{"id":1051,"date":"2025-08-18T16:05:03","date_gmt":"2025-08-18T13:05:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/?page_id=1051"},"modified":"2025-08-26T16:51:24","modified_gmt":"2025-08-26T13:51:24","slug":"isikuandmete-tootlemine-sotsiaalteaduslikes-uuringutes","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/isikuandmete-tootlemine-sotsiaalteaduslikes-uuringutes\/","title":{"rendered":"Isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine sotsiaalteaduslikes uuringutes"},"content":{"rendered":"<p><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\"><strong>Marten Juurik<\/strong><br><strong>2025<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00e4esolev peat\u00fckk k\u00e4sitleb isikuandmete kogumist, kasutamist ja haldamist sotsiaalteaduslikus uurimist\u00f6\u00f6s. Suur osa isikuandmete kaitse seaduslikust regulatsioonist kehtib \u00fchetaoliselt k\u00f5igis eluvaldkondades, mist\u00f5ttu saab siin k\u00e4sitletavaid p\u00f5him\u00f5tteid ja soovitusi \u00fcle kanda teistele uuringuvaldkondadele ning kasutada ka v\u00e4ljaspool teadusmaailma. Peat\u00fcki lugemisel tulevad kasuks varasemad teadmised isikuandmete kaitse valdkonnast.<\/p>\n\n\n\n<p>Peat\u00fckk on kirjutatud t\u00e4ienduse ja lisana Tartu \u00dclikooli <a href=\"https:\/\/wiki.ut.ee\/pages\/viewpage.action?pageId=196183311\">veebijuhendile<\/a> \u201eAndmekaitse teadust\u00f6\u00f6s\u201c (Juurik, M\u00e4esalu, Tarkpea, 2023), mis t\u00e4psustab paljusid andmekaitsega seotud k\u00fcsimusi teadusuuringute kontekstis. Selle eesm\u00e4rk on anda praktilisi soovitusi, mist\u00f5ttu ei k\u00e4sitle see k\u00f5iki andmekaitsega seotud k\u00fcsimusi v\u00f5i erijuhte. Peat\u00fckis pakutakse v\u00e4lja m\u00f5ningad lihtsad p\u00f5hit\u00f5ed ja praktikad andmekaitsest, mille j\u00e4rgimine aitab tagada, et isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine l\u00f5pu- v\u00f5i \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6s oleks koosk\u00f5las \u00fcldm\u00e4\u00e4rusega; samuti selgitatakse m\u00f5ningaid isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemise standardseid v\u00f5i lihtsamaid lahendusi, kuid ei paku ammendavat \u00fclevaadet k\u00f5ikv\u00f5imalikest isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemise juhtudest teadusuuringute kontekstis.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e0dc94a50dd-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e0dc94a50dd-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e0dc94a50dd-collapse\">Privaatsus, isikuandmete kaitse ja teadusuuringud<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e0dc94a50dd-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e0dc94a50dd-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Isikuandmete kaitse ehk andmekaitse (ingl k <em>data protection<\/em>) on nimetus \u00f5igusvaldkonnale, mis tegeleb isikuandmete kasutamise \u00f5iguslike k\u00fcsimustega. Andmekaitse eesm\u00e4rk on tagada \u00fcksikisiku \u00f5igus eraelu ehk privaatsuse kaitsele, mis on \u00fcks inimese p\u00f5hi\u00f5igusi, keskendudes eelk\u00f5ige just andmete dimensioonile. Andmekaitse regulatsioon l\u00e4htub suurel m\u00e4\u00e4ral informatsioonilise enesem\u00e4\u00e4ramise printsiibist ehk p\u00f5him\u00f5ttest, mille kohaselt on igal inimesel \u00f5igus ise otsustada tema kohta k\u00e4ivate andmete \u00fcle ja kontrollida, kes ja kuidas tema andmeid kasutada v\u00f5ib. K\u00f5ige \u00fcldisemalt p\u00fc\u00fcab andmekaitse \u00f5igusvaldkond leida konkureerivate huvide vahel m\u00f5istlikku tasakaalu, mis austab \u00fchelt poolt \u00fcksikisiku \u00f5igust oma andmete kasutust kontrollida ja teisalt arvestab \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fchiskonnaliikmete huvi ja vajadusega tema andmeid kasutada.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuigi andmekaitsest r\u00e4\u00e4gitakse v\u00e4ga palju, ei kata see k\u00f5iki privaatsuse tahke, mist\u00f5ttu tuleks alati arvestada sellega, et andmekaitse n\u00f5uded, mis kohati v\u00f5ivad olla k\u00fcllalt formaalsed, ei ole \u00fcksi piisavad, et lahendada k\u00f5ikv\u00f5imalikke privaatsusega seotud probleeme v\u00f5i k\u00fcsimusi. N\u00e4iteks v\u00f5ib uurija intervjuu l\u00e4biviimiseks k\u00fclastada inimese kodu, kus ta n\u00e4eb koduseid olusid v\u00f5i kuuleb v\u00f5ib-olla pealt koduseid ja eraviisilisi vestlusi \u2013 kaitsta tuleb ka seda inimeste eraelu osa, mis otseselt intervjuu tekstis ei kajastu. Samuti on v\u00f5imalik, et inimene annab k\u00fcll n\u00f5usoleku intervjuus osalemiseks, kuid intervjuu k\u00e4igus r\u00e4\u00e4gib kolmandate isikute eraelulistest ja tundlikest seikadest \u2013 n\u00e4iteks haiguslugudest v\u00f5i piinlikest olukordadest.<\/p>\n\n\n\n<p>Vaatamata privaatsuse olulisusele eeldab mitmete \u00fchiskondlike n\u00e4htuste teaduslik uurimine m\u00f5ningast sekkumist inimeste eraellu. Selleks on v\u00e4lja kujunenud kaks \u00fcldisemat l\u00e4henemist. Esiteks, sekkumine eraellu saab toimuda inimese vabal tahtel, toetades tema informatsioonilist enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5igust. Inimene saab sellisel juhul ise kontrollida, kuidas ja mil m\u00e4\u00e4ral ta oma eraelulist teavet jagab. Teadusuuringutes toimub see tavap\u00e4raselt teavitatud n\u00f5usoleku p\u00f5hjal \u2013 uurija selgitab inimesele, mida temalt teada tahetakse ja mis selle teabega tehakse, ning inimene saab selle p\u00f5hjal otsustada, kas ta soovib neil tingimustel uuringus osaleda.<\/p>\n\n\n\n<p>Teiseks, sekkumine eraellu saab p\u00f5hineda vastandlike, kuid \u00fchtviisi oluliste \u00f5iguste ja huvide kaalumisel. Olulised on nii inimeste privaatsus kui ka \u00fchiskondlike probleemide teaduslik uurimine \u2013 m\u00f5nel juhul v\u00f5ib olla kaalukam inimese \u00f5igus eraelule, m\u00f5nel juhul aga vajadus teadusuuringuid l\u00e4bi viia. Nii n\u00e4iteks on k\u00f5igi Eesti elanike terviseandmed koondunud \u00fchtsesse tervise infos\u00fcsteemi, kust vastavalt vajadusele ka teadusuuringutele andmeid v\u00e4ljastatakse.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuna uurijal ei ole v\u00f5imalik k\u00fcsida k\u00fcmnete v\u00f5i sadade tuhandete inimeste n\u00f5usolekut, on lubatud selliste uuringute l\u00e4biviimine n\u00f5usolekut k\u00fcsimata. Samas v\u00f5ivad sel viisil teadusuuringutesse sattuda ka nende inimeste andmed, kes seda ei soovi, ning niiviisi kaob inimesel kontroll oma isikuandmete \u00fcle. Selleks et leida m\u00f5istlik tasakaal vastandlike huvide vahel, ongi seadusega s\u00e4testatud t\u00e4iendavad tingimused seda sorti teadusuuringute l\u00e4biviimiseks \u2013 uuringu l\u00e4biviimine eeldab koosk\u00f5lastust eetikakomiteelt, kes peab veenduma selles, et vajadus teadusuuringu j\u00e4rele on kaalukam inimeste privaatsuse riivest. \u00dcldiselt eeldavad sedasorti uuringud, et teadlased saavad anal\u00fc\u00fcsimiseks pseudon\u00fc\u00fcmitud andmed, et v\u00e4listada uuringu k\u00e4igus konkreetsete inimeste tuvastamine ja seel\u00e4bi v\u00e4ltida, et uuringuga kellegi eraelu kahjustataks. <\/p>\n\n\n\n<p>N\u00f5usoleku k\u00fcsimine on lihtsam ja selgem lahendus, mis ei eelda tudengilt ja tema juhendajalt \u00f5iguslikku kaalutlemist. Seet\u00f5ttu on tudengit\u00f6\u00f6 puhul soovitatav alati eelistada n\u00f5usoleku k\u00fcsimist.