2019 sügis Stockholmis

Neljapäev 17.10

Meie Stockholmi reis sai alguse neljapäeva õhtupoolikul Tallinna sadama D-terminalist poolteist tundi enne laeva väljumist. Kes tuli otse Tartust rongiga, kes päev varem bussiga, kes Prahast lennukiga, kuid kõik 16 reisiselli õigeagselt sadamasse ning ka laevale jõudsid. Laevaks oli vana hea Baltic Queen.
Märkimisväärne on et reisil osales koguni 7 RSRi uut liiget, kellele oli see reis väga heaks võimaluseks sajaprotsendiliselt integreeruda juba vanemate olijate sekka. Kuna meil oli neli neljainimese kajutit ning täpselt kaheksa poissi ning kaheksa tüdrukut, siis jagus mõlematele kenasti täpselt kaks kajutit, millest kolm olid üleval laeva kaheksandal korrusel, kuid üks tüdrukute tuba oli all viiendal korrusel laeva mootorimüra vahetus läheduses, mille kohta neiudelt hommikul ka märkusi tuli.
 Laeva peal hoolitsesid integratsiooni eest põhiliselt buffet-õhtusöök, kus küll ainult kuus liiget õgimas käisid, kuid sellele järgnes väga meeleolukas karaokeõhtu ning õhtu lõpuks ka disko. Mõistagi ei puudunud õhtust õhtust ka poliitdiskussioonid. 

Reede 18.10

Sarnaselt järgnevale kahele hommikule oli laevapealne äratus võrdlemisi varajane. Agaramad olid juba kella kaheksast üleval. Laeval jõudsid siiski aga hommikusööki süüa vähesed, ning Stockholmi jõudes otsustati enne saatkonda minekut söömas käia. Stockholm tervitas meid mõnusa sügisilmaga, ja kuigi me päikest ei näinud oli mõnusalt soe ja tuulevaikne. Nii otsustasid kolm reisiselli, kellel juba kõhud võrdlemisi täis olid, linnas söömaminemise asemel hoopis seda ilusat sügisilma nautida ning mööda Stockholmi ringi hulkuda, lõpuks maandusid muidugi ka nemad ühes armsas söögikohas, et teha väiksed kebabid.
Eesti saatkonna juures toimus taasühinemine, ning ühiselt võeti meid ka seal vastu. Vastuvõtt oli väga soe ja sõbralik. Meie reisiselle kostitati kohalike suupistete ning veega. Saatkonnas puhusime põhiliselt juttu konsuli ning saatkonna asejuhiga. Juttu tuli muuseas nii Eesti-Rootsi kahepoolsetest suhetest kui ka Rootsis elavate eestlaste käekäigust ning Rootsi välis- ja ka sisepoliitikast. Kuigi konsul oli oma kiire graafiku tõttu sunnitud umbes poole pealt lahkuma, siis jätkus meil saatkonna asejuhiga juttu pikemaks, nii et saatkonnakülastus kujunes lõpuks plaanitust pea tunni jagu pikemaks. Sellest polnud aga muidugi hullu, sest päevakava nägi ette järgmisena hosteli ülesotsimist ning terve õhtusöögini vaba aega linnaga tutvumiseks. 
Ebameeldiva üllatusena oli ühistransport Stockholmis küllaltki kallis -  ühekordne pilet oli umbes 3€ ning kolme päeva pilet isegi 17€. Eelmainitud hinnad on sooduspiletite hinnad, mille alla ka õpilased lähevad, kuid üks seltskond sai endale hoopis täispiletid, kuna teenindaja, kes neile pileteid müüs, ei seletanud neile seda soodustuse süsteemi, ning neil läks kolme päeva pilet maksma lausa 24€. Nii otsustasid paar seltsilist, et ei hakka üldse metroopileteid ostma, ning liiklevad jalgsi. Üldiselt mõistlik otsus, kuna nii jäi raha alles, ning nägi jälle linna rohkem. Kokkuvõttes kulus nii metrooga kui ka jala liiklejatel liiklemisele laias laastus sama palju aega, ning kaugeim sihtkoht, kuhu meil kollektiivselt minna tuli, oli pooletunnise jalutuskäigu kaugusel.
Hostel oli meil igati viisakas, isegi wc, kraanikauss ja dušš olid igas toas sees. Hostelis pidime aga poisid ja tüdrukud samadesse tubadesse jaotama, kuna meil oli kaks kuueinimese tuba ning üks neljainimese tuba, kuid sellega muidugi mõista mingeid probleeme ei tekkinud.
Pärast väikest hingetõmbepausi oli ühise planeeritud õhtusöögini umbes neli tundi vaba aega, ning moodustusid väiksemad reisiseltskonnad, kes linna omal käel avastasid. Põhiliselt käidi poodlemas ja söömas, ning kuna meie hostel oli vaid mõne kvartali kaugusel Kungsgatanist ning üldse kogu melust, siis jätkus aega ka ümbruse ning atmosfääri nautimiseks.
Õhtul toimus meie oma hostelis RSRi ühine õhtusöök, kus võtsime päeva ilusti kokku, vahetasime muljeid toimunust, ning panime ka laupäevase päevaplaani paika. Pärast söömist said huvilised giid Hannes Hugo juhtimisel väikse öise linnatuuri, mis lubatud 45 minuti asemel kestis kuskil kolm tundi, pärast mida olid jalad täitsa läbi.

