{"id":280,"date":"2025-11-04T11:21:44","date_gmt":"2025-11-04T09:21:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/?p=280"},"modified":"2025-11-04T11:45:17","modified_gmt":"2025-11-04T09:45:17","slug":"2026-aasta-sambla-kandidaadid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/2026-aasta-sambla-kandidaadid\/","title":{"rendered":"2026. aasta sambla kandidaadid"},"content":{"rendered":"<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Harilik hiissammal (<em>Leucodon sciuroides<\/em>).<\/strong> Harilik hiissammal moodustab paksu katte vanadel lehtpuudel. Teda v\u00f5ib kohata parkides, ilmselt on ta kasvanud ka hiiepuudel. \u00dcks p\u00f5lisust m\u00e4rkiv sammal. Ta on suur ja kergesti \u00e4ra tuntav. Huvitav on tema varte vihmas sirgumine ja kuivas kaardumine.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Harilik vesisammal (<em>Fontinalis antipyretica<\/em>). <\/strong>Kasvab vees (v\u00f5ib ajutiselt ka kuivale j\u00e4\u00e4da), suur ja kergesti \u00e4ra tuntav iseloomuliku leheehituse t\u00f5ttu. Veesamblad on \u00fcldse v\u00e4he t\u00e4helepanu saanud, aga ainu\u00fcksi vesisammalde perekonnas on 5 liiki, sh alles 2024. aastal lisandus sinna uus liik \u2013 Euroopa endeem kusjuures.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Perekond p\u00f5isik (<em>Splachnum)<\/em>. <\/strong>Perekonnas neli liiki (kerajas, pudel-, anum- ja punane p\u00f5isik). Kuna nad k\u00f5ik kasvavad peamiselt rohus\u00f6\u00f6jate k\u00f5dunevatel ekskrementidel, siis on neile soodsad kasvutingimused l\u00fchiajalised ja juba m\u00f5ne aasta p\u00e4rast peavad\u00a0(k\u00e4rbeste vms abiga?) leidma uue sobiva substraadi. K\u00fcllap just sobiva kasvukoha l\u00fchiajalisuse t\u00f5ttu on need liigid meil haruldased v\u00f5i v\u00e4ga haruldased. Neile t\u00e4helepanu juhtimine paneb neid ehk veidi rohkem m\u00e4rkama ja saaks parema \u00fclevaate levikust ja arvukusest.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Perekond lumilehik (<em>Hedwigia<\/em>).<\/strong> Perekonnas 2 liiki. Nimelt ei ole \u00fckski kivisammal aasta sambla tiitlit kandnud (ma kuulen pidevalt v\u00e4idet, et kui kasvab kivil, siis on samblik \u2013 saaks sellele valev\u00e4itele t\u00e4helepanu t\u00f5mmata) ja valge lumilehiku esinemissagedus tasuks ka uurimist\/vaatlemist.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Liivh\u00e4rmik (<em>Racomitrium canescens<\/em>)<\/strong> \u2013 sammal, mille eestikeelne nimi on erakordselt tabav. Liivh\u00e4rmik kasvab enamasti t\u00f5esti liival ning on t\u00e4nu valkjatele lehetippudele alati h\u00e4rmas. Liivh\u00e4rmikuga sarnasel liigil harilikul lumilehikul (<em>Hedwigia ciliata<\/em>) puuduvad leherood ja teda v\u00f5ib leida kividelt. Liivh\u00e4rmiku valimine aastasamblaks v\u00f5imaldaks tutvustada lisaks liivh\u00e4rmikule nii h\u00e4rmiku perekonna teisi liike kui ka liivikute, luidete ja n\u00f5mmemetsade samblakooslusi.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Harilik viherik (<em>Pseudoscleropodium purum<\/em>). <\/strong>Meenutab palusammalt, aga on rohelise varrega. Hea on \u00f5ppida neil kahel liigil vahet tegema, kuna \u00fcks on meil h\u00e4sti tavaline ja viherikku peetud Eestis pigem l\u00e4\u00e4nepoolsema levikuga liigiks. Viherik on \u00fcks v\u00e4heseid teadaolevatest Euroopast v\u00e4ljapoole viidud liikidest. Ehk on ta meilgi laiemalt levinud kui seni oleme arvanud ja liigi tundma \u00f5ppimine aitab ka tema levikut selgemaks saada.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p><strong>Aasta sambla valimiseks kasutage linki:<\/strong> <a href=\"https:\/\/forms.gle\/XthEnRnJ4tNmCLVv8\">https:\/\/forms.gle\/XthEnRnJ4tNmCLVv8<\/a><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Aasta sambla valimiseks kasutage linki: https:\/\/forms.gle\/XthEnRnJ4tNmCLVv8<\/p>\n","protected":false},"author":103,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-280","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/280","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/users\/103"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=280"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/280\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":283,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/280\/revisions\/283"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=280"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=280"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=280"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}