10.09 Liisa-Ly Pakosta

Sooline finantsebavõrdsus
Liisa-Ly Pakosta on võrdsete võimaluste volinik. Võrsete võimaluste voliniku ametid loodi lääneriikidesse järelkajana IIMS hirmudele, sest sõja ajal ja ka pärast toimus mitmeid inimõiguste rikkumisi. 
Institutsioonide eesmärk on ilma rahaliste takistustega anda nõu kõikidele abi vajavatele inimestele. Võrdõigusvolinik kuulab ära kõikide inimeste mured, tema poole saab pöörduda ka anonüümselt. Tihti liiguvad probleemid võrdõigusvolinikult edasi õiguskantslerile, kes uurib, kas inimese põhiõigusi on rikutud. 

Mõned ettekandest õhku jäänud küsimused:
Kuidas on õige ühiskonnas asju korraldada meeste ja naiste jaoks?
Kuidas korraldada ühiskonnaelu nii, et naistel ja meestel oleks võrdsed võimalused? 
Kas soo määratlus peaks olema tunde põhjal või bioloogiliselt determineeritaval alusel?

Läbilõige loengus kõlanud mõtetest:
Esimest korda sünnitas naisena sündinud, kuid soovahetuse läbinud mees lapse 2008. aastal
Erinevad soolide vahelised küsimused olenevad ajast ja kultuurist
Meestesse ja naistesse peabki erinevalt suhtuma, kuna mõlemale soole esineb endale vastavaid tunnuseid 
Soodest on oluline rääkida, kuna identiteeditunnetus on iga inimese jaoks oluline. Inimene on karjaloom, kes tegutseb grupis. Sealjuures üksteisele hinnangute andmine on paratamatu
Seaduste järgi on maailmas hetkel kasutusel binaarne soosüsteem, st jagamine inimesed meesteks ja naisteks. Inimese võimalust end kuidagi muud moodi defineerida hakatakse aina rohkem põhiõigusena käsitlema. Näide: Saksmaa põhiõiguse kohus otsustas, et ametkonnad peavad märkima passile kolmanda soo variandi, kui inimene nii soovib. Probleem tekibki nüüd aga näiteks Eesti piiril, kui kodanik Saksamaal Eestisse tuleb, kuna PPAl on kohustus määratleda sugu. Tegemist on praktilise probleemiga ning praeguse lahendusena märgitakse sugu sellisel juhul inimese eelistuse järgi
0.05 – 1.7 maailma elanikkonnast ei ole võimalik bioloogiliselt sugu määrata, Eestis on selliseid inimesi umbes 60
Eestil on vähemustega arvestav välispoliitika 
Lääneriigid nagu Rootsi, Prantsusmaa ja Kanada defineerivad oma riigi välispoliitikat kui feministliku (feministlik välispoliitika). Eesti ennast niimoodi defineerinud ei ole, kuid rõhutab rahvusvahelisel tasandil, et seisab inimeste põhiõiguste austamise eest
Rahvusvaheline tasand on hakanud aina rohkem tähelepanu pöörama soolisele finantsebavõrdsusele - näiteks on Maailmapank kasutusele võtnud tähelepanumeetmed, et pühendada rohkem aega LGBT kogukonnale
Arenguabi pakkumisel ilma piisava informatsioonita ei pruugi olla positiivsed tagajärjed. Näiteks tõi ühes riigis kaevu ehitamine kaasa naiste vastase koduvägivalla tõusu. Kui varasemalt pidid naised vett toomas käima nii kaugelt, et neil kulus selleks terve päev, siis kaevu ehitamisega külla läks neil vaid mõned minutid. Millega aga ei arvestatud, on see, et naistele meeldis see eemal olemine ning arenguabi pakkumine tekitas hoopis hullema olukorra kui enne
Tartu Ülikooli arheoloogide leidude kohaselt on Eestis olnud kunagi matriarhaalne ühiskond, kus võrreldes läänega olid mees ja naine küllaltki võrdõiguslikus olukorras. Mingil ajaperioodil on aktsepteeritud vallalist ja lastega naist ning nimetatud teda võimeliseks
Pesumasin oma muutnud maailma rohkem kui internet
Mehed teevad rohkem enesetappe kui naised, samuti on mõlema soo käitumine erinev – naised katsetavad tavaliselt mitmel korral, kui mehed ’’õnnestuvad’’ esimesel korral. Sellised erinevused aitavad lahendada probleeme 
Eestis on kõrgelt haritud naisi meestega võrreldes rohkem, maailma mastaabis on Eestis suurim erinevus. Eriti tuleb vahe sisse noorte seas. Samuti on kõrgharidus väga segregeeritud – naised eelistavad ühte eriala ja mehed teist. Kõrgharitud naisi töötab Eesis lihttöölisena rohkem kui mehi
Palgalõhe eksisteerib kõikides arenenud riikides – seda põhjustab nii naiste vaba tahe, kui ka muud faktorid. Tehakse erinevaid uuringuid, et leida vastuseid. 
Eestis on keskmiselt meestel 45% rohkem varasid kui naistel. Vahe tuleb sisse jõukaima 10% sees.
Meeste jaoks on finantsiliselt kasulikum perekond luua – lapse sünd tõstab mehe keskmist palka kõikides arenenud riikides ja langetab naise palka. Mida rohkem lapsi seda kõrgem palk mehel ja madalam naisel.
Eestis toimub pere sees ümberjaotust. Lõpptulemuseks – meeste ja naiste vara erinevus kõige suurem abieludes. Üksi elavatel inimeste varaline olukord meeste ja naiste vahel sarnane. 
Naised on peaaegu kõikides näitajates paljud ühtsemad kui mehed ehk meeste äärmused palju laiemad.
Vaesel mehel on tavaliselt ka madal haridustase. Üksi elavad naised saavad pigem paremini hakkama kui üksi elavad mehed