivse uuringu tegevused. Kuna tegemist on \u00fcldiste tegevustega, v\u00f5ime neid nimetada uuringu etappideks.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"430\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.1-1024x430.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1543\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.1-1024x430.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.1-300x126.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.1-768x323.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.1.jpg 1081w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><strong>Joonis 1.1.<\/strong> Uuringu etappide visualiseerimine v\u00e4\u00e4rtusahelal kvalitatiivuuringu n\u00e4itel<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>V\u00e4\u00e4rtusahelalt on n\u00e4ha, et uuringut alustati tegevusega \u201eValimi moodustamine\u201c. Sellele j\u00e4rgnes andmete kogumine, kus kasutati paralleelselt kolme erinevat meetodit: \u201eFookusgrupi intervjuud\u201c, \u201eIndividuaalintervjuud\u201c ja \u201eVaatlus\u201c. Neile j\u00e4rgnesid \u201eAndmete anal\u00fc\u00fcs\u201c ja \u201eTulemuste t\u00f5lgendamine\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>Selleks et v\u00e4\u00e4rtusahelal esitatud tegevuste j\u00e4rgnevust oleks lihtsam j\u00e4lgida, kasutatakse sageli ka nooli (joonis 1.2), mis aitavad ajatelje struktuuri paremini m\u00f5ista.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"434\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.2-1024x434.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1544\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.2-1024x434.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.2-300x127.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.2-768x325.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.2.jpg 1105w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><strong>Joonis 1.2.<\/strong> Uuringut kirjeldav v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00fc\u00fcpi diagramm, millel on nooltega r\u00f5hutatud tegevuste j\u00e4rgnevus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Vahel on vaja n\u00e4idata, et tegevused korduvad ehk on ts\u00fcklilised. See t\u00e4hendab, et tegevuste ahelat ei tehta l\u00e4bi ainult \u00fcks kord, vaid see ts\u00fckkel kordub (ja pidevalt). Sellisel juhul saame seda n\u00e4idata tegevuste kujundite ja ajatelje suuna muutmisega. <\/p>\n\n\n\n<p>Joonisel 1.3 on n\u00e4ha Demingi ringi \u00fcldine skeem (Nasution, 2006). Siin moodustavad nooled graafiliselt ringi ja tegevuste ajatelg on samuti ring \u2013 see visualiseerib, et tegevusi tehakse ts\u00fckliliselt.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"699\" height=\"690\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.3.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1545\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.3.jpg 699w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.3-300x296.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 699px) 100vw, 699px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><strong>Joonis 1.3.<\/strong> Diagrammi n\u00e4ide, mis visualiseerib tegevuste kordumist ehk ts\u00fcklilisust (Demingi ring \u2013 ts\u00fckkel)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Kui on vaja ajatelge \u00fcksikasjalikumalt n\u00e4idata ja tegevuste kohta rohkem infot lisada, on parem valik protsessidiagramm (Dumas jt, 2018).<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb77807d-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb77807d-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb77807d-collapse\"><a>N\u00e4ited l\u00f5put\u00f6\u00f6dest \u2013 ajatelg<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb77807d-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb77807d-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/2a602ce9-db91-4e11-80ae-ded2d7cdf74a\/content\">Kadi Palla (2024) magistrit\u00f6\u00f6 \u201eLaste ja noorte vaimse tervise ja heaolu edendus ning vaimset tervist ohustavate riskide ennetamine Eestis: ekspertide vaade\u201c<\/a><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"458\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.4-1024x458.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1547\" style=\"width:1024px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.4-1024x458.