{"id":50,"date":"2019-12-02T12:43:27","date_gmt":"2024-04-04T00:18:40","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/aasta-sammal-2020-kandidaadid\/"},"modified":"2024-04-04T03:19:16","modified_gmt":"2024-04-04T00:19:16","slug":"aasta-sammal-2020-kandidaadid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/aasta-sammal-2020-kandidaadid\/","title":{"rendered":"Aasta sammal 2020 kandidaadid"},"content":{"rendered":"<p style=\"margin-left:18.0pt\">\n\t<b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">1. Harilik vesisammal (<i>Fontinalis antipyretica<\/i>).<\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\"> Eestis tavaline, suur ja kergesti \u00e4ra tuntav iseloomuliku leheehituse t\u00f5ttu. Kasvab nii vooluvees kui j\u00e4rvedes, ka ajuti kuivavates veekogudes. Perekonna teised liigid on haruldased. V\u00f5iks koguda levikuandmeid kogu perekonna kohta.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-left:18.0pt\">\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\"><strong>2.\u00a0<\/strong><\/span><\/span><\/span><b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">Harilik valvik<\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\"> (<b><i>Leucobryum glaucum<\/i><\/b>). Eestis kaitse all ja Euroopa loodusdirektiivi V lisa liik. Meil l\u00e4\u00e4ne pool sagedasem, ida pool haruldasem, paljudest varem teadaolnud leiukohtades pole leitud \u2013 saaks korraldada koolidele liigi suurima padjandi otsimise v\u00f5istlust (koos fotoga). Kergesti meeldej\u00e4\u00e4v ja atraktiivse v\u00e4limusega. <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-left:18.0pt\">\n\t<b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">3. Harilik helvik <i>(Marchantia polymorpha<\/i>).<\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\"> Erilise ehitusega sammal, \u201ct\u00e4iesti mittesamblalik\u201d. J\u00e4\u00e4b inimesele sageli jalgu, v\u00f5ib tulla ka \u201cumbrohuks\u201d mitte k\u00f5ige paremini rajatud aedades. Helviksammal kui selline aitaks laiendada inimeste teadvuses sambla m\u00f5istet, suurendada arusaamist elu igap\u00e4evasest mitmekesisusest, on enimkasutatud n\u00e4idisliik botaanika\u00f5pikutes. <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-left:18.0pt\">\n\t<b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">4. Kolmis-tahuksammal (<i>Meesia triquetra<\/i><\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">). Eestis varem sagedasem, n\u00fc\u00fcdseks haruldane, madalsoodes kasvav liik. H\u00e4sti \u00e4ratuntav lehtede paigutuse alusel. Perekonnas on teisigi haruldasi liike, mist\u00f5ttu on hea liik osutamaks kliimamuutuste m\u00f5jule, liikide levikule ning elupaikade h\u00e4vimisele.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-left:18.0pt\">\n\t<b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">5. Sulgjas \u00f5hik (<i>Neckera pennata<\/i>).<\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\"> Eestis sage ja ohuv\u00e4line, kuid oluline metsa v\u00e4\u00e4riselupaiga indikaatorliik (VEP) v\u00e4\u00e4rtuslike metsaelupaikade kaardistamisel. Liik, mida on kerge \u00e4ra tunda ning j\u00e4\u00e4b h\u00e4sti meelde ka mittebr\u00fcoloogile, mist\u00f5ttu v\u00f5imalik kasutada laialdaselt liigi levikuandmete kogumiseks.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-left:18.0pt\">\n\t<b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">6. Harilik lehviksammal (<i>Ptilium crista-castrensis<\/i>).<\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\"> Kollakas- v\u00f5i heleroheline sulgja\u00a0 haabitusega s\u00f5najalalehte (lehvikut) meenutav boreaalsete metsade\u00a0 kaunis sammal. Eestis tavaline metsaliik, sobib koolidele hobiteaduse arendamisel.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-left:18.0pt\">\n\t<b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">7. Korbas\u00f5\u00f5rik (<i>Radula complanata<\/i>). <\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">Helviksammaltaimede h\u00f5imkonnast.<b> <\/b>Eestis sage sammal, kasvab pea igas natukenegi puhtama \u00f5huga lehtmetsas, kuid puudub enamasti suuremate linnade parkides. Omab helviksammaldele iseloomulikku erilise ehitusega nn \u201cnelja tuule-eoskupart\u201d ning lehthelviksammaldele iseloomulikke h\u00f5lmiseid lehti ja lamedaid liibuvaid v\u00f5susid.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-left:18.0pt\">\n\t<b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">8. Niiduk\u00e4harik (<i>Rhythidadelphus squarrosus<\/i>).<\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\"> On olnud kunagi murus sammalde vastase v\u00f5itluse peamine objekt enamuses Eestis. Muutunud murude hooldamise tingimustes on tema p\u00f5lgamise p\u00f5hjused kadunud. See liik aitaks seostada murude t\u00e4hendust ja elurikkust laiemalt, samuti selgitada leppivat \u00f6koloogiat tema kasvamise n\u00f5uete kaudu.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-left:18.0pt\">\n\t<b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">9. Laiah\u00f5lmaline v\u00f5i k\u00e4mmalrikkardia (<i>Riccardia palmata v. latifrons<\/i>).<\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\"> M\u00f5lemad on VEP liigid, Eestis k\u00fcll tavalised, kuid aitaks teadvustada metsade niiskusre\u017eiimi hoidmise ja k\u00f5dupuude esinemise olulisust. <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin-bottom:.0001pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>1. Harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica). Eestis tavaline, suur ja kergesti \u00e4ra tuntav iseloomuliku leheehituse t\u00f5ttu. Kasvab nii vooluvees kui j\u00e4rvedes, ka ajuti kuivavates veekogudes. Perekonna teised liigid on haruldased. V\u00f5iks koguda levikuandmeid kogu perekonna kohta. 2.\u00a0Harilik valvik (Leucobryum glaucum). Eestis &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":103,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-50","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/users\/103"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":51,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50\/revisions\/51"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}