24.03 Timofey Agarin

Anton Neidre: Kokkuvõte Timofey Agarin`i loengust

Teisipäeval, 24. märtsil oli Rahvusvaheliste Suhete Ringi ees TÜ Riigiteaduste Instituudi külalisõppejõud Dr. Timofey Agarin.

Timofey on sündinud ja õppinud Venemaal Gorki linnas ning jätkanud õpinguid Saksamaal ja Suurbritannias. Magistrikraadi omandas ta Saksamaal ning tegi magistritöö Leedu demokratiseerumise protsessi teemal. Doktorikraadi omandas Timofey Šotimaal Aberdeeni ülikoolis, kus ta õppis sotsioloogiat, politoloogiat ning filosoofiat. Käesoleval ajal on tema uurimisvaldkonnaks Balti riigid. Timofey kõneleb vene keelt emakeelena ning räägib soravalt nii inglise kui saksa keelt. Loeng toimus sedapuhku aga inglise keeles ning teemaks oli „Minevik ja ajalugu Balti riikide näitel“.

Loengu alguses jagas kõneleja igaühele paberilehe ning palus sellele kirjutada kolm peamist probleemi, millega Eesti käesoleval ajal silmitsi seisab. Selle küsitluse käigus selgus, et enamus kuulajaid tõi suurima probleemina välja majanduslikud näitajad (töötus, majanduslangus jne), teisena aga integratsiooni puutuv ning kolmandaks erinevad tervishoiu- ning sotsiaalprobleemid. Nõukogude Liidu lagunemise eel vastanuks Balti riikide elanikud tegelikult üsna sarnaselt. Nimelt oli ka siis regiooni majanduslik seis paljude teiste riikidega võrreldes kehv ning seoses immigrantide suure hulgaga esines ka rahvustevahelisi konflikte riikide sees.

Oma ettekandes märgib Timofey, et ajalugu on võimalik vaadata mitmest erinevast aspektist ning tema kasutab oma loengus ratsionaalse valiku teooriat. Ettekannet läbib mõte, et kuna sündmused hõlmavad alati erinevaid osapooli, ei juhtu miski objektiivselt. Konfliktis osalejad näevad konflikti kahest erinevast vaatevinklist, kõrvalseisja aga juba kolmandast ning on keeruline kindlaks teha, kellel tegelikult õigus on mis objektiivselt juhtus. Mitmed vastuolud kogukondade vahel saavadki alguse sellest kui üks vaatevinkel muutub teise suhtes domineerivaks ning dialoog muutub seeläbi võimatuks. See omakorda on aga tingitud koolides ning kodudes õpetatavast ajalookäsitlusest, mis esindab just ühte kindlat seisukohta sündmustest, milles enamik meist tegelikult osalenud pole.

Ettekande üheks probleemiks on lähiajal Lätis ning Leedus aset leidnud meeleavaldused, nimelt nende põhjused pikaajaliselt. Sellele vastamiseks kirjeldab Timofey perestroika aegseid sündmusi Balti riikides ratsionaalse valiku teooria raamistikus, st et inimesed langetavad otsuseid neile etteantud võimaluste hulgast. Kultuuriline ning sotsiaalne kontekst oli 1980’ aastatel teistsugune ning inimeste ees olevate valikute hulk oli praegusega võrreldes märksa kesisem. Iseseisvusliikumine kui selline olnuks 70’ ja 80’ aastate alguses võimatu, kuna sellele oleks kindlalt järgnenud represseerimine keskvõimu poolt. Küll aga oli võimalik avaldada meelt keskkonnaprobleemide ja majandusliku mahajäämuse vastu. Kui sellistele protestidele ei järgnenud sanktsioone, sai nõuda suuremat kultuurilist iseseisvust, näiteks hariduse kohandamise näol rõhuasetusega oma rahva kultuuriajaloole. Seejärel sai võimalikuks suveräänsuse taotlemine.

Rahvast ühendavaks jõuks ja motivaatoriks oli sel ajastul ühine rahulolematus selle suhtes, kuidas Nõukogude Liidu juhtkond riiki juhib. Antud küsimuses osas olid üksmeelel nii eestlased, lätlased ja leedulased kui ka Balti riikides elavad venelased, poolakad, ukrainlased jt. Erandiks olid küll Balti riikide pinnal teeninud Nõukogude Armee sõdurid, kes hääletasid iseseisvuse väljakuulutamise vastu, kartes poolt hääletades töö kaotada. Miks siis pole Balti riikide vähemused saavutatud omariiklusega rahul?

Peale iseseisvuse väljakuulutamist polnud neil rahvastel enam ühist vaenlast, mistõttu praeguseks hetkeks on suurenenud siseriiklikud konfliktid vähemuste ning enamuse vahel ja on sagenenud meeleavaldused valitsuse saamatuse vastu probleeme lahendada. Lätis on mittelätlasi näiteks üle 45% ning Leedus mitteleedulasi ligi 18%. Probleeme tekitab ka poliitiline kaasatus otsustamisse. Mittekodanikel pole võimalik Läti riigijuhtimisse panustada ning ka kodakondsuse sünnijärgse omandamise korral on piiratud keeleoskuse tõttu. Sarnane on olukord ka Leedus, ehkki mittekodanikel on rohkem õigusi. Kõrvale ei saa jätta ka välisriikide meedikanalitest tulevaid signaale vähemustele, mis õhutavad mõnikord siseriiklikke konflikte.

Kokkuvõttes ütleb Timofey, et ajalugu uurides tuleb silmas pidada erinevaid seisukohti ja vaadata probleeme mitmetest vaatevinklitest, võttes arvesse osapoolte erinevat arusaama sündmustest ning põhjus-tagajärg seoste loogikat. Ühtlasi on tähtis otsida seiseid mineviku, oleviku ja tulevikusündmuste vahel. Siiski tõdeb kõneleja, et mineviku tundmisest ei piisa tuleviku ennustamiseks, ehkki mineviku tundmine aitab langetada tulevikku puudutavaid otsuseid.

Anton Neidre