22.10 Jaak Jõerüüt

Jaak Jõerüüt on tuntud proosakirjaniku, luuletaja, poliitiku ja pikaaegse diplomaadina. Ta on välisteenistuses töötanud suursaadikuna nii Soomes, Itaalias, Maltal, Lätis, Rootsis kui ka Küprosel. Lisaks on ta esindanud Eestit suursaadikuna ÜRO-s ning olnud kahes valitsuses kaitseminister. Viiele luulekogule ja seitsmele proosateosele ja tõlketöödele lisaks on Jõerüüt autor ka järgnevale teosele: “Poliitiline daamikinnas”.

Kirjanduse ja poliitika suhe on perversne ehk loomuvastane. Inimestel on idealistlik lootus, et kirjandus ja kirjanikud mõjutavad palju poliitikat. Näiteks usuvad mitmed, et Shakespeare romaanid on sõdu ära hoidnud. Jaak Jõerüüti sõnule nii ei ole. Võtmena on tuleb tähele panna, et kirjanduse suhe poliitikasse ja poliitika suhe kirjandusse on ebavõrdne.

Jaak Jõerüüt toob näitena kirjanduse ja poliitika suhtest Slobodan Milošević ja Jugoslaavia näite. Miloševići süüdistati sõjakuritegudes Jugoslaavia sõjas ning suri karistust kandes vanglas. Mõlemad sõja osapooled olid veendunud oma sõjalistes motiivides. “Ei ole olemas läbinisti puhast sõda, mis mahuks õigusriigi piiridesse,” tõdeb Jõerüüt. Peter Handke avaldas arvamust, et Serbia kuulus Jugoslaavia sõjaohvrite hulka, mis oli täiesti vastandlik arvamus lääne arvamusele. Kui tõmmata poliitiline ekraan veel laiemaks, siis näeme et sümpaatia Serbia vastu puudutab ka sümpaatiat Venemaa vastu. Põhjuseks on slaavi keelesugulus. Ka praegu näeme me kahe suure slaavi riigi ehk Ukraina Ja Venemaa vastasseisu. Peter Handke süüdistas lääne ajakirjanikke Serbia valesti kohtlemises. Ometi autasustati ta kurikuulus artikkel “Journey to the rivers, justice to Serbia” mitmete auhindadega. 2019. aastal kulmineerus essee ajalugu aga Peter Handkenile antud Nobeli preemiaga.

Handkeni näidet võib vaadata laboratoorse katsena, uurimaks kirjanduse- ja poliitikavahelist keerulist suhet. Jaak Jõerüüt toob välja kolm küsimust: 
Kas määrajad tohtisid määrata tunnustuse kellelegi, kelle poliitilised vaated ei lähe mitmel mitte kuidagimoodi kurgust alla?
Kas Peter Handke kirjanduslik tegevus ja loomingu tase kõikus ja varises lõpuks maatasa, kui ta pidas sõjakuritegude eest süüdistatud isiku (Slobodan Miloševići) matustel kõne?
Kas Nobeli auhind sai külge kustumatu pleki?

Kunstil ja poliitikal on perversne suhe, kuna mõlemat teevad inimesed. Sügavalt vaadates on nad väga erinevad. Kui me räägime pärispoliitikast, ehk inimeste üle võimu haaramisest. Inimesed tahavad tunda, et nad on päästetud ja poliitika neile seda ei anna. Kunst aga annab. “Poliitika keerleb ümber kunsti nagu praht ümber maakera,” ütleb Jaak Jõerüüt ning jätkab: “kõik see, mis puudutab kunsti, ei puuduta neid, keda puudutavad teemad keha ja raha.”

Jaak Jõerüüt toob mitmeid näiteid kirjanduse ja poliitika suhetest. Üks huvitavamatest näidetest on Mihhail Bulgakov ning tema suhe Staliniga 1930-ndatel. Stalin tõrjus kirjaniku isiklikult kõrvale, kuid samas talle mõningad Bulgakovi teosed väga meeldisid. Mõlemad mehed üritasid omavahel ühendust võtta. Stalin liigutas Bulgakovi kui hüpiknukku. Samal ajal oli täiesti selge, et Bulgakovi kirjanduses oli midagi sellist, et küüniline Stalin arvestas temaga. Bulgakov oli aga hirmunud, mis on selgelt näha selles, et “Meister ja Margarita” ilmus veerand sajandit pärast ta surma.


Raamatusoovitused: 
Parris Bryson: “Parting shot”
Jaak Jõerüüt: “Poliitiline daamikinnas”
Barnes: “Aja müra”
Houellebecq: “Alistumine”

KÜSIMUSED:

Kas poliitikud on üldiselt hästi lugenud inimesed?
Väga vähe. Erakordselt vähe. Ilves on lugenud palju. Praegune president on vist ka palju lugenud, Lennart Merist rääkimata. 
Meie sõrmekeste vidinad on meid mõjutanud. Nad on nagu magnetid. Poliitikud loevad ja loevad, kuid mitte mõttega.

Kas teie meelest on praeguses eesti kirjandusmaastikus kedagi kellel oleks potentsiaali mõjutada meie poliitikat?
- Hirmus vähe. Kindlasti kedagi on, kuid Eesti on väga väike ja pihustunud. Kui võtta kõik kirjutatud tekstid, siis Tarmo Soomere. Ta on oma rollis üksjagu erinev oma eelkäijatest. Ta sõnakasutamisoskus nii suuliselt kui ka kirjalikult on imeline. 

Keda teie olete üritanud enda teostega mõjutada?
Kirjanik ikka kirjutab enda elu pealt. 
“Täiesti puhta südamega, mitte mingil juhul ei ole ma püüdnud mitte kedagi mõjutada,” lubab Jõerüüt.

Mida annab lai lugemus poliitikule või on see ta karjäärile hoopis kahjulik?
Lugemus annab poliitikule arusaama, millises maailmas ta elab.
“Kui ta ei saa aru, millises maailmas ta elab, võib ta labasemas mõttes ka iseendale kurja teha.”