Laupäev 19.10     

Laupäeva hommikul jälle kaua magada ei saanud, sest tuli kiirustada konverentsile. Teel kiire kohv, kiire amps, ning olimegi konverentsi turvakontrollis.
Konverentsi näol oli tegemist oli Põhjamaade Kaitse ja Turvalisuse konverentsiga, millele meid Rootsi RSRe ühendav katuseorganisatsioon kutsus, ning mis oligi meie Stockholmi külastuse peamiseks põhjuseks. Pikemas plaanis on võimalik, et sõlmime eelmainitud organisatsiooniga ka sõpruslepingu, et vastastikuseid külastusi jätkuks ka tulevikuks. Ühtlasi olime üheks konverentsi kaaskorraltajaks, mistõttu oli üks konverentsi esindaja, Eesti Vabariigi Välisministeeriumis töötav Kaja Karlson, kes rääkis meile küberruumist ja sealsetest väljakutsetest, meie kutsutud.
Konverents ise oli jaotatud nelja plokki: Põhjamaade üldine välis- ja kaitsepoliitiline seis, küberkaitse, Põhjamaade kaitsekoostöö ning viimasena jagas üks noor rootslane oma kogemusi, kuidas noore spetsialistina kaitsevaldkonnas läbi lüüa. Konverents kestis kuskil veidi üle kuue tunni, kuid vahepeal oli ka toitlustus (võileivad ja kohv) ning väiksed puhkepausid.
Pärast konverentsi käisime end hostelis turgutamas, ning juba varsti ootas meid õhtusöök konverentsirahvaga ühes uhkes Vahemere muuseumis. Õhkkond oli hubane, õhtusöök maitsev ning meile avanes hea võimalus rootsi ja norra RSRi liikmetega sõprussidemeid luua. Pärast õhtusööki toimus ka väike konverentsil räägitut kokkuvõttev mälumäng, mille auhinnaks oli tunnustav aplaus.Pärast õhtusööki tutvustasid paar kohalikku rootslast meile ka Stockholmi ööelu, millega tutvumine kestis varaste hommikutundideni.

Pühapäev 20.10  

Pärast varast ärkamist pakkisime asjad ning alustasime teed lennujaama poole. Algselt plaanisime minna bussiga, kuid lõpuks läksime siiski rongiga, mis oli küll mõned eurod kallim, kuid mis vähemalt poole kiiremini meie reisiseltskonna lennujaama viis. Teel rongile juhtus üks vägagi intrigeeriv intsident, mida võiks nimetada ka tallaskandaaliks, nimelt kadus pisikese kokkupõrke tagajärjel ühe reisiselli saapatald ära. Täpsemat reportaaži intsidendist võib kuulda juba Ringjoone Stockholmi reisi erisaates.
Juba enne lennujaama turvaväravaid tuli reisisellidel hüvasti jätta kamraad Fred Gregorgia, kelle lend tagasi Prahasse meiega erinevast terminalist läks. Üldiselt võiks arvata, et selle paari päeva jooksul harjus Stockholmi hinnaklassiga ära ning kallid hinnad enam ei üllata, aga lennujaam siiski tõestas vastupidist. Nii ostis näiteks reisikirja autor endale lennujaamast 20€ võileiva. Õnneks oli see maitsev, erinevalt lennujaama kallist kohvist, mida kohe üldse ei kiidetud.
Lennureis oli väga kiire ning rahulik, peagi olime juba tuttavas Tallinna lennujaamas, kus reisi töögrupi juht Stina ilusate sõnadega reisi kokku võttis, ning tee Tartu (või oma Tallinna kodu) poole võis alata.

Reisikirja kirjutas reisisell Carlos Kleimann