26.11 Daniel Tamm

Välistava vastandumise loogikast
Seekordses loengus lähenes esineja poliitikale semiootilisest vaatepunktist. Näited olid pärit nii poliitikast kui ka popkultuurist.

Identiteet põhineb alati erinevustel. Selleks, et süsteem tajuks end tervikuna, peab ta leidma endast midagi väljaspool millest eristuda. Kultuurisemiootikas on selline lähenemine tuntud kui oma ja võõra eristus. Vastandumine on vältimatu teguviis, sest vaja on üles leida sõber ja vaenlane. Vastandumine on tegelikult ka demokraatia alus, nii et üldjoontes pole see negatiivne lähenemine. Juri Lotman on kultuurisemiootikas tulnud välja erinevate lähenemistega kultuurile. Üks neist on mitte-kultuur ja teine anti-kultuur. Lotmani järgi on mitte-kultuur sfäär, mis funktsionaalselt kuulub kultuuri alla, kuid ei täida selle reegleid. Anti-kultuur on teistlaadi viis kuidas kultuur saab suhestuda välise ja võõraga. Eristus on seal jäik ja oluline on vastandumine. Anti-kultuuris ei toimu sidusat kommunikatsiooni ning suhestutakse läbi sõja ja hävitamise. Näide anti-kultuuri kohta võib olla külm sõda. Ajajärk mil toimis bipolaarne maailm, kus anti-kultuuriliselt vastandusid ida ja lääs. Külma sõda kirjeldab vähene omavaheline kommunikatsioon ja ideoloogiline kapseldumine. Anti-kultuuri mudel annab ajendi ühe süsteemi vastandumise kaudu kokkutoomiseks. Anti-kultuur andis nii lääne- kui idablokile õigustuse karmide meetmete kasutamiseks. 

Teine lähenemine on enda välistamine iseendast. See on ühepoolne lähenemine, sest vastandumine toimub enese seest. Niimoodi luuakse ideaalne antistrktuur A ja -A, mille vastu saab võidelda. B-le omistatakse -A identiteet, mis annab põhjuse neid rünnata. Selle ohtlikku strateegiaga saab ennast positiivselt näidata teise negatiivsena kujutamise arvelt. Illustreeriv teemakohane näide on koloniseerijad. Koloniseerijad otsisid niinimetatud “ideaalset metslast”. Võõraste tsivilisatsioonide kohta oli loodud ennetav negatiivne narratiiv, mis ei pruukinud alati tõele vastata. Ka selle strateegia eesmärk on enda tajumine tervikuna. Võitlus vaenlase vastu on igavene, sest selle peal püsibki kogu identiteet. Popkultuurist võetud näide on filmist “The dark knight 2” kus Joker põhjendab miks ta ei taha Batmani tappa. Batman on Jokeri antitees, nende vaheline vastasseis ei saa kunagi lõppeda, sest Batmani surm oleks samaaegselt ka Jokeri surm. Teine näide on Venemaa loodud fašistide narratiiv. Enne sõjategevust Ukrainas, levitati vene meedias kuuldusi, et ukrainlased on fašistid ning Ukrainlas elavaid venelasi represseeritakse. Samuti koguti uuesti kangelaslike esiisade lugusi. Kui poliitiline toetus hakkab langema, aitab toetusprotsenti kui leida ühine vaenlane. Õigustatakse oma karme meetmeid, sest fašistidega ei saa ju läbi rääkida.

Tühi tähistaja on narratiivi järgmine samm, mis on veel ohtlikum kui enda välistamine iseendast. Tühjal tühistajal puudub kindel sisu. Ta on katuse termin, mille alla on mugav panna mitmeid osi. Erinevused mis on katusetermini all on seotud ja lahustunud. Hiljutine näide on ÜRO rändeleping, mille vastu lahvatas tohutu pahameel kuigi tegemist on dokumendiga, mis ei pannud riikidele otseseid kohustusi peale. 16-17. sajandil toimunud nõiajaht on vastuoluline ajalooline sündmus, mis leidis aset ka valgustusajal. Ühiskond pidi endast välistama ebaratsionaalsuse ehk saatanlikkusse. Mõiste nõid sisu tühjenes, selge määraja kadus. Nõid võis olla iga naine, see tekitas hirmu õhkkonda. 
Antisemiitlik loogika vastuolu seisneb selles, et juudid väärivad hävitamist, kuid samas on nad kõikvõimsad ja kontrollivad maailmakorda. Kultuurimarksism väidab et on olemas niiditõmbajad kes suudavad kapitalismi kukutada. Kaob side reaalsusega, tegemist on võitlusega enda ehitatud tuuleveskidega. Antisemiitliku loogikaga seonduvad ka vandenõuteooriad, kus tähistaja on tühistunud. Narratiivi analüüsimisel tuleb mõista kas tegemist on suure ohuga või enda väljaspoole projekteerimisega. Eesti kontekstis võib näitena tuua mõiste süvariik. Selline lähenemine tekkis kuna ekre vajab vastandumist. Kui tulemusi ei saavutata on võimalik osutada kallutatud jõududele. Ebavõrdne olukord annab õigustuse luua oma süvariik. Vastastikune välistav vastandumine võib olla väga tulemuslik ja sellest võivad mõlemad võita.  Popkultuuriline näide võib olla kuulsate juutuuberite Logan Paul ja KSI poksimatšide saaga. Kumbki nägi võimalust üksteise vastandumisest võita. Vastastikuse välistava vastandamisega seonduvad probleemid tekivad kui kaob side vastasega. Niimoodi hakatakse vaenlast nägema igalpool. Hirmule vastureaktsioonina algab võidurelvastumine. Lahendusena peab laiem ühiskkond mõistma, et vaenlase loodud narratiivi taga on neile kasumlik eesmärk. Lisaks ei tasu alluda provokatsioonidele.