20.10 Jonatan Vseviov

Kalle Paas: Kokkuvõte Jonatan Vseviovi loengust

Teisipäeval, 20. oktoobril käis RSR-s esinemas kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Jonatan Vseviov, kes on muuhulgas mitu aastat töötanud diplomaadina Eesti saatkonnas Washingtonis. Hoolimata Vseviovi ettekande pealkirjast -- „Obama administratsiooni välispoliitika“ -- käsitles ta esinemise käigus korduvalt ka Ühendriikide sisepoliitikat, mida ei saa USA-suguses riigis ilmselt välispoliitikast lahutada.

Barack Obama on presidendina mitmeti erakordne. Esiteks seetõttu, et veel 6 aasta eest oli Obama Illinois' osariigi kodanikuühiskonna-aktivist, suures poliitikas tundmatu nimi. Täna on temast saanud superriigi president ning Nobeli rahupreemia laureaat. Sealjuures oli Obama eelnev välispoliitiline kogemus Vseviovi hinnangul peaaegu olematu. See joon on erakordne ja meenutab ehk mõneti Ühendriikide 16. presidenti Abraham Lincolnit. Obama erakordse tõusu taga on Vseviovi arvates ainulaadset tingimused: valimiste-aegne USA vajas muutusi, seda nii sise- kui välispoliitikas.

Hoolimata otseste kogemuste puudumisest astus Obama riigitüüri taha jõulise välispoliitilise paketiga – rõhu asetamine Iraagist Afganistani, tuumarelvastuse vähendamise temaatika, usu taastamine diplomaatiasse, riikidevahelise ühishuvi pinnal tegutsemine jne. Sealjuures iseloomustab Vseviovi järgi uut USA presidenti tema tugev idealism – Obama käsitlus rahvusvahelistest suhetest erineb tema Realpolitik'i-lembestest eelkäijatest.

Eestlasi huvitab kindlasti, mida arvab Obama meist – selles osas selgitas Vseviov, et sõltuvalt tõlgendusest on Obama meile kas hea või halb. Obama tahab lektori sõnul olla SUUR president, umbes nagu eelpoolmainitud Lincoln, ja seega on tal silme ees Sarkozy, Merkel, Medvedev, mitte Ilves; Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, mitte Eesti või Baltikum. Küsimus on seega, kas meile on hea, kui meie oleme fookuses. Sest hetkel me ei ole.

Igal juhul on USA-l Vseviovi hinnangul tohutu hulk probleeme. Nii näiteks on Obamal ja Ühendriikidel Iraagis jätkuvalt 100 000 meest, aga kuna uus president tegeleb ennekõige Afganistaniga, on Iraagi-teemad ajalehtede esikaantelt kadunud. Ehkki – nüüd, lõpuks – võiks Iraagist juba peaaegu head rääkida. Afganistanis on olukord aga ühe Vseviovi poolt refereeritud analüüsi kohaselt nii kehv, et ameeriklastel on aega aastajagu, et olukord päästa.

Pealegi on sisepoliitilised mured võtnud Obama aja ning globaalsed mured on viimasel ajal jäänud teiseks prioriteediks. Välismaistest muredest on lisaks Afganistanile väga oluline Iraan. Nii et NATO ja kollektiivkaitse ehk siis asjad, millesse Eesti usub ja mis meid peaks kaitsma, on jäänud uue presidendi jaoks tahaplaanile.

Barack Obama on huvitav mees ka selles mõttes, et Vseviovi arvates on ta esimene president, kes pole transatlantist. Ehk siis president, kes ei pea USA-Euroopa suhteid spetsiaalselt oluliseks. Varasematel aegadel olid Ühendriikide presidendid seotud Euroopaga kas või sugulassidemete kaudu – Obama suguvõsal pole aga meie maailmajaoga mingit pistmist. Sarnasel seisukohal on Obama tiimis näiteks ka kaitseminister Robert Gates. Seega on üliriigil juhtkond, kelle jaoks on Ida-Aasia ehk Hiina sama oluline kui Euroopa.

Üks suurimaid väljakutseid Obama töös on, et ühel hetkel peab ta hakkama valima idealismi ja karmi tegelikkuse vahel, sest on paradoksaalne, kui ülijõud hakkab jutlustama idealismi. Samas tuleb USA-l üliriigina vastu võtta ka reaalpoliitilisi, pragmaatilisi otsuseid. Seega on küsimus, kas ja kui palju võõrduvad senised toetajad edaspidi Obamast. Senini on uue presidendi olulisemaid tugevusi olnud tema karisma, mida Vseviov kirjeldas ülihaaravana. Ka välispoliitiliselt on suutnud USA uus juht jätta hea mulje, sest tema kõned annavad kummalisel kombel kõigile lootust. Ent välispoliitikas pole võimalik mitu korda petta...

Vseviov arvas, et kui Obama teeb ära KÕIK, mis ta on lubanud, on ta parim president läbi aegade. Üheti ongi USA uuel juhil selleks kõik võimalused, sest nii Esindajatekojas kui Senatis on Obama parteil, demokraatidel, enamus. Ent kõik pole läinud nii sujuvalt, kui loodeti – nii tõi Vseviov näite, et hiljuti pilati Obamat esimest korda väga populaarses meelelahutusshow's Saturday Night Live. Varem – nagu me isegi siin Eestis veenduda võisime – armastas vähegi liberaalne meedia Obamat üsna jäägitult.

Jonatan Vseviov kirjeldas muuhulgas ka Ameerika Ühendriikide poliitilist süsteemi. Eurooplastel olevat seda väga raske ette kujutada, ent USA presidendil on tõesti väga suur võim. Küll aga ei tee president üksi kõike, ta koostab valitsuskabineti ning välispoliitikaloomes alluvad talle kihtide kaupa erinevad nõunikud, komisjonid, töörühmad. Ideed liiguvad altpoolt ülespoole, läbivad erinevad filtrid ning lõpuks on Obama laual sisuliselt mingisugune nõuanne. Senimaani on Obama tiim, tema nõunikud, töötanud üksmeelselt. Teisalt on tema tiimi liikmetel kohati väga erinevad maailmavaated ja üsna oluline ongi, kuidas tiimisisesed erimeelsused poliitikaloomes tulevikus lahendatakse. Kui ei osata lahendada, resulteerub see Obama administratsiooni otsustusvõimetuse kasvus.

Ühesõnaga on Obama jätkuvalt populaarne, ent kui ta tahab ka edaspidi olla edukas, peab USA 44. president Jonatan Vseviovi sõnade kohaselt langetama kiireid, konkreetseid ja häid otsuseid.

Konspekteeris Kalle Paas

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"