{"id":1082,"date":"2025-08-23T16:51:01","date_gmt":"2025-08-23T13:51:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/?page_id=1082"},"modified":"2025-10-06T12:59:45","modified_gmt":"2025-10-06T09:59:45","slug":"insaideruuringust-ja-insaideruurija-perspektiivist","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/insaideruuringust-ja-insaideruurija-perspektiivist\/","title":{"rendered":"Insaideruuring ja insaideruurija perspektiiv"},"content":{"rendered":"<p><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><strong>Signe Opermann<br>2025<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Uurimust kavandama asudes tasub autoril endalt alustuseks k\u00fcsida: <em>milline on minu maailmavaade ja perspektiiv uuritava ainese suhtes?<\/em> <em>Mil m\u00e4\u00e4ral v\u00f5ib see m\u00f5jutada uurimuse fookust, k\u00e4iku ja tulemusi? Millisel positsioonil ma olen potentsiaalsete uuringus osalejate suhtes?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Selline enesesse vaatamine aitab uurimuse autoril saada juba enne t\u00f6\u00f6 fookuse, probleemiseade ja uurimisk\u00fcsimuste s\u00f5nastamist teadlikumaks oma isiklikust perspektiivist (sh teadmistest, t\u00f5ekspidamistest, arusaamadest, kogemustest, v\u00e4\u00e4rtustest) ning positsioonist ja rollist uurijana sotsiaalses, kultuurilises, poliitilises vm kontekstis (Bryman, 2016; Holmes, 2020; vt ka Goundar, 2025). Oluline on s\u00e4ilitada tundlikku, eneseteadlikku ja enesekriitilist vaadet ehk refleksiivsust kogu uurimist\u00f6\u00f6 v\u00e4ltel, kaasa arvatud meetodite valikul, uurimistulemuste t\u00f5lgendamisel ja j\u00e4relduste tegemisel (Holmes, 2020: 2). Masso, Tiidenberg ja Siibak (2020: 25) defineerivad uurija refleksiivsust kui \u201ekriitilist v\u00f5imet hinnata oma tegevuse tagaj\u00e4rgi\u201c, sest see \u201eon oluline valikute tegemisel andmete, meetodite ja t\u00f5lgendusviiside mitmekesisuse kontekstis, uuringu \u00fchiskondliku kasu tagamisel ning v\u00f5imalike kahjude v\u00e4ltimisel\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks sellele, et uurija on \u201eosa samast sotsiaalsest maailmast, mida ta uurib\u201c (Holmes, 2020: 3), kannab ta ka erinevaid professionaalseid, \u00fchiskondlikke ja eraelulisi rolle. Ise\u00e4ranis oluliseks muutuvad neist m\u00f5ned sellise uurimist\u00f6\u00f6 puhul, mida uurija teeb organisatsioonis, kogukonnas v\u00f5i sotsiaalses r\u00fchmas, millega on ise institutsionaalselt, sotsiaalselt v\u00f5i emotsionaalselt seotud. N\u00e4iteks v\u00f5ib teha sotsiaalteaduslikku uurimist\u00f6\u00f6d omaenda t\u00f6\u00f6valdkonnas, asutuses v\u00f5i ettev\u00f5ttes; seltsis v\u00f5i organisatsioonis, mille liige ollakse; kogukonnas, kuhu kuulutakse; naabruskonnas, kus ise elatakse, jne. V\u00e4het\u00e4htis ei ole ka uurija varasem koost\u00f6ine v\u00f5i liikmesusel p\u00f5hinev seos \u2013 n\u00e4iteks uurimuse tegemine oma <em>endises<\/em> t\u00f6\u00f6kohas vms \u2013, sest teadmised, kogemused ja kontaktid kui sellised ei kao ega katke organisatsioonist, kogukonnast v\u00f5i r\u00fchmast lahkudes niisama lihtsalt. Samuti v\u00f5ib uurijast saada insaider uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, seda m\u00f5ne elumuutuse t\u00f5ttu, mida uurija ei osanud ette n\u00e4ha (vt nt Berger, 2013). Sellisel juhul on vajalik ristuvate t\u00f6\u00f6alaste, kogukondlike, kultuuriliste, institutsionaalsete v\u00f5i eraeluliste rollide avameelne tunnistamine (nt uurimist\u00f6\u00f6 sissejuhatuses; Yip, 2024) ning \u201esubjektiivse l\u00e4heduse\u201c ja uuritavas kontekstis v\u00e4ltimatult osalemise (Blaikie, 2009) m\u00e4\u00e4ra ja iseloomu selgitamine. Uurija peaks niisugusel juhul olema teadlik v\u00f5imalikust huvide konfliktist (st kui uurimissituatsioonis ristuvad tema isiklikud v\u00f5i professionaalsed huvid uurija eeldatava neutraalsuse ja erapooletusega) ning m\u00f5tlema, kuidas dilemmat lahendada \u2013 n\u00e4iteks kas ja millist huvi tagaplaanile j\u00e4ttes v\u00f5i \u00fcht v\u00e4\u00e4rtust teisest ettepoole t\u00f5stes. Kui uurijal on varasem side uuritava keskkonna v\u00f5i inimestega, peaks ta oskama m\u00e4rgata momente ja aspekte, kus tema varasemad teadmised ja kogemused (nt t\u00f6\u00f6alased) k\u00e4esolevasse uurimissituatsiooni n-\u00f6 kaasa tulevad ning ta paratamatult insaideri rolli asetavad.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6 v\u00f5ib teatud juhtudel (nt mugavusvalimiga uuringu puhul) h\u00f5lmata ka uurija pereringi v\u00f5i h\u00f5imlasi, l\u00e4hema tutvusringkonna liikmeid. S\u00f5ltuvalt uuringu iseloomust ja disainist v\u00f5ib l\u00e4hiringi v\u00f5i tutvusv\u00f5rgustikku kuuluvate osalejate v\u00e4rbamine olla t\u00e4iesti aktsepteeritav. Seejuures peab uurija siiski endale pidevalt aru andma, kuidas v\u00f5ivad tema suhted ja l\u00e4hedus osalejatega uuringu k\u00e4iku m\u00f5jutada, kuidas tagada osalejatele konfidentsiaalsus ning mil viisil seista hea andmete usaldusv\u00e4\u00e4rse kogumise ja t\u00f5lgendamise eest.<br><br>Endale tuttava olukorra uurimist nimetatakse <strong>insaideruuringuks<\/strong><a href=\"#_ftn1\" id=\"_ftnref1\">[1]<\/a> (Clegg, Stevenson ja Burke, 2016; Trowler, 2012). Dhillon ja Thomas (2019) v\u00e4idavad, et tegelikult esindavad uurimist\u00f6\u00f6 tegijad pea alati erinevaid \u201eseespoolsuse\u201c aspekte, mis peegeldavad nende staatust, t\u00f5lgendusi ning sotsiaalseid ja v\u00f5imusuhteid. V\u00e4he sellest, uuringu raamistikus tekib uurijate ja osalejate omavahelisest kohtumisest \u201eeetiline ruum\u201c, milles ollakse hoolimata erinevast maailmavaatest (sh uskumustest, arusaamadest, v\u00e4\u00e4rtustest, eelarvamustest, stereot\u00fc\u00fcpidest jne) valmis dialoogi pidama (Ermine 2007: 193).