26.09 Vladimir Sazonov

Katari kriis ja Lähis-Ida „külm sõda“

Vladimir Sazonov

  

Lähis-Ida riigid.

Allikas:  https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/54/Middle_east_graphic_2003.jpg

 

Regioon

 Lähis-Ida mõiste on amorfne, seda võib defineerida erinevalt. Regioonis elab üle 400 miljoni inimese, domineerivaks usuks on islam, kuid religioosne ja etniline koosseis on kirju. Lähis-Ida on Eestist kaugemal ning võib vahetumate ohtude tõttu jääda suurema tähelepanuta. Esimesed dokumenteeritud konfliktid regioonis toimusid Iraagi ja Iraani piirialadel ning on teada, et Vanas- Lähis-Idas  oli õigustatud jumala nimel sõdasid pidada. Iisraeli ja Palestiina konfliktist  alates (al. 1948) on Lähis-Ida olnud üheks pingelisemaks konfliktikoldeks maailmas. 

Lähis-Ida on inimkonna tsivilisatsiooni häll - sealt pärinevad esimesed linnad, esimene kirjasüsteem, seal leiutati alkohol, esimesed seadused. Seal ledis aset ratta leiutamine ja palju muud, täna on seal lahvatanud aga mitmed kodusõjad ja rahutused, kuhu sekkuvad ka globaalsed jõud, nagu Hiina, USA, Venemaa. Samuti on Egiptuses, Türgis ja mujal  aktiivne olnud islamistide tegevus ning endiselt on väga aktuaalne Süüria, kus kodusõda on kestnud kuus aastat. Sealgi mängivad olulist rolli globaalsed jõud Hiina, USA ja Venemaa näol ning regionaalsed jõud nagu Türgi ja Saudi Araabia.

Lähis-Ida usundid

Allikas: http://b48en3jzcp63fynb1fzfze11go.wpengine.netdna-cdn.com/wp-content/uploads/2012/05/Muslim-Distribution-in-the-Middle-East2.png

Regionaalsed suurjõud

Regioonis vastanduvad eelkõige Iraan ja Saudi Araabia. Riigid võitlevad domineerimise pärast Lähis-Idas, eriti Päris lahe piirkonnas. Mõlemad riigid soovivad saada maailma suurimateks nafta ja gaasi tootjateks. Ehkki vastasseis on mitmedimensiooniline hõlmates nii majandust, kultuuri kui poliitikat, on oluline roll ka religioossel dimensioonil. Peale prohvet Muhammadi surma (632 pKr) jagunesid moslemid šiiadeks ja sunnideks, samuti on inimeste ajaloolises mälus araablaste ja pärslaste vastasseis. Saudi Araabia näeb end Araabia kalifaadi järglasena ning soovib olla sunnide esindaja maailmas, Iraan peab end juhtivaks šiiitlikkuks riigiks maailmas. Iraan on liidus Venemaaga, Saudi Araabia teinud panused aga USA-le. Iraan üritab regioonis kujundada šiiitlikku koridori-poolkuud. Peale Saddam Husseini kukutamist Iraagis (2003) on seal võimule tulnud šiiad, samuti üritab Iraan mängida Jeemenis, Süürias ja Bahreinis. Selle vastu seisab Saudi Araabia oma liitlastega. Kahe riigi põhiliseks tallermaaks on Iraak, Süüria, Jeemeni kodusõda ning nüüd ka Katar.

Klassikalisi külma sõja elemente võib riikide vahel näha alates aastast 1979, kui Iraanis tulid võimule islamistlikud šiiidid ja rajasid Iraani Islami Vabariigi. Teherani senine läänelik poliitika asendus ameerikavastasusega ning Teheran hakkas toetama šiiitlikuid relvastatud gruppe, terroriorganisatsioone ja erakondi ka väljaspool Iraani. Šiiitlikud liikumised aktiviseerusid Saudi Araabias, Bahreinis ja Kuveidis, Iraani toetusel loodi Liibanonis Hezbollah. Saudi Araabiat tegi see murelikuks ning riik üritas tugevdada sidemeid sunni riikidega. Vastasseis šiiade ja sunnide vahel oli nähtav ka Iraani-Iraagi sõjas aastatel 1980-1988. Saudi Araabia toetas Iraani õõnestamiseks sõjas Saddam Husseini. Saudid lõpetasid Iraaniga 1988. Aastal diplomaatilised suhted, kuid hiljem need taastati.

