<\/p>\n\n\n\n
Perekonnaimetuse \u201ehiidkupar\u201c alusel v\u00f5iks arvata, et tegu on suure samblaga. Tegelikult rohelise hiidkupra narmasjate lehtedega paari millimeetri k\u00f5rguseid v\u00f5susid palja silmaga peaaegu ei n\u00e4egi. Kui ta aeg-ajalt samblamaailas t\u00f5esti suuri eoskupraid (kuni 2 cm pikad) ei moodustaks, j\u00e4\u00e4ks see tilluke vanades metsades esinev lehtsammal \u00fcldse m\u00e4rkamata.<\/p>\n\n\n\n
Rohelise hiidkupra esmaleiust on m\u00f6\u00f6das juba 100 aastat (esmaleid 1922. aastal Ruhnust\u2026Loe l\u00e4hemaltRoheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) \u2013 aasta sammal 2023 kohta<\/a><\/p>\n\n\n\n Eelmise aasta l\u00f5pus valisid Eesti samblas\u00f5brad esimest korda aasta sambla. Selleks osutus seitsme kandidaadi hulgas enim h\u00e4\u00e4li saanud\u00a0harilik karusammal\u00a0 e. k\u00e4olina<\/strong>. Perekonda karusammal kuulub Eestis kokku seitse liiki, nende hulgas on harilik karusammal meil k\u00f5ige tuntum ja laiemalt levinud. Harilik karusammal moodustab soostuvates ja rabastuvates metsades ulatuslikke k\u00f5rgeid murusid v\u00f5i m\u00e4ttaid. Taimed v\u00f5ivad kasvada kuni poole meetri k\u00f5rguseks ning lehed\u2026Loe l\u00e4hemaltHarilik karusammal (Polytrichum commune) \u2013 aasta sammal 2017 kohta<\/a><\/p>\n\n\n\n 2018. aasta samblaks valiti 28. detsembril harilik laanik (Hylocomium splendens<\/em>). Harilik laanik on Eestis v\u00e4ga tavaline, teda v\u00f5ib leida nii kuivades m\u00e4nnikutes kui soostuvates kuusikutes, rabades m\u00e4tastel ja klibustel loopealsetel. See on sammal, mis on kergesti \u00e4ratuntav oma \u201ekorruseid\u201c kasvatava v\u00f5su poolest. Laanikute perekonda on kuulunud ka praegune varju-salulaanik (Hylocomiastrum umbratum<\/em>), kes esineb\u2026Loe l\u00e4hemaltHarilik laanik (Hylocomium splendens) \u2013 aasta sammal 2018 kohta<\/a><\/p>\n\n\n\n Harilik valvik sai \u00fcheksa kandidaatliigi hulgas k\u00f5ige enam h\u00e4\u00e4li. H\u00e4\u00e4li andis kokku 51 samblas\u00f5pra, neist 13 eelistas harilikku valvikut, \u00fcsna kannul olid sulgjas \u00f5hik (11 h\u00e4\u00e4lt) ja harilik lehviksammal (9 h\u00e4\u00e4lt). Harilik valvik esineb Eestis peamiselt mandri l\u00e4\u00e4neosas ja saartel. Ka Euroopas on ta rohkem levinud merelisema kliimaga l\u00e4\u00e4neosas. Herbaarandmete p\u00f5hjal on harilik valvik Eestis olnud laialdaselt levinud\u2026Loe l\u00e4hemaltHarilik valvik (Leucobryum glaucum) \u2013 aasta sammal 2020 kohta<\/a><\/p>\n\n\n\n 27. detsembril valiti eesti samblas\u00f5prade poolt kolmandat korda aasta sammalt. Kuue kandidaadi hulgas sai \u00fclekaaluka v\u00f5idu Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum<\/em>).<\/p>\n\n\n\n Wulfi turbasambla kirjeldas maailmale esmakordselt 1860.aastal Tartu kooli\u00f5petaja K.G. Girgensohn. Ta pani \u00e4sjaavastatud liigile nime T\u00e4htvere m\u00f5isniku K.E.R. von Wulfi j\u00e4rgi, kelle maadelt kirjelduse aluseks olevad taimed on kogutud ja teaduslikult kirjeldatud. Wulfi turbasambla t\u00fc\u00fcpeksemplar asub Eesti maa\u00fclikooli\u2026Loe l\u00e4hemalt<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) \u2013 aasta sammal 2023 Perekonnaimetuse \u201ehiidkupar\u201c alusel v\u00f5iks arvata, et tegu on suure samblaga. Tegelikult rohelise hiidkupra narmasjate lehtedega paari millimeetri k\u00f5rguseid v\u00f5susid palja silmaga peaaegu ei n\u00e4egi. Kui ta aeg-ajalt samblamaailas t\u00f5esti suuri eoskupraid (kuni …<\/p>\n","protected":false},"author":297,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-193","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/193","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/users\/297"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=193"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/193\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":199,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/193\/revisions\/199"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/samblasober\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=193"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Harilik karusammal (Polytrichum commune) \u2013 aasta sammal 2017<\/a><\/h2>\n\n\n\n
Harilik laanik (Hylocomium splendens) \u2013 aasta sammal 2018<\/a><\/h2>\n\n\n\n
Harilik valvik (Leucobryum glaucum) \u2013 aasta sammal 2020<\/a><\/h2>\n\n\n\n
Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum) \u2013 aasta sammal 2019<\/a><\/h2>\n\n\n\n