27.11 Heiki Suurkask

Sandra Maasalu: Kokkuvõte Heiki Suurkaski loengust

Teisipäeval, 27. novembril oli RSR ees politoloogia osakonna vilistlane ja Eesti Päevalehe välisuudiste toimetaja Heiki Suurkask, kes rääkis teemal: "Välisuudise sünd Eesti Päevalehes Venemaa ja terrorismisõja näitel".

Tihti tundub, et ajakirjanikud jäävad pealiskaudseks.ajakirjanikele tundub, et nad ei suuda kõike haarata. Hommikul tullakse tööle, üritatakse leida teemad, millest kirjutada. Kui päeva jooksul tuleb midagi olulist, siis tuleb plaanid nurka visata. Päeva jooksul tekkivaid erilehti nagu Jeltsini surma puhul, tehakse harva. Nt moskva patriarhi järelhüüe ootab EPL-il juba aasta aega.

Eesti teadmus Venemaast, mille poliitikas Eesti osaleb palju vähem, on suurem kui Afganistanis, milles Eesti osaleb rohkem. Eks see ole ka ajakirjanduse süü. Aga Venemaa uudised on palju loetavamad. Juba aastaid terrorismisvastane sõda ei huvita. Nt Iisraeli-Palestiina konflikti uudiseid loeb ainult veerand lugejatest. Kui mingi teema on juba aastakümneid eetris olnud, siis lugejad ei viitsi sellega enam tutvuda, kuigi mõnikord vbla peaks.

Venemaa Uudist Venemaast, mis kõigile sobiks, on võimatu teha. Kommentaariumides esitatakse nii Moskvaid toetavaid kui taunivaid seisukohti. Kui Eesti ajakirjanduses väga skandaalsed juhtumid on, siis on üritatud ka neid kommentaatoreid tuvastada, mis on üsna võimatu. Lõppeks ajakirjandus ei taha oma lugejaid paljastada, sest seda nõuab ajakirjandusvabadus. Selle on läbinud ka EPL kus sisselogituna kommenteerimine on nüüdseks kaotatud. Ei tea veel, kas peab kahetsema.

Venemaa kajastamisel on üks olulisemaid küsimusi allikate küsimus. Venekeelses internetiruumis on sõnavabadus olemas, leiab igat seisukohta. Samas riiklikud telekanalid, suurim päevaleht (tabloid) Komsomolskaja Paravda kajastavad seisukohti väga ühekülgselt. Eelkõige jõuab vene valijani Putini sõna. Sõnavabadust riigis tervikuna ei ole. Meie Eestis peama vaatama kas allikas on usaldusväärne.

Ingliskeelne meedia on usalduväärsem traditsiooniliselt, aga ka Politkovskaja ajaleht. Kommersant on olnud vabam aga nüüd seotud Gazpromiga. Ehho Moskvõd on ka peetud läänemeelseks, aga nüüd samuti Gazprom meedia osa.

Rünnak oligrahide vastu algas meediamagnaatidest Gussinskist ja Berezovskist. Kavkaz.org oli suuntud välismaale kolima. Venemaal endal õnnestub siiski sõltumatuid uudisteportaale hoida. Valitsev partei Ühtne Venemaa üritab mängida väga mitmenäolist mängu. Demokraatia praegusi valimisi üle ei ela, kui ainult üks partei võimule tuleb. Küsimus on, kas jääb konstitutsioon kehtima ja keegi seda ka järgiks, siis on ka autoritaarne võim sunnitud selle ees taanduma. Samas NSVLi aegadest on meil vastupidine tõestus.

Terrorismisõda Kui Venemaa puhul leiab netist igasuguseid seisukohti, siis Taliban üritas ainult korra Internetti tulla, aga kadus varsti ära. Ühest küljest on nad mahajäänud mõtlemisega, teisalt on takistanud USA. Iraak, Kuuba sotsialistlike riikidena on Internetti minekus ka väga maha jäänud. Iraagi jätkuva sõja ajal on vastupanuliikumine üritanud ka mingeid raporteid netti panna. Erinevalt Venemaast on uudisteallikate kasutatavus palju küsitavam. Ei aita isegi väljapraakimine ja kesktee leidmine. USA vähendab oma kaotusi umbe kümnendiku, vastupanuliikumine suurendab oma võite kümme korda.

Võrreldes Moskvat ja ameeriklasi, siis Moskvas valetab meedia, USAs pressiesindaja. USA ajakirjandus on sellest nüüdseks aru saanud. Iraagis olevate reporterite info kipub olema ühekülgne, sest see pärineb sõjaväe pressiesindajatelt. Praegu ei julgeta oma nimimesi enam rindetsooni saata. Praegu on eestlased Iraagis kaitsvate müüride taga aga puutu kohalikega kokku. Vaid Afganistanis on Õnne Pärl kohaliku elanikuna.

Täna on Euroopa rinne terrorismisõjas hakanud vaibuma, radikaalsemad islamijuhid on kontrolli all. Venemaa on üritanud näidata Tsetseeniat terrorismisõjana. Teravnevad miskipärast Iraak, Iraan ja Pakistan. Ära ei tohiks unustada Kolumbiat.

Ajakirjanike jaoks on probleem sündmuste ühekülgen kajsatmine. Kui sa kajstad Araablaste poolet siis see on terroristide pool. Al-Jazeera üritab juurutada Araabia maailmas vaba meediat. Ajakirjandus peab kajastama kõiki seisukohti. Teisalt, kas ikka peab nt koolimõrvarile sõna andma? See on isikliku eetika küsimus.

Mida haritum on ajakirjanik, seda parem loomulikult. Ajakirjanduses on suur kaadri voolavus, sest suure apsakaga sind pärast enam tööle ei võeta. Välisuudistes väiksem liikumine. Online-meedia ajastul on lapsreporter tagasi tulemas. Ei oska öelda, kas see liikumine ka kvaliteeti juurde toob.

Konspekteeris Sandra Maasalu

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"