<\/p>\n\n\n\n<p>Insaideruurijaks saab seega pidada omaenda kogukonda, organisatsiooni v\u00f5i tuttavat sotsiaalset keskkonda uurivat inimest (sh praktikut), kes kuulub uuritavasse konteksti ja kel on sellega vahetu kogemus.<\/p>\n\n\n\n<p>Seespool olija vaadet nimetatakse kultuurilise relativismi perspektiivis ka eemiliseks (ingl <em>emic<\/em>; vt Fetterman, 2008; 2010), mis osutab sellele, et inimeste uskumused ja k\u00e4itumine on ratsionaalsed ja t\u00e4henduslikud eelk\u00f5ige teatud (kindlas) kultuuris ja kontekstis. Selleks, et konkreetse kultuuri v\u00f5i konteksti \u201esisse minna\u201c, selle olemust uurida ja m\u00f5ista, ongi tarvis eemilist ehk seesolija positsiooni.<a href=\"#_ftn2\" id=\"_ftnref2\">[2]<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Osa teadust\u00f6\u00f6 tegija positsiooni anal\u00fc\u00fcsivaid autoreid (Eppley 2006; Katyal ja King, 2014; Milligan, 2016) leiab, et pilt ei ole kunagi p\u00e4ris must-valge, vaid mitmetahulisem. Teadlane ei identifitseeri ennast enamasti sajaprotsendiliselt kas siseringis v\u00f5i v\u00e4ljaspool olijaks, tema identiteet on teatud m\u00f5ttes voolav (Thomson ja Gunter, 2010), paindlik. Nii peabki ta uuringu kontekstist tulenevalt oma vaatepunkti insaideri-autsaideri skaalal v\u00f5i kontiinumis emmale-kummale poole nihutama. <\/p>\n\n\n\n<p>Peat\u00fckk k\u00e4sitleb seda, mida t\u00e4hendab insaideriks olemine eetilise, \u201el\u00e4bipaistva\u201c ja refleksiivse uurimist\u00f6\u00f6 tegemise seisukohast; milliste v\u00e4ljakutsetega tuleb selle juures arvestada ning kuidas nendega toime tulla.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p><a href=\"#_ftnref1\" id=\"_ftn1\">[1]<\/a> \u00d5igekeelsuss\u00f5naraamatu (Erelt jt, 2018) j\u00e4rgi on insaider \u201easjatundja, omainimene, seesolija\u201c ning tema vastand on autsaider ehk \u201ek\u00f5rvalseisja, k\u00f5rvaltvaataja\u201c. Laens\u00f5na kasutamine on ajutine lahendus, kuni luuakse sisult t\u00e4pne omas\u00f5naline termin.<\/p>\n\n\n\n<p>SAMMu lugeja v\u00f5ib m\u00e4rgata loovuurimismeetodeid k\u00e4sitlevas peat\u00fckis (<a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/loovuurimismeetodid\/\">Murumaa-Mengel, 2014<\/a>) k\u00fcll sellist terminit nagu \u201esiseringiuurija\u201c (uurimuse t\u00fc\u00fcp on seega \u201esiseringiuurimus\u201c), kuid siseringi m\u00f5iste viitab eesti keeles suletud inimesteringile (nt piiratud liikmeskonnaga \u00fchingud v\u00f5i seltsid) ning v\u00f5imuseosele, t\u00e4psemalt on siseringi kuulujad \u201ev\u00f5imupositsioonis isikule l\u00e4hedal seisvad, harilikult siseinfot valdavad inimesed\u201c (EKI \u00fchends\u00f5nastik, 2025).<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"#_ftnref2\" id=\"_ftn2\">[2]<\/a> Inglise keeles tuleb vastandus <em>emic vs. etic <\/em>(mitte segamini ajada eetika ja moraaliga, ingl <em>ethics<\/em>) lingvistikast ja kultuurantropoloogiast, t\u00e4histades \u00fche kultuuri uurimist seestpoolt v\u00f5rrelduna v\u00e4lise, neutraalse ja \u00fcldistava vaatega sellele kultuurile, et \u00f6elda, mida on selles universaalset ja \u00fcldkehtivat, mida kinnitaks ka nt eelnevalt defineeritud teooria.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb5cee86-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb5cee86-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb5cee86-collapse\"><a>Insaideruuringu eelised<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb5cee86-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb5cee86-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Insaideruurimus nagu <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/etnograafiline-uurimus\/\">etnograafiline uuringki<\/a> p\u00fc\u00fcab saada \u00fcksikasjaliku ja n\u00fcansirikka arusaama mingi olukorra v\u00f5i kogukonna kontekstist, et siis n-\u00f6 l\u00e4hivaates keskenduda konkreetsetele uurimisprobleemidele ning \u201ej\u00f5uda l\u00e4hedale t\u00e4hendustele, ideedele, diskursiivsetele ja\/v\u00f5i sotsiaalsetele protsessidele\u201c (Alvesson, 2023: 168). Insaideruurimuses on uurijal ka <em>osaleja<\/em> roll \u2013 ta on uuritavale kogukonnale iseloomuliku kultuuri ning uuringus osalejatega sama\/sarnase identiteedi kandja. Seet\u00f5ttu tuleks uurimist\u00f6\u00f6d eraldiseisva tegevuse asemel k\u00e4sitleda pigem kollektiivse tegevuse ja jagatud agentsuse vaatenurgast (Clegg, Stevenson ja Burke, 2016).<\/p>\n\n\n\n<p>Niisiis on insaideruurija \u00fchelt poolt ainulaadses positsioonis, mis v\u00f5imaldab tal olla juba eelnevalt (h\u00e4sti, rohkem, spetsiifilisemalt) informeeritud ning saada (t\u00e4ieliku) juurdep\u00e4\u00e4su uuritavale n\u00e4htusele v\u00f5i protsessile, et neid l\u00e4hivaates anal\u00fc\u00fcsida. Smith jt (2020) selgitavad, et insaideruurijal v\u00f5ib autsaideriga v\u00f5rreldes olla eelis siseinfo valdamise, organisatsiooni v\u00f5i kogukonna sisemise struktuuri ja kultuuri (sh tavade, normide) m\u00f5istmise ning olemasolevate kogemuste ja suhete n\u00e4ol. See intiimne teadmine v\u00f5imaldab neil h\u00f5lpsamini luua usaldust ja sidet osalejatega, soodustades rikkalikumat ja n\u00fcansirikkamat andmekogumist.