25.09 Alar Kilp

Alar Kilp alustas oma loengut aktuaalsel teemaarendusel (Paavst Franciscus külastas Eestit samal päeval,  25.septembril), et kas paavsti näol on tegemist liberaali või konservatiiviga? Paavstist rääkides räägime me ülemaailmsest tegutsejast, ent tema ei räägi julgeolekust või Ukraina hetkeolukorrast või taolistest tundlikest teemadest. Paavst Franciscuse juures võib täheldada üsna selgelt, et tema „teemad“ või südameasi on pagulased ja keskkonnaga seotud teemad. Suured mured nendega seoses on kindlad jooned enamuses tema avalikes kõnedes.

Kui kirikute nõukogu kirjutaks alla paavsti seisukohtadele pagulastega seoses, meie kohalik erakond EKRE seda kindlasti ei teeks, siis samal ajal nõukogu kindlasti ei nõustuks paavsti seisukohtadega seksuaalteemadel ja tema suhtumine näiteks abielude lahutamisesse. Teatavasti on paavst avalikult aktsepteerinud lahutamist ja uuesti abiellumist.

Järgnevalt tõi Alar Kilp näiteks veel sarja „Katariina“, mis jookseb Eesti Televisioonis. Sarjas on kujutatud Venemaa valitsejanna Katariina elu, tema suhted, tema valitsemisaeg. Kõike seda on kujutatud väga eredalt ja autentselt, põneva ja kaasahaarava narratiiviga. Kusjuures sarjal on mitmeid kordusi telekanalil. Samal ajal võrdluseks, kui palju näitab ETV Eesti 18. sajandi ajaloost sarju või filme? Kui palju me näeme enda riigi ajalugu sellisel kujul? Alar Kilp väidab, et taolised mustrid võib lugeda vabalt vene pehmeks võimuks. Samasugusel moel nagu BBC näitab Romanoveid. Me oleme harjunud mõtlema, et Venemaa seisneb meie jaoks ainult vene keelt kõnelevates vene kirikutes käivates inimestes. See on venemaa võim ja mõju. Ent Katariina tundub põnev ja huvitav, sa mõtled kaasa – pehme võim.

Alar Kilp rääkis veel isikliku juhtumi, mida ta koges Soomes. Sõites ühele konverentsile bussiga, istus tema kõrvale üks mees, kes hakkas iseendaga pomisema islami palveid. Alar tunnistas, et taoline olukord pani teda eestlasena ebamugavalt tundma. Konverentsil endal tutvus ta ühe eeldoktorandiga Pakistanist, kes küsis, et kas ta võib saata talle oma töö ja Alar annaks oma hinnangu ning arvamuse. Üsna alles oli siis Taani ära keelanud näokatted, mis Soomes tekitas suurt furoori. Antud töö oli samal teemal kirjeldatud. Eeldoktorant oli käsitlenud sellist käitumist kui avaliku ala puhastamist ja leidis seoseid fašismiga, samuti väites, et kui Soome peaks ka ära keelama oleks tegemist kolonialistliku aasia naiste penetratsiooniga. Eksisteerivad fašistlikud tehnikad ja ambitsioonid.

Tuues arutelu rohkem Eesti ja üleüldise teooriakesksemaks väitis Alar Kilp, et praktilises elus ei eksisteeri ainult lihtsalt konservatiivid ja liberaalid. Nüüd Artur Talvik tahab digiökoriiki, Vabaerakond kui vabad konservatiivid – mõneti tahaks olla mõlemad. Vasak peab justkui olema liberaal, õigus, õiglus, ilmalik; parem kui konservatiivne, kiriku, reeglistikutega seotud.

On olemas liberalism, konservatism ja sotsialism ja kõik ülejäänud on variatsioonid nendest kolmest. Ökologismist anarhismini, kõik võivad parem-vasak skaalal paigutuda ükskõik kuhu. Pigem sõltub see sellest, mis või kes on võimul. Reaalses elus on olukord raskem. Me oleme harjunud mõtlema, et paternalism on konservatiivne nähtus. Tänapäeval me oleme harjunud juhtima inimesi läbi nende soovide juhtimise. Tegemist on pigem lääneliku nähtusega. Idee oleks, et palju efektiivsem on saada kindlat käitumismustreid inimestelt pannes inimesed mõtlema ja arvama, et nad ise soovivad seda. Ent tegelikult on juhitud kaudsete meetoditega inimeste käitumist ja suhtumist. Taoline suhtumine, et kuskil keegi teine teab, mis on sulle parem ongi peaidee paternalismist. Näiteks haridust on väga paternalistlik. Kui paternalism on konservatiivne, siis me elame palju konservatiivsemas maailmas kui teame.

Kilp lähenes veel kiriku ja seksuaalmoraali teemale teise nurga alt. Kirik kui institutsioon on alati üritanud näidata seksuaalmoraali küsimust, kui midagi väga lihtsat – homoseksuaalsus on patt, seda seadustada ei tohiks mingil juhul. Abielu on ühing mehe ja naise vahel. Kirikute nõukogu ütleb, et homoseksuaalsuse teemal tuleb formuleerida ja sõnastada seisukoht piibli põhjal. Aga miks on vaja sõnastada piiblit ümber? See on midagi, mis on juba kirjas, igaüks saab ise lugeda ja ise mõista selliselt nagu saab aru. Kilp toob ka välja, et piiblis on tegelikult kirjas, et mees armastab naist, ent pole kirjas, mis naine ütleb. Seda mõtet aga et inimene on mingi kindla orientatsiooni põhjal sildistatav, piiblis pole.

Rääkides geopoliitika ja konservatiivsuse seosest, tõi välja Kilp, et kas vene ja inimesed ja nende kultuurinormid on ikka nii palju konservatiivsemad kui meil lääne inimestena. Kilp leiab, et tegelikult ikka ei ole. Alati leidub see konservatiivne diskursus ühiskonnas, ja see kannab kindlasti oma rolli nii geopoliitiliselt kui ideoloogiliselt. Ent ohukoht on see, kui konservatiivsus kui selline on liigitatud Euroopas venemeelsuseks, seda tuleb kriitiliselt mõtestada, parem üldse äkki ideoloogiliselt.

Kilp loengu lõpetuseks tõi illustreerimiseks näite NSV tehaste ja USA tehaste vahel. Kuigi töötajate ja inimeste koha pealt oli tegemist sarnaste tehastega, kõigi eesmärk tõsta töötajate motivatsiooni ja töötahet. See, kuidas motiveeriti inimest takka oli väga erinev. Venemaal tuli see kuskilt ülevalt poolt parteitasandilt, otsese käsuliini kaudu, ent vabas ühiskonnas võetakse ka juba selleks ajaks normaalse osana, et mõni väline tegur üritab mind motiveerida, kuid kuna pole otsest nähtavat sundijat tajutakse hoopis teistsuguselt. Sarnane lugu on liberalism vs konservatism ka. Kui kunagi oli lihtsalt inimesele lihtsad reeglid nagu nt ei tohi tappa ja ligemese naist võtta, siis kõrgemale kihile kehtisid teised reeglid. Ka tänaseks päevaks on meie liberaalses ühiskonnas palju eelmainitud paternalismi, mis nüüdseks enam lihtsalt ei tohi. Piirid on hägunenud.