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e0dc94a50ee-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e0dc94a50ee-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e0dc94a50ee-collapse\">Andmekaitse regulatsiooni \u00fclevaade<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e0dc94a50ee-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e0dc94a50ee-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/eur-lex.europa.eu\/eli\/reg\/2016\/679\/2016-05-04\">Euroopa Liidu isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rus<\/a> on keskne \u00f5igusliku regulatsiooni vahend, mille suurem eesm\u00e4rk on \u00fchtlustada isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemist puudutavaid \u00f5iguslikke norme liikmesriikide\u00fcleselt, et seel\u00e4bi v\u00f5imaldada isikuandmete vaba liikumist Euroopa Liidu piires, tagades samal ajal piisava kaitse \u00fcksikisiku privaatsusele. Kuigi \u00fcldm\u00e4\u00e4rus v\u00f5ib tavap\u00e4raste \u00fclikooli\u00f5pingute kontekstis tunduda kauge, tuleb siiski arvestada, et ka l\u00f5put\u00f6\u00f6 v\u00f5i \u00f5ppet\u00f6\u00f6 tarbeks isikuandmete kogumine ja edasine t\u00f6\u00f6tlemine peab olema koosk\u00f5las \u00fcldm\u00e4\u00e4ruse normide ja p\u00f5him\u00f5tetega. <\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks \u00fcldm\u00e4\u00e4rusele reguleerib isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemist ka Eesti <a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/104012019011?leiaKehtiv\">isikuandmete kaitse seadus<\/a>. Kuigi Eesti seadus v\u00f5ib tunduda Eestis l\u00e4biviidavate uuringute osas l\u00e4hedasem v\u00f5i sobivam, sisaldab see vaid m\u00f5ningaid erandeid, mis tudengit\u00f6\u00f6 kontekstis ei ole olulised. Eesti seaduses on siiski \u00fcks oluline erand, mis k\u00e4sitleb teadusuuringute eesm\u00e4rgil isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemist ilma inimese n\u00f5usolekuta (\u00a7 6). Selle paragrahvi alusel toimuvad teadusuuringud, kus inimeselt n\u00f5usoleku k\u00fcsimine ei ole v\u00f5imalik, n\u00e4iteks kui k\u00fcsitakse registritest v\u00f5i andmekogudest suure hulga inimeste andmeid.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e0dc94a50fa-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e0dc94a50fa-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e0dc94a50fa-collapse\">Andmekaitse p\u00f5him\u00f5tted<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e0dc94a50fa-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e0dc94a50fa-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Isikuandmete kaitse regulatsioon tugineb m\u00f5nele \u00fcldisemale p\u00f5him\u00f5ttele, millest on kantud suurem osa Euroopa Liidu \u00fcldm\u00e4\u00e4ruse normidest. Nende p\u00f5him\u00f5tete tundmine annab esmase arusaama sellest, mida isikuandmete kogumisel ja t\u00f6\u00f6tlemisel tuleb silmas pidada.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Seaduslik t\u00f6\u00f6tlemine: <\/strong>isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine on seaduslik, kui see p\u00f5hineb \u00fchel \u00fcldm\u00e4\u00e4ruses nimetatud \u00f5iguslikul alusel. Tavap\u00e4rane \u00f5iguslik alus sotsiaalteaduslikes uurimustes on uuritava <strong>n\u00f5usolek<\/strong>. Siinne juhend on kirjutatud eeldusega, et sotsiaalteadusliku uurimuse raames t\u00f6\u00f6deldakse isikuandmeid n\u00f5usoleku alusel. Kuigi leidub olukordi, kus isikuandmeid t\u00f6\u00f6deldakse n\u00f5usolekuta (nt avalike andmekogude andmete kasutus uuringutes, sotsiaalmeediast isikuandmete kogumine), eeldab see natuke paremat andmekaitse valdkonna tundmist. N\u00f5usolekuta uuringud on samuti seaduslikud, kuid sel juhul tuleb t\u00e4ita Eesti isikuandmete kaitse seaduses s\u00e4testatud t\u00e4iendavaid tingimusi, et uuritavate \u00f5igused oleksid piisavalt kaitstud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>L\u00e4bipaistvus: <\/strong>isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine on l\u00e4bipaistev, kui inimestele antakse piisavalt ja selget teavet selle kohta, kes, milleks ja kuidas nende andmeid t\u00f6\u00f6tleb. Tavap\u00e4raselt aitab uuringutes\u00a0 l\u00e4bipaistvust tagada n\u00f5usolekuvorm v\u00f5i eraldi teabeleht ning v\u00f5imalus uurijalt lisainfot k\u00fcsida.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Eesm\u00e4rgip\u00e4rasus: <\/strong>isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemisel peab olema selgelt ja v\u00f5imalikult t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratletud eesm\u00e4rk ning t\u00f6\u00f6tlemine peab piirduma selle eesm\u00e4rgiga. Isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemise eesm\u00e4rgi s\u00f5nastamisel saab toetuda uurimuse eesm\u00e4rgile \u2013 see peab olema s\u00f5nastatud t\u00e4psemalt kui lihtsalt huvi pakkuva probleemi \u201euurimine\u201c. Kui uuring toimub m\u00f5ne projekti raames, saab eesm\u00e4rgi s\u00f5nastamisel l\u00e4htuda projekti eesm\u00e4rgist.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Minimaalsus: <\/strong>isikuandmeid tuleks koguda ja t\u00f6\u00f6delda v\u00f5imalikult v\u00e4he, st \u00fcksnes nii palju, kui on eesm\u00e4rgi saavutamiseks vajalik. Isikuandmete \u00fcleliigset kogumist ja t\u00f6\u00f6tlemist tuleb v\u00e4ltida. Andmekoosseisu m\u00e4\u00e4ratlemisel saab eeskuju v\u00f5tta varasematest uuringutest, kui tegemist on standardse meetodiga v\u00f5i varem l\u00e4biproovitud uuringudisainiga. Kuna sotsiaalteadusliku uuringuga kaasneb alati m\u00f5ningane m\u00e4\u00e4ramatus, on keeruline \u00f6elda, millised andmed on vajalikud ja millised on \u00fclearused. Oluline on, et uurija teaks ja oskaks p\u00f5hjendada, <em>miks uuringus just selliseid andmeid vaja on<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>S\u00e4ilitamise piirang: <\/strong>see on eraldiseisev p\u00f5him\u00f5te, mille kohaselt tuleb isikuandmed p\u00e4rast eesm\u00e4rgi t\u00e4itmist (ehk p\u00e4rast uuringu l\u00f5ppu) kustutada v\u00f5i anon\u00fc\u00fcmida (vt anon\u00fc\u00fcmimise kohta t\u00e4psemalt allpool). Teadusuuringutele\u00a0 kehtib selle p\u00f5him\u00f5tte puhul erand, mis lubab isikuandmeid s\u00e4ilitada kauem, kuid seda vaid uute teadusuuringute vajadusteks. Erandile toetumine eeldab, et uurija teab ja oskab p\u00f5hjendada, miks uuringus kogutud andmeid on vaja kauem s\u00e4ilitada, ning tagab, et see oleks koosk\u00f5las \u00fcldm\u00e4\u00e4ruse ja Eesti isikuandmete kaitse seaduse n\u00f5uetega. Kui tudengit\u00f6\u00f6 on osa suuremast projektist, on v\u00f5imalik, et mingi osa isikuandmeid s\u00e4ilitatakse ka tulevaste uuringute jaoks. Tavap\u00e4rasem on siiski see, et tudengit\u00f6\u00f6 kaitsmise j\u00e4rel kaob ka vajadus uuringu aluseks olevaid isikuandmeid t\u00e4iendavalt s\u00e4ilitada, mist\u00f5ttu tuleks need esimesel v\u00f5imalusel kustutada (nt allkirjastatud n\u00f5usolekuvormid, intervjuude salvestised) v\u00f5i anon\u00fc\u00fcmida (kvantitatiivsed andmestikud, kust tuleks kustutada v\u00f5i \u00fcldistada k\u00f5ik tuvastamist v\u00f5imaldavad tunnused).<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Turvalisus: <\/strong>isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine on turvaline, kui on tagatud, et k\u00f5rvalised isikud (st k\u00f5ik, kes ei ole uuringu tegemisega otseselt seotud) ei p\u00e4\u00e4se isikuandmetele ligi, ja on tagatud, et isikuandmed on kaitstud soovimatute muudatuste v\u00f5i h\u00e4vinemise eest. Lihtsaim lahendus on kasutada v\u00f5imalikult suurel m\u00e4\u00e4ral \u00fclikooli pakutavaid infos\u00fcsteeme ja teenuseid (e-post, v\u00f5rguketas, digitaalne arhiiv). Isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine isiklikus arvutis v\u00f5i telefonis ei ole keelatud, kuid sellisel juhul peab uurija ise tagama, et andmed oleksid korrektselt varundatud ja et k\u00f5rvalised isikud (nt s\u00f5brad v\u00f5i pereliikmed) andmetele ligi ei p\u00e4\u00e4seks. Turvalisust aitab tagada n\u00e4iteks see, kui jagada isikuandmeid kr\u00fcpteeritult (andmefaile ei saadeta niisama kirja manuses) v\u00f5i kui andmed enne anal\u00fc\u00fcsiga alustamist pseudon\u00fc\u00fcmida (vt t\u00e4psemat seletust allpool). <\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcldine soovitus on enne isikuandmete kogumist v\u00f5i nende t\u00f6\u00f6tlemisega alustamist m\u00f5elda eespool nimetatud andmekaitse p\u00f5him\u00f5tetele. Kui midagi tundub vastuoluline, k\u00fcsitav v\u00f5i ebaselge, viitab see v\u00f5imalikule probleemile, millega tuleks v\u00f5imalikult varakult tegeleda. T\u00e4iendavalt saab anda veel paar soovitust.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>K\u00fcsi n\u00f5u ja abi: <\/strong>keegi ei eelda, et \u00fcli\u00f5pilane, kes puutub v\u00f5ib-olla esimest korda elus teadlikult kokku isikuandmete kogumise ja t\u00f6\u00f6tlemisega, teab ja tunneb andmekaitse valdkonda. Andmekaitse p\u00f5him\u00f5tetest alustamine on hea l\u00e4htekoht selleks, et selgeks m\u00f5elda, mis on arusaadav ja milles on abi vaja. N\u00f5u v\u00f5ib k\u00fcsida juhendajalt, kaastudengitelt, andmekaitsespetsialistilt, \u00f5ppej\u00f5ult v\u00f5i n\u00f5ustajalt.