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.4-300x134.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.4-768x343.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.4.jpg 1204w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><em><strong>Joonis 1.4.<\/strong> Laste ja noorte vaimse tervise ennetusvaldkonna areng Eestis (loodud teooriaosa p\u00f5hjal, Palla 2024: 23)<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Kadri Palla (2024: 23) on lisanud enda koostatud diagrammile j\u00e4rgmise selgitava teksti:<\/p>\n\n\n\n<p>\u201e2013. aastal loodi Eestis esimesed laste vaimse tervise keskused, pakkudes lastele ja nende peredele vajalikku tuge, keskendudes sh varajasele sekkumisele ja ennetusele. Samal aastal v\u00f5eti vastu p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse muudatus, mis s\u00e4testab ps\u00fchholoogi teenuse pakkumise koolides. 2015. aastal t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja laste vaimse tervise teenuste kontseptsioon, eesm\u00e4rgiga laste<\/p>\n\n\n\n<p>vaimse tervise valdkonna hetkeseisust \u00fclevaade saada, valdkonna kitsaskohad v\u00e4lja selgitada ning t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja efektiivne s\u00fcsteem laste vaimse tervise teenuste pakkumiseks (M\u00e4gi jt, 2015).\u201c<em><\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Diagrammi elemendid on lihtsasti hoomatavad ja eraldi graafiliste elementide selgitust ehk notatsiooni esitada ei ole vaja. Kesksel kohal on lineaarne ajatelg, millel on ringidega r\u00f5hutatud aastaarvud. Ristk\u00fclikutes esitatud valdkonna olulised tegevused\/s\u00fcndmused on seotud aastatega. Lisatud tekst on suhteliselt pikk, diagramm lisab sellele tunnetuse ajateljest \u2013 kuidas valdkond on ligi k\u00fcmne aasta jooksul arenenud.<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/858238eb-38f8-4fae-9ff5-b9576a3924e8\/content\">Simone Eelmaa (2024) doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe social categorization of sexual abuse\u201c (\u201eSeksuaalse v\u00e4\u00e4rkohtlemise \u00fchiskondlik m\u00e4\u00e4ratlus\u201d)<\/a><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"581\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.5-1024x581.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1550\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.5-1024x581.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.5-300x170.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.5-768x436.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/1.5.jpg 1400w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><em><strong>Joonis 1.5.<\/strong> Diagramm uurimuste ajalise j\u00e4rgnevuse esitamiseks (diagramm on koostatud 2. peat\u00fcki p\u00f5hjal, Saarsen 2025)<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Diagrammi selgitav tekst:<\/p>\n\n\n\n<p><em>Doktorit\u00f6\u00f6 teostati aastatel 2020\u20132024. T\u00f6\u00f6 algas foorumite andmete anal\u00fc\u00fcsiga (uuring 1), mille tulemusena selgusid ohvri stereot\u00fc\u00fcbid. J\u00e4rgmised foorumite andmetel p\u00f5hinevad uuringud (uuringud 3 ja 4) keskendusid foorumi lugejate vastustest tulenevalt \u00fcldsuse arusaamadele seksuaalsest v\u00e4givallast. Paralleelselt koguti fookusgruppides infot lapsevanematelt (uuringud 2 ja 5). Nendes uuringutes keskenduti riskidele \u2013 kuidas ohte tajutakse ja nendega toime tullakse. Avaldatud artiklid koondati doktorit\u00f6\u00f6ks, mis kaitsti aastal 2024<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p>Diagrammil on n\u00e4idatud j\u00e4rgmine teave.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>V\u00e4\u00e4rtusahela alumises servas on ajatelg, mis n\u00e4itab t\u00f6\u00f6 teostamise ajavahemikku.<\/li>\n\n\n\n<li>Uuringud on grupeeritud punktiirjoonega kahte r\u00fchma vastavalt andmete kogumise meetodile. R\u00fchmade nimed on punktiirjoone vasakul \u00fclemises servas.<\/li>\n\n\n\n<li>Doktorit\u00f6\u00f6 koostamine (\u201eDoktorit\u00f6\u00f6\u201c) on n\u00e4idatud eraldi ja k\u00f5ik alamosad on grupeeritud punktiirjoonega tervikuks. Doktorit\u00f6\u00f6 pealkiri on selle grupi nimeks.