24.11 Karin Dean

Anton Neidre: Kokkuvõte Karin Deani loengust

Karin Deani loeng 24. novembril Rahvusvaheliste Suhete Ringis teemal „Kagu-Aasia relvastatud konfliktid”.

Täna oli RSR-i ees Karin Dean loenguteemaga „Kagu-Aasia relvastatud konfliktid“. Karin Dean on omandanud bakalaureusekraadi geograafia erialal Tartu Ülikoolis 1993 aastal, peale mida ta jätkas kuni 1995. aastani õpinguid Idaho Ülikoolis USAs. Alates magistrikraadi omandamisest on Karin töötanud mitmetes Aasia ning Euroopa riikides, muude hulgas näiteks Hiinas, Tais ja Vietnamis. Lisaks on ta reisinud, uurinud ja kirjutanud väga paljudest Aasia riikidest, mille nimekiri on siin kajastamiseks liialt pikk. Aastal 2003 omistati talle doktorikraad Singapuri Riikliku Ülikooli poolt ning alates 2007. aastast töötab Karin vanemteadurina Tallinna Ülikoolis. (Eesti Teadusportaal: K. Dean)

Loengu käigus andis Karin ülevaate Kagu-Aasia relvakonfliktide ühisjoontest ning selgitas nende põhjuseid. Kagu-Aasias, kuhu kuulub 10 riiki, on ajaloo jooksul toimunud arvukalt relvastatud konflikte, ent antud loengu raames oli plaanis rääkida neljast tuntumast konfliktipiirkonnast, nendeks on: Birma, Lõuna-Tai, Indoneesia ning Filipiinid. Põhjalikumalt peatus Karin Birma konfliktil.

Sissejuhatuses tõdeb Karin, et Eesti meedias leiavad Kagu-Aasia konfliktid üsna vähe kajastust ja enamasti ei ületa selle piirkonna sündmused uudistekünnist. Uudistesse ei jõua toimuv tihti seetõttu, et puudub nö „visuaalne efekt“. Viimase tekitavad tuntumate konfliktide puhul näiteks kaadrid sõjapõgenikest, selgelt eristuv „süüdlane“, konkreetsed vägivallaaktid. Kagu-Aasia puhul on aga tegu kauakestvate, aeglaste ning üheselt heade või halbade osapoolteta konfliktidega. Viimase illustreerimiseks sobib fakt, et mõlemad osapooled paigutavad piiri äärde miine, mille ohvriteks on aga tsiviilisikud. Uudiskünnise ületamisel mängib tänapäeval olulist rolli ka seotus rahvusvahelise terrorismiga, kuid sellelegi tingimusele vastab kaudselt vaid Indoneesia, mille puhul seos on ähmane ja pealegi spekulatiivne. Birmas on nt tugevalt piiratud välisajakirjanike ligipääsu toimuvale. Info jõudmist riigist väljapoole takistab ka asjaolu, et ÜRO saadikud ei tohi kohtuda separatistide esindajatega. Infosulus olemine soodustab konfliktide jätkumist ning kuritegelike režiimide püsimist piirkonnas. Puuduliku meediakajastuse valguses on veel tähtis ära märkida, et kui mujal maailmas on konfliktide hulk vähenenud, on Kagu-Aasias domineerinud pigem vastupidine trend.

Kagu-Aasia konfliktide puhul on võimalik tuua välja mitmeid sarnasusi:

1. Konfliktide osapoolteks on riikide keskvalitsused ning nõrgad separatistlikud äärealad;

2. Konfliktid on pikad ja vinduvad;

3. Keskvalitsused õigustavad konfliktide abil sõjaväelise võimu tugevdamist;

4. Konfliktide haldamine on vilets, tulenedes riigirežiimi paindumatusest;

5. Konfliktipiirkonnad jäävad ametlikust majandustegevusest kõrvale, moodustades iseseisvaid seadusetuid piirkondi.

Konfliktide põhjuste hulgas tõi Karin välja koloniaalpärandi, mis väljendub erinevate rahvaste meelevaldses ühendamises unitaarsete riikide koosseisu. Sarnaselt Euroopa koloniaalvallutajatele nähakse ka praegustes keskvalitsustes koloniaalvõimu. Selle tulemusena elavad riigis kõrvuti nö põhirahvas ning vähemusrahvused, kes taotlevad iseseisvust või autonoomsust föderaalse riigi koosseisus. Unitaarset riiki loovad keskvalitsused aga ei soovi nõudmistele järele anda. Tihti on probleemiks vähemusrahvaste alaesindatus riigi juhtorganites. Näiteks on Birmat alates 1962. aastast juhtinud sõjaväeline hunta, kusjuures demokraatlikult valitud rahvaesindaja on alates valimistest olnud koduarestis. Sõjaväeline võim püsib aga vaatamata rahva hukkamõistule suuresti selle najal, et sõjaväelastele makstakse keskmisest kõrgemat palka.

Omavahelised suhted keskvalitsuste, separatistide ning naaberriikide valitsustega on keerulised. Birma keskvalitsus kasutab teatava eduga „jaga ja valitse“ põhimõtet, sõlmides vaherahu mõne separatistliku piirkonnaga ja õhutades seeläbi piirkondade vahelisi kokkupõrkeid. Naaberriikide, nt Hiinaga saavad separatistid aga isegi paremini läbi kui oma keskvalitsusega.

Konspekteeris Anton Neidre

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"