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Ole aus ja t\u00e4pne:<\/strong> aus kirjeldus isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemisest aitab suurendada l\u00e4bipaistvust ja v\u00e4hendab riski, et m\u00f5ni osaline on uuringust, selle eesm\u00e4rkidest, sisust, kestusest v\u00f5i mahust valesti aru saanud. V\u00e4ldi ilustamist v\u00f5i \u00fclem\u00e4\u00e4raselt suurustavaid lubadusi uuringu osalistele.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e0dc94a5105-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e0dc94a5105-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e0dc94a5105-collapse\">Mis on ja mis ei ole isikuandmed?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e0dc94a5105-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e0dc94a5105-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Isikuandmed on \u00fcldm\u00e4\u00e4ruses (art 4 lg 1) defineeritud kui mistahes teave tuvastatud v\u00f5i tuvastatava isiku kohta. M\u00e4\u00e4ratlus on v\u00e4ga lai, kuna oluline pole see, mida andmed kirjeldavad, vaid nende andmete seos konkreetse inimesega. Isegi kui uurimist\u00f6\u00f6 raames vaadeldakse inimeste kodust keskkonda \u2013 n\u00e4iteks tubade arvu, ruumikust, valguse m\u00e4\u00e4ra, \u00f5hukvaliteeti, temperatuuri vms \u2013, on tegemist isikuandmetega seni, kuni koduste olude kirjeldus on seotud konkreetse inimesega ja uurijale on teada, kelle kodu see on. Sel juhul on ka v\u00f5imalik koduste olude p\u00f5hjal teha j\u00e4reldusi inimese j\u00f5ukuse v\u00f5i eluj\u00e4rje kohta v\u00f5i oletada, mis piirkonnas ta elab.<\/p>\n\n\n\n<p>Tasub meeles pidada, et mistahes andmed saavad olla isikuandmed. Isikuandmed v\u00f5ivad kirjeldada inimest ja tema identiteeti, sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, tervist, heaolu, keha, v\u00e4limust, k\u00e4itumist, hoiakuid, harjumusi, elukogemusi, m\u00f5tteid, arvamusi, asukohta, suhteid v\u00f5i \u00fchistegevust. Kuna t\u00e4ielikku loendit inimelu v\u00f5i -tegevuse aspektidest ei ole, ei saa anda ka ammendavat loetelu k\u00f5igist isikuandmete t\u00fc\u00fcpidest.<\/p>\n\n\n\n<p>Isikuandmed saavad olla ka mistahes kujul ja vormis. Isikuandmed v\u00f5ivad olla nii struktureeritud (nt tabelina) kui ka struktureerimata kujul (nt vabatekst). Isikuandmed v\u00f5ivad esineda arvudena, tekstina, kujutiste v\u00f5i helina. <\/p>\n\n\n\n<p>Isikuandmete puhul v\u00f5ib aeg-ajalt kohata ekslikku arusaama, et need on vaid tunnused, mille abil on inimene otseselt tuvastatav, n\u00e4iteks nimi v\u00f5i isiklik meiliaadress. See on liiga kitsas m\u00e4\u00e4ratlus ja j\u00e4taks osa andmeid \u00f5igusliku kaitseta. Lisaks otsesele tuvastamisele tuleb arvestada kaudse tuvastamise v\u00f5imalusega, n\u00e4iteks kombineerides erinevaid tunnuseid v\u00f5i k\u00f5rvutades andmeid avalikult k\u00e4ttesaadavate andmetega. Seega on eksitav k\u00fcsida n\u00e4iteks, kas rahulolu t\u00f6\u00f6ga (arvuline hinnang skaalal) on isikuandmed, kuna enamasti ei koosne andmestik vaid \u00fchest tunnusest ja selle v\u00e4\u00e4rtustest. Selleks et hinnata, kas andmed on isikuandmed v\u00f5i mitte, tuleb otsa vaadata kogu andmestikule, tabeli n\u00e4itel selle k\u00f5igile tulpadele ja ridadele, ja seej\u00e4rel hinnata, kas andmete p\u00f5hjal on v\u00f5imalik luua seoseid konkreetsete isikutega.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e0dc94a510d-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e0dc94a510d-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e0dc94a510d-collapse\">Isikuandmete liigid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e0dc94a510d-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e0dc94a510d-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Euroopa Liidu isikuandmete kaitse <a href=\"https:\/\/eur-lex.europa.eu\/legal-content\/ET\/TXT\/?uri=CELEX:02016R0679-20160504#art_9\">\u00fcldm\u00e4\u00e4rusest<\/a> tuleneb vaid \u00fcks \u00fcldine isikuandmete liigitus: on tavalised ja eriliiki isikuandmed. Tavalised on k\u00f5ik need isikuandmed, mis <em>ei ole<\/em> eriliiki. <strong>Eriliiki isikuandmed <\/strong>on<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>andmed, millest ilmneb rassiline v\u00f5i etniline p\u00e4ritolu;<\/li>\n\n\n\n<li>andmed, millest ilmnevad poliitilised vaated, usulised v\u00f5i filosoofilised veendumused;<\/li>\n\n\n\n<li>andmed, millest ilmneb ameti\u00fchingusse kuulumine;<\/li>\n\n\n\n<li>geneetilised andmed;<\/li>\n\n\n\n<li>f\u00fc\u00fcsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed;<\/li>\n\n\n\n<li>terviseandmed;<\/li>\n\n\n\n<li>andmed f\u00fc\u00fcsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse s\u00e4ttumuse kohta.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Eriliiki isikuandmed on sellised, mille valesti kasutamise korral on v\u00f5imalik inimesi diskrimineerida v\u00f5i nende \u00f5igusi muul moel kahjustada. Eriliiki isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine on \u00fcldjuhul keelatud, v\u00e4lja arvatud siis, kui esineb m\u00f5ni \u00fcldm\u00e4\u00e4ruses nimetatud erand. \u00dcks erandeid on inimese n\u00f5usolek. Seega, kui intervjuu k\u00e4igus on plaanis inimesega r\u00e4\u00e4kida n\u00e4iteks tema tervisest v\u00f5i poliitilistest vaadetest, peaks teda eelnevalt teavitama, et uuringus sellistel teemadel r\u00e4\u00e4gitakse. Inimene peab sellest aru saama ja andma vabatahtlikult n\u00f5usoleku uuringus osalemiseks. Sel juhul on eriliiki andmete t\u00f6\u00f6tlemine lubatud; lisaks tuleb j\u00e4rgida muid andmekaitse p\u00f5him\u00f5tteid ja norme.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuigi muus osas andmekaitse \u00f5igus isikuandmeid ei liigita, on siiski v\u00f5imalik, et m\u00f5ned andmed on teistest oma sisu v\u00f5i m\u00f5ju t\u00f5ttu tundlikumat laadi, n\u00e4iteks andmed laste v\u00f5i sotsiaaltoetuste vajaduse kohta. Sel juhul peab uurija ise konteksti ja andmete tundlikkust tajuma ning vajadusel oma uuringu disaini muutma. Andmekaitse ei \u00fctle ette, millised teemad on tundlikud v\u00f5i millised teemad vajavad uurimist \u2013 need hinnangud peab uurija ise andma. Mida olulisem on uuritav probleem, seda p\u00f5hjendatum on tundlike andmete kogumine. Tundlike andmete t\u00f6\u00f6tlemisel tuleks juhinduda siiski minimaalsuse p\u00f5him\u00f5ttest ehk neid v\u00f5ib t\u00f6\u00f6delda juhul, kui need on uuringu eesm\u00e4rgi saavutamiseks vajalikud.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e0dc94a5113-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e0dc94a5113-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e0dc94a5113-collapse\">Millisel juhul ei ole isik enam tuvastatav?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e0dc94a5113-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e0dc94a5113-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Isikuandmetega ei ole enam tegemist siis, kui andmeid ei saa algusest peale tuvastatava isikuga seostada v\u00f5i kui andmeid on sellisel viisil t\u00f6\u00f6deldud, et need ei oleks enam tuvastatava isikuga seotud. Niisuguseid andmeid nimetatakse (algup\u00e4raselt) anon\u00fc\u00fcmseteks v\u00f5i anon\u00fc\u00fcmsele kujule viidud ehk anon\u00fc\u00fcmitud andmeteks.