Jõujooned Lähis-Idas


Iraan

Iraan on oluline regionaalne suurjõud. Suuruselt on riik võrreldav kolme Prantsusmaaga, kuhu on lisatud ka Šveits ja Madalmaad. Iraani pindala on 1 648 000 km². Iraan on šiiitlik, maailma moslemitest on šiiad umbes 10% - 200 miljonit. Iraanil on sidemed šiiitide liikumistega üle kogu maailma. Iraanis valitsevad teokraatlikud konservatiivsed valitsejad: peale revolutsiooni kehtestati sisuliselt kord, kus poliitiline ja sõjaline juhtimine on koondunud ühele isikule. Alates 1989. aastast on Iraani kõrgeim juht suurajatolla Ali Hosseini Khamenei[1]. Iraan võiks majanduslikult kuuluda G20 hulka, kuid seda välistavad halvad suhted Läänega. Iraani süüdistatakse terrorismi toetamises. Lääne sanktsioonidele vastukaaluks on Iraan kaubandussuhteid arendanud Hiina, India ja Venemaaga. Samas teeb koostööd ka Omaani ja Katariga. 

Iraan mõjutab Lähis-Ida regiooni mitmeti, sealhulgas kuna kontrollib suures osas Süüriat, mõjutab Liibanoni ja Jeemenit. Rahvusvahelist kogukonda on ärevaks teinud ka Iraani tuumaprogramm. Iraani mõju regioonis on kasvanud, eriti peale Saddam Husseini pildilt kadumist. Iraagis asuvad šiiitide jaoks väga olulised pühalinnad (Najaf ja Karbala) ning Iraani ja Iraagi vahel on nüüd head suhted, näiteks tänane Iraagi usujuht suurajatolla Ali al-Husayni al-Sistani (sünd. 1930) on pärit Iraanist. Iraan on Iraagi suurim kaubanduspartner: omavahel on sõlmitud üle 100 majanduskokkuleppe. Iraani jaoks on üks võtmepunkt ka Süüria, mis enne kodusõda s mõjutas Liibanoni läbi seal tegutseva Hezbolla. Süüria praegune president Bašār al-Asad on alaviit, mida on paigutatud šiiitide alla, ehkki sunnid neid moslemitena ei tunnista. Araabia kevade järel on Süüria mõju langenud. Liibanonis on šiiad tõusnud suurimaks religioosseks grupiks, neid esindab ka Hezbollah.[2] 

Saudi Araabia

Teine regionaalne suurvõim on Saudi Araabia. Riigis valitseb absoluutne monarhia. Tegemist on väga rikka riigiga, majanduse aluseks on nafta ja gaas. Saudi Araabia on samuti saanud süüdistusi terrorismis ja sunniäärmusluse eksportimises, sealt on päris ka Osama Bin Laden. Saudide põhiline vaenlane on Iraan. Araabia kevadega riikide suhted halvenesid taaskord, kuna Saudid olid regioonis toimuvate muutuste vastu. Saudi Araabia on kõik teinud, et Iraani isoleerida ning osaleb konfliktides, kus osaleb ka Iraan, üritades sel viisil vastast õõnestada.

