{"id":37,"date":"2022-10-11T10:24:41","date_gmt":"2024-04-04T00:18:39","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/2023-aasta-sammal-kandidaadid\/"},"modified":"2024-04-04T03:19:16","modified_gmt":"2024-04-04T00:19:16","slug":"2023-aasta-sammal-kandidaadid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/2023-aasta-sammal-kandidaadid\/","title":{"rendered":"2023. aasta sammal kandidaadid"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">1. Harilik helvik (<i>Marchantia polymorpha<\/i>).<\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\"> Usun, et ka tavainimene kohtab seda liiki palju ning kindlasti m\u00e4rkab tema paljunemisaja ilu. Aasta sammal v\u00f5iks kuuluda vahelduseks ka helviksammaltaimede hulka. Ilmselt pakub teemasse s\u00fcvenejatele huvi m\u00f5istmine, et sammalde eristamiseks samblikest ei piisa vaid lehtedeks ja varreks eristunud ehituse kindlakstegemisest. <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">2. Viltjas udesammal (<i>Trichocolea tomentella<\/i>)<\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">. K\u00f5ik varasemad aasta samblad on kuulunud lehtsammalde h\u00f5imkonda. On viimane aeg valida aasta samblaks kas helvik- v\u00f5i k\u00f5dersammalde esindaja. Seega sobiks aasta samblaks helviksammalde esindaja viltjas udesammal (<i>Trichocolea tomentella<\/i>). See miniatuurset elupuuoksa meenutav sammal j\u00e4\u00e4b h\u00e4sti meelde \u2013 \u00fcks kord n\u00e4htud ja enam \u00e4ra ei unune. Teda v\u00f5ib leida soostunud ja soometsadest. VEPi liik. <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">3. Roheline hiidkupar (<i>Buxbaumia viridis<\/i>). <\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">Praegu on eriti aktuaalne teema metsade raie ning vanade metsade h\u00e4vimine. Sellise metsamajandamise j\u00e4tkumisega kaovad meie imelised haruldased loodusv\u00e4\u00e4rtused, mille hulka kuulub ka tilluke ja omap\u00e4rane samblaliik roheline hiidkupar, kes kasvab just vana metsa k\u00f5dupuidul. Rohelise hiidkupra esile t\u00f5stmine ja tutvustamine innustab inimesi m\u00e4rkama ja tundma \u00f5ppima ka paljusid teisi v\u00e4ikseid taimi, keda esmapilgul t\u00e4helegi ei pane.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">4. Harilik raunik (<i>Plagiochila asplenioides<\/i>).<\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\"> Helviksammal, mis n\u00e4eb v\u00e4lja nagu lehtsammal. Meie suurim helviksammal kasvab niisketes okasmetsades maapinnal. Aga tema v\u00e4iksem vend \u2013 v\u00e4ike raunik \u2013 eelistab pigem lubjarikkaid elupaiku. Need kaks liiki on kuulunud ka kokku \u2013 paras aeg tundma \u00f5ppida nende erinevusi ja \u00fcldiselt ka helviksammalde eristamist lehtsammaldest.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">5. T\u00fcviksammal (<i>Climacium dendroides<\/i>). <\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span style=\",serif\">Kergesti \u00e4ratuntav, sest v\u00e4ga omap\u00e4rase haabitusega, samas tavaline sammal. Kui sammaldest mitte midagi teadev inimene selle \u00e4ra tunneb, tekkib tal ehk hasart ka teisi vaatama hakata.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>1. Harilik helvik (Marchantia polymorpha). Usun, et ka tavainimene kohtab seda liiki palju ning kindlasti m\u00e4rkab tema paljunemisaja ilu. Aasta sammal v\u00f5iks kuuluda vahelduseks ka helviksammaltaimede hulka. Ilmselt pakub teemasse s\u00fcvenejatele huvi m\u00f5istmine, et sammalde eristamiseks samblikest ei piisa vaid &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":103,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-37","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/users\/103"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":38,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37\/revisions\/38"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=37"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=37"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}