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb778083-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb778083-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb778083-collapse\"><a>Seoste esitamine kontekstidiagrammi abil<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb778083-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb778083-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Kontekstidiagrammiga (Li jt, 2009) saab n\u00e4idata mingi olulise fakti konteksti ehk seda, milliste teiste faktidega on konkreetne fakt seotud. N\u00e4iteks saame n\u00e4idata, millises andmekeskkonnas uuringut l\u00e4bi viidi (mis oli uuringu sisendiks ja v\u00e4ljundiks), mis moodustab uuringu andmekonteksti. Samuti saab kontekstidiagrammil kajastada ka muud t\u00fc\u00fcpi fakte. N\u00e4iteks saab sarnaselt n\u00e4idata, kes mingil \u00fcritusel osalesid (\u00fcrituse osalejate kontekst). Kui v\u00e4\u00e4rtusahelal olid toodud \u00fchte t\u00fc\u00fcpi faktid (tegevused), siis kontekstidiagrammidel on faktid pigem erinevad \u2013 keskne fakt erineb seda \u00fcmbritsevatest faktidest.<\/p>\n\n\n\n<p>Joonisel 2.1 esitletud diagrammi keskmes on uuring (n\u00e4idatud ringiga). Seda \u00fcmbritsevates ristk\u00fclikutes on n\u00e4idatud, milliseid andmeid uuringu k\u00e4igus koguti (nooled andmetest uuringusse) ja millised andmed esindavad uuringu tulemusi (nooled uuringust andmetesse).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"856\" height=\"557\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2.1.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1552\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2.1.jpg 856w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2.1-300x195.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2.1-768x500.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 856px) 100vw, 856px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><strong>Joonis 2.1.<\/strong> Diagrammi n\u00e4ide, mis visualiseerib uuringu andmekonteksti<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Iga diagrammi juurde kuulub graafiliste elementide selgitus ehk notatsioon, mis asub praegusel juhul diagrammi paremas allnurgas. Notatsioon selgitab, mida diagrammil kasutatud kujundid ja s\u00fcmbolid t\u00e4hendavad. T\u00e4nu notatsioonile saab lugeja aru, kuidas diagrammi lugeda ja t\u00f5lgendada.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui diagrammil on vaja n\u00e4idata rohkem detaile, saab kasutada erinevaid visuaalseid vahendeid, n\u00e4iteks v\u00e4rve, mustreid ja eri j\u00e4medusega jooni. Joonisel 2.2 on diagramm, kus on v\u00e4rvidega n\u00e4idatud andmete t\u00fc\u00fcp ja formaat: arvulised andmed on punased, tekstilised andmed rohelised ja helisalvestused sinised. V\u00e4rvid annavad kvantitatiivse pildi sellest, kui palju kasutati uuringus tekstilisi ja arvulisi andmeid.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"858\" height=\"582\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2.2.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1554\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2.2.jpg 858w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2.2-300x203.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2.2-768x521.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 858px) 100vw, 858px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><strong>Joonis 2.2.<\/strong> Diagrammi n\u00e4ide uuringu andmekontekstist koos andmete t\u00fc\u00fcbi eristamisega v\u00e4rvide abil<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb77808a-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb77808a-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb77808a-collapse\"><a>N\u00e4ited l\u00f5put\u00f6\u00f6dest \u2013 kontekstidiagramm<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb77808a-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb77808a-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/b1aff8a2-5789-4669-96b8-332d3e522c20\/content\">Kaisa Mihklepa (2022) magistrit\u00f6\u00f6 \u201eTunnetuslik \u00f5iglus t\u00f6\u00f6turul: tegurid, mis m\u00f5jutavad t\u00f6\u00f6le saamist noorte arvates\u201c<\/a><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"639\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2.3-1024x639.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1557\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2.3-1024x639.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2.3-300x187.