27.02 Aivar Paul

27.02.2018 käis meile loengut pidamas pikka aega rahapesu valdkonnas töötanud Aivar Paul, kes andis struktureeritud ülevaate rahapesust ja paljust sellega seonduvast.

Mis on rahapesu?

Peamiselt võib rahapesuks nimetada ebaseaduslikul teel teenitud raha varjamist. Eesti karistusseadustik kirjeldab seda kui kire ja ahnusega seotud kuritegu ning seetõttu peetakse Eestis  kõiki varjatud raha juhtumeid rahapesuks. Rahapesuks saab nimetada ka terrorismile vahendite eraldamist või kogumist – ka Eesti puhul on olnud juhtumeid, kus on toetatud rahadega islami äärmuslasi.

Aga miks üldse soovib riik rahapesu takistada?

Peamiselt seetõttu, et ebaseaduslikul teel saadud raha puhul on tegemist kuritegevusega. Riigi üleüldine soov on takistada kuritegevust, organiseeritud kuritegevust, korruptsiooni ja riigi poolt kehtestatud maksudest kõrvale hiilimist, seega tuleb võtta käsile meetmeid ebaseaduslikul teel liikuva raha peatamiseks.

Erilist tähelepanu pööratakse avalikule sektorile, kuna ametnikud ja poliitikud on oma töös seotud suurte rahasummadega. Tihtipeale kasutatakse “musta” raha võimu saamiseks ära, “ostes”  enda mõjuvõimu alla poliitikuid ja vajaminevaid inimesi. Seetõttu on raha ja poliitika seotud väga tihedalt.

Aivar Paul rõhutabki oma kogemuse põhjal seda, et raha on alatihti seotud võimuga – kui inimestel on kõik olemas, mida raha eest vähegi osta saab, siis tekib neil loomulikul teel huvi võimu vastu. Seetõttu raha korrupeerib.  

Erinevad riigid on rahapesu tõkestamiseks kohustatud vastu võtma rahvusvahelisi finantssanktsioone. Eesti näiteks jälgib ÜRO ja Euroopa Liidu sanktsioone. Need ei puuduta Eestit otseselt kui rahapesu sihtriiki, vaid riik on kohustatud EL-i poolt väljastatud sanktsioone koheselt täitma. Läbi Eesti liigub nii öelda kahtlast raha oodatust rohkem. Palju sellest liigub läbi Euroopa Eestisse ning siis viiakse või saadetakse Venemaale.

Pankade roll rahapesu jälgimisel.

Pangad peavad jälgima klientide ja ka iseenda tegevusi. Seejuures peavad pangad kindlaid sektoreid (näiteks relvatööstus) eriti pingsalt vaatlema, kuna potentsiaalne rahapesu oht on nendes valdkondades kõrgem.  

Rahapesu tõkestamisel otsitakse üldjuhul suurt “musta” raha voogu, kuid terrorismi puhul üldse näiteks väikseid hulki raha, mis tihtipeale ei pruugi olla ebaseaduslik. Neid teemasid käsitletakse erinevalt. Aivar Paul jagas näpunäiteid kuulajatele, nimelt kui soovitakse teada saada, milline asutus tegeleb rahapesuga. Näiteks tasub jälgida kohti, mis eksisteerivad juba pikka aega, kuid seisavad alati inimtühjana.

Rahapesu tõkestamine hõlmab endast reaktiivset sammast, mis uurib, süüdistab ja arreteerib ning proaktiivset sammast, kus sa pead teadma, kes on su klient ja millega ta tegeleb ning tihtipeale pead oma klientide peale “koputama”. Andmebüroo ülesanne on vahendada informatsiooni nende eelpool mainitud kahe samba vahel. Niisiis on loodud süsteem nimega BASEL, mis hõlmab endast nelja etappi: kliendi aksepteerimine, kliendi identifitseerimine, kliendi monitoorimine ja toetav struktuur.