<\/p>\n\n\n\n<p>Bonner ja Tolhurst (2002) nimetavad kolm peamist eelist insaideriks olemise juures: 1) suurem arusaamine uuritavast kultuurist, 2) loomulike sotsiaalsete interaktsioonide s\u00e4ilitamine ning 3) l\u00e4hedus, et r\u00e4\u00e4kida asjadest t\u00f5eselt ja siiralt. Niisiis v\u00f5ivad organisatsioonile v\u00f5i sotsiaalsele grupile tundmatu\/v\u00f5\u00f5ra uurijaga v\u00f5rreldes l\u00e4hedasemad ja\/v\u00f5i vahetumad suhted kaasa aidata uurimist\u00f6\u00f6ks avatud hoiaku kujunemisele, rikkalikumate andmete kogumisele ja uurimisprobleemist s\u00f5ltuvalt otsitava teadmise s\u00fcgavamate kihtideni j\u00f5udmisele. Insaider v\u00f5ib m\u00e4rgata n\u00fcansse, mida autsaider m\u00e4rgata ei pruugi, kuigi v\u00f5imalik on ka vastupidine efekt. Samuti v\u00f5ib uurimistulemuste adekvaatne t\u00f5lgendamine ja j\u00e4relduste \u00f5igesse t\u00e4henduskonteksti asetamine olla insaideri jaoks h\u00f5lpsam, sest ta tunneb uuritavat v\u00e4lja ja teab, missugune on uurimistulemuste t\u00e4hendus ja kasutusv\u00e4\u00e4rtus (nt uuritavas kogukonnas v\u00f5i tegevusvaldkonnas), samuti seda, millised on t\u00e4iendavat uurimist vajavad v\u00f5i marginaliseeritud (t\u00e4helepanukeskmest eemale j\u00e4\u00e4nud v\u00f5i l\u00fckatud) probleemid. Kokkuv\u00f5ttes on insaideruuringul olulisi eeliseid, mida kasutada siis, kui uurimisteema ja -eesm\u00e4rk seda n\u00f5uavad. <\/p>\n\n\n\n<p>Uurimiseetilisest aspektist n\u00f5uab insaideruuring nagu ka suurem osa teisi uuringuid, et osalejatelt k\u00fcsitakse teadlikku ja informeeritud (kirjalikku v\u00f5i suulist) n\u00f5usolekut, millega inimene v\u00e4ljendab vabatahtliku osalemise valmidust ning seda, et m\u00f5istab t\u00e4ielikult uuringu sisu ja eesm\u00e4rke, andmete kogumise ja t\u00f6\u00f6tlemise protseduure ning oskab ette n\u00e4ha v\u00f5imalikke riske, mida osalemine talle kaasa tuua v\u00f5ib (vt n\u00f5usolekuvormi koostamise kohta l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/uuringueetika-sotsiaal-kaitumis-ja-haridusteadustes\/\">eetika<\/a> ja <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/isikuandmete-tootlemine-sotsiaalteaduslikes-uuringutes\/\">andmekaitse<\/a> peat\u00fckkidest).<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb5cee94-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb5cee94-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb5cee94-collapse\"><a>Insaideruurimuseks sobivad ja riskantsed teemad<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb5cee94-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb5cee94-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Insaideruuringu ajend ei peaks siiski seisnema <em>\u00fcksnes<\/em> k\u00e4ep\u00e4rasuses ja mugavuses uurija jaoks. Teisiti \u00f6eldes ei tohiks asjaolust, et tuttavat konteksti ja ligip\u00e4\u00e4setavat kogukonda on lihtsam ja k\u00e4ep\u00e4rasem uurida, saama peamine motivaator. Uuring peab olema alati p\u00f5hjendatud ja t\u00f5ukuma aktuaalsest uurimisprobleemist. <em>Kui<\/em> selle saavutamise tingimus on insaideri uurimuslik perspektiiv, siis on ka k\u00f5nealune l\u00e4henemine \u00f5igustatud.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui eesm\u00e4rk on n\u00e4iteks oma t\u00f6\u00f6kohas uurida t\u00f6\u00f6keskkonda, otsustusprotsesse, organisatsioonikultuuri m\u00f5nda tahku (nt t\u00f6\u00f6tajaskonna kaasamise viise v\u00f5i diskrimineerimise riske, t\u00f6\u00f6heaolu vms), siis v\u00f5ib organisatsiooni enda liige uurijana saavutada usalduslikuma \u00f5hkkonna, milles osalejad avatumalt ja ausamalt vastavad ja k\u00e4ituvad. Samuti v\u00f5ib insaider olla uurimist\u00f6\u00f6s tulemuslikum m\u00f5ne sotsiaalse liikumise eesm\u00e4rkide, tegevuse, kommunikatsiooni jne anal\u00fc\u00fcsimiseks, olgu selleks siis keskkonna- v\u00f5i kultuuriaktivism v\u00f5i m\u00f5ni muu sotsiaalne liikumine, mille akadeemiline uurimine on parasjagu fookuses. Liikumise siseelu, kommunikatsiooni ja osapoolte erip\u00e4rasid tundes saab j\u00f5uda pealispinnast kaugemale.<\/p>\n\n\n\n<p>Berger (2013), kes nimetab refleksiivsust \u201ekvalitatiivse uurimuse \u00fcheks peamiseks kvaliteedikontrolli strateegiaks\u201c (Berger, 2013: 219), anal\u00fc\u00fcsib omaenda kogemusi insaiderina \u2013 n\u00e4iteks Iisraelist Ameerika \u00dchendriikidesse asununa teiste sisser\u00e4ndajate (keerukaid) kogemusi uurides; muuhulgas aitas sisser\u00e4ndaja taust tal uuringusse h\u00f5lpsamini osalejaid v\u00e4rvata ning nende elulugusid koguda ja anal\u00fc\u00fcsida (Berger, 2004), kuiv\u00f5rd tal oli tekkinud \u201ekultuuriline intuitsioon ja sissevaade\u201c (Berger, 2013: 223). Kohalikul uurijal v\u00f5inuks tekkida tahtmatu abistaja s\u00fcndroom v\u00f5i muu kallutatud hoiak, mis v\u00f5inuks osalejaid end mitte v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsena tundma panna. Samuti valdas ta \u201eimmigrantide keelt\u201c \u2013 sai poolelt s\u00f5nalt aru tundlikest teemadest, v\u00f5\u00f5ristusest, halvakspanust jms, kuiv\u00f5rd oli pidanud ka ise kogu b\u00fcrokraatliku teekonna l\u00e4bi k\u00e4ima ning sihtriigis kohanema. Berger (2013: 227) osutab teise n\u00e4itena kaasautorsuses avaldatud uuringule (Berger ja Rosenberg, 2008) viidates sellele, et veelgi tundlikumal teemal v\u00f5i haavatavate sihtr\u00fchmadega (nt paarisuhtev\u00e4givalla kogemusega inimesed) tehtavates uuringutes saab insaideruurija t\u00e4helepanelikkus aidata \u00fcle saada t\u00fc\u00fcpilisemast hierarhilisest uurija-osaleja suhtest ning panna osalejaid end respekteerituna ja v\u00f5imestatuna tundma. Samas hoiatab Berger liigse familiaarsuse eest v\u00f5i ettekujutuse tekkimise eest, et uurija m\u00f5istab ja tunneb osalejaid \u201et\u00e4ielikult\u201c. Ta m\u00e4rgib, et \u00fclem\u00e4\u00e4rane kaasahaaratus v\u00f5ib uurijal hoopis takistada n-\u00f6 selgelt kuulmast ja uuritavate h\u00e4\u00e4lt ja vaatepunkte iseenda omadest eristamast.