29.03 Meelis Kiili

Andres Põder: Kokkuvõte Meelis Kiili loengust

Teisipäeval, 29. märtsil käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Balti kaitsekolledži ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kes rääkis teemal "Globaalne julgeolek ja Eesti sõjalised operatsioonid".

Loengu alguses näitab Meelis Kiili öökaarti. Osutab käega valgetele täppidele ja lisab, et seal elavad rikkad inimesed. Pimedas elab aga inimesi rohkem. Valguses elavad inimesed ei taastooda ennast. Kuhu tahetakse pimedast minna? Sinna, kus on valgus. Sõjaväelased peavad tihti lahendama sotsiaalseid pingeid. Liberaalne Lääne ühiskond on loonud vale ettekujutuse ja immigrandid arvavad, et nad võivad teha kõike, mida tahavad. Nüüdseks on võetud trend, et me läheme lahendame probleeme seal, kus need on tekkinud. On levinud arvamus, et suudame seda sõjaliste vahenditega teha. Aga tegelikult ei suuda. Parimad relvad Afganistanis ei lase. Miks sinna minnakse? On rahvuslikud huvid ja neid tuleb kaitsta. Oleks vaja, et meie julgeolekupoliitika alused oleks lahti seletatud. Riiklikud huvidel on kategooriad, nende kaitseks peame rakendama erinevaid meetmeid. Osade kaitseks peab rakendama sõjalist jõudu. On levinud lihtsustatud mulje, et julgeolek on sõjaväelaste rida. See on vaid üks osa julgeolekust. On ka majanduslik, hariduslik, sotsiaalne julgeolek, energiasõltumatus. Kõik on omavahel seotud. Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega.

Kuidas reguleerida poliitikat nii, et riik funktsioneeriks hästi? On vaja strateegiaid- poliitilisi eesmärke, kuidas neid saavutada ja milliste vahenditega. See laieneb kõikide valdkondadele. Me oleme kompleksne ühiskond, süsteem. Sõjaline ja tsiviilvaldkond on läbipõimunud. Julgeolekut on vaja kaitsta. Kõige lihtsam on saata seda tegema sõjaväelased. Eesti vaatepunktist Iraaki minemine oli õigustatud. Samas eetika: me okupeerisime teist. Riikidel ei ole sõpru, riikidel on huvid. Meie eesmärk oli saada NATO liikmeks. Me näitasime ennast strateegilise partnerina, soovi olla koalitsiooni liige. Reaalsus ütleb seda, et meid aktsepteeritakse NATOs, et me saime omale suure partneri- USA. Mis piirini USA võib Eestit toetada? Ameeriklased on pragmaatilised. Nad on selgelt öelnud Gruusia sõja ajal: meie abi on teel. See oli tugev signaal Venemaale. Jätke järele. Ka mittesõjalised vahendid: embargod jms. Meile tullakse appi, kuna muidu hakkavad nad ise lagunema. Artikkel viis on kindel kaitse. Tavaründe tõenäosus väike, küberründe tõenäosus ülimalt suur. Rünne on defineerimise küsimus? Mis on rünne? Küberrünne?.

Kuidas reageeris meie ühiskond Iraagile? Ei võetud hästi vastu. Aga kuidas Afganistani? Seda võeti paremini vastu. Seetõttu, et me oleme selle organisatsiooni liige. Mõned arvavad, et meil nüüd pole enam muret, oleme vihmavarju all. Vihmavari peab olema lahti. Meie Afganistanis hoiame seda lahti. Altpoolt võib ka pritsida! Ameeriklased nõuavad, et vaja 2 %. Vanad eelarvamused, Saksamaa. Saksamaa majandus domineerib kogu mandrit. Saksamaa on see, kes määrab julgeolekupoliitika, välispoliitika. Saksamaa on saavutanud oma eesmärgi läbi teiste vahendite.

2 % on sümboolse väärtusega, Saksamaa sõjalised kulutuse SKP-st 0,83 %. Absoluutarvudes on see suurem. Eesti oma suurem, kui Lätis või Leedul absoluutarvudes.

Miks Eesti ei lähe kutselise sõjaväele. See on poliitiline otsus. Kas see on pataljon, diviis? Kuskil on kriitiline mass, alla mida me ei suuda midagi teha. Ajateenistus on hariduse osa- enesedissipliin, meeskonnatöö, iseseisva elu algus. Ühiskonna elu osas. Mõned saavad seal esmakordselt sooja sööki ja kõhu täies. On ka integratsiooni tööriist. Ajateenistusel on palju positiivset. Ajateenistus on julgeolekutagatis.

Lääneriigid tegid suure vea rünnates Liibüat. Milline on poliitiline eesmärk. Keegi ei tea. Prantsusmaa püüe konflikti lokaliseerimiseks, muutus hoopis konflikti globaliseerimiseks. See on hõimupõhine ühiskond. Oleme võtnud positsiooni, et toetame mingit klanni, teadmata, mis see on.

Hiinast võib saada läbikukkunud riik. Keskklass on väike ja on loonud kinnisvaramulli. Ühiskond pole ühtne. Hiina on täielikult sõltuv ekspordist. Aga tõus 8%. Kommunistlikult juhitud kapitalism pole jätkusuutlik. Hiina sõjavägi pole mobiilne, rahvaarmee. Indial suurem perspektiiv ja ka sõjaliselt paremal järjel.

Konspekteeris Andres Põder

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"