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2.3-768x479.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2.3.jpg 1060w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><em><strong>Joonis 2.3.<\/strong> T\u00f6\u00f6le saamist m\u00f5jutavad tegurid, mis tulevad t\u00f6\u00f6s arutlusele (Mihklepp 2022: 7)<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Kaisa Mihklepp (2022: 8) on enda loodud diagrammile lisanud j\u00e4rgmise selgituse:<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eJoonisel \/\u2014\/ on v\u00e4lja toodud tegurid, millel on kirjanduse p\u00f5hjal seos objektiivse ja\/v\u00f5i subjektiivse tajuga t\u00f6\u00f6le saamise seisukohast.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Joonisel 2.3 toodud diagramm on suhteliselt lihtne ja selles kontekstis pigem loend erinevat t\u00fc\u00fcpi teguritest. V\u00e4rvi kasutamisega antakse siin edasi t\u00e4iendav info \u2013 teguri t\u00fc\u00fcp. Samuti on sellisel v\u00e4ljal v\u00f5imalik infot grupeerida, n\u00e4iteks seda mingi teise tunnuse alusel sektoritesse jagada.<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/74633b4a-829b-40dd-8862-a0004ee2d4d5\/content\">Kerli Lille ja Ingrid Tivase (2024) magistrit\u00f6\u00f6 \u201eEesti t\u00f6\u00f6ealise elanikkonna pensioniks kogumisega seotud teadmised ja hoiakud\u201c<\/a><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"954\" height=\"481\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2.4.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1559\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2.4.jpg 954w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2.4-300x151.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/2.4-768x387.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 954px) 100vw, 954px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><em><strong>Joonis 2.4.<\/strong> Rahatarkus laias vaates (Lill ja Tivas, 2024: 11). Allikas: autorite koostatud OECD (2020) p\u00f5hjal<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Autorid (Lill ja Tivas, 2024: 11) selgitavad diagrammil olevat j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eLaia vaate alla liigitub ka OECD m\u00e4\u00e4ratlus \/\u2014\/, mis on veelgi ulatuslikum ja s\u00f5nastab rahatarkust j\u00e4rgmiselt: \u201eSee on teadlikkuse, teadmiste, oskuste, hoiakute ja k\u00e4itumise kombinatsioon, mis on vajalik arukate finantsotsuste tegemiseks ja individuaalse majandusliku heaolu saavutamiseks.\u201c (OECD, 2020:6).\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Joonisel 2.4 olev diagramm ei ole \u201ep\u00e4ris\u201c kontekstidiagramm, aga me saame seda vaadata kui k\u00e4itumise konteksti. See t\u00e4hendab, et \u00fchel pool on tegurid, mis k\u00e4itumist m\u00f5jutavad, ja teisel pool on k\u00e4itumise tulemused.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb77808f-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb77808f-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb77808f-collapse\"><a>Andmete liikumise esitamine andmevoodiagrammi abil<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb77808f-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb77808f-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Andmevoodiagramm (Li jt, 2009) n\u00e4itab, kuidas andmed erinevate tegevuste vahel liiguvad. Erinevalt kontekstidiagrammist, kus meil oli \u00fcks keskne fakt (tegevus), on see andmevoodiagrammil jagatud mitmeks v\u00e4iksemaks osaks \u2013 \u00fche tegevuse (nt uuring) asemel n\u00e4itame v\u00e4iksemaid tegevusi, millest \u00fcldisem tegevus koosneb. V\u00f5rreldes kontekstidiagrammiga on andmevoodiagrammil rohkem erinevaid fakte (erinevaid tegevusi ja andmehulki) ja seega ka rohkem seoseid.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5tame eelmise n\u00e4ite (joonis 2.2) ja vaatame t\u00e4psemalt uuringu tegevusi ja nendevahelist andmete liikumist.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"535\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3.1-1024x535.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1562\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3.1-1024x535.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3.1-300x157.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3.1-768x402.