2018 sügis Narvas

Järjekordne väljasõit viis RSRi seekord Vene piiri lähedale Narva. Kuigi viimati käis RSR Narvas üsna hiljuti, siis ometi paljud liikmed, nii uued kui vanad, ei olnud linna kunagi väga sattunud. Seega võetigi jälle otsuseks külastada ning kaeda seda omamoodi linna. Lisaks oli see ka omamoodi õppimiskogemus uutele liikmetele reisi korraldamisest.

Reede 9.11 

Hoolimata sombusest reede ilmast, kogunes reisiseltskond hommikul Tartu bussijaama. Seal kohati ka esimest takistust, kui tekkis teatud segadus piletitega. See probleem sai aga kiiresti ületatud ning algas sõit Narva. Saabudes tervitas meid veidi omamoodi bussijaam. Aega imetleda aga ei olnud, sest oli vaja jõuda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekohta. Siiski jalutuskäigu vahele tehti ka lühike paus, et uudistada ning soetada kohalikust kauplusest paar saiakest. Seejärel jätkati oma retke keskusesse, kus meid võttis vastu keskuse direktor Riina Veidenbaum. Juba väljast hakkas silma suure hoone modernsus, mis kandus üle ka siseruumidesse. Algselt oli plaanis tutvuda keskuse haridusvõimaluste ja koostööga teiste partnerkoolidega, kuid hiljem tuli juttu ka erinevatest kitsaskohtadest, mis keskusel on. Vahepeal tehti ka lõunapaus ning einestati õppekoha sööklas, mille toit oli valmistatud kohalike õppurite poolt. Pärast lõunat suunduti õppehoone tutvustustuurile, mille raames sai näha ka uhket arvuti- ja filmitehnikat. Lõppkokkuvõttes tekkis parem ettekujutus kutsehariduse rollist ja võimekusest Ida-Virumaal ning ka Eestis üldse. Samas ka probleemidest, mis kohalikku maastiku vaevavad. Pärast tuuri uuriti ka kohaliku ööelu kohta, kuid väga kindlaid soovitusi ei saadud.

Seejärel algas jalutuskäik tagasi linna poole, et külastada TÜ Narva kolledžit. Kolledž ise oma moodsa disainiga oli tugevaks kontrastiks muudele hoonetele, mis kesklinnas paiknesid. Seal kohtasime ka muusikuid, kes valmistusi õhtuseks IdeeJazz2018 ürituseks ning paari tudengit, kes niisama rahulikult aega veetsid. Vastu võttis meid aga Kolledži lahke üliõpilasesindus. Nad tutvustasid samamoodi Kolledži igapäeva tööd, atmosfääri ja võimalusi. Kolledžit tõsteti esile ka kui saart, mis elab veidi oma elu võrreldes ülejäänud Narvaga. Seejärel viidi meid majatuurile, mida saaks peamiselt iseloomustada treppide rohkusega. Veel jäi meelde raamatukogu, mis asudes kohe katuse all, tekitas väga hubase olustiku. Jällegi küsisime pärast tuuri koha kohta, kus saaks õhtul mõnusalt aega veeta ning saime soovituse minna klubi RO ROsse ning vältida kohta nimega Tabletka.

Pärast seiklust Kolledžis suundusime oma ööbimiskohta, milleks oli Kangelaste 2 Apartments. Kuigi enda tubade üles leidmine nõudis veidi vaeva ja treppidest ronimist, siis pärast mõningat voodite ümberkorraldust, olid kõik leidnud omale aseme öö veetmiseks. Selleks oli aga veel ilmselgelt liiga vara ning selle asemel mindi hoopis kollektiivselt välja sööma. Ühise toidukoha valimine osutus aga keerulisemaks kui oli arvestatud ja nii jagunes grupp mõneks ajaks laiali. Pisut hiljem mindi aga ühiselt tagasi ööbimiskohta, et veidi puhata ja niisama aega veeta. Mõne aja pärast suunduti ka klubi RO ROd otsima, kuid ka see ülesanne osutus keerulisemaks kui algul arvati. Siiski pärast mõningaid sekeldusi leiti omapärane klubi ka üles. Sisekujundus oli kohal meeldejääv - seinu ja lage katsid kalavõrgud ning muud merendusega seotud dekoratsioonid. Veel asus see otse promenaadi kõrval ning nii nähti ka Vene piir ööpimeduses ära. Hiljem seati meelde emotsioonidega sammud ka klubi Geneva suunas, kuid sinna lõpuks ei jõutud. Hoopis hakkas kõht ennast meelde tuletama ning peale hilisöist söömingut mindi ka unele.  

Laupäev 10.11

Siiski liigselt magada hommikul ei lastud, ees ootas Kreenholmi tuur. Kreenholm oli olnud üks suuremaid ja kunagi ka moodsamaid tekstiilimanufaktuure terves Euroopas ning alles 2010. aastal lõpetas täielikult oma tegevuse. Tuuri käigus sai põhjaliku ülevaate manufaktuuri põnevast ajaloost, asukohast ja asutajast. Siiski on Kreenholmi tulevik ebakindel, sest kuigi on olemas tulevikuplaanid, siis on need tõrksad teoks saama. Samas oleks kahju kui selline osa Eesti ajaloost lihtsalt laguneks ning kaoks lõpuks ajaloo lõputute kaante vahele. Pärast harivat hommikupoolt liiguti tagasi bussijaama ning võeti ette kodutee. Lõpetuseks võib tõdeda, et Narvas on mida näha ning see väljasõit ka tõestas seda. Sai nii lõbusaid emotsioone kui ka uusi teadmisi ning uued korraldajad said oma ülesandega väga hästi hakkama.

Autor: Olle Paas