Rahapesuga seotud ajalugu

Näiteks 9/11 toimunud terroriaktide ajal liikus maailmas veidi sellega seotud “musta” raha, kuid praegu Euroopas aset leidvad terroriaktid ei vaja enam finantseerimist, sest tihti kasutatakse käepärasemaid ja odavamaid vahendeid kui eelnevalt – näiteks veoautot.

Näiteks üheksakümnendate Eestis tegeleti rahapesu takistamisega äärmiselt vähe: 1998. aastal võeti vastu rahapesu takistamiseks esimene seadus ja 2000. aastal lisati seadustepaketti julgeolekuasutuste õiguste suurendamine rahapesu teemaga seoses.

Peale seda lubati rahapesu jälgida ja saadi ka pankadega koostöö sujuma.

Praeguseks on järk-järgult tulnud pankadele lisakohustusi: poliitikute, avaliku elu tegelaste ja nende sugulaste peal pilgu hoidmine, sularaha sissemaksete jälgimine ning krediitkaartide ja nende tagasimaksete vaatlemine.   

Näide: 1990. aastad. Kui üheksakümnendatel oli Mähel erastamine ja piirkond tehti tühjaks, siis sinna lisati ka tõkkepuu ning keelustati liikumine. Uudistes ilmus pealkirju:  “Pagana rikkurid ehitavad siin maju”. Ometi enamusi inimesi selles eksklusiivses rajoonis ei omanud “ametlikku” sissetulekut. Sellel ajal lihtsalt ei pandud rahapesu tõkestamisesse eriti palju vaeva.

Näide: 1920-ndad. Rahapesu tänapäevases mõttes pärinebki tollest ajastust. Siis, kui kehtestati keeluseadus, hakati tegelema salaviina ja muude illegaalsete tegevustega. USA keeluseadus võimaldas organiseeritud kuritegevusega tegelejatel saada rikkaks. Raha tekkis nii palju, et seda oli vaja n-ö pesta. Mõeldi välja skeem, kus võeti must raha ja osteti ära pesumajade ketid. Need pesumajad näitasid ekstreemseid kasumeid. Hiljem osteti ära poliitikuid, kes aitasid kuiva seadust jõus hoida. Asjakohased näited: Pablo Ecabar teenis 80 miljonit dollarit tunnis ja tema ⅓ sularahast sõid rotid lihtsalt ära, sest seda oli niivõrd palju, et raha tuli peita selleks väga halbadesse tingimustesse.

Näide: 1970-ndad. Narkokaubandus (60-ndatel alguse saanud hipikultuur), off-shore riigid, off-shore pangad, Šveits, musta raha hulk, vajadus professionaalse teenuse järele.

Narkoäris tekkis logistiline probleem: raha ei mahtunud kuskile ära. Sellega seoses tekkis nõudlus inimese järgi, kes oskas selle rahaga midagi kasulikku peale hakata (hakati teenust pakkuma). Need mehed omakorda leidsid huvitavad riigid, kuhu avati firmasid ja pankasid sh ka Šveits, sealt omakorda tekitati igasuguseid erinevaid raha liigutamise võimalusi. Kartellide mahavõtmise ajal ei osatud pankuritega midagi teha (see kes raha liigutas). Siis muudeti seaduseid, et raha liigutamine oleks ka rahapesu ja kuritegu.

Kui palju liigub musta raha ja mis valdkonnas?

Rahapesu maht erinevatel aastatel:

2005 – 1 triljonit USD

2009 – 1,6 triljonit USD

2016 – 1,5 triljonit USD

Tegemist on üüratute summadega.

Musta raha päritolu: narkokaubandus, küberkuritegevus, relvaäri, inimkaubandus, maksudest kõrvalehoidmine, vargus, korruptsioon. Palju mustalt teenitud rahast tarvitatakse ka nendes ringides ära.

Tänapäeval on rahapesu variandid veidi muutunud, kuid Aivar Paul toob välja mõned näited: musta raha segamine legaalsesse majandustegevusse, raha keerutamine off-shore firmade vahel, kinnisvaratehingud, vallasvara tehingud (maalid), krüptoraha.