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3.1.jpg 1356w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><strong>Joonis 3.1.<\/strong> Uuringu andmevoodiagramm<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Nagu kontekstidiagrammil, n\u00e4itame ka andmevoodiagrammil andmeid ristk\u00fclikutega ja tegevusi ovaalidega. Ka seosed on siin sarnased kontekstidiagrammil n\u00e4idatuga \u2013 n\u00e4itame tegevuste sisendeid ja v\u00e4ljundeid. Andmevoodiagrammil on kontekstidiagrammiga v\u00f5rreldes rohkem tegevusi ja need on t\u00fc\u00fcpiliselt ka detailsemad \u2013 keerulisemat s\u00fcsteemi kirjeldatakse keerulisema v\u00f5rgu abil. Joonisel 3.1 kujutatud diagrammil on n\u00e4idatud k\u00f5ik andmed, mida uuringu k\u00e4igus kasutati. Tegevused n\u00e4itavad, mida nende andmetega tehti (mis oli detailsemate tegevuste sisendiks ja mis v\u00e4ljundiks). Sarnaselt kontekstidiagrammiga ei ole andmevoodiagrammil n\u00e4idatud seoseid sama t\u00fc\u00fcpi elementide vahel. <\/p>\n\n\n\n<p>Kui skeemil on palju infot, saame seda lihtsustada. Selle asemel et n\u00e4idata k\u00f5iki lokaalseid (v\u00e4iksemaid) infohulki, t\u00f5stame nendest eraldi v\u00e4lja t\u00e4htsamad. V\u00e4iksemad infohulgad n\u00e4itame nooltel, et need oleksid selgelt n\u00e4ha. Nool n\u00e4itab, kuidas info liigub tegevuste vahel v\u00f5i suuremate infokogumite ja tegevuste vahel.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"598\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3.2-1024x598.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1564\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3.2-1024x598.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3.2-300x175.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3.2-768x449.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3.2.jpg 1294w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><strong>Joonis 3.2<\/strong> Uuringu andmevoodiagramm, v\u00e4iksemad infohulgad seostel<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>V\u00f5rreldes joonisel 3.1 oleva diagrammiga ei kasutanud me siin v\u00e4rve ja t\u00f5ime esile tegevused ja olulised infohulgad, nagu uuringu sisendid ja v\u00e4ljundid.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb778094-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb778094-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb778094-collapse\"><a>N\u00e4ited l\u00f5put\u00f6\u00f6dest \u2013 andmete liikumine<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb778094-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb778094-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/858238eb-38f8-4fae-9ff5-b9576a3924e8\/content\">Simone Eelmaa (2024) doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe social categorization of sexual abuse\u201c (\u201eSeksuaalse v\u00e4\u00e4rkohtlemise \u00fchiskondlik m\u00e4\u00e4ratlus\u201d<\/a><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"696\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3.3-1024x696.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1566\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3.3-1024x696.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3.3-300x204.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3.3-768x522.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3.3-1536x1043.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/3.3.jpg 1590w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><em><strong>Joonis 3.3. <\/strong>Diagramm andmete liikumise visualiseerimiseks uurimustes (diagramm on koostatud 1. peat\u00fcki p\u00f5hjal, Saarsen 2025)<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Diagrammil on n\u00e4idatud j\u00e4rgmine info.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Vasakul pool on uuringus osalejad.<\/li>\n\n\n\n<li>Andmete kogumise meetodite j\u00e4rgi on diagramm jagatud kaheks: \u00fclemine osa n\u00e4itab foorumitest kogutud infot ja alumine osa fookusgruppides kogutud infot.<\/li>\n\n\n\n<li>Keskel on k\u00f5ik uurimused, millest vasakul on sisendid ja paremal v\u00e4ljundid.<\/li>\n\n\n\n<li>Seostele on antud nimed, et lugeja saaks paremini aru, millised olid sisendina kasutatud ja v\u00e4ljundiks koondatud infohulgad. T\u00e4psema info saab lugeja doktorit\u00f6\u00f6 tekstist, diagrammil on n\u00e4idatud andmete liikumise \u00fcldine loogiline struktuur.