Katari kriis

Katar on territooriumilt neli korda väiksem kui Eesti, rahvastiku poolest küll kaks korda suurem. Samas on riik väga rikas, kuna asub Pärsia lahe suurima gaasipumba juures. Vett riigis praktiliselt ei ole, see tuuakse sisse – riik on väga sõltuv oma naabritest. Katar on oluline objekt suurvõimude külmas sõjas. Katari näol on tegu USA liitlasega, seetõttu on vastasseisu Saudidega seni välditud. Sel kevadel muutus Katar aga paariaks: toimus häkkimine ning lekkis info Katari sidemetest terrorismiga. Mitmed riigid teatasid 5. juunil 2017 diplomaatiliste suhete peatamisest Katariga. Katari on süüdistatud Moslemi Vennaskonna, Al-Qaeda, ISIS-e, Jabhat Al Nusra toetamises. Põhisüüdistaja on Saudi Araabia, kes pole ise samades asjades puhas. Saude on toetanud ka Araabia Ühendemiraadid ja Egiptus. Viimane süüdistab Katari valitsuse toetatud Al Jazeerat valeuudiste tootmises. Kuna riigil pole suurt sõjaväge, on Al Jazeera olnud Katari vahend,  et regioonis pehmet jõudu kasutada.[3]

 Saudid on Katari näinud oma ripatsina, Husseini režiimi kukkumine 2003. aastal pani Katari aga muretsema. Kataris tuli 1995. aastal võimule  Hamad bin Khalifa Al Thani (võimul 1995-2013), kes hakkas ajama järjest iseseisvamat poliitikat – endine vasall ei allu enam Saudi Araabiale. Katar on otsinud koostöövõimalusi nii USA kui Iisraeliga ning panustatud ka islamistlikele liikumistele. Aastal 1995. sõlmisid USA ja Katar kaitsekoostöölepingu ning 2003. aastast tegutseb Kataris USA õhuväebaas. Saudid tunnevad Katari vastu suurt huvi, kuna seal on gaas ning riik asub neile lähedal. Neile põhjustavad muret Katari varasemad head suhted Iisraeliga, suurim punane rätik Saudidele on Katari suhteliselt head suhted Iraaniga. Araabia kevade ajal oli Katar rahutuste toetaja ning seda pole unustatud. Saudi Araabia tahtis stabiilsust ning oli Mubaraki poolt. Saudide ja Katari eesmärgid langesid kokku vaid Süürias.

Tundub, et Katari kriis on teatud riikidele kasulik. Venemaa on pingetest huvitatud kuna Katar on USA liitlane ning Venemaa on näidanud huvi probleemide eskaleerimise vastu Lähis-Idas. Ei tohi unustada ka seda, et Katar on suur nafta- ja gaasivarude omanik ning plaan ehitada Katari-Türgi gaasitoru on Venemaa majandushuvidele kahjulik. Saudidele, AÜE-le ja Iraanile on Katari kriis võimalus end kehtestada. Jääb mulje, et tegu on lavastatud üritusega ning Saudi Araabiale võib kuuluda oluline roll, sest Saudidel on pikkajaline soov näidata Dohale, kes on Pärsia Lahe piirkonnas tegelik peremees. Iraan on Katari jaoks ettearvamatu liitlane. Riigid jagavad omavahel küll maailma suurimat gaasipõldu, kuid Katar toetab sunniitlikke, Iraan aga šiiitlikke liikumisi.

 

1. Mis on Katari emiiri motivatsioon? Mida nad saavutada tahavad?

Ellujäämine, Lähis-Idas neutraalsus ei tööta. Katar ei ole pattudest puhas ning toimub balansseerimine kahe ohu vahel. Katari trump on lootmine Ameerikale. 

2. Mis on motivatsioon islamistlike liikumiste toetamisel?

Al-Qaeda rajaja Osama Bin Laden (1957-2011) oli miljardäri Mohammed bin Ladeni (1908-1967) poeg ning Saudide kuningliku koja lähedane sõber. Regioonis on piisavalt rikkaid inimesi, kes seda propageerivad. Assad justkui sekulaarne, kuid toetanud islami terrorismi, et teisi õõnestada. Tihti ideoloogia ei meeldi, kuid flirtimine toimub strateegilistel kaalutlustel.