<\/p>\n\n\n\n<p>Isikuandmete anon\u00fc\u00fcmimine v\u00f5ib esmapilgul tunduda hea ja eelistatav lahendus inimeste eraelu kaitsmiseks. Tegelikkuses ei ole seda aga lihtne saavutada. Lisaks kaasneb andmete anon\u00fc\u00fcmimisega m\u00f5ningane moonutus v\u00f5i kadu (nt arvulised v\u00f5i s\u00f5nalised v\u00e4\u00e4rtused \u00fcldistatakse v\u00e4\u00e4rtusvahemikuks v\u00f5i m\u00f5ned \u00e4\u00e4rmuslikud v\u00f5i erip\u00e4rased v\u00e4\u00e4rtused, nt fraas \u201eminu ol\u00fcmpiav\u00f5itjast poeg\u201c v\u00f5i vastaja vanus on \u00fcle saja aasta, kustutatakse v\u00f5i \u00fcldistatakse). Samuti puudub \u00f5igus- ja andmeteadlaste seas konsensus, millisel juhul on andmed anon\u00fc\u00fcmsed ja millisel juhul mitte t\u00e4ielikult. Anon\u00fc\u00fcmimise eesm\u00e4rk on viia inimese uuesti tuvastamise t\u00f5en\u00e4osus nullil\u00e4hedaseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Andmeteadlased on viimase kahek\u00fcmne aasta jooksul mitmel korral n\u00e4idanud, kuidas andmete kombineerimise abil on juba v\u00f5imalik anon\u00fc\u00fcmseks peetud andmetest isikuid uuesti tuvastada. Narayana ja Shmatikov (2006) kirjeldavad \u00fchte varasemat tuntud n\u00e4idet, kui USA voogedastusplatvorm Netflix avaldas anon\u00fc\u00fcmitud andmed kasutajate vaatamisajaloo ja reitingute kohta, et l\u00e4bi viia v\u00f5istlus parima soovitusalgoritmi leidmiseks. V\u00f5istlus kandis nime Netflix Prize ja aastate jooksul osales selles tuhandeid meeskondi. Privaatsuse probleem seisnes avalikustatud andmete eeldatavas anon\u00fc\u00fcmsuses. Narayana ja Shmatikov (2006) selgitavad, kuidas pea poole miljoni kasutaja kohta \u00fcle saja miljoni reitingu sisaldavas andmestikus leidus siiski piisavalt unikaalseid kombinatsioone, mis v\u00f5imaldasid avalikult k\u00e4ttesaadavate andmetega k\u00f5rvutatult v\u00f5i taustateadmisi kasutades m\u00f5ned kasutajad tuvastada. <\/p>\n\n\n\n<p>Sedalaadi isikute uuesti tuvastamise katsete risk on t\u00f5en\u00e4osuslik. Seet\u00f5ttu tuleks ka anon\u00fc\u00fcmimisse suhtuda m\u00f5ningase ettevaatusega ja k\u00fcsida: milline on t\u00f5en\u00e4osus, et m\u00f5ni anon\u00fc\u00fcmseks peetavate andmete taga peituv isik on k\u00f5rvalisele isikule tuvastatav? Anon\u00fc\u00fcmsus on hinnanguline \u2013 arvestama peab nii saadaolevate tehnoloogiliste lahendustega kui ka sellega, kui palju teadmisi, aega ja ressursse isikute uuesti tuvastamine n\u00f5uab.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e0dc94a5119-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e0dc94a5119-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e0dc94a5119-collapse\">Anon\u00fc\u00fcmsus ja sellega seotud eksiarvamused<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e0dc94a5119-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e0dc94a5119-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Anon\u00fc\u00fcmsuse puhul tuleks selgelt eristada kolme seotud m\u00f5istet.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Anon\u00fc\u00fcmimine <\/strong>on isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine selliselt, et isiku taastuvastamine ei ole enam v\u00f5imalik \u00fchelgi m\u00f5istlikul ja t\u00f5en\u00e4olisel viisil. Anon\u00fc\u00fcmimine peab tagama, et isikute taastuvastamine on p\u00f6\u00f6rdumatult v\u00f5imatu.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Pseudon\u00fc\u00fcmimine<\/strong> on isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine selliselt, et isikuandmeid ei saa konkreetse isikuga seostada, kasutamata selleks t\u00e4iendavat teavet. Seda t\u00e4iendavat teavet tuleb hoida salajas. Pseudon\u00fc\u00fcmimine on tagasip\u00f6\u00f6ratav, kasutades selleks salajas hoitud teavet (nt koode).<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Konfidentsiaalsus<\/strong> t\u00e4hendab \u00fcldiselt salajasust. Kui miski on konfidentsiaalne, siis tuleb seda hoida salajas ja v\u00e4ltida selle sattumist k\u00f5rvaliste isikute k\u00e4tte. Konfidentsiaalsus ei t\u00e4henda, et isiku tuvastamine ei ole enam v\u00f5imalik \u2013 kui salajas hoitud andmed lekivad v\u00f5i need varastatakse, siis v\u00f5ivad inimesed olla tuvastatavad.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Anon\u00fc\u00fcmsuse m\u00f5istel on tavakeeles ja andmekaitse \u00f5iguses kohati erinev sisu. Anon\u00fc\u00fcmsus v\u00f5ib tavakeeles t\u00e4hendada vaid t\u00f5siasja, et inimese nimi ei ole teada v\u00f5i seda pole esitatud. N\u00e4iteks v\u00f5ib veebikommentaari kohta \u00f6elda anon\u00fc\u00fcmne, kui selle juures ei ole kommentaari autori v\u00f5i avaldaja nime. Andmekaitse \u00f5iguse seisukohast t\u00e4hendab anon\u00fc\u00fcmsus, et andmesubjekt (st inimene, kelle andmetega on tegemist) ei ole kaasaegset tehnoloogiat silmas pidades \u00fchelgi m\u00f5istlikul viisil tuvastatav. Eestiski on teada juhtumeid, kus anon\u00fc\u00fcmse kommentaari autor on \u00fcles leitud, kasutades selleks internetiteenuse kasutamise andmeid.<\/p>\n\n\n\n<p>Nime puudumine ei t\u00e4henda, et isik ei ole tuvastatav. Tuvastamine v\u00f5ib toimuda tunnuste kombineerimise teel v\u00f5i kui inimene m\u00f5ne tunnuse poolest teistest (nt oma elukohas) selgelt eristub (nt on v\u00e4ga vana v\u00f5i v\u00e4ga noor, v\u00e4ga pikk v\u00f5i v\u00e4ga l\u00fchike, tal on eriline amet v\u00f5i staatus). Kui uurija kustutab andmestikust uuritavate nimed, aitab see k\u00fcll neile konfidentsiaalsust tagada, kuid see ei ole piisav andmestiku anon\u00fc\u00fcmseks nimetamiseks. Anon\u00fc\u00fcmimiseks tuleks kogu andmestik (vajadusel nii arvulised kui ka vabad ehk tekstilised vastused) hoolega l\u00e4bi vaadata ja veenduda, et andmetes ei peitu unikaalseid kombinatsioone v\u00f5i muud selgelt eristuvat teavet, mille abil saab uuritava kaudselt tuvastada. Tuvastamist v\u00f5imaldavad andmed tuleks kustutada v\u00f5i muuta.<\/p>\n\n\n\n<p>Anon\u00fc\u00fcmimine toimub enamasti eraldi andmet\u00f6\u00f6tluse etapina p\u00e4rast andmete kogumist. Leidub m\u00f5ningaid meetodeid, mis v\u00f5imaldavad andmeid kohe anon\u00fc\u00fcmselt koguda, nii et igasugune seostamine kogutud andmete ja tuvastatavate isikutega on v\u00f5imatu v\u00f5i ebam\u00f5istlikult keeruline. Kui kogutud andmed ei ole kohe anon\u00fc\u00fcmsed, siis sellisel juhul tuleb k\u00f5iki t\u00f6\u00f6tlemise etappe kuni anon\u00fc\u00fcmimiseni, sh ka anon\u00fc\u00fcmimist ennast, k\u00e4sitleda isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemisena.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e0dc94a5128-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e0dc94a5128-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e0dc94a5128-collapse\">Mida silmas pidada sotsiaalteadusliku uuringu korraldamisel?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e0dc94a5128-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e0dc94a5128-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Andmekaitse k\u00fcsimustele tasub m\u00f5elda juba uurimist\u00f6\u00f6 teemat valides. Allpool on k\u00f5ige olulisemad k\u00fcsimused, mida kavandamise faasis k\u00e4sitleda.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Teemavalik<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Esiteks, teemavaldkond vihjab sellele, kas ja kuiv\u00f5rd on uuringu tegemiseks vaja eriliiki v\u00f5i tavap\u00e4rasest tundlikumaid isikuandmeid. Teiseks, tasub m\u00f5elda, kas uuring on osa m\u00f5nest teadusprojektist. Kolmandaks, arvestama peab sellega, milline on uurija senine kogemus. Mida suurem on uurija v\u00f5i uurimisr\u00fchma kogemus ja p\u00e4devus, seda tundlikumate andmetega \u00fcmberk\u00e4imist saab neile usaldada. Kui uuringut tuleb teha \u00fcksi ilma uurimisr\u00fchmata ning varasemat uurimist\u00f6\u00f6 tegemise kogemust ei ole, siis on m\u00f5istlik alustada v\u00e4hem tundlikust teemast v\u00f5i andmestikust.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Konfidentsiaalsuse m\u00e4\u00e4r<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Enne uuringuga alustamist tuleks enda jaoks selgeks m\u00f5elda ka see, millist konfidentsiaalsuse ehk salajasuse m\u00e4\u00e4ra uuritavad ja uuringu sisu vajavad (vt tabel 1). \u00dcldine tava paljudes teadusvaldkondades on, et<\/p>\n\n\n\n<p>1) uuritavatele tuleb tagada v\u00f5imalikult suur konfidentsiaalsus;<\/p>\n\n\n\n<p>2) uuringu tulemusi toetavad andmed peavad olema v\u00f5imalikult avalikud.