<\/li>\n\n\n\n<li>Paremal pool on uuringu v\u00e4ljundid ehk \u00fcldised saadud infohulgad (mitte detailsed tulemused).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Sellise diagrammi juurde tuleb kindlasti lisada selgitav tekst, mis toob v\u00e4lja olulised faktid ja seosed.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb778098-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb778098-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb778098-collapse\"><a>Olulise detaili esile toomine lihtsa skeemi abil<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb778098-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb778098-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Kui diagrammi eesm\u00e4rk ei ole t\u00e4psete detailide esitamine, saame olulise struktuuri edasi anda lihtsamalt ja v\u00e4hem tehniliste diagrammidega \u2013 skeemidega. Joonisel 4.1 on lihtsustatud skeem joonisest 3.1. Lugeja n\u00e4eb, kuidas andmed erinevate uuringuetappide vahel liikusid, ilma t\u00e4psete infohulkade ja seoste esitamiseta. Sellel skeemil ei ole seosed t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratletud (faktid on sidumata) ja lugeja saab seda mitmel viisil t\u00f5lgendada. Seep\u00e4rast on oluline lisada selgitav tekst, et lugeja m\u00f5istaks \u00fcheselt, mida skeem n\u00e4itab \u2013 mis on peamine m\u00f5te ja esitamise \u00fcldine loogika.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"448\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/4.1-1024x448.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1569\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/4.1-1024x448.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/4.1-300x131.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/4.1-768x336.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/4.1.jpg 1253w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><strong>Joonis 4.1.<\/strong> \u00dcldine skeem andmete liikumisest ja kasutamisest<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb77809e-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb77809e-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb77809e-collapse\"><a>N\u00e4ited l\u00f5put\u00f6\u00f6dest \u2013 selgitav skeem<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb77809e-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb77809e-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/12e649f2-5e4c-4b42-ac4d-2dfd2db89efd\/content\">Kristo Kilk (2024), magistrit\u00f6\u00f6 \u201eTajutav majanduslik ebav\u00f5rdsus ja seda selgitavad sotsiaalmajanduslikud tegurid\u201c<\/a><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"697\" height=\"668\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/4.2.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1570\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/4.2.jpg 697w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/4.2-300x288.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 697px) 100vw, 697px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><em><strong>Joonis 4.2. <\/strong>Majandusliku ebav\u00f5rdsuse peamiste liikide jagunemine ning p\u00f5him\u00f5istete omavaheline seos (Kilk 2024: 8)<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Kristo Kilk (2024: 7-8) on selgitanud enda koostatud diagrammi j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n\n\n\n<p>\u201e[Joonisel 4.2] on kujutatud t\u00f6\u00f6s kasutatavate p\u00f5him\u00f5istete omavahelist seost. Sissetulekute ning rikkuse jaotuse ebav\u00f5rdsus on kaks k\u00f5ige rohkem kasutatud majandusliku ebav\u00f5rdsuse liiki. M\u00f5lemad on ka omavahel seotud \u2013 suurem sissetulek v\u00f5imaldab rikkust ning vara koguda, samas suuremate varaliste vahenditega on ka v\u00f5imalik suuremat sissetulekut teenida. \u00dcldine trend on aga, et rikkuse ebav\u00f5rdsus kasvab kiiremas tempos kui sissetulekute ebav\u00f5rdsus (World Inequality Report, 2022) ning sissetulekud on m\u00e4\u00e4ravaks, kellel \u00fcldse on v\u00f5imalik rikkust koguda. Majandusliku ebav\u00f5rdsuse tajumisel omavad peale reaalse majandusliku ebav\u00f5rdsuse ka suurt rolli inimese enda taust \u2013 olgu nendeks demograafilised v\u00f5i majanduslikud tegurid. See, kuidas inimene majanduslikku ebav\u00f5rdsust tajub, kajastub otseselt ka hinnangutes, mida majandusliku ebav\u00f5rdsuse kohta antakse.