{"id":30,"date":"2021-11-02T17:20:17","date_gmt":"2024-04-04T00:18:38","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/2022-aasta-sambla-kandidaadid\/"},"modified":"2024-04-04T03:19:16","modified_gmt":"2024-04-04T00:19:16","slug":"2022-aasta-sambla-kandidaadid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/2022-aasta-sambla-kandidaadid\/","title":{"rendered":"2022. aasta sambla kandidaadid"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<span><b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">1. Erilehine kammtupik (<i>Lophocolea heterophylla<\/i>)<\/span><\/span><\/span><\/b><br><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">See liik on lamapuidul v\u00e4ga tavaline ja meeldib ka see m\u00f5nus l\u00f5hn, mida on juba kaugemale tunda ja mida tundes v\u00f5ib kummardudes liigini v\u00e4lja j\u00f5uda. Helviksamblad on k\u00fcll v\u00e4ga v\u00e4ikesed, kuid samas v\u00e4ga ilusad ja erip\u00e4rased. Senini pole olnud veel k\u00f5dupuidiliike ega helviksammalt aasta sammalde hulgas.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">2. Harilik helvik (<i>Marchantia polymorpha<\/i>)<\/span><\/span><\/span><\/b><br><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">Minu meelest v\u00f5iks keskmesse t\u00f5sta hariliku helviku \u2013 suur h\u00f5lpsalt \u00e4ratuntav sammal, kes on alal\u00f5pmata peenraharijatel jalus. Avaks selle t\u00fc\u00fctu t\u00fclinorija rikast hingeelu ja muudaks ta oma kausikeste ja ketastega hoopis lahedaks tegijaks. Liik on kergesti \u00e4ratuntav ja teda on ka Samblas\u00f5bra fotov\u00f5istlusele korduvalt esitatud. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">3. Harilik koonik (<i>Conocephalum conicum<\/i>)<\/span><\/span><\/span><\/b><br><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">Tallus meenutab krokodillinahka. Kaks liiki, kuid enamasti teatakse vaid \u00fchte. Saab t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata tallusjatele helviksammaldele \u2013 erinevused sammalde ja samblike vahel. Ja ei kasvagi igal pool nagu talle sarnase v\u00e4limusega harilik helvik.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">4. Kadrisammal (<i>Atrichum undulatum<\/i>)<\/span><\/span><\/span><\/b><br><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">Meeldej\u00e4\u00e4va ja kaunik\u00f5lalise nimega sammal. Tavaline meie salumetsades, aga ehk v\u00e4hesed teavad, et ta on karusammalde sugulane ja et t\u00fcdrukunimega samblaperekonnas on koguni neli liiget? Kust \u00fcldse tuleb nimi kadrisammal?<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">5. Korbas\u00f5\u00f5rik (<i>Radula complanata<\/i>)<\/span><\/span><\/span><\/b><br><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">Seni pole olnud \u00fchtegi helviksammalt, ja mitte ka epif\u00fc\u00fctset jms sammalt. Korbas\u00f5\u00f5rik on tavaline ja lihtsalt \u00e4ratuntav helviksammal elusatel puut\u00fcvedel metsades ja ka vanades parkides.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">6. Pruun turbasammal (<i>Sphagnum fuscum<\/i>)<\/span><\/span><\/span><\/b><br><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">H\u00e4sti \u00e4ra tuntav v\u00e4rvuse poolest ja ainsana Ida-Eesti rabades k\u00f5rgete m\u00e4taste moodustamise poolest. Meie \u00fcks p\u00f5hilisi turvast tekitavatest, seega ka s\u00fcsinikku siduvatest turbasammaldest. M\u00f5nus elupaik rabakuklastele, aga ka paljudele teistele pisimutukatele, sest tema m\u00e4taste tipuosad on enamasti kuivad.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">7. Roheline hiidkupar (<i>Buxbaumia viridis<\/i>)<\/span><\/span><\/span><\/b><br><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">Praegu on eriti aktuaalne teema metsade raie ning vanade metsade h\u00e4vimine. Sellise metsamajandamise j\u00e4tkumisega kaovad meie imelised haruldased loodusv\u00e4\u00e4rtused, mille hulka kuulub ka tilluke ja omap\u00e4rane samblaliik roheline hiidkupar, kes kasvab just vana metsa k\u00f5dupuidul. Rohelise hiidkupra esile t\u00f5stmine ja tutvustamine innustab inimesi m\u00e4rkama ja tundma \u00f5ppima ka paljusid teisi v\u00e4ikseid taimi, keda esmapilgul t\u00e4hele ei pane. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">8. Sulgjas \u00f5hik (<i>Neckera pennata<\/i>)<\/span><\/span><\/span><\/b><br><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">See sammal on vanade metsade liik. Kasvab elavatel lehtpuudel, aga on leitud ka vanadel kuuskedel. Sulgjas \u00f5hik on suhteliselt kergesti \u00f5pitav ja metsas puudel m\u00e4rgatav. Sageli kasvab inimese silmade k\u00f5rgusel. See sammal on seet\u00f5ttu oluline \u00e4ra tunda, et annab teada puistu, metsa heast vanusest. Kui on leida sulgjas \u00f5hikut, siis on p\u00f5hjust rohkem s\u00fcveneda ja otsida veel sambla- ja samblikuliike, keda v\u00f5ibki kohata ainult vanades, t\u00e4isk\u00fcpsetes puistutes.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>1. Erilehine kammtupik (Lophocolea heterophylla)See liik on lamapuidul v\u00e4ga tavaline ja meeldib ka see m\u00f5nus l\u00f5hn, mida on juba kaugemale tunda ja mida tundes v\u00f5ib kummardudes liigini v\u00e4lja j\u00f5uda. Helviksamblad on k\u00fcll v\u00e4ga v\u00e4ikesed, kuid samas v\u00e4ga ilusad ja erip\u00e4rased. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":103,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-30","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/users\/103"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":31,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30\/revisions\/31"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=30"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=30"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}