<\/p>\n\n\n\n<p>Seega tuleb uurijal lisaks sarnasele kuuluvusele tegeleda ka sotsiaal-demograafilistest erinevustest, elukogemustest, teadvustatud v\u00f5i teadvustamata eelarvamustest v\u00f5i olemasolevatest v\u00f5imusuhetest tingitud v\u00e4ljakutsetega, mis uurimusse kaasa tulevad. N\u00e4iteks v\u00f5ib uurijal ja osalejatel olla m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne vanuse- v\u00f5i p\u00f5lvkonnavahe, mis hakkab uurimist\u00f6\u00f6d m\u00f5jutama. V\u00f5i asub meessoost uurija intervjueerima naiskolleege sooliselt tundlikul teemal v\u00f5i asub rahvusvahelise t\u00f6\u00f6kogemuseta kohalik kolleeg k\u00fcsitlema organisatsiooni rahvusvahelist liikmeskonda (Goundar, 2025). Niisamuti vajaks l\u00e4bi m\u00f5tlemist olukord, kus uurijal ja uuritavatel on v\u00e4ga erinev staatus kogukonnas v\u00f5i s\u00fcsteemis, mida uuritakse. Sel juhul on uurijal kahetine positsioon \u2013 professionaalses m\u00f5ttes insaider v\u00f5ib osutuda kultuurilises v\u00f5i m\u00f5nes muus m\u00f5ttes autsaideriks (Katyal ja King, 2014), kes ei saagi m\u00f5nes aspektis uuritavatega l\u00f5puni samastuda. <\/p>\n\n\n\n<p>Eelmises alapeat\u00fckis nimetatud eelised \u2013 uuritava organisatsiooni v\u00f5i kogukonna v\u00e4\u00e4rtuste, normide ja k\u00e4itumise jms s\u00fcgavam kultuuriline m\u00f5istmine, \u00fchiste s\u00fcndmuste ja kogemuste l\u00e4bi elamine ja jagamine \u2013 v\u00f5ivad olla v\u00f5tmet\u00e4htsusega neisse kuuluvate inimeste (nii positiivsete kui negatiivsete) kogemuste ja praktikate (nt vaimse tervise v\u00e4ljakutsete ja toimetulekumehhanismide) uurimisel. \u00dcks keerukamaid olukordi v\u00f5ib aga olla insaideruurimuse tegemine avalikkusele pigem suletud, intiimsema v\u00f5i mingis m\u00f5ttes erilise kogukonnaga (m\u00f5ni v\u00e4hemusr\u00fchm, patsientide kogukond, kultuuriline, poliitiline vm r\u00fchmitus jne). Sellisel juhul peaks uurija eriti hoolikalt kaaluma k\u00f5ikv\u00f5imalikke eetika ja privaatsusega seotud aspekte, looma enne t\u00f6\u00f6ga alustamist selge ja l\u00e4bipaistva uurimisstrateegia ning l\u00e4bi m\u00f5tlema, mida hakata peale siis, kui asjad ei l\u00e4he ootusp\u00e4raselt \u2013 kelle poole p\u00f6\u00f6rduda v\u00f5i kuidas uuringu kestel probleeme lahendada.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb5ceea3-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb5ceea3-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb5ceea3-collapse\"><a>Insaideruurimuse piirangud ja eetilised dilemmad<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb5ceea3-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb5ceea3-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Insaideruurimusel, nagu igal l\u00e4henemisel ja meetodil, on omad piirangud, mist\u00f5ttu tuleb meetodite valikul l\u00e4htuda teemast ja kontekstist. \u00dcks keerulisemaid \u00fclesandeid on erinevate rollide teadlik juhtimine, tasakaalu leidmine subjektiivse ja objektiivse vaatepunkti vahel, usaldusv\u00e4\u00e4rsuse s\u00e4ilitamine uuritavate silmis ning t\u00f5siseltv\u00f5etavuse v\u00e4ljateenimine teadusvaldkonna liikmete seas.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Empaatia ja sotsiaalne teadlikkus<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Arvestades seda, et insaider on \u201eomainimene\u201c, tuleb m\u00f5elda ka suhete d\u00fcnaamika kujundamisele uuringu kestel. Lewis ja Quinnell (2024) juhivad t\u00e4helepanu tavap\u00e4rasest suuremale tuttavlikkusele ja l\u00e4hedusele insaideruurija ja osalejate vahel. \u00dchelt poolt peab uuringu \u00f5nnestumiseks nende koost\u00f6\u00f6 tuginema usaldusel, hoolivusel ja vastastikusel austusel, samas tuleb m\u00e4rgata, millal hakkavad emotsionaalsed reaktsioonid uurimist\u00f6\u00f6d m\u00f5jutama.<\/p>\n\n\n\n<p>Emotsionaalselt seotuna v\u00f5ib uurija tugineda uurimisobjektiks olevas organisatsioonis, kogukonnas, r\u00fchmas jne kehtivatele vaikimisi eeldustele v\u00f5i isegi eelarvamustele, mis ta on selle liikmena omaks v\u00f5tnud. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib ta (alateadlikult) t\u00e4helepanuta j\u00e4tta olulisi v\u00f5i k\u00f5nekaid, teinekord ka vastuolulisi aspekte, mis on uurimuse seisukohast t\u00e4henduslikud ja vajaksid neutraalset anal\u00fc\u00fcsi. K\u00f5rvalpilgu saamiseks tasub uurimist\u00f6\u00f6 juhendaja, mentori v\u00f5i m\u00f5ne v\u00e4lise asjatundliku osapoolega aktualiseerunud k\u00fcsimusi v\u00f5i probleeme arutada. Uurimisprotsessi dokumenteerimiseks ja m\u00f5tete-tunnete \u00fclest\u00e4hendamiseks ja eneserefleksiooniks on t\u00f5hus pidada uurijap\u00e4evikut.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Huvide konflikti riski hindamine<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Insaideruurimuse raamistikus on raske k\u00e4sitleda konfliktseid, v\u00e4ga tundlikke ja laetud teemasid v\u00f5i protsesse, kus uurija on sunnitud pooli valima. Konfliktsed suhted \u00fchtede osalejatega organisatsioonis v\u00f5i kogukonnas hakkavad m\u00f5jutama suhteid teiste osalejatega. Tulemuseks on see, et uurija satub kahe leeri vahel kahvlisse. Tema fookus v\u00f5ib saada kallutatud, mis omakorda v\u00f5ib viia moonutatud tulemuste ning vildakate j\u00e4reldusteni. Uurija peab endas pidama moraalset v\u00f5itlust ka juhul, kui uuritavas organisatsioonis v\u00f5i kogukonnas ilmneb midagi eetiliselt k\u00fcsitavat v\u00f5i v\u00e4\u00e4rat. Sel juhul v\u00f5ib uurija kergesti sattuda v\u00e4\u00e4rtuskonflikti, mida ta ise lahendada ei suuda, ning peab otsustama, mida teha, keda informeerida v\u00f5i kuhu p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n\n\n\n<p>Samuti ei saa uurija t\u00e4helepanuta j\u00e4tta omaenda motiive, mis teda organisatsiooni v\u00f5i kogukonna (aktiivse) liikmena innustavad ning tema m\u00f5tteid ja k\u00e4itumist juhivad. Teiselt poolt v\u00f5ib kriitiliselt meelestatud uurijal olla organisatsiooni v\u00f5i kogukonna tegevuse kohta oma teooria, mida ta p\u00fc\u00fcab insaiderina kogutud andmete najal t\u00f5estada. Sellisel juhul tekib k\u00fcsimus, miks ja kelle huvides v\u00f5i h\u00fcvanguks uurimist\u00f6\u00f6d ikkagi tehakse ning kes sellest v\u00f5idab. <a href=\"https:\/\/eetika.ee\/sites\/default\/files\/2023-06\/HEA%20TEADUSTAVA_2023.pdf\">Hea teadustava<\/a> r\u00f5hutab igal juhul, et uurija peab k\u00f5ik v\u00f5imalikud huvide konfliktid osalejatele teatavaks tegema ning v\u00f5tma vastutuse hoiduda uuritavate p\u00f5hjendamatust kahjustamisest.