24.04 Ants Laaneots

Merili Luuk: Kokkuvõte Ants Laaneotsa loengust

Teisipäeval, 24.aprillil käis RSRis loengut andmas kindral Ants Laaneots, kes rääkis teemal „„Kuum“ maailm ja Eesti julgeolek.“

Lähis-Ida probleemid on siiski Lähis-Ida probleemid. Paljud väidavad, et praegu käib seal mõjusfääride ümberjaotamine: ühelt poolt ðiidid (Iraan, Iraak, Liibanon- Hesbollah) ja teiselt poolt sunniidid (Egiptus, Liibüa, Saudi-Araabia, Bahrein) Paljud mässud ongi seetõttu tekkinud, et nende kahe usuline erinevus on suur. Süürias on võimul alaviidid ning mässulised toetavad neid. Süüria on ainuke Iraani liitlane ning Iraan teatavasti võimas. Laaneots lisas, et ta ei usu, et suured sõbrad ookeani taga oleksid õnnelikud, mis Iraanis toimub.

Laaneots võrdles kolme riiki- Iisraeli, Süüriat ja Iraani. Sõjaliste eelarvete poole pealt omab Iisrael neist tänu USA abile kõige suuremat eelarvet- 15,9 mld $ (süüria 2,06 mld, Iraan 12 mld). Iisraelis on aga ka naistel kohustuslik sõjaväeteenistus, meestel 2 aastat, naistel 1 a. Keegi ei ole plaaninud ja ei kavatse ka Süüriat rünnata, vähemalt õhust, sest õhukaitse on meeletu (kogu relvastus on kaasaegne, Vene oma) 2007-2011 osteti relvastust sisse 4 mld dollari väärtuses. Iisraeli õhujõud koosneb 440 lennukist, Süürial on neid 365, Iisraelil on ka raketiväed ning just selle tõttu hoiab NATO ka Iisraeli poole. Iraanil on aga väga palju tuumarajatisi ja sihtmärke on samuti väga palju ning viimastel aastatel on toodud oma tootlused maa alla.

Kindral diskuteeris ka teemal, et mis juhtuks, kui laskuks 20 KT tuumapomm Jeruusalemma peale? Linn hävineks, need oleksid väga-väga-väga suured kaotused linnale ja rahvale tervikuna. See on mure ning seepärast kardetakse Iraani väga. Laaneots rääkis ka Iraani lennuväe ründevõimekusest ning fakt on, et Pärsia laht on Iraani pommituslennuväe poolt kaetud. USA hoidis oma lennukikandjate lahingugruppi (4-7 laeva) seal, kuid nüüd ohu suurenedes tõi need välja. Üldiselt ongi Pärsia lahe piirkond mõlemalt poolt ning mõlemale poolele kõige ohtlikum.

Lektor aga pooltevahelisse sõtta sellises konfliktipiirkonnas ei usu , sest Iraan on väga suure pindalaga ning kõik raadiused on ajutult laiali. Hävitamine on raske, sest õhukaitse on koondatud kindlatesse piirkondadesse, ühtlasi on sõjavägi väsinud sõdimisest, mille pidamist neile reaalselt õpetatud pole. Ameerika arvab, et kui keegi peaks ründama, siis on see Iisrael. Kuidas nad siis minema peaksid? Iisraelil oleks variant minna läbi Saudi-Araabia, see võtaks aga aega. Läbi Jordaania, Iraagi, Türgi, Süüria teatavasti ei saaks. Õhupiire rikkudes ja lennukipomme heites oleks aga poliitiline skandaal garanteeritud kui mitte rohkem. NATO ega ÜRO eeldatavasti konflikti ei sekku. Näiteks Süüria lubab oma riiki sisse 300 ÜRO vaatlejat, ehkki mingit vaherahu küll oodata pole: sealne opositsioon on esindatud umbes 100 erineva organisatsiooniga, kes ise ka ei tea, mida tahavad. Lääs on Süüria suhtes ettevaatlik.

Laaneots rääkis ka Eesti ajaloost ning okupatsioonidest, mis Eesti alasid hõivanud on. Tuleb välja, et Eesti on olnud huviobjekt paljudele riikidele nii põhjast kui lõunast, idast ja läänest. Venemaa geostrateegiline eesmärk on jõuda läände ja Eesti seisab tee peal ees. Riigipiir piki Soome lahte ja Läänemerd oleks Venemaale sõjalise julgeoleku seisukohalt eriti soodne ja ohutust tagav; Vene õhu-ja raketikaitsesüsteemi paiknemine Balti riikides parandaks oluliselt selle süsteemi efektiivsust. Balti riikide valdamine annaks Venemaale võimaluse hoida Läänemerel suurt sõjalaevastikku ja kontrollida kogu selle akvatooriumi. NATO võib kasutada ka Balti riike sillapeana kallaletungiks Venemaale. Balti meri oli juba Peeter I ajal aknaks Euroopasse ning praegu on Baltikumis väga arenenud majandus. Vladimir Putin tõi 2001.aastal välja, et Vene impeerium tuleb taastada ning nihutada riigipiir võimalikult kaugele Venemaa tähtsatest keskustest (Sankt-Peterburg, Moskva).

Mida teeb Venemaa praegu? Rakendab jõupoliitikat rahvusvahelistes küsimustes, Venemaa ei ole siiamaani loobunud ka pretensioonidest nt Krimmi poolsaarele (territoriaalsed pretensioonid), info-ja kübersõda „sõnakuulmatute“ riikide vastu (Eesti, Gruusia).2007.aastal toimus ka erioperatsioon Eesti vastu. Aktiveeriti „viies kolonn“- sisepoliitilise olukorra destabiliseerimise katsed (PRONKSIÖÖ), Eesti välisesinduste ründamine Moskvas, massiivsed küberrünnakud Eesti riigi vastu ja varjatud majanduslikud sanktsioonid. Mis muudatused on toimunud meie läheduses? 9000 mehe võrra suurenenud meie piiri lähedal olevate vägede arv, toodud Kaliningradi oblastisse palju siderakette. Mida Venemaalt oodata? Venemaa peab meid oma vaenlaseks ning ei tee Baltikumi seas erilist vahet. Laaneots ise aga meie ohtlikule olukorrale ei rõhu.

Konspekteeris Merili Luuk

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"