<\/p>\n\n\n\n<p>Nii anon\u00fc\u00fcmimine kui ka pseudon\u00fc\u00fcmimine aitavad neid eesm\u00e4rke t\u00e4ita. Samas tuleb arvestada ka teistsuguse disainiga uuringutega, mis eeldavad nimelist ehk avalikult osalemist. Sellised uuringud ei ole andmekaitse p\u00f5him\u00f5tetega vastuolus, kuid uuritavad peavad olema sellisest lahendusest teadlikud ning n\u00f5us nendel tingimustel uuringus osalema. Tabelis 1 on toodud \u00fclevaade uuringu tulemuste ja uuringus osalejate v\u00f5imalikest konfidentsiaalsuse m\u00e4\u00e4radest. Tabeli eesm\u00e4rk on illustreerida konfidentsiaalsuse temaatika keerukust, kuna konfidentsiaalseks ehk salajaseks saab j\u00e4tta erinevat laadi teavet (toodud n\u00e4ites osaliste identiteet ning osalistelt kogutud andmed) ning erineval m\u00e4\u00e4ral (avalikud, osaliselt konfidentsiaalsed, t\u00e4iesti konfidentsiaalsed). Tabel on vaid illustreeriva eesm\u00e4rgiga, kuna uuringute konfidentsiaalsuse m\u00e4\u00e4ra kohta puuduvad standardne terminoloogia ja t\u00fcpoloogia, kuid samas on sotsiaalteaduslike uuringute praktika mitmek\u00fclgne. Seega on v\u00f5imalikud teistsugused lahendused ja m\u00e4\u00e4ratlused.<\/p>\n\n\n\n<p>Teadusuuringute eetikas on oluline p\u00f5him\u00f5te kaitsta uuringusse kaasatute konfidentsiaalsust, aga p\u00f5him\u00f5te ise ei \u00fctle uurijale, kuidas konfidentsiaalsust tagada. L\u00e4bipaistvuse p\u00f5him\u00f5te eeldab, et uurija avaldab uuringu meetodi, valimi ja andmete kohta v\u00f5imalikult palju teavet, kuna see v\u00f5imaldab veenduda uuringu usaldusv\u00e4\u00e4rsuses. L\u00e4bipaistvus v\u00f5ib olla eriti oluline rakenduslike sotsiaalteaduslike uuringute puhul, mille eesm\u00e4rgiks on informeerida poliitika kujundamist v\u00f5i pakkuda lahendusi \u00fchiskondlikele probleemidele. L\u00e4bipaistvus on oluline n\u00e4iteks ka ekspertintervjuude puhul, et veenduda, keda uurija eksperdina on k\u00e4sitlenud. Teine, vastandlik p\u00f5him\u00f5te on inimese informatsiooniline enesem\u00e4\u00e4ramine \u2013 kuna inimene peaks saama ise kontrollida, kes ja kuidas tema kohta teavet kasutab, v\u00f5ib inimene soovida oma nime avaldamist. Kui uurimus keskendub \u00fcksikutele inimestele (nt eluloolised uurimused, dokumentalistika, etnoloogilised uurimused), v\u00f5ib inimene ise avaldada soovi, et uurimuse tulemusi avaldades ka tema nimi avaldatakse.<\/p>\n\n\n\n<p>Sellegipoolest on osaliste nimede ja uuringuandmete v\u00f5i tulemuste piiranguteta avaldamine erand, mille korral tuleb veenduda, et see on vajalik ja p\u00f5hjendatud. Tavap\u00e4raselt kehtib ikkagi p\u00f5him\u00f5te, et osalisi ja neilt kogutud andmeid peab k\u00e4sitlema konfidentsiaalselt, et tagada osaliste \u00f5igustele ja huvidele v\u00f5imalikult suur kaitse. Nagu eespool \u00f6eldud, ei lahenda andmekaitse uurija jaoks k\u00f5iki privaatsusega seotud probleeme \u2013 isegi kui andmete avaldamine on \u00f5iguslikult lubatav v\u00f5i v\u00f5imalik, ei t\u00e4henda see, et uurija peaks andmed avaldama. Lisanduvad ka eetilised kaalutlused, milline m\u00f5ju v\u00f5ib andmete avaldamisel olla uuringus osalejatele v\u00f5i \u00fchiskonnale laiemalt.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Tabel <\/strong><strong>1<\/strong><strong>. Uuringus osalejate ja uuringu tulemused avalikkuse ja konfidentsiaalsuse vaatest<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td>\u00a0<\/td><td><strong>Andmed on avalikud<\/strong><\/td><td><strong>Andmed on osaliselt konfidentsiaalsed<\/strong><\/td><td><strong>Andmed on t\u00e4iesti konfidentsiaalsed<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><strong>Uuringus osalejad on avalikult tuvastatavad<\/strong><\/td><td><strong>Kvalitatiivsed andmed: <\/strong>ekspertintervjuud, milles osalejad ja nende intervjuude t\u00e4istranskriptsioonid on avalikustatud. \u00a0 <strong>Kvantitatiivsed andmed: <\/strong>v\u00e4ga erandlik. V\u00f5ib olla v\u00f5imalik, kui isikud on avaliku elu tegelased v\u00f5i ajaloolised (surnud) isikud (nt meediatekstide kvantitatiivne kontentanal\u00fc\u00fcs).<\/td><td><strong>Kvalitatiivsed andmed: <\/strong>osalejate nimed on avalikult teada, kuid uurija teeb valikud, millist teavet avaldada ja millist mitte, nt eluloolised uurimused v\u00f5i dokumentalistika, kus v\u00f5ib tundlikumad osad j\u00e4tta avaldamata. <strong>Kvantitatiivsed andmed: <\/strong>v\u00e4ga erandlik ja ilmselt ei esine teadusuuringutes.<\/td><td><strong>Kvalitatiivsed andmed: <\/strong>ekspertintervjuud, kus on teada k\u00fcll eksperdid, kellega on r\u00e4\u00e4gitud, kuid kogu uuringu sisu on avaldatud \u00fcldistatud kujul (nt ei ole kasutatud nimelisi tsitaate vm). \u00a0 <strong>Kvantitatiivsed andmed: <\/strong>asutusep\u00f5hised k\u00fcsimustikud, kus on teada k\u00f5ik uuringus osalejad (k\u00f5ik asutuse t\u00f6\u00f6tajad), kuid andmestikku ei avalikustata. See j\u00e4\u00e4b asutusesiseseks kasutamiseks.<\/td><\/tr><tr><td><strong>Uuringus osalejad on tuvastatavad vaid uurijatele<\/strong><\/td><td><strong>Kvalitatiivsed andmed: <\/strong>pseudon\u00fc\u00fcmitud intervjuude transkriptsioonide avaldamine ei ole soovitatav praktika. Tekstide pseudon\u00fc\u00fcmimine on keeruline ja tagab vaid minimaalse kaitse, kuna inimene v\u00f5ib olla \u00e4ratuntav keelekasutuse v\u00f5i ideede kaudu. \u00a0 <strong>Kvantitatiivsed andmed: <\/strong>avaldatakse pseudon\u00fc\u00fcmitud kujul k\u00fcsitlusandmed n\u00e4iteks teadusandmete hoidlas v\u00f5i teaduspublikatsiooni juures.<\/td><td><strong>Kvalitatiivsed andmed: <\/strong>avaldatakse katkeid pseudon\u00fc\u00fcmitud intervjuudest. Transkriptsioone ei avalikustata ning uurija j\u00e4tab tundlikumad osad avaldamata. \u00a0 <strong>Kvantitatiivsed andmed: <\/strong>koos teaduspublikatsiooniga avaldatakse pseudon\u00fc\u00fcmitud kujul andmed, kuid m\u00f5ned tunnused v\u00f5i andmev\u00e4ljad j\u00e4\u00e4vad avaldamata (nt vabatekstiga vastused k\u00fcsimustikes).<\/td><td><strong>Kvalitatiivsed andmed: <\/strong>intervjuude p\u00f5hjal kirjutatakse raport, kus kasutatakse katkeid pseudon\u00fc\u00fcmitud intervjuudest, kuid raport on tundliku teema t\u00f5ttu konfidentsiaalne. Uuritavate isikud on teada vaid uurijatele, kuid uuringu tulemusi tutvustatakse laiemas ringis (nt riigiasutuses), kellel on siiski kohustus seda salajas hoida.\u00a0 See on teadusuuringutes v\u00e4ga erandlik. \u00a0 <strong>Kvantitatiivsed andmed: <\/strong>avaldatakse k\u00fcsitlusandmete anal\u00fc\u00fcsi tulemused (statistiline \u00fcldistus), kuid alusandmed j\u00e4\u00e4vad vaid uurijate teada ning neid ei jagata.<\/td><\/tr><tr><td><strong>Uuringus osalejad ei ole kellelegi tuvastatavad<\/strong><\/td><td><strong>Kvalitatiivsed andmed: <\/strong>v\u00e4ga erandlik, kuna tekstiliste andmete (nt transkriptsioonid) anon\u00fc\u00fcmimine on v\u00e4ga keeruline ja eeldab teksti muutmist. <strong>Kvantitatiivsed andmed: <\/strong>korrektselt anon\u00fc\u00fcmitud andmestik avalikustatakse tervikuna.<\/td><td><strong>Kvalitatiivsed andmed: <\/strong>v\u00e4ga erandlik, kuna tekstiliste andmete (nt transkriptsioonid) anon\u00fc\u00fcmimine on v\u00e4ga keeruline ja eeldab teksti muutmist. <strong>Kvantitatiivsed andmed: <\/strong>korrektselt anon\u00fc\u00fcmitud andmestik avaldatakse osaliselt v\u00f5i katketena. N\u00e4iteks k\u00fcsimustikuga kogutud andmetest avalikustatakse kvantitatiivne pool, kuid vabatekstiv\u00e4ljad j\u00e4etakse avalikustamata.<\/td><td><strong>Kvalitatiivsed andmed: <\/strong>ilmselt ei esine kunagi. <strong>Kvantitatiivsed andmed: <\/strong>korrektselt anon\u00fc\u00fcmitud andmestik, mis sellele vaatamata on salastatud, n\u00e4iteks \u00e4ri- v\u00f5i riigisaladuse kaitseks. Teadusuuringute puhul ei tohiks sellist lahendust esineda. \u00a0<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Konfidentsiaalsuse seisukohast on tudengit\u00f6\u00f6s soovitatav silmas pidada j\u00e4rgnevat.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Tudengit\u00f6\u00f6s tuleb \u00fcldjuhul tagada osalejatele konfidentsiaalsus ning uurimist\u00f6\u00f6 andmeid avaldada minimaalsel vajalikul m\u00e4\u00e4ral.<\/li>\n\n\n\n<li>Kvalitatiivseid andmeid \u00fcldjuhul ei avaldata, kuid neist v\u00f5ib avaldada katkeid (nt intervjuudest tsitaate).<\/li>\n\n\n\n<li>Kvantitatiivseid andmeid v\u00f5ib avaldada vaid pseudon\u00fc\u00fcmitud v\u00f5i anon\u00fc\u00fcmitud kujul.<\/li>\n\n\n\n<li>Uuringus osalenute nimesid tudengit\u00f6\u00f6s ei avaldata, v.a kui see on p\u00f5hjendatud (nt ekspertintervjuud) ja juhendajaga kokku lepitud.