<br><br><em>Konfidentsiaalsuse paradoks<br><\/em><br>Kui uuringus kasutatakse osalejate eriliiki isikuandmeid (st andmed, millest ilmneb rassiline v\u00f5i etniline p\u00e4ritolu; poliitilised vaated, usulised v\u00f5i filosoofilised veendumused; ameti\u00fchingusse kuulumine; geneetilised andmed; biomeetrilised andmed; terviseandmed v\u00f5i andmed seksuaalelu ja seksuaalse s\u00e4ttumuse kohta; vt l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/isikuandmete-tootlemine-sotsiaalteaduslikes-uuringutes\/\">andmekaitse peat\u00fckist<\/a>), siis tuleb see koosk\u00f5lastada inimuuringute eetika komiteega. Kui kirjeldatud teavet asuda koguma insaiderina, v\u00f5ib osalejate privaatsuste ja konfidentsiaalsuse tagamine olla keerukam kui autsaideruurijana, sest uurija side osalejaga ja asutuse v\u00f5i kogukonnaga, kus uuringut tehakse, ei piirdu vaid uuringu(perioodi)ga, vaid t\u00f5en\u00e4oliselt j\u00e4tkub. Seet\u00f5ttu tuleks uurijal juba eelnevalt l\u00e4bi m\u00f5elda, kuidas hoida uuringusse puutuv teave, mida osalejad on usalduslikult vaid teadust\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgil avaldanud, salajas ning lahus muust tava- v\u00f5i professionaalsest suhtlusest p\u00e4rast uurimist\u00f6\u00f6 l\u00f5ppu. Igal juhul ei tohiks uurija edasises suhtluses v\u00f5i koost\u00f6\u00f6s uuringu k\u00e4igus saadud teavet ebaeetiliselt \u00e4ra kasutada osalejate vastu, neile ebameeldivaid tagaj\u00e4rgi p\u00f5hjustades, neid \u00fcksk\u00f5ik millisel viisil v\u00f5i ulatuses kahjustades, neisse eelarvamusega suhtudes vms. Lihtne, kuid t\u00f5hus soovitus on kohelda oma uuringus osalevaid inimesi (ja nende andmeid) nii, nagu soovid, et sind (ja sinu andmeid) samas olukorras koheldaks.<\/p>\n\n\n\n<p>Nagu juba eespool r\u00f5hutatud, on insaideruurija p\u00f5hiline t\u00f6\u00f6riist refleksiivsus \u2013 regulaarne eneseanal\u00fc\u00fcs ja s\u00fcstemaatiline m\u00f5tlemine topeltrollide puutumusest uurimisprotsessi ja tulemustega; tulemuste t\u00f5lgendamisel ja j\u00e4relduste tegemisel v\u00f5imalikult neutraalse ja professionaalselt distantseeritud vaatenurga leidmine ja s\u00e4ilitamine, olles samal ajal osalejate kogemuste suhtes empaatiav\u00f5imeline. Usalduse murenemist aitavad \u00e4ra hoida selged kokkulepped ning vajadusel nende korduv l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimine ja k\u00f5igi osapoolte \u00f5igustest ja huvidest hooliv uurimisprotokoll, mis v\u00f5iks pakkuda k\u00f5igile osalejatele turvalist keskkonda, kus nende h\u00e4\u00e4lt ja lugu austatakse ning nende andmed on kaitstud. Uurija ja insaideri rollide eristamine ja l\u00f5puni v\u00e4ljapidamine n\u00f5uab enesekontrolli ning teaduseetika (piiride) head tundmist. Kasuks tuleb konsulteerimine akadeemilise mentori ja\/v\u00f5i teadusasutuse\/valdkonna eetikakomiteega.<\/p>\n\n\n\n<p>On \u00fctlematagi selge, et insaideruuringu k\u00e4igus kogutud andmeid ei ole v\u00f5imalik anon\u00fc\u00fcmida (st ka uurija jaoks p\u00f6\u00f6rdumatult isiku tuvastamist mittev\u00f5imaldavale kujule viia), ja seet\u00f5ttu ei tohiks sellises uuringus osalejatele anon\u00fc\u00fcmsust lubada. Nagu eespool viidatud, on isegi konfidentsiaalsuse tagamine raskendatud. Uuringutulemuste avaldamisel (sh asutuse v\u00f5i organisatsiooni enda sees) tuleb m\u00f5elda andmete hoolikale pseudon\u00fc\u00fcmimisele, kui teema ja andmete iseloom seda eeldavad. Avalikustatud uuringu puhul v\u00f5imaldab juba uuritava organisatsiooni, asutuse v\u00f5i kogukonna spetsiifiline kontekst osalejaid kergemini identifitseerida (vt l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/isikuandmete-tootlemine-sotsiaalteaduslikes-uuringutes\/\">andmekaitse peat\u00fckist<\/a>). Seet\u00f5ttu v\u00f5ib olla vajalik t\u00e4iendavate sammude astumine, n\u00e4iteks tulemuste \u00fcldistavalt t\u00f5lgendamine ja esitamine. Lewis ja Quinnell (2024) pakuvad insaideruurimuse tulemuste esitlemisel v\u00e4lja stereot\u00fc\u00fcpide konstrueerimise, kus osalejate privaatsuse kaitsmiseks paigutatakse nende arvamused ja v\u00e4ited v\u00e4ljam\u00f5eldud koondkujude raamistikku (nt Tark, Trikster, Hoolitseja jne). Samas tekib k\u00fcsimus, kuidas s\u00e4ilitada kogutud andmetel p\u00f5hineva narratiivi algup\u00e4rasus ja mil m\u00e4\u00e4ral seda kohandada, nii et uuringus osalejate enesem\u00e4\u00e4ramist ei moonutataks v\u00f5i v\u00e4\u00e4rikust ei riivataks, et uuringu tegemise m\u00f5te ja eesm\u00e4rk s\u00e4iliksid ning tulemuseks oleks uue ja asjakohase teadmise pakkumine uurimisv\u00e4ljale. Autorite hinnangul on siin oht, et andmed muudetakse \u201ejutustuseks\u201c, mis ei ole enam algup\u00e4rane ega anna uurimist\u00f6\u00f6 seisukohast enam autentset teavet. <\/p>\n\n\n\n<p>Peat\u00fcki kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et ka insaideruurimuse puhul on m\u00e4\u00e4rav uurimisprobleem, millest tuleneb see, kelle huvisid ja vajadusi uuring esindab ning t\u00e4idab \u2013 kas m\u00f5ne kogukonna, organisatsiooni, \u00fchiskonnagrupi enese v\u00f5i laiema avalikkuse omi. Sotsiaalteaduslikud uuringud tegelevad enamasti siiski viimasega ehk m\u00f5ne sotsiaalse fenomeni teadusliku m\u00f5testamisega. Sel juhul ei olegi niiv\u00f5rd oluline, milline sisering konkreetselt andmete allikaks on, vaid milliseid vastuseid v\u00f5imaldab teatud t\u00fc\u00fcpi sisering koos omaste tunnuste, \u00fclesannete ja selles valitsevate reeglitega uurimisprobleemist ja \u2011eesm\u00e4rgist t\u00f5ukuvatele uurimisk\u00fcsimustele leida. Vajadusel v\u00f5ib omavahel \u00fchendada ka mitmes siseringis (nt suletud grupid sotsiaalmeedias, kuhu uurija ka ise kuulub vms) kogutud andmed, et nende anal\u00fc\u00fcsimisel ja t\u00f5lgendamisel j\u00f5uda veidi \u00fcldistatuma vaate ja j\u00e4reldusteni.