\u201c <\/p>\n\n\n\n<p>Diagrammilt on n\u00e4ha, kuidas on erinevad m\u00f5isted seotud (s\u00f5ltuvad ja m\u00f5jutavad), mis viivad hinnanguteni ebav\u00f5rdsuse kohta. Diagrammil v\u00f5iks eri t\u00fc\u00fcpi m\u00f5isteid selgemini eristada ja selle ka eraldi notatsiooniga esitada. N\u00e4iteks v\u00f5iks tegureid ja hinnanguid kujutavaid elemente selgemini eristada (antud diagrammil on n\u00e4idatud k\u00f5ik need elemendid valge ringiga).<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/858238eb-38f8-4fae-9ff5-b9576a3924e8\/content\">Simone Eelmaa (2024) doktorit\u00f6\u00f6 \u201eThe social categorization of sexual abuse\u201c (\u201eSeksuaalse v\u00e4\u00e4rkohtlemise \u00fchiskondlik m\u00e4\u00e4ratlus\u201d<\/a><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"834\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/4.3-834x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1573\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/4.3-834x1024.jpg 834w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/4.3-244x300.jpg 244w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/4.3-768x943.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/4.3.jpg 880w\" sizes=\"auto, (max-width: 834px) 100vw, 834px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\"><em><strong>Joonis 4.3. <\/strong>Diagramm uurimuste \u00fcldise loogika esitamiseks (diagramm on koostatud peat\u00fcki 2 p\u00f5hjal, Saarsen 2025)<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Joonisel 4.3 toodud skeemil on sama info, mis joonisel 3.3, aga paljud detailid on v\u00e4lja j\u00e4etud (nt millised andmed t\u00e4pselt liikusid ja millised uuringutesse v\u00f5eti). Samas saab lugeja k\u00e4tte m\u00f5ned olulised faktid ja t\u00f6\u00f6 \u00fcldise loogika:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>uuringutes kasutati ohvrite ja \u00fcldsuse andmeid foorumist ning lapsevanemate andmeid fookusgruppidest;<\/li>\n\n\n\n<li>uuringud 1, 3 ja 4 olid seotud foorumipostitustega ning uuringud 2 ja 5 lapsevanematelt saadud andmetega.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb7780a3-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb7780a3-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb7780a3-collapse\"><a>Soovitusi diagrammide kujundamiseks<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb7780a3-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb7780a3-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Diagrammide koostamisel tuleb lisada vajalik <strong>info v\u00f5imalikult t\u00e4pselt<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Enne diagrammi tegemist tuleb m\u00e4\u00e4ratleda notatsioon \u2013 milliseid fakte ja seoseid n\u00e4itame. Kui on olemas laialdaselt kasutatav diagrammi formaat, siis tuleks kasutada seda.<\/li>\n\n\n\n<li>Tuleb kontrollida, kas faktid on \u00f5igesti m\u00e4\u00e4ratletud, vaadata \u00fcle faktide nimed ja t\u00fc\u00fcbid.<\/li>\n\n\n\n<li>Tuleb kontrollida, kas seosed on \u00f5igesti n\u00e4idatud (erinevat t\u00fc\u00fcpi faktide vahel erinevat t\u00fc\u00fcpi seosed). Siin aitab \u201eseoste lugemine\u201c \u2013 tuleb leida seose t\u00e4hendus ja proovida seda esitatud kontektis t\u00f5lgendada. See toob v\u00e4lja seose sisu ja saab kontrollida, kas see on antud kontekstis \u00f5ige. Diagrammile v\u00f5ib ka lisada seose nime, mis on lugejale abiks (diagrammi) lugemisel.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Diagrammi tehes tuleb <strong>m\u00f5elda lugejale<\/strong> \u2013 kui palju infot ta suudab diagrammilt vastu v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kui diagrammil on liiga palju infot (faktid ja seosed), siis on raske seda haarata. \u201eLiiga palju\u201c t\u00e4hendab siin rohkem kui seitset elementi \u2013 iga j\u00e4rgnev element teeb lugemise keerulisemaks (Saaty jt, 2003). Lihtsustamiseks saab jagada diagrammi alamosadeks v\u00f5i n\u00e4idata erinevaid fakte ja seoseid eri diagrammidel.<\/li>\n\n\n\n<li>Diagrammil ei tohiks olla liiga palju erinevaid kujundeid, v\u00e4rve, nooli jne. Mida rohkem detaile, seda pikem ja keerulisem on notatsioon ja seda kirjum on diagramm. Lugejal kulub palju aega detailide m\u00f5istmiseks. Siin aitab mitme diagrammi tegemine v\u00f5i info lisamine muus vormis (tekst, tabel).