29.09 Kaja Tael

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Kaja Taela loengust

Teisipäeval 29. septembril pidas RSR-s ettekande välisministeeriumi Euroopa Liidu asjade asekantsler Kaja Tael teemal: "Rootsi EL-i eesistujana":

Eesistuja on põhimõtteliselt nagu korrapidaja või klassijuhataja koolis. Eesistuja koos komisjoniga on Euroopa Liidu (EL) nägu. Eesistuja roll on paljuski korralduslik ja teda aitab sama asjaga pidevalt tegelev ELi Nõukogu sekretariaat. Väikeriigi eesistumise ajal ongi sekretariaat talle oluliseks toeks. Samuti võib koormat jagada teise riigiga.

Eesistujal on oma programm, kuid see ei tule õhust, vaid päevakorral teemad arenevad järjepidevalt. Iga riik püüab siiski alati teha midagi omamoodi. Näiteks Soome mõtles välja Põhjamõõtme, et pöörata tähelepanu meie regioonile, selgitada oma erisuhet Venemaaga.

Praegune eesistuja Rootsi on välja mõelnud Läänemere strateegia, mis on Põhjamõõtmega paljuski sarnane. Vahe on selles, et see on puhtalt ELi sisene ning esimene makroregionaalne poliitika ELis, kus üritatakse edendada ühte piirkonda tervikuna. Strateegia mõte on lisaks regiooni ühtlustamisele arendada seda, mis on kogu regioonile kasulik ja viia see ELi esirinda. Meil on eeldused selleks sarnase mõtlemise ja hariduse näol olemas.

Rootslased mõtlesid selle strateegia välja juba mitu aastat enne oma eesistumist ja seetõttu on see neil praeguseks ajaks sisuliselt valmis. Läänemere strateegia edenemine on olnud küllaltki edukas.

Idapartnerlus on programm, mis on mõeldud neile ELi lähiriikidele, keda liidus veel niipea näha ei taheta. Aga see on oluline, et naaber elaks hästi. Barcelona protsess on näiteks Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida toetamiseks. Idapartnerlus on Rootsi teine lemmiklaps Läänemere strateegia kõrval.

Stockholmi programm on ELi koostöö justiits- ja siseasjades (see algas tegelikult juba ammu Haagi programmina). Eesti jaoks on siin oluline märksõna infojulgeolek.

Rootsi suursaadik Eestis Jan Palmstierna on öelnud, et Rootsi eesistumisaja märksõna on oktoobri neli nädalat. Kui iirlased Lissaboni lepingu referendumil "jah" ütlevad, peavad kiiresti käivituma arutelud ELi sisemise arengu üle vastavalt sellele leppele (iirlased on nüüdseks "jah" öelnud). Lissaboni leping lubab palju asju, kuid keegi ei tea täpselt, kuidas neid ellu viia. Seega on kõik läbi rääkimata, aga 1. jaanuaril 2010 peaks ELi uus struktuur juba toimima hakkama. Kui valmis ei jõuta, peab eesistuja hakkama leiutama ajutisi lahendusi. Juriidilised küsimused on ELis olulised, sest tegu on enneolematu moodustisega rahvusvaheliste suhete ajaloos.

Rootsi rõõmustab, et tema eesistumisajal pole olnud ühtegi rahvusvahelist kriisi. On probleem, kui kiiret reageerimist nõudav juhtumi puhul läheb mõni riik eesistujast mööda ja tegutseb iseseisvalt. Ideaal võiks olla, et ELil on tugev eesistujariik.

Konspekteeris Sandra Maasalu