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb5ceeb2-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb5ceeb2-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb5ceeb2-collapse\"><a>M\u00f5ned insaideruurimuse n\u00e4ited<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb5ceeb2-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb5ceeb2-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Mitmed autorid (Bourke, 2014; Groundar, 2025; Holmes, 2020; Lewis ja Quinnell, 2024) toovad n\u00e4itena levinud olukorra, kus \u00f5petajad v\u00f5i \u00f5ppej\u00f5ud asuvad oma haridus- v\u00f5i teadusasutuses uurima n\u00e4iteks akadeemilist t\u00f6\u00f6keskkonda ja t\u00f6\u00f6praktikaid v\u00f5i kaasavad uuringutesse oma \u00f5pilasi v\u00f5i tudengeid. Juhtumiuuringu meetodil demonstreerivad Lewis ja Quinnell (2024), kuidas saab \u00f5ppej\u00f5ud ja\/v\u00f5i teadlane seda protsessi targalt, l\u00e4bipaistvalt ja refleksiivselt juhtida, andes endale eelk\u00f5ige aru, milline on tema positsioon (sh v\u00f5imupositsioon) \u00f5ppijate suhtes, ning leides viise kallutamata uuringutulemuste ja j\u00e4reldusteni j\u00f5udmiseks.<br><em><br><\/em>Bourke (2014) anal\u00fc\u00fcsib doktorandina (mitte veel iseseisva teadlasena) \u00fches USA \u00fclikoolis rassiprobleemidele keskenduva fookusgrupiuuringu raames l\u00e4bivalt enda kui valge nahav\u00e4rviga mehe ja akadeemiliselt k\u00fcpsema inimese positsiooni nii valge kui tumeda nahav\u00e4rviga mees- ja naistudengite suhtes, keda ta julgustab avameelselt r\u00e4\u00e4kima \u00fcli\u00f5pilaselust ja \u00fchiskondlikest probleemidest. Eneserefleksiooni l\u00f5pus t\u00f5deb Bourke, et osutus olevat \u00fcheaegselt nii insaider kui autsaider ning seda just (tahes-tahtmata m\u00f5nev\u00f5rra) erineva l\u00e4henemise t\u00f5ttu eri rassidest osalejate uuringusse v\u00e4rbamisel ja motiveerimisel.<\/p>\n\n\n\n<p>Berger (2013) kirjeldab oma kogemust olukorras, kus autsaideruurijast sai talle endalegi ootamatult insaideruurija. Nimelt keskendus \u00fcks tema uuringuid uuesti abiellunud paaridele, kellest said \u00fchtlasi ka kasuvanemad oma uue partneri lastele varasemast kooselust (Berger 1998). Autori enda abielulahutus ja uus kooselu asetasid ta \u00fcht\u00e4kki uuritavatega sarnasesse situatsiooni. V\u00e4rske kasuvanema rollis hakkas Berger (2013: 226) juba kogutud andmeid ja tehtud anal\u00fc\u00fcsi uue, n\u00fc\u00fcd juba insaideri pilguga l\u00e4bi vaatama ja leidis m\u00f5ningaid kallutatud j\u00e4reldusi ning levinud \u00fcldistusi, mille osas puudus tal varem n-\u00f6 tundlikkus v\u00f5i teadlikkus. Tema v\u00e4itel teevad kahju lends\u00f5nadena levivad negatiivsed diskursused (\u201ekatkised pered\u201c) ning isegi akadeemilises kirjanduses leiduvad stereot\u00fc\u00fcpsed \u00fcldistused kasuvanema ja kasulapse vaheliste suhete kohta \u2013 enamasti kirjeldatakse neid halbade v\u00f5i pingelistena. Oma uuringus Berger sellele kinnitust ei leidnud, samuti ei l\u00e4inud see kokku n\u00e4itega isiklikust elust. Kasuvanematest paaridega tehtud intervjuude anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas risti vastupidist \u2013 suhted, mida uuringus p\u00f5hjalikult k\u00e4sitleti, olid vastupidiselt kirjanduses toodule hoopis s\u00f5bralikud ja konfliktivabad. \u00dcks Bergeri refleksiivseid t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid oli t\u00f6\u00f6tada autsaiderina tehtud ja transkribeeritud intervjuud insaideri pilguga ja kontekstitundlikumana uuesti l\u00e4bi ning p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu n\u00fcanssidele, mille suhtes ta varem pime oli.<\/p>\n\n\n\n<p>Linno (2012) k\u00e4sitleb lastekaitset\u00f6\u00f6tajatega tehtud intervjuudes esinevaid narratiive anal\u00fc\u00fcsides mh ka insaideruurija rolli avaldumist (kuigi see ei ole tema artikli p\u00f5hifookus). Nimelt m\u00e4rkas Linno (2012: 128\u2013129) osa intervjuude puhul, kuidas lastekaitset\u00f6\u00f6tajast intervjueeritav tugineb samuti lastekaitset\u00f6\u00f6taja taustaga intervjueerija-uurija k\u00fcsimustele vastates nende \u00fchisele jagatud teadmisele vestluses mainitud kliendijuhtumitest ehk konkreetsete perede lugudest. Anal\u00fc\u00fcsis juhitakse t\u00e4helepanu erialase t\u00f6\u00f6eetika ja uurimiseetika p\u00f5imumiskohtadele, mille eesm\u00e4rk on kokkuv\u00f5ttes tagada nende lugude keskmes olevatele peredele konfidentsiaalsus \u2013 et uurimus ka kaudsel moel neid kuidagi ei kahjustaks, nende privaatsust ei riivaks. Linno toob v\u00e4lja, et insaiderist intervjueerija ning lastekaitset\u00f6\u00f6tajast intervjueeritava vahel valitsev kollegiaalne usaldus v\u00f5imaldab intervjueeritaval k\u00e4sitleda uuritavaid teemasid s\u00fcgavamalt, avameelsemalt ning tegelikke olusid neutraalsuse kaudu ilustamata. See aga eeldab