<\/li>\n\n\n\n<li>Diagrammile lisatud tekstid peaksid olema l\u00fchikesed (nt elementide nimed). Inimene loeb teksti ja graafikat erinevalt ning \u00fcmberl\u00fclitumine v\u00f5tab aega. Diagrammil tuleb n\u00e4idata struktureeritult faktiline ja konkreetne info. \u00dcldisemad kirjeldused ja selgitused tuleb lisada pigem eraldi tekstina.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb7780ab-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb7780ab-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb7780ab-collapse\"><a>Kasutatud kirjandus<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb7780ab-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb7780ab-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p><a>Dumas, M., La Rosa, M., Mendling, J. and Reijers, H. A. (2018). <em>Fundamentals of Business Process Management<\/em>. Springer Berlin Heidelberg.<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Eelmaa, S. (2024). <em>The social categorization of sexual abuse<\/em>. Doktorit\u00f6\u00f6, Tartu \u00dclikool. https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/858238eb-38f8-4fae-9ff5-b9576a3924e8\/content<\/p>\n\n\n\n<p>Gereffi, G. and Fernandez-Stark, K. (2011). Global value chain analysis: a primer.\u00a0<em>Center on Globalization, Governance &amp; Competitiveness (CGGC), Duke University, North Carolina, USA<\/em>, p. 33.<\/p>\n\n\n\n<p>Kilk, K. (2024). <em>Tajutav majanduslik ebav\u00f5rdsus ja seda selgitavad sotsiaalmajanduslikud tegurid<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6, Tartu \u00dclikool. https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/12e649f2-5e4c-4b42-ac4d-2dfd2db89efd\/content<\/p>\n\n\n\n<p>Larkin, J. H., Simon, H. A. (1987). \u201eWhy a diagram is (sometimes) worth ten thousand words\u201c.\u00a0<em>Cognitive Science<\/em>\u00a011, no. 1: 65\u2013100.<\/p>\n\n\n\n<p><a><\/a><a>Li, Q., \u00a0Chen, Y. L. (2009).\u00a0<\/a><em>Modeling and Analysis of Enterprise and Information Systems: from requirements to realization<\/em>. Higher Education Press.<\/p>\n\n\n\n<p>Lill, K., Tivas, I. (2024). <em>Eesti t\u00f6\u00f6ealise elanikkonna pensioniks kogumisega seotud teadmised ja hoiakud<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6, Tartu \u00dclikool. \u00a0https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/74633b4a-829b-40dd-8862-a0004ee2d4d5\/content<\/p>\n\n\n\n<p><a>Mihklepp, K. (2022). <em>Tunnetuslik \u00f5iglus t\u00f6\u00f6turul: tegurid, mis m\u00f5jutavad t\u00f6\u00f6le saamist noorte arvates<\/em>. Magistrit\u00f6\u00f6, Tartu \u00dclikool. https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/b1aff8a2-5789-4669-96b8-332d3e522c20\/content<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Nasution, M. N. (2006). A Deming Cycle as a Tool of Improving A Continuous Service Quality.\u00a0<em>Indonesian Management and Accounting Research<\/em>,\u00a0<em>5<\/em>(1), pp. 53\u201378.<\/p>\n\n\n\n<p>Palla, K. (2024). <em>Laste ja noorte vaimse tervise ja heaolu edendus ning vaimset tervist ohustavate riskide ennetamine Eestis: ekspertide vaade.<\/em> Magistrit\u00f6\u00f6, Tartu \u00dclikool. https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/2a602ce9-db91-4e11-80ae-ded2d7cdf74a\/content<\/p>\n\n\n\n<p><a>Saaty, T. L., Ozdemir, M. S. (2003). \u201eWhy the magic number seven plus or minus two\u201c.\u00a0<\/a><em>Mathematical and computer modelling<\/em>\u00a038, no. 3-4 (2003): 233\u2013244.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Toomas Saarsen2025 Kirjeldavat teksti koostades on oluline, et info oleks esitatud lihtsalt ja selgelt. Head teksti on lugejal lihtne lugeda ja ta saab k\u00e4tte olulised faktid ja seosed, mida kirjutaja on soovinud edastada. J\u00e4rgnevalt vaatleme, millal v\u00f5iks kasutada lihtsaid jooniseid &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1085","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1085","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1085"}],"version-history":[{"count":30,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1085\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1574,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1085\/revisions\/1574"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1085"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}