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p><strong><em>Andmehaldusplaan<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Isikuandmete kogumisega seotud v\u00f5imalike probleemide ennetamiseks on soovitatav koostada andmehaldusplaan, millesse on kirja pandud k\u00f5ik andmetega tehtavad toimingud ja andmekoosseisu kirjeldus. Isikuandmeid puudutavate tegevuste dokumenteerimine v\u00e4ljendab uurija hoolsust. Hoolsus ja p\u00f5hjalikkus isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemisel n\u00e4itab uurija vastutustundlikkust ja on \u00fcldjuhul kergendav asjaolu, kui peaks aset leidma andmekaitsealane rikkumine (nt andmed lekkisid v\u00f5i varastati).<\/p>\n\n\n\n<p>Loe t\u00e4psemalt andmekaitse juhendist <a href=\"https:\/\/wiki.ut.ee\/pages\/viewpage.action?pageId=196183367\">dokumenteerimise kohta<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Andmekaitse kontrollk\u00fcsimustik<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kui kogu plaan on paigas, on soovitatav enne uuringuga edasiliikumist l\u00e4bi k\u00e4ia <a href=\"https:\/\/wiki.ut.ee\/pages\/viewpage.action?pageId=196183364\">isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemise kontrollk\u00fcsimustik<\/a>. See aitab veenduda, et midagi olulist t\u00e4helepanuta ei j\u00e4\u00e4.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e0dc94a5133-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e0dc94a5133-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e0dc94a5133-collapse\">Inimese informeerimine uuringust ja isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemisest<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e0dc94a5133-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e0dc94a5133-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Inimesele tuleb anda teavet uuringu ja tema isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemise kohta. N\u00f5usolekul p\u00f5hinevates uuringutes teavitatakse inimest informeeritud n\u00f5usoleku kaudu. N\u00f5usolek teadusuuringus osalemiseks ja n\u00f5usolek isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemise \u00f5igusliku alusena on kaks erinevat n\u00f5usolekut, kuna nende \u00f5iguslik t\u00e4hendus on erinev ja kumbki eeldab teavitamist erinevaist asjaoludest (vt joonis 1). Tavaks on siiski k\u00fcsida inimeselt \u00fcks n\u00f5usolek, tagades, et k\u00f5ik n\u00f5utav teave on inimesele selgelt ja arusaadavalt antud.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"977\" height=\"584\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-9.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1065\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-9.png 977w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-9-300x179.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/110\/pilt-9-768x459.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 977px) 100vw, 977px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Joonis 1. \u00a0Kahe n\u00f5usolekukontseptsiooni inimesele esitatava teabe v\u00f5rdlus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>N\u00f5usoleku k\u00fcsimise k\u00e4igus uuritavale antav info on uurijale eetiliselt ja \u00f5iguslikult siduv. Uuritavale antud lubadusi tuleb alati t\u00e4ita. Seega tasub olla t\u00e4helepanelik, mida inimestele lubatakse; kas see on m\u00f5istlik ja vajalik; kas see on andmekaitse vaatest korrektne.<\/p>\n\n\n\n<p>Allpool on m\u00f5ningad soovitused, mida uuringusse kaasatud inimeste teavitamisel silmas pidada.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kirjelda v\u00f5imalikult t\u00e4pselt plaanitavaid tegevusi.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Selle asemel et murda pead, kas tegemist on v\u00f5i ei ole anon\u00fc\u00fcmimisega, v\u00f5iks uuritavale lihtsalt selgitada, mida tema andmetega tehakse. Kolm olulisemat k\u00fcsimust on j\u00e4rgmised: 1) millised andmed kustutatakse ja millised j\u00e4\u00e4vad alles; 2) millised andmeid jagatakse v\u00f5i avaldatakse ning milliseid andmeid hoitakse salajas; 3) mis saab andmetest p\u00e4rast uuringu l\u00f5ppu.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00f5usolekuvormis v\u00f5ib inimesele n\u00e4iteks selgitada, et p\u00e4rast intervjuude transkribeerimist asendatakse nimed pseudon\u00fc\u00fcmiga, kustutatakse pseudon\u00fc\u00fcmide \u201ev\u00f5tmed\u201c (millise pseudon\u00fc\u00fcmiga t\u00e4histatakse millist uuritavat) ning kustutatakse ka intervjuude salvestised. T\u00e4iendavalt saab n\u00e4iteks lubada, et transkriptsioonist eemaldatakse kohad, mis osalisi tuvastavad, v\u00f5i et pseudon\u00fc\u00fcmitud transkriptsioone hoitakse salajas (konfidentsiaalselt), nii et vaid uurimisr\u00fchma liikmed saavad neid n\u00e4ha. Kui see on asjakohane, v\u00f5ib lubada ka transkriptsioonide kustutamist p\u00e4rast uuringu l\u00f5ppemist. Iga inimene saab sel juhul ise otsustada, kas tema jaoks on loetletud tegevused piisavad ja kas ta on n\u00f5us uuringus osalema.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>\u00c4ra luba anon\u00fc\u00fcmsust, kui sa ei kasuta andmestikule sobivaid anon\u00fc\u00fcmimise meetodeid.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Anon\u00fc\u00fcmimise l\u00e4vend on k\u00fcllaltki k\u00f5rge ja seda ei saa \u00fcldjuhul saavutada vaid nimede eemaldamisega. Kuigi tunnuste (sh nime) eemaldamine on \u00fcks \u00fcldiseid anon\u00fc\u00fcmimise meetodeid, tuleb vajadusel kasutada ka muid v\u00f5tted: \u00fcldistamist (v\u00e4\u00e4rtuste v\u00f5i tunnuste grupeerimist) ning juhuslikustamist (andmete randomiseeritud moonutamine). Sobiv ja piisav anon\u00fc\u00fcmimise lahendus s\u00f5ltub suurel m\u00e4\u00e4ral andmestikust. Seega v\u00f5ib leiduda olukordi, kus nime eemaldamine on piisav, kuid selles peab uurija kindlasti veenduma. Eelk\u00f5ige sobib anon\u00fc\u00fcmimine kvantitatiivsete andmestike puhul, kvalitatiivsete andmestike (nt tekstide) anon\u00fc\u00fcmimine v\u00f5ib olla keeruline v\u00f5i isegi v\u00f5imatu, kuna eeldab tekstist k\u00f5ikv\u00f5imalike fraaside, m\u00f5tete ja kirjelduste eemaldamist, mis inimesi v\u00f5iks tuvastada.<\/p>\n\n\n\n<p>Anon\u00fc\u00fcmsuse asemel v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida konfidentsiaalsusest \u2013 ja nagu eelnevalt soovitatud, tuleks inimesele ausalt ja lihtsalt selgitada, milline osa teabest j\u00e4\u00e4b konfidentsiaalseks ja millist osa jagatakse teiste teadlastega v\u00f5i avalikult.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e0dc94a5142-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e0dc94a5142-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e0dc94a5142-collapse\">Isikuandmete kogumine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e0dc94a5142-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e0dc94a5142-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Isikuandmete kogumiseks on erinevaid sotsiaalteaduslikke meetodeid. Andmekaitse seisukohast on k\u00f5ige olulisem samm uuringu kavandamine, kus tuleb langetada peamised valikud \u00f5igusliku aluse, kogutavate andmete ja nende edasise kasutuse kohta. Andmete kogumise hetkeks peaksid olema k\u00f5ik suuremad probleemkohad lahendatud. Allpool on andmekogumismeetodite kaupa v\u00e4lja toodud erinevad aspektid, millele tasub t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Intervjuu<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Intervjuu puhul tuleb kogu intervjuu sisu k\u00e4sitleda isikuandmetena, kuna selles v\u00f5ib esineda \u201emistahes teave\u201c tuvastatava isiku kohta. Kuna intervjuu tekst on struktureerimata, on ka keeruline hinnata, mis selles on tundlik v\u00f5i mis t\u00e4pselt v\u00f5imaldab r\u00e4\u00e4kijat tuvastada. M\u00f5nel juhul v\u00f5ib isegi s\u00f5nakasutus olla piisav inimese tuvastamiseks \u2013 selleks kasutatakse erinevaid stiilimeetria meetodeid. Sel p\u00f5hjusel on intervjuu teksti t\u00e4ielik anon\u00fc\u00fcmimine keeruline v\u00f5i isegi v\u00f5imatu ja nii ei tohikski uuritavale anon\u00fc\u00fcmsuse tagamist lubada.