insaideruurijalt t\u00e4iendavaid tegevusi materjali anal\u00fc\u00fcsiks ettevalmistamisel, n\u00e4iteks toorandmete (intervjuu s\u00f5nas\u00f5naliste salvestiste ja transkriptsioonide) toimetamist ja hiljem anal\u00fc\u00fcsitulemuste hoolikat t\u00f5lgendamist ja l\u00e4bim\u00f5eldud esitamist. Linno osutab insaideruuringu puhul vajadusele delikaatsetest teemadest r\u00e4\u00e4kimise viis ja lubatavuse piirid uurija ja uuritava vahel selgemalt l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida. Autor (Linno, 2012: 129) r\u00f5hutab:<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201eEndiste kolleegide intervjueerimine tugineb paljuski varasemale usaldussuhtele ning v\u00f5imalik, et teatud t\u00e4psustused, kuidas r\u00e4\u00e4kida klientidest, ja muud konfidentsiaalsusega seotud k\u00fcsimused, j\u00e4\u00e4vad tegemata, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad intervjueeritavad sattuda segadusse, mismoodi <\/em>\u201ev\u00f5ib siin\u201c<em> ehk intervjuu olukorras k\u00e4ituda.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Linno (samas) toob t\u00e4iendavalt v\u00e4lja, et kui intervjueeritav ei taju \u00fchise tausta ja jagatud teadmiste juures vajadust k\u00e4sitletava ainese tagamaid v\u00f5i t\u00e4hendusi selgitada, vaid eeldab, et intervjueerija enesestm\u00f5istetavalt neid teab, siis tuleb ka neid t\u00e4psustusi ja p\u00f5hjendusi uuringu ammendavuse huvides osalejalt paluda.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201eIntervjueeritavatega professionaalse identiteedi jagamise varjuk\u00fcljeks suurema usalduslikkuse k\u00f5rval on see, et intervjueeritavad j\u00e4tavad selgitamata, mis on \u00fche v\u00f5i teise n\u00e4htuse t\u00e4hendus, sest eeldavad, et endiste kolleegide vahel valitseb \u00fcksteisem\u00f5istmine ning r\u00e4\u00e4gitakse \u00fchises t\u00e4hendustes\u00fcsteemis.\u201c <\/em>(Linno, 2012: 129)<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5nikord (Linno toodud n\u00e4ites individuaalintervjuu asemel r\u00fchma- ehk fookusgrupiintervjuu olukorras) v\u00f5ivad uuritavad omavahelise suhtlusega osaliselt siseringi kuuluva uurija sellest t\u00e4hendusruumist (tahtmatult) v\u00e4lja l\u00fclitada, kui kasutavad intervjueerija k\u00fcsimusele vastamisel piiritletud t\u00e4hendusega m\u00e4rks\u00f5nu v\u00f5i koode, nt juhtumite v\u00f5i s\u00fcndmuste kohta, millest asjasse puutumatu inimene ei (saagi) tea(da). Nii tulebki insaideruuringu tegijal n\u00e4idata \u00fcles valvsust ja tuua selgust asjasse puutuvatesse \u00fcksikasjadesse, et kogutavad andmed oleksid uuringus ka kasutatavad ja t\u00f5lgendatavad.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de5eb5ceebf-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de5eb5ceebf-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de5eb5ceebf-collapse\"><a>Kasutatud kirjandus<\/a><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de5eb5ceebf-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de5eb5ceebf-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Alvesson, M. (2023). Methodology for close up studies \u2013 struggling with closeness and closure. <em>Higher Education<\/em>, <em>46<\/em>(2), 167\u2013193.<\/p>\n\n\n\n<p>Berger, R. (2013). Now I see it, now I don\u00b4t: researcher\u2019s position and reflexivity in qualitative research. <em>Qualitative Research<\/em>, <em>15<\/em>(2), 219\u2013234. doi:10.1177\/1468794112468475<\/p>\n\n\n\n<p>Berger, R. (2004). <em>Immigrant women tell their stories<\/em>. New York: Haworth Press.<\/p>\n\n\n\n<p>Berger, R. (1998). <em>Stepfamilies: A multi-dimensional perspective<\/em>. New York: Haworth Press.<\/p>\n\n\n\n<p>Berger, R, ja Rosenberg, E. (2008). The experience of abused women with their children\u2019s law guardians. <em>Violence against Women<\/em>, 14, 71\u201392.<\/p>\n\n\n\n<p>Blaikie, N. W. H. (2009). <em>Designing Social Research: The Logic of Anticipation<\/em>. Malden, MA: Polity Press.<\/p>\n\n\n\n<p>Bonner, A. ja Tolhurst, G. (2002). Insider-outsider perspectives of participant observation. <em>Nurse Researcher<\/em>, <em>9<\/em>(4), 7\u201319. doi:10.7748\/nr2002.07.9.4.7.c6194<\/p>\n\n\n\n<p>Bourke, B. (2014). Positionality: Reflecting on the Research Process. <em>The Qualitative Report<\/em>,<em>19<\/em>(33), 1\u20139. doi:10.46743\/2160-3715\/2014.1026<\/p>\n\n\n\n<p>Bryman, A. (2016). <em>Social Research Methods<\/em>. Oxford: Oxford University Press.<\/p>\n\n\n\n<p>Clegg, S., Stevenson. J. ja Burke, P.-J. (2016). Translating close-up research into action: A critical reflection. <em>Reflective Practice<\/em>. <em>17<\/em>(3), 233\u2013244.<\/p>\n\n\n\n<p>Dhillon, J. K. ja Thomas, N. (2019). Ethics of engagement and \u2018insider\u2019-outsider perspectives: Issues and dilemmas in cross-cultural interpretation. <em>International Journal of Research &amp; Method in Education<\/em>,<em> 42<\/em>(4), 442\u201353. doi:10.1080\/1743727X.2018.1533939<\/p>\n\n\n\n<p><em>Eesti Keele Instituudi \u00fchends\u00f5nastik<\/em> (2025). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Kasutatud 21.07.2025, <a href=\"https:\/\/sonaveeb.ee\">https:\/\/sonaveeb.ee<\/a><br><br>Eppley, K. (2006). Review essay: defying insider-outsider categorization: one researcher\u2019s fluid and complicated positioning on the insider-outsider continuum. <em>Forum, qualitative social research<\/em>, <em>7<\/em>(3). doi:10.17169\/fqs-7.3.150.