{"id":234,"date":"2024-11-21T09:20:18","date_gmt":"2024-11-21T07:20:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/?p=234"},"modified":"2024-11-25T09:15:00","modified_gmt":"2024-11-25T07:15:00","slug":"2025-aasta-sammal-kandidaadid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/2025-aasta-sammal-kandidaadid\/","title":{"rendered":"2025. aasta sambla kandidaadid"},"content":{"rendered":"
    \n
  1. Metsak\u00e4harik (Hylocomiadelphus triquetrus<\/em>).<\/strong> Eesti on metsade maa ja eestlased on metsarahvas. Metsak\u00e4harik on paljudele tuttav, suur ja karune metsasammal. Kohtab teda aga niitudelgi. Oma harali lehtede t\u00f5ttu on ta USAs saanud nimeks \u2018elektrifitseeritud kassi saba sammal\u2019. M\u00f5nusalt pehme metsak\u00e4harik on heaks pesamaterjaliks paljudele metsalindudele ning sobib k\u00fcljealuseks inimeselegi.<\/li>\n\n\n\n
  2. T\u00fcve-suurtutik (Lewinskya spesiosa<\/em>, varasem s\u00fcnon\u00fc\u00fcm: t\u00fcvetutik Orthotrichum speciosum<\/em>)<\/strong>. Tegemist on v\u00e4ga laialt levinud ja kergesti \u00e4ratuntava samblaga. Samuti on tema kasvusubstraat selline, et seda on v\u00e4ga lihtne m\u00e4rgata \u2013 kasvab t\u00fcvedel ilusti silmade k\u00f5rgusel ja sageli ka suurtel kividel. Ei pea selle sambla otsimiseks metsaretke ette v\u00f5tma, sest see liik kasvab k\u00f5ikjal, ka asustatud kohtades, kus on puut\u00fcvesid \u2013 koduaedades, parkides, tee\u00e4\u00e4rsetel puudel. Sageli on lastel looduse tundma\u00f5ppimisel esimeseks objektiks just puu. Sellega seoses on tore, kui kohe on teada ka milline sammal on just puuga k\u00f5ige rohkem seotud. T\u00fcve-suurtutikut on kerge \u00e4ra tunda. Esiteks on nimi tutik juba iseloomulik ja h\u00e4sti kasvuviisiga seostuv. Teiseks tal on enamasti peal ka eoskuprad, mis aitavad \u00e4ra tunda. Eriti kui eoskuprad on noored ja neid katab m\u00f5nusalt karvane tanu.<\/li>\n\n\n\n
  3. Harilik raunik (Plagiochila asplenioides<\/em>). <\/strong>Lihtne sammal, mida v\u00f5iks tunda ja on kerge selgeks \u00f5ppida. See suur helviksammal meenutab rohkem lehtsammalt. Tavaline meie metsades, kasvab maapinnal. Huvitav, kust tuleb nimi raunik? Eestis on raunad, raunjalad\u2026<\/li>\n\n\n\n
  4. Harilik viherik (Pseudoscleropodium purum<\/em>). <\/strong>Meenutab kangesti palusammalt, aga on rohelise varrega. N\u00e4eb v\u00e4lja nagu \u201epaistes palusammal\u201c. Teda on peetud Eestis pigem l\u00e4\u00e4nepoolsema levikuga liigiks. \u00dcks v\u00e4heseid teadaolevatest Euroopast Ameerikasse sisseviidud liikidest, mis seal invasiivseks on osutunud. Tavaliselt me ju kurdame ikka nende liikide \u00fcle, mis meile mujalt sisse tulevad. Ehk on ta meilgi laiemalt levinud kui seni oleme arvanud ja liigi tundma \u00f5ppimine aitab ka tema levikut selgemaks saada.<\/li>\n\n\n\n
  5. Korbas\u00f5\u00f5rik (Radula complanata<\/em>).<\/strong> Liik, mis kasvab ka linnaparkides puut\u00fcvedel ja tema vaatlusi pannakase sageli \u00fcles k\u00fcsimusega, et millega on tegu. Kergesti meeldej\u00e4\u00e4vad tunnused ja hea selgeks \u00f5ppida \u00fcks tavaline linnas kasvav samblaliik.<\/li>\n\n\n\n
  6. Harilik roossammal (Rhodobryum roseum<\/em>).<\/strong> See on huvitava kujuga sammal, mida v\u00f5idakse segi ajada hoopis m\u00f5ne \u00f5istaimega. Saades teada, et tegu on hoopis samblaga, v\u00f5ib see tekitada ahhaa elamuse. Roossammal kasvab peamiselt salu- ja soostunud metsades ja on k\u00fcllalt sage. Aasta samblaks valituna oleks huvitav, kas keegi n\u00e4eb tal eoskupraid, mida moodustatakse v\u00e4ga harva ja neid v\u00f5ib m\u00e4rgata just s\u00fcgisel. Roossammal on k\u00fcllalt lihtsasti \u00e4ratuntav ja v\u00f5ib panna sammaldest laiemaltki huvituma. See liik oli esitatud ka 2024. aasta sambla kandidaadiks, aga ei osutunud valituks.<\/li>\n\n\n\n
  7. Harilik lumilehik (Hedwigia ciliata<\/em>)<\/strong>. Aastasammalt on valitud juba kaheksal korral. Kuuel korral on valituks osutunud maapinnal kasvavad liigid, \u00fchel korral t\u00fcveliik ja \u00fchel korral k\u00f5dupuidu liik. Kordagi pole aastasamblaks saanud kiviliik. Seet\u00f5ttu pakun kandidaadiks hariliku lumilehiku (Hedwigia ciliata<\/em>). Tegemist on sagedase kivisamblaga, keda on kerge \u00e4ra tunda v\u00e4rvusetute lehetippude poolest. Harilik lumilehik eristub teistest \u201eh\u00e4rmas\u201c-v\u00e4limusega kiviliikidest h\u00e4sti, kuna tema lehed on ilma roota. Ohul\u00e4hedasest t\u00e4ht-lumilehikust (Hedwigia stellata<\/em>) erineb ta lehe keskosa rakkude kuju ja n\u00e4sade arvu poolest.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Aasta sambla valimiseks kasutage linki:<\/strong> https:\/\/forms.gle\/iBuestUhxTvBSCxMA<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Aasta sambla valimiseks kasutage linki: https:\/\/forms.gle\/iBuestUhxTvBSCxMA<\/p>\n","protected":false},"author":103,"featured_media":238,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-234","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/234","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/users\/103"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=234"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/234\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":281,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/234\/revisions\/281"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/media\/238"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=234"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=234"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=234"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}