<\/p>\n\n\n\n<p>Transkriptsioonide avaldamine v\u00f5i jagamine on p\u00f5hjendatud juhtudel siiski v\u00f5imalik, kui kasutusele v\u00f5etakse vajalikud meetmed osaliste kaitseks ning intervjueeritavad on selleks n\u00f5usoleku andnud. Kui intervjuul on oluline teaduslik v\u00f5i ajalooline v\u00e4\u00e4rtus, v\u00f5ib olla vajalik transkriptsiooni (v\u00f5i toimetatud intervjuu) t\u00e4htajatu s\u00e4ilitamine. Kui intervjueeritavale selgitada, miks on see vajalik (eesm\u00e4rgi p\u00f5him\u00f5te eeldab pikaaegse s\u00e4ilitamise eesm\u00e4rgi selget s\u00f5nastamist), kes ja kuidas andmeid s\u00e4ilitab, v\u00f5ib selleks intervjueeritavalt eraldi n\u00f5usoleku k\u00fcsida.<\/p>\n\n\n\n<p>Intervjuude salvestamine on levinud praktika. Selle tulemusena tekkivate salvestistega tuleb samuti tegeleda. Tavaliselt kustutatakse need p\u00e4rast intervjuude transkribeerimist. Sedagi peaks intervjueeritavale selgelt \u00fctlema.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks v\u00f5ivad isikuandmed esineda n\u00f5usolekuvormil, kui see kirjalikult t\u00e4idetakse ja allkirjastatakse. Kui uurija lepib intervjueeritavaga sobivat aega kokku, tekivad isikuandmed ka kirjavahetuse ja kontaktandmete kujul. Kuna kontaktandmeid saab kasutada ka isiklikuks suhtluseks teiste inimestega, ei ole kontaktandmete olemasolu ja alles j\u00e4\u00e4mine enamasti probleem. Kui aga intervjueeritava konfidentsiaalsuse tagamine on oluline, tuleks kustutada k\u00f5ik andmej\u00e4ljed, mis v\u00f5imaldavad teda tuvastada.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>K\u00fcsitlus<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcsitluse puhul tuleb samuti arvestada, et vastuste teel saadav teave on isikuandmed, kui esineb seos vastaja ja vastuste vahel. Enamasti k\u00fcsitlusuuringutes vastaja nime ei k\u00fcsita, kuid see iseenesest ei ole veel piisav k\u00fcsitluse anon\u00fc\u00fcmsena esitlemiseks. Hindama peab ka seda, kas vastaja on v\u00f5imalik tuvastada kaudselt, n\u00e4iteks tunnuste unikaalsete kombinatsioonide kaudu, vabateksti vastuste v\u00f5i kontaktandmete (nt vastaja meiliaadressi) kaudu. M\u00f5nikord koguvad veebip\u00f5hised k\u00fcsitluskeskkonnad vastaja seadme v\u00f5i veebiseansi kohta t\u00e4iendavaid metaandmeid, nagu IP-aadress, vastamise aeg v\u00f5i kasutatav seade \u2013 ka need v\u00f5ivad pakkuda t\u00e4iendavaid v\u00f5imalusi inimese tuvastamiseks. Paljud k\u00fcsitluskeskkonnad v\u00f5imaldavad sellise andmekogumise v\u00e4lja l\u00fclitada, mida on soovitatav ka teha.<\/p>\n\n\n\n<p>Erinevalt intervjuutekstidest on k\u00fcsitlustulemused anon\u00fc\u00fcmitavad, kuna andmed on struktureeritud ja meetodid selliste andmete anon\u00fc\u00fcmimiseks on olemas. Anon\u00fc\u00fcmimise k\u00fcsimus on oluline eelk\u00f5ige juhul, kui tekib vajadus andmeid jagada v\u00f5i avalikustada. Sel juhul on m\u00f5istlik juba varakult koostada k\u00fcsitlusankeet selliselt, et vastajate sotsiaal-demograafilised tunnused (nt vanus, haridus, sissetulek) on \u00fcldistatud vahemikeks ning ei k\u00fcsita ka muude tunnuste t\u00e4pseid v\u00e4\u00e4rtusi. N\u00e4iteks k\u00fcsitakse t\u00e4pse ametinimetuse asemel valdkonda, t\u00e4pse vanuse asemel vanusevahemikku, t\u00e4pse laste arvu asemel laste arvu vahemikku. See v\u00e4hendab vastajate tuvastamise t\u00f5en\u00e4osust. Loomulikult ei pruugi see lahendus iga k\u00fcsitluse puhul toimida \u2013 tunnused ja nende v\u00e4\u00e4rtused tuleks m\u00e4\u00e4ratleda eelk\u00f5ige selle j\u00e4rgi, mis on uuringu teaduslik eesm\u00e4rk ja millise t\u00e4psusega andmeid on selle eesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks vaja.<\/p>\n\n\n\n<p>Hoolikalt plaanides on v\u00f5imalik korraldada k\u00fcsitlusuuring, mida v\u00f5ib pidada algusest peale anon\u00fc\u00fcmseks. See eeldab, et inimeselt ei k\u00fcsita tema nime ega kontaktandmeid, v\u00e4lja on l\u00fclitatud k\u00fcsitlusseansi metaandmete kogumine, kasutusele ei ole v\u00f5etud vastajate j\u00e4lgimise lahendusi (ingl k <em>respondent tracking<\/em>) ning k\u00fcsitluses kasutatakse v\u00f5imalikult suurel m\u00e4\u00e4ral v\u00e4\u00e4rtuste vahemikke, mitte konkreetseid v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Fookusgrupi intervjuu<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Fookusgrupi puhul tuleb silmas pidada samu aspekte nagu intervjuul, kuid lisandub r\u00fchma aspekt, mis teeb konfidentsiaalsuse tagamise raskemaks. Kuna r\u00fchma liikmed teavad, kes intervjuul osalesid, on pea v\u00f5imatu lubada osalistele anon\u00fc\u00fcmsust, kuid ka konfidentsiaalsuse tagamine v\u00f5ib olla keeruline, kui m\u00f5ni r\u00fchmaliige v\u00e4lja r\u00e4\u00e4gib, kes mida \u00fctles.<\/p>\n\n\n\n<p>Fookusgrupi puhul on osalejate konfidentsiaalsuse tagamine kollektiivne vastutus ja uurija ei saa \u00fcksi kontrollida, kes mida fookusgrupis kuuldud infoga edasi teeb. Eelistatult v\u00f5ikski tegemist olla sellise teema ja osaliste ringiga, et konfidentsiaalsuse tagamine ei ole oluline. Kui fookusgrupp koosneb ekspertidest, v\u00f5ib olla p\u00f5hjendatud suurem avalikkuse m\u00e4\u00e4r, kuid see tuleks selgelt osalistega eelnevalt kokku leppida. N\u00e4iteks v\u00f5ib osalistelt k\u00fcsida, kas neile sobib, kui nende seisukohtadele viidatakse uuringutulemustes nimeliselt. Kui fookusgrupis k\u00e4sitletav teema on tundlikum ja on teada, et osalised jagavad isikliku elu seiku ja kogemusi, v\u00f5i leidub muu p\u00f5hjus, miks konfidentsiaalsus on oluline, v\u00f5ib m\u00f5nel puhul osalistega t\u00e4iendava konfidentsiaalsuslepingu s\u00f5lmida. Tavap\u00e4rasem on siiski k\u00f5igile osalistele meelde tuletada vastastikuse lugupidamise ja eraeluliste seikade kaitsmise vajadust, ilma et sellega kaasneks allkirjastatav kinnitus.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Vaatlused<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Vaatlusmeetodid varieeruvad oluliselt n\u00e4iteks uurija osaluse m\u00e4\u00e4ra poolest, kuid andmekaitse vaatest on t\u00e4htis pigem see, milliseid m\u00e4rkmeid vaatleja teeb, millise \u00fcldistusastmega ning kuiv\u00f5rd tekib v\u00f5imalus vaatlusandmeid konkreetsete inimestega seostada. Kui vaatlusandmeid salvestatakse, tekivad suure t\u00f5en\u00e4osusega ka isikuandmed. Kui vaatlus toimub selgelt piiritletud isikute ringis (nt mingi asutuse \u00fche osakonna t\u00f6\u00f6tajad) ning v\u00e4ltab pikemat aega, on samuti t\u00f5en\u00e4oline, et vaatlusandmete p\u00f5hjal on isikud kaudselt tuvastatavad. Kui vaatlusandmetesse tehakse nimelisi m\u00e4rkmeid selle kohta, kes mida tegi v\u00f5i \u00fctles, on need kindlasti isikuandmed. Samas ei kujuta vaatlemine \u2013 see, kui uurija k\u00f5nnib vaadeldavas keskkonnas ringi ja oma pilguga s\u00fcndmusi j\u00e4lgib \u2013 endast isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemist.<\/p>\n\n\n\n<p>Vaadeldavate isikute konfidentsiaalsuse tagamiseks tuleks uuringu disain juba varakult l\u00e4bi m\u00f5elda. S\u00f5ltuvalt vaatluse kestusest v\u00f5ivad osalusvaatluse m\u00e4rkmed olla niiv\u00f5rd detailsed ja mitmek\u00fclgsed, et nende anon\u00fc\u00fcmimine ei olegi v\u00f5imalik \u2013 inimesed v\u00f5ivad olla \u00e4ratuntavad ka oma rutiinide, harjumuste v\u00f5i k\u00e4itumuslike erip\u00e4rade kaudu.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5rge \u00fcldistuse astmega vaatlusuuringud (nt n\u00e4htuste v\u00f5i tegevuste loendused) v\u00f5ivad anda ka kohe anon\u00fc\u00fcmse andmestiku, kui loendustulemused salvestatakse arvudena ja t\u00e4iendavaid andmeid inimeste kohta ei koguta. Sellisel juhul ei ole tegemist isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemisega ning sellega kaasnevate kohustuste p\u00e4rast ei pea muretsema. Kui vaatlusele lisaks toimuvad uuritavatega ka intervjuud, saab vaatlust k\u00e4sitleda osana laiemast uuringuplaanist, mida on uuritavatele tutvustatud ja mille kohta nad on teadliku n\u00f5usoleku andnud.