<br><br>Erelt, T., Leemets, T., M\u00e4earu, S. Ja Raadik, M. (2018). <em>Eesti \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat \u00d5S<\/em> <em>2018<\/em>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Kasutatud 21.07.2025, <a href=\"https:\/\/arhiiv.eki.ee\/dict\/qs\/qs.html\">https:\/\/arhiiv.eki.ee\/dict\/qs\/qs.html<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Ermine, W. (2007). The Ethical Space of Engagement. <em>Indigenous Law Journal<\/em>, <em>6<\/em>(1), 194\u2013203.<\/p>\n\n\n\n<p>Fetterman, D. M. (2008). Emic\/Etic Distinction. L. M. Given (toim), <em>The SAGE Encyclopedia of Qualitative Research Methods<\/em> (lk 249\u2013250). Sage Publications. doi:10.4135\/9781412963909.n130<\/p>\n\n\n\n<p>Goundar, P. R. (2025). Researcher positionality: Ways to include it in a qualitative research design. <em>International Journal of Qualitative Methods<\/em>, <em>24<\/em>, 1\u20137. doi:10.1177\/16094069251321251<\/p>\n\n\n\n<p>Holmes, A. G. D. (2020). Researcher Positionality \u2013 A Consideration of Its Influence and Place in Qualitative Research \u2013 A New Researcher Guide. <em>Shanlax International Journal of <\/em>Education, 8(4), 1\u201310. doi:10.34293\/education.v8i4.3232<\/p>\n\n\n\n<p>Juurik, M. (2025). Andmekaitse. M. Beilmann, D. Kutsar ja S. Opermann (toim), <em>Sotsiaalse anal\u00fc\u00fcsi meetodite ja metodoloogia \u00f5pibaas<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p>Juurik, M., Lilles-Heinsar, L., L\u00f5uk, K, Meriste, H., Parder, M-L., Soone, M., Sutrop, M., Velbaum, K., Veski, L., Eessalu, M., Engelbrecht, J., Koppel, A., Kulu, P., Ling, K., L\u00f5uk, K., Maimets, T., M\u00e4ger, K., M\u00e4llo, T., Niglas, K. \u2026 Uustalu, T. (2017\/2023). Hea teadustava. Tartu: Tartu \u00dclikooli Eetikakeskus. Kasutatud 21.07.2025, <a href=\"https:\/\/eetika.ee\/sites\/default\/files\/2023-06\/HEA%20TEADUSTAVA_2023.pdf\">https:\/\/eetika.ee\/sites\/default\/files\/2023-06\/HEA%20TEADUSTAVA_2023.pdf<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Katyal, K. R. ja King, M. E. (2014). Non-Chinese researchers conducting research in Chinese cultures: critical reflections. <em>International journal of research &amp; method in education<\/em>, <em>37<\/em>(1), 44\u201362. doi:10.1080\/1743727X.2012.736484.<\/p>\n\n\n\n<p>Lewis, M. J. ja Quinnell, R. (2024). Telling tales out of school: considerations of \u2018insider\u2019 research in higher education. <em>Teaching in Higher Education<\/em>, <em>29<\/em>(7), 832\u2013844. doi:10.1080\/13562517.2024.2354263<\/p>\n\n\n\n<p>Linno, M. (2012). Eriala esitlemine lastekaitset\u00f6\u00f6tajate lugudes laste vastu suunatud v\u00e4givallast. J. Str\u00f6mpl, M. Selg ja M. Linno (toim), <em>Narratiivne l\u00e4henemine sotsiaalt\u00f6\u00f6uurimuses<\/em> (lk 120\u2013165). Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p>Masso, A., Tiidenberg, K. ja Siibak, A. (2020). Sissejuhatus. A. Masso, K. Tiidenberg ja A. Siibak (toim), <em>Kuidas m\u00f5ista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht<\/em> (lk 11\u201337). Tallinn. Tallinna \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p>Milligan, L. (2016). Insider-outsider-Inbetweener? Researcher positioning, participative methods and cross-cultural educational research. <em>Compare: a journal of comparative and international education<\/em>, <em>46<\/em>(2), 235\u2013250. doi:10.1080\/03057925.2014.928510<\/p>\n\n\n\n<p>Murumaa-Mengel, M. (2014). Loovuurimismeetodid. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim), <em>Sotsiaalse anal\u00fc\u00fcsi meetodite ja metodoloogia \u00f5pibaas<\/em>. Kasutatud 21.07.2025, <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/loovuurimismeetodid\/\">https:\/\/samm.ut.ee\/loovuurimismeetodid\/<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Str\u00f6mpl, J. (2014). Etnograafiline uurimus. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim), <em>Sotsiaalse anal\u00fc\u00fcsi meetodite ja metodoloogia \u00f5pibaas<\/em>. Kasutatud 21.07.2025, <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/etnograafiline-uurimus\/\">https:\/\/samm.ut.ee\/etnograafiline-uurimus\/<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Thomson, P. ja Gunter, H. (2010). Inside, outside, upside down: the fluidity of academic researcher \u2018identity\u2019 in working with\/in school. <em>International journal of research and method in education<\/em>, <em>34<\/em>(1), 17\u201330.<br><br>Trowler, P. 2012. <em>Doing insider research into higher education<\/em>. Amazon Kindle.<\/p>\n\n\n\n<p>Unluer, S. (2012). Being an insider researcher while conducting case study research. <em>The Qualitative Report<\/em>, 17(29), 1\u201314. Yip, S. Y. (2024). Positionality and reflexivity: negotiating insider-outsider positions within and across cultures. <em>International Journal of Research &amp; Method in Education<\/em>, <em>47<\/em>(3), 222\u2013232. doi:10.1080\/1743727X.2023.2266375<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Signe Opermann2025 Uurimust kavandama asudes tasub autoril endalt alustuseks k\u00fcsida: milline on minu maailmavaade ja perspektiiv uuritava ainese suhtes? Mil m\u00e4\u00e4ral v\u00f5ib see m\u00f5jutada uurimuse fookust, k\u00e4iku ja tulemusi? Millisel positsioonil ma olen potentsiaalsete uuringus osalejate suhtes? Selline enesesse vaatamine &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1082","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1082","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1082"}],"version-history":[{"count":14,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1082\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2285,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1082\/revisions\/2285"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1082"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}