 

Kasutatud kirjandus

Amirsadeghi, H. (ed.). 1981. The Security of the Persian Gulf. New York: St. Martin’s Press. 

Ehteshami, A. 2002. The Foreign Policy of Iran. — R A. Hinnebusch, A. Ehteshami (eds). The Foreign Policies of Middle East States. Boulder: Lynne Rienner Publishers. 

R. C. Martin, A. Barzegar (ed.), Islamism, Contested Perespectives on Political Islam. Stanford University Press. Stanford, California, 2010. 

Mölder, H.; Sazonov, V.; Värk, R. 2013. Kümme aastat operatsioonist "Iraagi vabadus": ajalooline, poliitiline ja õiguslik ülevaade ning Iraagi tulevikuperspektiivid. – Ajalooline Ajakiri, 3, 405-418. 

Mölder, H.; Sazonov, V. 2016. Sõjateoloogia ilmingud Lähis-Idas Da'ishi näitel: kas religioosne liikumine või poliitilis-sõjaline organisatsioon? Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), 3, 208-231. 

Raudsik, P. 2017. Kriis Katari ümber: väikeriigi ambitsioonide põrkumine regionaalse korraga. - RKK Blogi, 12.62.017 https://www.icds.ee/et/blogi/artikkel/kriis-katari-umber-vaikeriigi-ambi... (viimane külastus 1.10.2017) 

Raudsik. P. 2017. Kriisi sattunud Katar tõrjub naabrite pealelööke. - Postimees, 27.7.2017, http://sport.postimees.ee/4191229/kriisi-sattunud-katar-torjub-naabrite-... (viimane külastus 1.10.2017) 

Sazonov, V.; Mölder, H. 2015. Süüria – kas järjekordne ususõda Lähis-Idas? Idakiri: Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat, 20, 134−154. 

Mölder, H.; Sazonov, V.; Värk, R. 2014. Iraani ideoloogiast ja geopoliitikast läbi ajaloo ning selle mõju Iraagile. – KVÜÕA Toimetised, 18, 179-242. 

Sazonov, V. 2014. Nebukadnetsarit järgides: Saddam Hussein ja muistsed Lähis-Ida despoodid. – Idakiri: Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat, 114-133. 

Sazonov, V. 2012. Saddam Hussein ja Iraagi katastroof. –  Katastroofid Maa ajaloos, Schola Geologica VII, 19-34.

Sazonov, V.; Mölder, H. 2013. Iraan muutuste ootel. Postimees, 15. august. 

Sazonov, V. Pärsia lahe troonide mäng – Katari piiramine. - Postimees, 1.9.2017, http://arvamus.postimees.ee/4228679/vladimir-sazonov-parsia-lahe-troonid...(viimane külastus 1.10.2017) 

W. J. Spencer, The Middle East. Eleventh Edition. Global Studies. McGraw-Hill/Contemporary Learning Series, Dubuque, IA 52001, A Division of The McGraw-Hill Companies, 2007, lk 162–163.


[1] esimene Iraani kõrgem juht oli ajatolla Khomenei (1979-1989).

[2] vt nt Mölder, H.; Sazonov, V.; Värk, R. (2014). Iraani ideoloogiast ja geopoliitikast läbi ajaloo ning selle mõju Iraagile. – KVÜÕA Toimetised, 18, 179-242. 

[3] vt nt Sazonov, V. Pärsia lahe troonide mäng – Katari piiramine. - Postimees, 1.9.2017, http://arvamus.postimees.ee/4228679/vladimir-sazonov-parsia-lahe-troonid...(viimane külastus 1.10.2017); Raudsik. P. 2017. Kriisi sattunud Katar tõrjub naabrite pealelööke. - Postimees, 27.7.2017, http://sport.postimees.ee/4191229/kriisi-sattunud-katar-torjub-naabrite-... (viimane külastus 1.10.2017).

Konspekteeris Kristin Saar