<\/p>\n\n\n\n<p>Oluline on arvestada, et teadusuuringu eesm\u00e4rgil v\u00f5ib isikuandmeid t\u00f6\u00f6delda ka ilma inimese n\u00f5usolekuta, kui j\u00e4rgitakse isikuandmete kaitse seadust. Selline lahendus eeldab andmekaitse valdkonna paremat m\u00f5istmist ja tuleks igal juhul juhendaja v\u00f5i uurimisr\u00fchmaga l\u00e4bi arutada.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Avalikustatud isikuandmete kogumine<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kui uurimist\u00f6\u00f6 raames on kavas koguda avalikustatud andmeid (nt meediatekste v\u00f5i sotsiaalmeediapostitusi), siis tuleb meeles pidada, et need postitused v\u00f5i tekstid on enamasti loonud tuvastatavad isikud, mist\u00f5ttu on tegemist isikuandmetega. Sel juhul tuleb andmekaitse p\u00f5him\u00f5tteid ja neist tulenevaid n\u00f5udeid j\u00e4rgida olenemata sellest, et andmed on juba avalikustatud.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcldjuhul ei p\u00f5hine selline andmekogumine inimeste n\u00f5usolekul, mist\u00f5ttu kehtib ka siin sama soovitus \u2013 kuna tegemist on n\u00f5usolekuta isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemisega teadusuuringus, p\u00f5hineb see eranditel, mille korrektne kasutamine eeldab m\u00f5nev\u00f5rra suuremat teadlikkust andmekaitsest ja tuleks juhendaja v\u00f5i uurimismeeskonnaga l\u00e4bi arutada.<\/p>\n\n\n\n<p>Sotsiaalmeediast andmete kogumisel v\u00f5ivad piiravaks saada ka eetilised kaalutlused, kuna arvestama peab uuritavate eeldatava privaatsuse m\u00e4\u00e4raga. Kuigi p\u00f5him\u00f5tteliselt on sotsiaalmeedia avalikus sf\u00e4\u00e4ris, toimuvad seal ka privaatvestlused v\u00f5i tegevused piiratud osalistega gruppides, kus inimesed v\u00f5ivad oodata suuremat privaatsust. Eetiliste kaalutluste puhul on soovitatav lugeda rahvusvahelise internetiuurijate assotsiatsiooni (AoIR) <a href=\"https:\/\/aoir.org\/ethics\/\">eetikakoodeksit<\/a>, mis koondab internetiuurijate kogukonna endi loodud praktikaid ja h\u00e4id tavasid, mis v\u00f5ivad olla n\u00fcansirikkamad.<\/p>\n\n\n\n<p>Eriti t\u00e4helepanelik tuleb olla selle osas, kas avalikustatud tekstidest kogutakse andmeid, mida saab pidada isikuandmete eriliikideks (nt andmeid tervise kohta). Kui teadusuuringutes t\u00f6\u00f6deldakse ilma n\u00f5usolekuta isikuandmete eriliike, peab isikuandmete kaitse seaduse \u00a7 6 lg 4 kohaselt uuringu koosk\u00f5lastama eetikakomitee.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e0dc94a514a-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e0dc94a514a-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e0dc94a514a-collapse\">Mida teha isikuandmetega p\u00e4rast uuringu l\u00f5ppu?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e0dc94a514a-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e0dc94a514a-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Tudengit\u00f6\u00f6 puhul v\u00f5ib m\u00f5tteliselt uuringu l\u00f5puks pidada seda, kui uurimist\u00f6\u00f6 on kaitstud ja hinnatud. Uurimist\u00f6\u00f6 andmeid v\u00f5ib s\u00e4ilitada veel paar kuud, kui see v\u00f5ib olla vajalik uurimist\u00f6\u00f6 tulemuste kontrollimiseks, kuid \u00fcldjuhul tuleb tudengit\u00f6\u00f6 kaitsmise j\u00e4rel astuda veel viimane samm ja kustutada need isikuandmed, mida enam vaja ei ole. Kustutada tuleks k\u00f5ik sellised k\u00f5rvalised andmed, mida ei ole plaanis v\u00f5i ei saagi anon\u00fc\u00fcmida: salvestised, koopiad, kontaktandmed, kirjavahetus uuritavatega, n\u00f5usolekulehed jms.<\/p>\n\n\n\n<p>Alternatiiv kustutamisele on anon\u00fc\u00fcmimine. Kui kogu andmestik on korrektselt ja l\u00f5plikult anon\u00fc\u00fcmitud, v\u00f5ib seda teiste uurijatega jagada v\u00f5i ka avalikult k\u00e4ttesaadavaks teha. Nagu eespool mainitud, v\u00f5ib anon\u00fc\u00fcmimisega kaasneda m\u00f5ningane kadu \u2013 arvulisi v\u00e4\u00e4rtusi \u00fcldistatakse v\u00f5i need eemaldatakse, tekstilistest andmetest kustutatakse lauseid v\u00f5i detaile. Kui anon\u00fc\u00fcmimise k\u00e4igus andmestik liigselt moondub, v\u00f5ib kaduma minna selle eeldatav kasu ja tuleks kaaluda, kas anon\u00fc\u00fcmimine on sel juhul \u00fcldse m\u00f5istlik.<\/p>\n\n\n\n<p>Erandjuhtudel v\u00f5ib olla vajalik isikuandmeid s\u00e4ilitada ka p\u00e4rast uuringu l\u00f5ppu tulevaste uuringute jaoks. Tudengit\u00f6\u00f6de puhul ei tohiks seda ette tulla, k\u00fcll aga teadusprojektides, eriti longituud- ehk pikiuuringutes, kus tuleb kokku viia mitme uuringulaine jooksul samadelt osalejatelt kogutud andmed, et neid v\u00f5rrelda. Teadusuuringu k\u00e4igus ei ole isikuandmete pikaajaline s\u00e4ilitamine keelatud, kuid see eeldab p\u00f5hjalikku kaalumist ning seda peaks juba uuringut kavandades ette n\u00e4gema. K\u00f5ige selgem ja \u00f5iglasem oleks niisugune lahendus, kus teaduslikult v\u00e4\u00e4rtuslike isikuandmete pikaajaline s\u00e4ilitamine on m\u00e4\u00e4ratletud eraldiseisva isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemise eesm\u00e4rgina, millest on uuritavat teavitatud ja milleks on ta andnud n\u00f5usoleku. Loe lisaks andmekaitse juhendi <a href=\"https:\/\/wiki.ut.ee\/pages\/viewpage.action?pageId=196183411\">peat\u00fckki teadusandmete s\u00e4ilitamise kohta<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e0dc94a514e-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e0dc94a514e-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e0dc94a514e-collapse\">Soovitatav kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e0dc94a514e-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e0dc94a514e-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Euroopa andmekaitse\u00f5iguse k\u00e4siraamat (2018). <a href=\"https:\/\/fra.europa.eu\/et\/publication\/2020\/euroopa-andmekaitseoiguse-kasiraamat-2018-aasta-valjaanne\">https:\/\/fra.europa.eu\/et\/publication\/2020\/euroopa-andmekaitseoiguse-kasiraamat-2018-aasta-valjaanne<\/a> <\/p>\n\n\n\n<p>Juurik, M., M\u00e4esalu, T., &amp; Tarkpea, T. (2023).\u00a0<em>Andmekaitse teadust\u00f6\u00f6s<\/em>. Tartu \u00dclikool; T\u00dc Wiki.\u00a0<a href=\"https:\/\/wiki.ut.ee\/pages\/viewpage.action?pageId=196183311\">https:\/\/wiki.ut.ee\/pages\/viewpage.action?pageId=196183311<\/a><\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e0dc94a5150-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e0dc94a5150-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e0dc94a5150-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e0dc94a5150-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e0dc94a5150-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<p>Euroopa Parlamendi ja N\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4rus (EL) 2016\/679, 27. aprill 2016, f\u00fc\u00fcsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95\/46\/E\u00dc kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rus), ELT 119\/1. <a href=\"http:\/\/data.europa.eu\/eli\/reg\/2016\/679\/2016-05-04\">http:\/\/data.europa.eu\/eli\/reg\/2016\/679\/2016-05-04<\/a> <\/p>\n\n\n\n<p>Narayanan, A.; Shmatikov, V. (2006). \u201eHow To Break Anonymity of the Netflix Prize Dataset\u201c.\u00a0<a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/ArXiv_(identifier)\">arXiv<\/a>:<a href=\"https:\/\/arxiv.org\/abs\/cs\/0610105\">cs\/0610105<\/a><\/p>\n\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Marten Juurik2025 K\u00e4esolev peat\u00fckk k\u00e4sitleb isikuandmete kogumist, kasutamist ja haldamist sotsiaalteaduslikus uurimist\u00f6\u00f6s. Suur osa isikuandmete kaitse seaduslikust regulatsioonist kehtib \u00fchetaoliselt k\u00f5igis eluvaldkondades, mist\u00f5ttu saab siin k\u00e4sitletavaid p\u00f5him\u00f5tteid ja soovitusi \u00fcle kanda teistele uuringuvaldkondadele ning kasutada ka v\u00e4ljaspool teadusmaailma. Peat\u00fcki lugemisel &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1051","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1051","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1051"}],"version-history":[{"count":22,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1051\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1423,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1051\/revisions\/1423"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1051"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}